Praegune Laiuse Õlemuuseumi hoone oli kunagi koolimaja. 11. septembril kogunesid siin üle poole sajandi tagasi õppinud õpilased kunagist kooliaega meenutama. Põnevat elevust tekitas kokkusaamisel vanaaegsete koolivihikute, tunnistuste ja fotode vaatamine. Sündmus pühendati Euroopa muinsuskaitsepäevadele.
Loe edasi: AMMUSTE KOOLIAEGADE MÄLESTUSTELE LISASID PÕNEVUST TUNNISTUSED JA KONSPEKTID
Muuseumiööl külastati Jõgeva vallas Laiusel asuvat Õlemuuseumi, kus uudistati veerand sajandi vältel valminud väljapanekut õlgedest meisterdatud kaunistusi ning saadi paljugi teada õlgedega seonduvast.
Loe edasi: ÕLEMUUSEUMIS SAADI MUUSEUMIÖÖL TEADA, ET RUKKIÕLEL ON AHJUST VÕETUD LEIVA LÕHNXXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.
Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.
Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.
„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”
Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.
„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.
Loe edasi: Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni
Täna Jõgevamaal Laiuse linnusevaremete juures toimunud istutustalgutel panid Poola Vabariigi suursaadik Eestis Grzegorz Kozłowski, Jõgeva vallavalitsuse esindajad ja Laiuse Jaan Poska põhikooli õpilased kasvama 15 pärna.
Need sümboliseerivad 15 aastat, mis on möödunud ajast, mil Eesti ja Poola võeti Euroopa Liidu liikmeks, samuti Eesti ja Poola vahelist sõprust. Eestit ja Poolat on ühine ajalugu sidunud ka varem: aastatel 1582–1622 kuulus osa Eesti aladest Rzeczpospolita (mõlema Rahva Liit ehk Poola-Leedu liit) koosseisu ja Laiuse oli selle põhjapoolseima staarostkonna keskus. Nüüd on kaks riiki koos nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s. „Eesti on Poola jaoks väga hea koostööpartner ja usun, et tänasest pärnade istutamisest saab alguse Poola saatkonna ja Jõgeva valla koostöö uus tihenemine,“ ütles suursaadik Kozłowski. Pärnad toodi kohale Poolast ja Grzegorz Kozłowskile olid Laiusel mulda pandud pärnad esimesed puud, mis ta üldse istutanud.
Marge Tasur
Jõgeva vallavalitsuse avalike suhete peaspetsialist
105-aastases Laiuse seltsimajas peetud Laiuse naisrühma Meie Mari 25. sünnipäevapeol esitleti kollektiivist jutustavat raamatut, meenutati minevikku, kõneldi tulevikuplaanidest, tunnustati rahvatantsukultuuri eestvedajaid ja sellele kaasa aitajaid.
[pullquote]Meie Mari on tõeline kirss tordil, kohalik kultuurikandja, kes on kõikidele raskustele vastu pidanud[/pullquote]17. novembril värsket trükist „Meie Mari Muraka memuaarid ehk kuidas minust peaaegu rahvatantsija sai” esitlenud naisrühma tantsija (aastatel 2011-2017) Raine Lindepuu ütles, et see raamat jutustab sellest, kuidas ta natuke rohkem kui kuus aastat nende toredate „kepsutajatega” ühiselt aega veetis – kus käidi esinemas ja mis juhtus enne esinemisi. Mitmed koosviibinud said sündmuselt kaasa Raine Lindepuu memuaariraamatu, millesse autor autogrammi kirjutas.
Raine Lindepuu lausus südamlikud tänud Meie Mari naistele, kes nägid tohutut vaeva, et pikka aega tühjana seisnud Laiuse seltsimaja rühma sünnipäevaks korda teha.
Meie Mari veerandsajandal sünnipäeval olid kohal mitmed kunagised Laiuse kultuuritegijad ja kogukonnelu eestvedajad.
Loe edasi: Laiuse naisrühm Meie Mari on tantsinud kakskümmend viis aastat
Jõgeva vallas Laiuseväljal tähistati Laiuse Jumalaema Sündimise koguduse loomise 165. ja selle kiriku 150. aastapäeva. Pärast jumalateenistust koguti allkirju külakabeli ehitamiseks lootusetult lagunenud kirikuhoone asemele.
Usu-ja kultuurisündmuse sissejuhatuseks helistas kella Laiuse Jumalaema Sündimise koguduses aastail 1951-1987 ametis olnud preestri Ermil Alliku poeg Georg Allik, kes kuni õpetanud Tartu Ülikoolis inglise keelt erinevate erialade üliõpilastele. “Praegu on siinsel kirikul seinad vaevalt püsti seismas ja torn viltu vajanud. Inimesed on minult küsinud, miks ajaloolise kultusehoone korda tegemiseks midagi ette ei võeta. Olen seletanud, et selle taastamine on väga keeruline ja võib kergesti jääda rahapuuduse taha. Küll aga võiks kirikuhoone asemele ehitada väike külakabel, milles paikneksid altar, ikoonid ja laud jumalateenistuse pidamiseks. Kõige olulisem on, et kabeli rajamise mõtet toetaks Eesti apostliku kiriku õigeusu kiriku valitsus.”
Loe edasi: Laiuseväljal koguti allkirju õigeusu kiriku kabeli ehitamiseks
Pühapäeval, 25 mail EELK Laiuse Püha Jüri koguduses toimuva heategevusliku kontserdi sisustavad laulev näitlejanna Hele Kõrve ning muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu.
EELK Laiuse Püha Jüri koguduse juhatuse esimehe Epp Järve sõnul tekkis mõte heategevuskontsertite korraldamiseks seoses kiriku lühtrite renoveerimise vajadusega.
“Kontserte oleme korraldanud juba aastaid,” rääkis Epp Järv. “Esimesena haakusid selle mõttega tuntud muusikud Olav Ehala ja Lembit Saarsalu. Neid me kutsume hellitavalt oma kiriku õuemuusikuteks. Esimese advendi kontserdid on algatanud Jõgeva vald. Kevadkontserdid lisandusid tänu sellele, et muusikud on kirikus esinemisega hea meelega nõusse jäänud.”
Järv märkis, et Hele Kõrve laulab Laiuse kirikus esimest korda ning oli rõõmuga nõus esinema tulema. “Loodame, et meie kodukandist võrsunud näitlejanna ja hõbehäälne lauljanna toob kontserdile rohkesti kaasaelajaid,” lisas ta.
Epp Järve sõnul kõlab pühapäevasel heategevuskontserdil valdavalt eesti muusika.
Loe edasi: Pühapäeval on Laiuse kirikus taas heategevuslik kontsert
Laiusel tähistati pühapäeval kultuuritegijate esinemiskavaga ja küünalde süütamisega kohaliku seltsimaja 100. aastapäeva. Aastaid tühjana seisunud seltsimaja on järk-järgult korda tehtud ja renoveerimistööd kestavad praegugi.
Pidustustel tegi rahvatantuseltsi Meie Mari liige Raine Lindepuu tagasivaate Laiuse seltsimaja sajale aastale, lauldi ja tantsiti koos kohaletulnutega, esines kultuurikollektiiv Meie Mari ning süüdati 100 küünalt. Üheks suuremaks vaevanägijaks sündmuse korraldamisel oli koduloolane Asta Leiten.
1. detsember 100 aastat tagasi oli Laiuse seltsimaja sisseõnnistamise päev. Seltsimaja ehitamise algatas Laiuse tuletõrjujate selts. Tehti kiri majaaluse maa saamiseks ja ka vallast taotleti väikest ehituslaenu. Appi tulid ka teised kohalikud seltsid: karskusselts Püüe, põllumeeste selts, laenu- ja hoiuühisus. 1913. aasta kevadel leiti seltsimaja jaoks sobiv koht Sootaga külas. Ehitusel lõid kaasa peaaegu kõik ümberkaudsed inimesed: kes kinkis ehitusmaterjale, kes vedas kohale, kes annetas raha või tuli kirve ja saega ehitusplatsile. Projekt tehti arhitekt G. Hellati büroos.
“Üks tegusamaid perioode seltsimaja ajaloos oli kindlasti 1914–1934, kui tegutses Laiuse muusika ja lavakunsti ühing, lavastati näidendeid ja operette, tegutsesid laulukoorid ja puhkpilli orkester,” rääkis sündmuse üks korraldajaid, rahvatantsuseltsi Meie Mari juhatuse liige Malle Aia.
1990ndate aastate lõpul Laiuse seltsimaja suleti toonase kohaliku omavalitsuse otsuse tõttu eesmärgiga kokku hoida kulusid. Tühjana seismine tõi kaasa ka lagunemisohu. Viimasel ajal on aga maja järkjärgult korda tehtud ja remonditud.
“Majal ja ka suure saali osal on katus peal. Praegu taastakse saali välisseinu. Usume, et tulevikus on maja taas kasutusel kultuurikoldena, sest muidu polnuks ju mõtet seda renoveerima hakatagi,” märkis Malle Aia.
Jaan Lukas
