PALMIMAJAS KOHTUTI MATTI PÄTSI JA TEMA MÄLESTUSTERAAMATUGA

Matti Päts kirjutab oma mälestusteraamatusse “Lapselapsest vanaisaks” autogrammi.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kirjastuse Ilmamaa avaldatud Matti Pätsi mälestusteraamat „Lapselapsest vanaisaks“ köidab tähelepanu autori erakordselt hea mälu poolest, milles võis kõhklematult veenduda igaüks, kes tuli pühapäeval, 5. juunil, Tallinna Botaanikaaia Palmimajja kohtuma Eesti esimese presidendi pojapojaga.

Loe edasi: PALMIMAJAS KOHTUTI MATTI PÄTSI JA TEMA MÄLESTUSTERAAMATUGA

MATTI PÄTS EUROOPA AIAS

Matti Päts ja tema sulest valminud mälestusteraamat Lapselapsest vanaisaks.
Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

Kirjastus Ilmamaa on avaldanud Matti Pätsi sulest mälestusteraamatu „Lapselapsest vanaisaks“. Raamat torkab silma autori erakordselt hea mälu poolest. Matti Päts meenutab oma varast lapsepõlve Tallinna vanalinnas Kohtu tänaval – ühe katuse all Soome saatkonnaga. Samuti suvist elu vanaisa Konstantin Pätsiga Kloostrimetsa talus, aga ka Oru lossis.

Loe edasi: MATTI PÄTS EUROOPA AIAS

RAAMAT „EESTI PÕLLUMAJANDUSE 100 AASTAT”

Arvamus

Heino Laiapea

Heino Laiapea. Foto erakogust

EV100 sarjas ilmunud raamat “Eesti Põllumajanduse 100 aastat” annab tasakaaluka ja tervikliku ülevaate meie põllumajandusest ja maaelust. Kui tavaliselt paljudes kaasaja ajaloolaste raamatutes ei peeta 1940.-1990. Eesti riigi ajalooks ja libisetakse sellest üle või iseloomustatakse nendel aastakümnetel tehtut halvustavalt tendentslikult, siis agraarajaloolane Tiit Rosenberg on käsitlenud kõiki perioode nii mahuliselt kui sisuliselt võrdselt.

Loe edasi: RAAMAT „EESTI PÕLLUMAJANDUSE 100 AASTAT”

OLEV REMSU KIIDAB ALDO KALSI RAAMATUT „KAKS ELU”

Repliik Olev Remsu raamatuarvustusele

Aldo Kals oma Tartu kodus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

22. oktoobri Postimehes kirjutab kirjanik ja kriitik Olev Remsu artiklis „Raamat, mis ülendab hinge”, et mäletab kaugest ülikooliajast pimedat ajalooüliõpilast, keda kursusevennad juhtisid loenguile, seminari, raamatukogusse, kohvikusse ja ka mujale.

Loe edasi: OLEV REMSU KIIDAB ALDO KALSI RAAMATUT „KAKS ELU”

„TIIBADE SIRUTUS” ÕNNE PILTIDEGA RANNA RAAMATUKOGUS

Fotogalerii

Siiri Metsamägi ja Õnne Piiri Pärnu Ranna raamatukogus raamatu “Tiibade sirutus” illustratsioonide näituse avamisel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna avati Pärnu Ranna raamatukogus Õnne Piiri näitus maalidest, mis illustreerivad paarkümmend päeva tagasi Siiri Metsamägi ja kunstniku ühistöös ilmunud raamatut „Tiibade sirutus”. Näitus jääb avatuks kogu oktoobri kuu.

Loe edasi: „TIIBADE SIRUTUS” ÕNNE PILTIDEGA RANNA RAAMATUKOGUS

ILMA TABUDETA „ANASTASIA SEKSIRAAMAT”

Arvustus

Arvustus

“Anastasia seksiraamat”. Foto: Urmas Saard / Külauudised

„Anastasia seksiraamat” kõneleb seksist ja pisut maagiastki, sest Nastja – mõnikord ka Nõid Nastja – sõnul on maagia ja seks väga lähedalt seotud. Nastja meelest pole võimalik seksi olemust maagiaalaste teadmisteta mõista. Mõlemad on võimsad jõud ja toimivad energeetiliselt.

Loe edasi: ILMA TABUDETA „ANASTASIA SEKSIRAAMAT”

KIRJANIK ANNELI LAMP: PAREMAD KINGITUSED ON RAHU, VAIKUS JA ARMASTUS

Anneli Lamp. Fotokollaaž erakogust

Ida-Virumaal elaval ja Vooremaaga juurtega ning hingeliselt seotud kirjanik Anneli Lamp sai tänavusel aastal iseäranis tuntuks raamatuga „Introverdi kaitseala.” Kaitseala on Anneli Lambi jaoks ka üldistav mõiste – keskkond, mida ta enda jaoks vajab. Külauudiste külalisena rääkis ta sellest, kuidas seda kaitseala oleks võimalik endale luua. Samuti rääkis ta oma vanematest, siduvatest joontest ja teemadest oma raamatutes, ettevalmistusest jõuludeks.

Loe edasi: KIRJANIK ANNELI LAMP: PAREMAD KINGITUSED ON RAHU, VAIKUS JA ARMASTUS

ALDO KALSU „KAKS ELU”

Aldo Kals, “Kaks elu”. Foto: Urmas Saard / Külauudised

See oli täpselt paar nädalat tagasi, kui tegin hommikul harjumuspärase käigu postkasti juurde. Kogu postkasti täitis ootamatu üllatusena täies pikkuses, laiuses ja sügavuses kopsakas panderoll – saadetis, mille saabumisest polnud eelnevalt aimu. Pakendit avades ilmus nähtavale kvaliteetpaberile trükitud mälestusteraamat „Kaks elu”, autor Aldo Kals.

Loe edasi: ALDO KALSU „KAKS ELU”

LUTERLIKU KIRIKU TÄNU

“Sajand Tartu rahulepingut 1920–2020”. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Reedel, 16. oktoobril algusega kell 11 toimub Tartus Jaani kirikus mälestusjumalateenistus, millega tähistatakse ajalehe Eesti Kirik väljaandmise 30.aastapäeva. Selle raames tänab Eesti Evangeelne Luteriusu Kirik Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi nende poolt Eesti luteriusu kirikutele kingitud artiklite kogumiku „Sajand Tartu rahulepingut 1920–2020“ eest.

KU päevatoimetaja

Pildigalerii: KIRJANDUSTÄNAVAL VÕIS KIRJANIKELE PIHTIDA

Kadriorus toimunud Kirjandustänava festivalil. Foto: Eesti Rahvusraamatukogu

Läinud laupäeval Kadriorus toimunud Kirjandustänava festivalil tegi Eesti Rahvusraamatukogu esmakordselt katset kirjandusliku pihitooli algatusega. Päeva jooksul said soovijad eralduda festivalimelust eesriietega varjatud nurgakesse ja vestelda anonüümselt kirjanikega.

Loe edasi: Pildigalerii: KIRJANDUSTÄNAVAL VÕIS KIRJANIKELE PIHTIDA

PALAMUSEL RAAMATUT ESITLENUD KÄTLIN KALDMAA: „LAPS ON LAPS, MIS AEG KA PRAEGU POLEKS”

Kätlin Kaldmaa oma raamatut tutvustamas. Foto: Riina Mägi

Jõgevamaal on pikaajaline traditsioon 1. septembril esmakordselt kooliteed alustanud lapsed Palamuse Muuseumisse kutsuda ja nendele seal aja- ja eakohane raamat kinkida. Tänavu kingitakse Kätlin Kaldmaa raamat “Ajalend “. Möödunud nädalal oli kirjanik oma raamatut ise Palamusel esitlemas ja vastas meelasti ka portaali Külauudised küsimustele.

Loe edasi: PALAMUSEL RAAMATUT ESITLENUD KÄTLIN KALDMAA: „LAPS ON LAPS, MIS AEG KA PRAEGU POLEKS”

VIRTUAALSELT KÜLLA „MINU LEEDU” AUTORILE

Päikeselised ilmad ja uudis Baltimaade sisepiiri avanemise kohta rõõmustavad meid kohe eriti, sest ilmunud on uus raamat: “Minu Leedu. See kolmas Baltimaa”, autor Sven Vahar.

Vilnius vaadatuna läbi bussiakna. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Vilnius vaadatuna läbi bussiakna. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Raamatut esitletakse virtuaalselt Facebooki kaudu otse Vilniusest teisipäeval, 12. mail kell 18. “Kas on veel mõnda eestlasele nii lähedast, ent samas kauget riiki nagu Leedu?” küsib autor. “Leedu on justkui meie naaber, ent sama hästi võiks see asuda teisel pool maakera, sest teame seda pealiskaudselt, mõne üksiku koha ja paari kuulsa sportlase järgi. Kujutlesin end elamas ükskõik millises eksootilises kohas, kuid mitte Leedus. Pole seal ju miljonilinnu, ei palme ega mägesid, ühtegi saart ja isegi merd eriti mitte.”

Vahar võrdleb Leetu elama asumist küllaminekuga naabrile, keda oled seni kohanud ja teretanud trepikojas, ent kelle nimegi sa ei tea. Jääb üle vaid autoriga nõustuda ja raamatu abil Leedut paremini tundma õppida. Mis keeles nendega rääkima peaks? Kumb on suurem kartulirahvas, kas eestlased või leedulased? Kuidas leedulased lapse saavad? Kas neil on eestlaste kohta ka anekdoodid olemas? Neile ja paljudele teistele küsimustele saame “Minu Leedust” vastused.

Möödunud nädalal kõlasid Kuku raadio saates “Järjejutt” raamatu katkendid ja neid saab ka järele kuulata.

Print

 

 KU päevatoimetaja

MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

Täna möödub 300 aastat parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüübi, vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni sünnist. Mais. 15 aastat tagasi avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm.

Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.

Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

PIMEDATE AJAKIRJA POOLSAJAND

Nägemispuudega inimestest kirjutav-rääkiv ajakiri Epüfon hakkas ilmuma pool sajandit tagasi. Äsja lugejate-kuulajateni jõudnud ajakirja järjenumber on 300.

Üleval vasakult lintmagnetofon, kassetipaljundaja ja CD-de paljundusrobot, all kassettmagnetofon ja DAISY-pleier. Silva Paluvitsa fotokollaaž
Üleval vasakult lintmagnetofon, kassetipaljundaja ja CD-de paljundusrobot, all kassettmagnetofon ja DAISY-pleier. Silva Paluvitsa fotokollaaž

[pullquote]EPÜ oli Eesti Pimedate Ühingu lühend. “Fon” tuleneb aga kreekakeelsest sõnast “phono” – heli.[/pullquote]Sel ajal vaid helivariandis ajakirja hakati välja andma tollase Eesti NSV Pimedate Ühingu helistuudios. Väljaandmist jätkas helistuudiost moodustatud sihtasutus. Alates 2004. aastast, kui Eesti Hoiuraamatukogu koosseisus loodi Eesti Pimedate Raamatukogu, on ajakirja väljaandmine üks selle töölõike.

Esimene heliajakiri oli selle aja kombe kohaselt pühendatud Lenini 100. sünniaastapäevale. Lisaks tähtpäevajuttudele kõneldi Pimedate Ühingu tollase Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi tööst ja Tartu kombinaadi ajaloo uurimisest. Kuulamiseks pakuti Tallinna kombinaadi segakoori laule. Heliajakirjas oli intervjuu Tartu pimeda viiuldajaga, mille lõpetas tema mängitud pala. Tutvustati ka kombinaatide kehakultuurikollektiivide ülesandeid.

Loe edasi: PIMEDATE AJAKIRJA POOLSAJAND

RANNAR SUSI: TARTU RAHU EI ANNA RAHU

Petserimaa Suveülikooli nime all on ilmunud raamat “Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020” Artiklite kogumiku (143 lk.) koostajad on Aldo Kals ja Henn Põlluaas.

Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard
“Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Hardo Aasmäe ja Anto Raukas juhivad tähelepanu Narva jõe hüdroressursiga seonduvale.[/pullquote]Saatesõnas seisab: “Jääb kõlama tõdemus, et Eesti Vabariik ei tohiks leppida Venemaa Föderatsiooni ülekohtuga. Tuginedes rahvusvahelisele õigusele ja Tartu rahulepingule, tuleb taastada Eesti Vabariigi territoriaalne terrviklikkus ning annekteeritud aladel elavate Eesti Vabariigi kodanike ja nende järglaste inimõigused /…./ Selleni jõudmiseks tuleks denonsseerida 18. veebruaril 2014 välisministrite poolt allkirjastatud piirileping ja esitada ametlik noot Venemaa Föderatsioonile tungiva sooviga lõpetada Eesti Vabariigi territooriumil anneksioon, korrates seda toimingut kuni küsimuse lahendamiseni. Ka teema külmutamine on parem kui maaloovutus.”

Loe edasi: RANNAR SUSI: TARTU RAHU EI ANNA RAHU

DIELI SAALIS TUTVUSTATI SOOME TEADLASE RAAMATUT “ÜHISKONDLIK EKSPERIMENT LASTEGA”

Jyväskylä ülikooli professor Tapio Puolimatka tõdeb arvukatele teadustöödele viidates, et üldjuhul on lapsel kõige parem kasvada oma isa ja ema juures, kus ta saab tasakaalukaks arenguks mõlemast soost vanema hoolt ja kasvatust.

Tapio Puolimatka ja Illimar Toomet  Diele saalis. Foto Urmas Saard
Tapio Puolimatka ja Illimar Toomet Diele saalis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]See on kirjutatud väga delikaatselt ja sallivalt.[/pullquote]6. veebruaril toimus Tallinna Raekoja platsi servas asuva Hopneri maja Diele saalis tuntud kasvatusteadlase Puolimatka raamatu „Ühiskondlik eksperiment lastega” eestikeelse trükise esitlus. Raamatu tõlkis eesti keelde luterliku Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet, kirjastas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.

„Et sõnum jõuaks võimalikult paljude õpetajate, kasvatajate ja vanemateni, saadame raamatust vähemalt ühe eksemplari kõigile Eesti koolidele, lasteaedadele ja ülikoolidele, samuti levitame raamatut lastevanematele,” rääkis sihtasutuse juhatuse esimees Varro Vooglaid. „Oluline on meeles pidada, et lapsed on ainuke ühiskonnagrupp, mis pole suuteline ise oma huvide ja õiguste eest seisma,” selgitab Vooglaid raamatu eessõnas.

Loe edasi: DIELI SAALIS TUTVUSTATI SOOME TEADLASE RAAMATUT “ÜHISKONDLIK EKSPERIMENT LASTEGA”

TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS

Sindi muuseumi ja naisliidu ühisel eestvõttel tähistati Tartu rahu sajandat aastapäeva linna kalmistutel ja ajaloohuviliste vestlusringis koos Kaitseväe Akadeemia  muuseumi juhatajaga, kes tutvustas enda toimetatud raamatut.

Kristjan Bachman, Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhataja. Foto Urmas Saard
Kristjan Bachman, Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhataja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga[/pullquote]Küünlapäeva hommik üllatas tavapärasest veel niiskema ning vihmasajuse ilmaga. Loomulikult ei seganud sombune talvepäev eestlaste rahupüha tähistamist. Sindi naisliidu vaprad prouad kogunesid vihmavarjude alla Sindi vana kalmistu väravasse, et liikuda üheskoos süütama küünlaid kõigi Sindist pärit ning Sindi kalmistutele maetud vabadussõdalaste mälestuseks.

Kogunesime Sindis sündinud ja õppinud Viktor Araku hauale. Vabadussõjast võttis ta osa soomusrong „Kapten Irv“ kompaniiülemana. Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga.

Loe edasi: TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS

Urmas Viilma „Valguse tähed”

Küünlapäeval täitub peapiiskop Urmas Viilma ametisse pühitsemisest viis aastat. Sel puhul ilmub raamat „Valguse tähed“, mis koondab tsitaate ja mõtteid Urmas Viilma Toomkoguduse õpetaja ja peapiiskopi ametiaja jutlustest, karjasekirjadest, kõnedest ja artiklitest.

Urmas Viilma Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard
Urmas Viilma Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Raamat jõuab raamatupoodidesse müügile veebruarikuu alguses[/pullquote]Peapiiskop Urmas Viilma kirjutab raamatu saatesõnas: Meie ümber on palju sõnu. Keegi on sõnad vabaks lasknud ja need ümbritsevad meid kõikjal.

Kui sõnad on täiesti vabad ja nende vabastaja neile mõtet ei anna ega piire sea, upuvad üksikud sõnad sõnarohkusesse. Juhtub midagi, mida liiga ereda valguse puhul tajume pimestamisena. Sama võib juhtuda sõnadega, kui neid saab nii palju, et me ei kuule ega mõista enam midagi. Siin raamatus on kammitsetud mõtted – sõnasõelmed –, mis on paljude teiste mõtete hulgast esile tõstetud ja eraldi valgusvihku asetatud. Jutluste, kõnede ja karjasekirjade läbikaalutud sõnadest moodustunud tsitaadid saavad sõnumiteks, mis kõnetavad teisiti kui tekstimassiividesse peidetuna.

Loe edasi: Urmas Viilma „Valguse tähed”

RAAMAT “SAJAND TARTU RAHULEPINGUT 1920-2020”

Ajaloolase Aldo Kalsi ettekanne Tartu rahu sõlmimise 100. aastapäevale pühendatud konverentsil pühapäeval, 26. jaanuaril Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus.

Aldo Kals raamatuga Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020. Foto Urmas Saard
Aldo Kals raamatuga “Sajand Tartu rahulepingut” 1920-2020. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Artiklite kogumikus tutvustatakse annekteeritud alade ajalugu, loodust, maateadust, rahvastikku, turismi, usuelu, inimõigusi ja nn Eesti-Vene uut piirilepingut.[/pullquote]Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva lähenemisel tekkis soov seda teemakohase trükisega kaitsta nende vastu, kes on asunud sellest karistamatult taganema. Tulemuseks on 143-leheküljeline 35 artiklist koosnev kogumik.

2. veebruaril 1920 lõppes Eesti Vabadussõda Tartu rahulepingu sõlmimisega. Mõnedki selle koostisosadeks olevate artiklite sisu – nagu riigipiir, ootab lahendusi veel täna. Eesti rahvale ei pea selgitama, mis juhtus meie riigiga aastatel 1939-1991. Sellesse aega jääb rohkem kui poolesajandiline Nõukogude Liidu okupatsioon ja anneksioon Eestis. Okupeeritud Eestil oli riigipiiri asemel halduspiir. Seda asus meie ikestaja 1944. aasta suvel ja hiljem muutma. Eesti küljest lõigati ära Viru maakonna kolm valda ja enamus Petseri maakonnast. See moodustas Eesti Vabariigi kunagisest pindalast 5,2%.

Loe edasi: RAAMAT “SAJAND TARTU RAHULEPINGUT 1920-2020”

SAJAND TARTU RAHULEPINGUT KAANTE VAHEL

Käesoleval nädalal ilmus Apollo raamatukaupluste müügilettidele 35 artiklist koosnev kogumik „Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020“.

Sajand Tartu rahulepingut 1920-2020Uue ajalooraamatu autorid on Aldo Kals ja Henn Põlluaas. 143 leheküljelise trükise koostamine ja avaldamine ajastati teadlikult Eesti Vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu 100. aastapäevale.

Rahulepingu sõlmimisega 1920. aasta 2. veebruaril tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti Vabariigi rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Esimese ettepaneku vaherahu sõlmimiseks esitas Venemaa 25. juulil 1919. Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919, millest möödunud sadat aastat tähistati mullu üle maa paljude mälestuskogunemistega. Läbirääkimised kestsid kuni 1. veebruarini 1920, mil lepingu tekst kirjutati lõplikult sõnastatuna paberile. Eesti poolelt kirjutasid alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots.

Loe edasi: SAJAND TARTU RAHULEPINGUT KAANTE VAHEL