Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26. märtsi otsusele on alates käesolevast aastast arvatud lipupäevade hulka ka 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev.
Loe edasi: ESMASPÄEVAL, LASTEKAITSEPÄEVAL HEISATAKSE NÜÜDSEST SAMUTI EESTI LIPP
Valitsus leevendas COVID-19 seotud piiranguid nii reisimise, avalike ürituste, spordivõistluste korraldamise kui haridusvaldkonnas.
Loe edasi: VALITSUS LEEVENDAS COVID-19 SEOTUD PIIRANGUID
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. mai istungil tehtud eriolukorra järgsete leevenduste täpsustusele on alates 1. juunist lubatud avalikud üritused nagu kinoseansid, etendused, kontserdid, laadad, festivalid, konverentsid jne nii sise- kui välitingimustes.
Loe edasi: AVALIKE ÜRITUSTE LUBAMINE TEATUD PIIRANGUTE TINGIMUSTES
Valitsus kiitis istungi otsusena heaks keskkonnaminister Rene Koka ettepaneku Eesti kandideerimisest Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse Euroopa Liidu rahastatavate teenuste osutamise asukohariigiks.
Loe edasi: VALITSUS TOETAB EESTI KANDIDEERIMIST EUROOPA KESKPIKA ILMAENNUSTUSE KESKUSE EL-i RAHASTATAVATE TEENUSTE ASUKOHAMAAKS
Tänavu 15. juunil täitub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest ning selle auks heisatakse sel päeval lipud. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see jõustus sama aasta 21. detsembril.
Loe edasi: EESTI PÕHISEADUSE JUUBELI AASTAPÄEVAL HEISATAKSE LIPUD
„Tänu Eesti inimeste mõistlikule ja vastutustundlikule käitumisele oleme suutnud oma riigis ära hoida COVID-19 leviku musta stsenaariumi ja saavutasime epideemia üle kontrolli. Meie ühiste pingutuste tulemusel saame loobuda suuremast osast piirangutest ning naasta järk-järgult normaalse argielu juurde. Samas tuleb meil teha kõik vajalik selleks, et püsida terved ja hoida ära uus haiguse puhang,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Loe edasi: VALITSUS LEPPIS KOKKU PÄRAST ERIOLUKORDA KEHTIVAS TÄIENDAVAS LEEVENDUSTE KAVAS
Valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaveri sõnul on teavituskampaania üldsõnumiks tervena püsimine. „Kuigi viiruse levik on viimastel nädalatel vähenenud, pole see ühiskonnast kadunud. Me peame õppima sellega koos elama,” ütles Seaver. „Uusi puhanguid aitab ennetada see, kui ka järgnevatel kuuudel hoiab igaüks lähikontaktide arvu minimaalsena, peseb käsi ja püsib haigena kodus ning täiendava kaitse vajadusel katab avalikus kinnises ruumis nina ja suu,“ lisas ta.
Loe edasi: KAMPAANIA „PÜSIME TERVED!” KUTSUB JÄTKAMA KOROONAVIIRUSE LEVIKUT PIIRAVAT KÄITUMIST
[pullquote]Teadlaste töö on äärmiselt oluline, et oleksime viirusepuhangu teiseks laineks võimalikult varakult valmis[/pullquote]Kahe nädala jooksul on uuringus kokku juhuvalimi alusel intervjueeritud 6024 ja testitud 4728 täisealist elanikku. Testimisel on tuvastatud kokku 12 koroonaviiruse suhtes positiivset, kellest seitsmel oli viirus enne uuringu läbiviimist diagnoositud, neist kuus olid uuringu läbiviimise ajaks tervenenud.
Tulemuste põhjal saab järeldada, et laialdast nakkust ühiskonnas ei esine, koroonaviiruse levimus on nädalate lõikes stabiilne. Järkjärguline piirangute leevendamine on teadlaste hinnangul põhjendatud.
Loe edasi: SEIREUURING NÄITAB KOROONAVIIRUSE MADALAT LEVIMUST
Eriolukorra juhi, peaminister Jüri Ratase korraldusega leeveneb alates 14. maist piirang, mille kohaselt pidid Soomest Eestisse saabuvad inimesed jääma piiriületuse järel 14 päevaks isolatsiooni. Kui seni võisid Eestis elavad, kuid Soomes tööl käivad inimesed ilma selle nõudeta Eestisse saabuda kuni üks kord nädalas, siis järgmisest neljapäevast saavad nad Eesti ja Soome vahel liikuda ka tihedamini.
Loe edasi: EESTI LEEVENDAB PIIRANGUID LÄTI, LEEDU JA SOOME PIIRIÜLETUSEL
Korraldusega on nüüdsest võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondadel lubatud treenida õues. Võistkondade suuruse arvestamisel lähtutakse spordiala rahvusvahelisest võistlusmäärustikust.
Seni olid 5. maist alates lubatud Eesti täiskasvanute koondise kandidaatide treeningud õues. Seletuskiri toob välja, et arvestades võistkondlike spordialade spetsiifikat ning rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud võistlusmäärustikku, on mõistlik teha erisus ka võistkondlike sportmängude võistkondade treeningutele välitingimustes.
Näiteks jalgpallis on rahvusvaheliste reeglite järgi väljakul korraga 11 mängijat, neile lisanduvad võistkonna varumängijad, treenerid ja abipersonal. Selleks et meeskonnal oleks võimalik ühtse tervikuna vabas õhus treenida ning areneda, on vaja luua erisus võistkonnaaladele, kuna kehtiva valitsuse korralduse järgi on ühiselt treeniva rühma maksimaalseks liikmete arvuks määratud kümme.
Loe edasi: VALITSUS KIITIS HEAKS TÄIENDAVAD LEEVENDUSED SPORDI JA MEELELAHUTUSE VALDKONNAS
Alates 4. maist kehtinud korra järgi said Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja Manija saarte ning mandri vahel liikuda inimesed, kellel on saarel rahvastikuregistri järgi alaline elukoht või sinna registreeritud lisa-aadress või püsiv viibimisaadress. Samuti said liikuda nende lähemad pereliikmed.
Homsest alates liikumisvabaduse piirang kaob ning saarte ja mandri, samuti saarte endi vahel saavad kõik inimesed vabalt liikuda elukohast sõltumata. Kuna saarte ja mandri vahelisest liikumisest põhjustatud koroonaviiruse leviku risk on oluliselt vähenenud, on proportsionaalne liikumispiirang tühistada.
Kehtima jääb üldine 2+2 reegel: avalikus ruumis tohib koos liikuda kuni kaks inimest ja teistest tuleb hoida 2 meetrit vahet.
Saarte ja mandri vaheline liikumine avati samm-sammult, et hoida ära uue viirusepuhangu tekkimine. COVID-19 viirusepuhangu halvenedes võib valitsus otsust muuta.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Videokohtumisel arutati ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist mandri-Euroopaga ja Rail Balticu projekti edenemist.[/pullquote]“Tähtis on, et omavahelise piirikontrolli kaotamine toimuks Balti riikide elanike jaoks turvaliselt ja sujuvalt. Selleks peame oma tegevusi hästi koordineerima,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Kava detailides peavad kokku leppima valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nüüdseks on kõiges kolmes Balti riigis koroonaviirusega seotud olukord oluliselt paranenud ja valitsused arutavad piirangute leevendamist.
Loe edasi: BALTI PEAMINISTRID SEADSID EESMÄRGIKS AVADA PIIRID KOLME RIIGI VAHEL 15. MAIL
Kaubanduskeskustes võib alates 11. maist avada müügi- ja teenindussaalid ning toitlustusasutused juhul, kui seal tagatakse desinfitseerimisvahendite olemasolu ning peetakse kinni 2+2 reeglist, mille järgi tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reeglid kehtivad ka kaubanduskeskuste üldruumidele ning kõigile teistele teenindussaalidele ja toitlustusasutustele väljaspool kaubanduskeskusi.
Kui seni võisid kaubanduskeskustes lahti olla vaid teatud kaupu ja teenuseid pakkuvad ettevõtted, näiteks toidupoed ja apteegid, siis järgmisest nädalast võib kaubanduskeskustes hügieenireeglite järgimisel avada ka teised kauplused ja teenindusasutused, näiteks lemmikloomapoed, jalatsi- ja kellaparandused ning juuksuri- ja ilusalongid.
Kaubanduskeskustes asuvates toitlustusasutustes, kus seni toimus üksnes toidu kaasamüük, võib alates 11. maist toitu pakkuda ka kohapeal tarbimiseks. Toitlustusasutustes tuleb järgida 2+2 reeglit ja paigutada söögilauad nii, et oleks tagatud laudade vahemaa 2 meetrit ning lauas saab istuda maksimaalselt kaks inimest (v.a pered). Soovitatav on, et toitlustusasutustes oleks korraldatud teenindamine vaid lauas, et vähendada klientide kokkupuuteid erinevate teenindajate ja külastajatega.
Loe edasi: KAUBANDUSKESKUSTES LEEVENEVAD ERIOLUKORRA PIIRANGUD
Valitsus tugines leevenduste üle otsustamisel teadusnõukoja hinnangule COVID-19 nakkuse leviku languse kohta Eestis. Kõiki leevendusi saab rakendada üksnes juhul kui eritingimustega on maandatud haiguse leviku riskid.
Alates tänasest laienevad täiskasvanute koondistele treenimisvõimalused nii sise- kui välitingimustes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu. Täpsustatud nõuded treeningute COVID-19 nakkuse ohutuks läbiviimiseks kehtestab kultuuriministeerium.
Loe edasi: VALITSUS LEEVENDAB PIIRANGUID HARIDUSE, KULTUURI JA SPORDI VALDKONNAS
Määrus näeb ette, et üldjuhul 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel seniseid kohustuslikke eksameid ei toimu.
Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.
Riigieksamid tuleb sooritada juhul kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.
Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“.
Loe edasi: KÄESOLEVAL ÕPPEAASTAL JÄÄVAD PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI LÕPETAMISEL EKSAMID VABATAHTLIKUKS
[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.
Loe edasi: LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED
Alates 4. maist saavad Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu ja Manija saarte ning mandri vahel vabalt liikuda inimesed, kellel on saarel rahvastikuregistri järgi alaline elukoht või sinna registreeritud lisa-aadress või püsiv viibimisaadress. Nendega koos võivad liikuda ka lähemad pereliikmed. Lähima pereliikme all mõeldakse abikaasat, elukaaslast, vendi-õdesid, lapsi, vanemaid ja vanavanemaid.
Loe edasi: SAARTE JA SUURE MAA VAHELISED LIIKUMISPIIRANGUD LEEVENEVAD
28. aprillist kuni 3. maini (kaasa arvatud) väljastatakse ööpäevas viis eriluba ainult Manija saarel püsivalt või ajutiselt elavatele või viibivatele isikutele.
Eriloa saamiseks tuleb saata Tõstamaa osavallakeskuse juhataja Anu Petersonile vabas vormis taotlus aadressil anu.peterson@parnu.ee. Taotlusesse tuleb kirja panna reisija nimi ja isikukood, sõidukuupäev(ad)- ning kellaajad ja põhjus eriloa väljastamiseks. Taotlused vaadatakse üle saabumise järjekorras ja esitatakse politsei- ja piirivalveametile (PPA).
„Kui PPA on eriloa väljastamiseks oma kinnituse andnud, saadetakse taotlejale liikumisloa saamise kohta kinnituskiri. Palume inimestel arvestada, et taotluse läbivaatamine võib võtta aega ja vastus ei pruugi tulla samal tööpäeval,“ selgitab Tõstamaa osavallakeskuse juhataja Anu Peterson.
Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas tõi esile, et väljumisstrateegia eesmärk on anda Eestile kriisist väljumiseks terviklik käsitlus ning määrata teaduspõhiselt piirangute leevendamise alused ja etapid. “Oleme viiruse kontrolli alla saamiseks pidanud koos pingutama ning suutnud seni raskemad hetked ületada. Nüüd saame hakata sammhaaval igapäevaelu juurde tagasi pöörduma, leevendades viiruse mõjusid ühiskonnale ning toetades meie inimeste ja oma ettevõtete toimetulekut, et tulla kriisist välja tugevamana ja ühtehoidvamana,” lausus peaminister.
[pullquote]Soovime keskenduda eesti esinejatele. Mõtleme ka teistsugustele, sh virtuaalsetele võimalustele.[/pullquote]Valitsuse liikmed arutasid tänasel kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevad-suvisel hooajal ning kiitsid heaks otsuse, mille järgi avalikke üritusi Eestis mais ja juunis ei toimu.
Samuti kinnitati kabinetinõupidamisel otsus, et kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.
[pullquote]kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile[/pullquote]Võrreldes tänasega võetakse maha piirangud lähikontakti nõudvatelt teenustelt nagu ilukirurgiateenused, ilu- ja isikuteenused (näiteks juuksuri-, maniküüri, pediküüri-, kosmeetiku-, tätoveerimis- ja solaariumiteenus) ning massaaži- ja muud taastusraviteenused heaoluteenusena.
Piirangute leevendamine tähendab, et kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile.
Samuti võetakse maha liikumispiirang, mille järgi pidid saarlased püsima kodus ja väljas tohtis käia toidupoes, apteegis ja arsti juures või kaugtöö võimaluse puudumisel tööl.
„Oleme viimase kahe nädala jooksul näinud, kuidas uute nakatunute ja haiglaravil viibijate arv on langenud ning oleme selgelt jõudnud murdepunkti. Valitsus esitas sel nädalal väljumisstrateegia kavandi, mille loodame heaks kiita uuel nädalal. Seejärel saame hakata ka samm-sammult piiranguid leevendama, kui meditsiiniline olukord seda jätkuvalt lubab. Kuna aga väljumine ei toimu üleöö, vaid järkjärguliselt ja kaalutletult, siis pikendasime täna eriolukorda kuni 17. mai lõpuni,“ lausus peaminister Jüri Ratas.
„Rõhutan, et see ei tähenda piirangute lõppemist samast ajast, vaid osa hakatakse leevendama varem ning teised jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu. Samas on piirangute leevendamise eelduseks ja sellega kaasnevaks kohustuseks ka edaspidi oluliste käitumis- ja hügieenireeglite järgimine. Esimene leevendus oli plaanilise ravi taastamine sel nädalal ning järgmised sammud peavad olema suunatud ka majanduse elavdamisele, tehes seda mõistlikult ja tasakaalukalt,“ lisas Ratas.
Eesti, Läti ja Leedu peaminister kõnelesid piirangute leevendamisest ja tervisekriisist väljumise plaanidest ning pidasid seejuures väga tähtsaks oma tegevuste koordineerimist kolme riigi vahel. „Meie tänane olukord on parem kui paar nädalat tagasi. Nakatunute arvu kahanemine ja haiglaravil viibivate inimeste stabiilne arv annavad lootust, et peatselt võime hakata mõtlema mõnede piirangute leevendamisele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.
„Piirangute leevendamisel on kindlasti väga oluline vahetada infot naabritega nii epidemioloogilise olukorra kui viirusevastaste meetmete kohta. Peame ühiselt leidma selle õige hetke, millal saame alustada vastastikuste liikumispiirangute leevendamisega piiridel,“ lausus Ratas.
Peaminister tõi veel esile head koostööd Läti ja Leeduga inimeste kodumaale tagasipöördumise abistamisel. „Näiteks on meie inimesed välisriikidest saanud koju tagasi pöörduda nii erilendude kui ka parvlaevareiside abil,“ sõnas peaminister Ratas.
Balti riikide peaministrid leppisid kokku, et kohtuvad videoülekande vahendusel järgmisel nädalal uuesti. Siis tulevad lisaks tervisekriisile kõne alla ka suured piiriülesed koostööprojektid. Eesti on tänavu Balti Ministrite Nõukogu koostöö eesistuja.
KU päevatoimetaja
