Trivimi Velliste küsis: „Kui palju rohkem oleks – küllalt?”

Täiendatud fotodega

Tänasel vastupanuvõitluse päeval pidas Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste Valga Jaani kirikus kaheteistkümnendat korda traditsioonilise mälestuskõne Eesti riigivanematele.

Trivimi Velliste vastupanuvõitluse päeval Valga Jaani kirikus Foto Priit Purken
Trivimi Velliste vastupanuvõitluse päeval Valga Jaani kirikus. Foto: Priit Purken

Tänavune asukoha valik on teadlik – taheti ühtlasi anda au peagi 100-aastaseks saavale Läti Vabariigile.

[pullquote]Koos Otto Tiefi valitsuse liikmetega asutas 1944. aasta sügiskuul meritsi minekule tervelt seitse protsenti eesti rahvast[/pullquote]„Kas neid küünlaid on tõesti vaja igal aastal 22. septembril uuesti süüdata? Ja me oleme ikka ja jälle vastanud: jah, me peame nad süütama, sest need küünlad on meie ajaloo kuulutus – nad on meie ajamälu! Nad on tänukummardus meestele ilma kelleta, kelle ohvrimeelsuseta meie poleks täna need, kes me oleme,” vastas Velliste ikka ja jälle esitatud küsimusele.

Vastupanuvõitluse päeva läte seisneb teatavasti sündmuses, mis muutis Eesti elu kaheks inimpõlveks. Nooremale põlvele on põhjust Eesti üht rängemat katsumuste aega täna meelde tuletada.

Loe edasi: Trivimi Velliste küsis: „Kui palju rohkem oleks – küllalt?”

Heategevuskontsert nelja riigi sajanda juubeli tähistamisel

„Kindel, et seda kontserti poleks sündinud ilma Pärnus toimuva Y’s Men Soome-Balti piirkonna konverentsita,” selgitas Piia Karro-Selg, Soome-Balti piirkonna tulevane direktor.

Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses Foto Urmas Saard
Ruslan Andrejev kontserdil Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Kuna nimetatud rahvusvahelise ühenduse Y’s Men piirkonda kuuluvad Soome, Eesti, Läti, Leedu ja kõigil neljal riigil langeb sajanda juubeli tähistamine suhteliselt lähestikku asuva tosina kalendrikuu sisse (Soome iseseisvus 6. detsembril 1917, Eesti 24. veebruaril 2018, Leedu 16. veebruaril 1918 ja Läti 18. novembril 1918), siis sealt see kontserdi mõte idanema hakkaski.

Karro-Selg rääkis, et korraldajana taheti leida esinejaid kõigi nelja riigi kodanike hulgast ja nii see valik vastavalt hetke võimalustele kujuneski. Kontsert algas Raeküla Vanakooli keskuse oma noore muusiku esinemisega. Mari-Liis Holm laulis enda kitarrimängu saatel.

Järgnevalt istus klaveri taha 12-aastane Ruslan Andrejev, kes alustas klaverimängu juba viieselt. Raeküla Vanakooli keskuse saalis mängimine oli noorhärra jaoks esimene esinemine Eestis. Ta elab Põhja-Lätis üsna Eesti piiri lähedal asuvas Staitseles. Lätis on ta mitmetel klassikalise muusika konkurssidel saanud eduka esinemisega väga tuntuks, nüüd on aeg temast kuulda ka Eestis.

Loe edasi: Heategevuskontsert nelja riigi sajanda juubeli tähistamisel

Mustvees valitakse „Kolla kaalikat”, peetakse laata ja laulupidu

Laupäeval, 22. septembril leiab aset Mustvees sügislaat „Peipsi Kolla”, selle raames nunnu konkurss Kolla Kaalikas ja Mustvee valla kultuurikollektiivide laulu- ja tantsupidu „Kui me Eesti viisi kokku saame”.

Diana Siirak, Mustvee valla laulu ja tantsu peo üks korraldajaid rahvakultuurispetsialist Foto erakogu
Diana Siirak, Mustvee valla laulu- ja tantsupeo üks korraldajaid rahvakultuurispetsialist. Foto: erakogu

[pullquote]„Kui me Eesti viisi kokku saame” algab kell 11:45 rongkäiguga Mustvee vallamaja eest.[/pullquote]„Laadapäeva hommikul heisatakse linna keskväljakul Mustvee laadalipp, mille kujundaja on Jõgeva valla sümboolika looja Marju Pottisepp,” ütles Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina.

„Teoks saava Peipsi pealinna nunnu konkursi „Kolla kaalikas” põhimõte on, et tood oma aiast erilise puu- või köögivilja, kas erilise kujuga kurgi või kartuli või hiiglasliku kõrvitsa. Mõistagi võib tuua marju, õunu ja puuvilju,” selgitas Zalekešina.

„Loomulikult müüakse laadal Peipsi köögivilju – sibulat, küüslauku, juurvilja, samuti kalatooteid, mett. Marjamüüjad on kohal jõhvikate, mustikate, pohlade ja seentega, kusjuures avatud on ka kohvik Sada ja seened Kaubeldakse ka käsitöö, vanavara ja tööstuskaupadega,” rääkis teenekas laadakorraldaja Elle Palm. Kauplejaid tuleb tema sõnul lisaks Peipsimaa erinevatele paikadele Ida-Virumaalt, Põlvamaalt ja teistestki Eestimaa nurkadest, aga ka Lätist ja Leedust.

Loe edasi: Mustvees valitakse „Kolla kaalikat”, peetakse laata ja laulupidu

Kaks päeva kahe bussiga Turus

Nädala alguses said TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad lisaks Euroopa Komisjoni korraldusel toimunud seminaril osalemisele võimaluse põgusalt tutvuda Turu linnaga.

Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust  on huvitavad Foto Urmas Saard
Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust on huvitavad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eva teadis öelda, et saareks peetakse maalappi, millel kasvab vähemalt kaks puud.[/pullquote]Esmaspäeval Helsingi Läänesadamast teekonda alustanud bussid võtsid suuna Soome edela poolsesse nurka. Just seal asub Varsinais-Suomi, eesti keelde ümber pandult Päris-Soome. Meie reisisihiks oli edelarannikul Aura jõe suudmealal asuv Turu linn. Helsingis astus esimesele bussile Eva Finch. Poolel teel praegusest pealinnast Soome algsesse pealinna bussid peatusid, et Eva saaks liituda teise seltskonnaga, kes sõitsid Turusse EV100 kirjadega kaunistatud bussil.

Meil vedas Evaga, sest kuulsime selges emakeeles Soomest mõndagi huvitavat, mida ise pole märganud endale teadvustada. Näiteks seda, et Soome on pindalalt kõvasti üle kahe korra suurem Inglismaast, kuigi elanikke kümme korda vähem. Kümnendikku osa maast katavad veekogud. Oleme harjunud Soomest rääkima kui tuhande järve maast, aga seda öeldes ei oskagi mõelda kümnetele tuhandetele veekogudele.

Loe edasi: Kaks päeva kahe bussiga Turus

Rebased Sindi gümnaasiumis

Täna sooritasid Sindi gümnaasiumi kümnenda klassi õpilased siirderiituse harjutusi, millega valmistuti lõplikult rebaseks löömisele.

Sindi gümnaasiumi rebased aastal 2018 Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi rebased aastal 2018. Foto: Urmas Saard

Homme saavad neist täieõiguslikud rebased. Viimase katsumusena peavad nad “oma” kaheteistkümnendikule lemmiktoidu valmistama. Toiming leiab aset neljapäeval peale tunde kooli õppeköögis.

Rebaseks löömine tähistab õpilase gümnaasiumisse vastuvõtmist riitusega, mis on levinud eelmise sajandi kaheksakümnendate kõrgkoolist ka üldhariduskoolidesse. Tudengitava järgi kutsutakse uusi õppureid rebasteks, kes enne katsete läbimist polevat täisväärtuslikud gümnasistide kogukonna liikmed. Rebaseks vastuvõtmist korraldavad abituriendid ja kogu heatahtlik jant oleneb lõpuklassi noorte mõõdukast maitsest ning mõistlikult valitud naljade piiride tunnetusest, millega Sindi gümnaasiumis osatakse liialdustest hoiduda.

Mõnigi katseharjutus oli sedavõrd põnev, et seda sooviti nii üksi kui hulgakesi korrata. Õpetaja Ain Keerupi osavõtlikult hoolivad küsimused enne katse sooritust üksnes julgustasid noori rebaseid lõbusate katsetega kaasa minema.

Loe edasi: Rebased Sindi gümnaasiumis

Pärnu väärikad ja Soome seeniorid arutlesid Euroopa Liidu rahastuspoliitika üle

Käesoleva nädala kahel esimesel päeval Turus toimunud seminaril osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ühiselt Soome Päris-Soome maakonna seenioritega Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud teemavaldkondade arutelus, mille abil kujundatakse uut Euroopa Liidu eelarve perioodi.

Kingitused Soome sõpradele Foto Urmas Saard
Kingitused Soome sõpradele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]euroopalikest väärtustest on üsna erinevaid arusaamasid[/pullquote]Euroopa Parlamendi valimiste eelne Euroopa Komisjoni rahastatav seminar oli jätkuks kolm kuud tagasi Pärnu hotellis Strand ja Pernova Loodusmajas asetleidnud teemavaldkondade töötubadele. Pärnust oli Turus üle 70 inimese ja sama suur oli Soome esindatus. Turu konverentsikeskuse suures saalis esinesid 17. septembril tervitussõnade ja ettekannetega Edela-Soome regionaalse volikogu esimees, parlamendiliige ja aukonsul Ilkka Kanerva, Euroopa Komisjoni esinduse Soome asejuht Maria Blässar, Euroopa Komisjoni esinduse Eestis asejuht Katrin Höövelson, Euroopa Parlamendi infobüroo Soome juht Jarmo Oikarine jt. Emeriitprofessor Paavo Okko pidas loengu „Euroopa majandus- ja rahaliidu tulevik”. Iida Laurila, Turu JEF Soome (Euroopa noored liikumine), lühikeses sõnavõtus väljendus tõsine mure noorte väga madala valimisosaluse üle. Seminari töökeelteks olid eesti ja soome keeled, mida tõlgiti sünkroonselt mõlemasse keelde.

Loe edasi: Pärnu väärikad ja Soome seeniorid arutlesid Euroopa Liidu rahastuspoliitika üle

Suur pildigalerii: nädal pärast Türgi nädala lõpetamist

Türgi teemanädal, mis algas mihklikuu esimesel pühapäeval Sindis ja lõppes ussimaarjapäeval korraldajate peakorteris Raeküla Vanakooli keskuses, pole siiski veel ees seisvate järelsündmuste tõttu ega ka meediakajastustega kaugeltki veel lõppenud.

Türgi nädal Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

Külauudiste uudisvoo võimekus pidi Türgi nädala ülisuure erinevate teemade rohkusest tingituna paratamatult kõige kajastamiste osas alla vanduma. Siiski oli tahe palju rohkem haarata, kui selleks jaksu jätkus. Nii juhtuski, et mitmed fotoreportaažid jäid aja puuduses operatiivselt avaldamata. Samas oli kahju rohket pildivalikut niisama arhiivi ladustada ja sinna lihtsalt unustuse unarusse jätta. Seetõttu saigi otsustatud nädal pärast Türgi nädala lõpetamist elustada veel korraks põnevamaid hetki Sindi Kirikupargist ja Sindi gümnaasiumist. Ja seda kõike ilma sõnalise kommentaarita.

 

Türgi nädal Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Loe edasi: Suur pildigalerii: nädal pärast Türgi nädala lõpetamist

Sindi mitmetahulisel mälestusmärgil pühendus Eesti Kodanike Komiteele

Laupäeval, 15. septembri keskpäeval, avati Sindis Kirikupargi naabruses asuva korterelamu valdusel mälestusmärgid perekond Mathiesenile, Tartu rahulepingule, Eesti Kodanike Komiteele ja Mihkel Mathiesenile.

Mihkel Mathieseni poeg Toomas on siiralt liigutatud sellest, kuidas sintlased suhtuvad tema isasse Foto Urmas Saard
Mihkel Mathieseni poeg Toomas on siiralt liigutatud sellest, kuidas sintlased suhtuvad tema isasse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marko Šorin: järjepidevuse huvides ei tohi ära unustada meie väga kirjut minevikku[/pullquote]Tagasihoidliku tseremoonia alguses heisati Eesti ja Rootsi lipud. Helikandjalt nõrgalt kuuldava Eesti hümni saatel heiskas Harri Loime majaelanike esindajana sinimustvalge lipu ja selle järel Mihkel Mathieseni poeg Toomas Mathiesen väikese järelejõudmisega Rootsi lipu. Sündmust olid tunnistamas mõnikümmend inimest, peamiselt sintlased, nende hulgas kodulinna ajalooklubi liikmetest Marko Šorin ja teised, aga ka üliõpilasseltsi Liivika liikmeid.

Esmalt avasid Toomas Mathiesen ja nn Nõmme valitsuse liige Kalev Ots graniitkivilt katte eemaldamisega mälestusmärgi, millele raiutud tekst selgitab, et selle maja (Pärnu mnt 25) teisel korrusel elas alates 1920. a kuni põgenemiseni 1944. a Salme ja Aleksander Mathieseni pere. „Lapsed Mihkel, Laine ja Olev asutasid Rootsis 1983. a vanemate nimelise Mälestusfondi eesti üliõpilaste toetuseks.”

Loe edasi: Sindi mitmetahulisel mälestusmärgil pühendus Eesti Kodanike Komiteele

Eesti lipu seltsi eestvedamisel Maailmakoristuspäeval Tallinna lauluväljakul

Uudist täiendatud kell 21:45

Selleks ajaks kui võis juba rääkida kolmandiku maailma puhtaks saamisest, alustasid sarnaselt paljude teiste Eesti piirkondadega umbes 40 talgulist koristuspäeva Tallinna lauluväljakul, kus töö korraldamist vedas Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei.

Maailmakoristuspäeva lõpetajad Tallinna lauluväljakul Foto Peeter Hütt
Maailmakoristuspäeva lõpetajad Tallinna lauluväljakul. Foto: Peeter Hütt

Lipu selts oli oma liikmetega iseseisvalt Teeme ära talgutel esmakordselt ja kaasas endaga veel teisigi osavõtjaid: Estonia lauljaid, Eesti Teadusteakadeemia meeskoori liikmeid, eruohvitseride ja reservohvitseride kogu esindajaid, naiskodukaitsjaid, samuti 20. augusti klubi inimesi, Välisministeeriumi töötajad jt.

Lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe teatel korrastati 100 tamme parki. Parki paigaldati neli toimumisaega meenutavat tahvlit.

Maailmakoristamisepäeva talgud algasid Uus-Meremaalt kell 01 öösel ja lõpevad 24 tundi hiljem Havai saartel.

Kell 20:53 saadud päeva viimase pressiteate kohasel jätkuvad praegu Maailmakoristustalgud Ameerika mandril. Eesti aja järgi kella 20.30 oli koristustalgud lõpetanud üle 129 riigi, koristamas on pressikeskuse andmetel praegu 23 riiki.

Riikidelt saadud andmete põhjal on koristamas käinud vähemalt 17,2 miljonit inimest, kuid need andmed on esialgsed ning info kogumine ja kinnitamine Maailmakoristusepäeva staabis jätkub.

Loe edasi: Eesti lipu seltsi eestvedamisel Maailmakoristuspäeval Tallinna lauluväljakul

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks

Käesoleva nädala kolmapäeval, kui Sindi Kirikupargi Konsumi kaupluse poolses osas märgati kahe lipuvarda ja kirjadega graniitkivi paigaldamist, esitasid mitmed linnaelanikud küsimuse Külauudistele. Seda eeldusel, et ajakirjandus on ikka kõiges paremini teavitatud.

Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks Foto Marko Šorin
Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks. Foto: Marko Šorin

[pullquote]Sindi elanikkond suuresti teavitamata ja viimastel päevadel tõstatunud küsimusi ülirohkelt[/pullquote]Paraku päris nii see sageli pole. Pärnu maantee 25 kortermaja valdusele püstitatava mälestusmärgi eeltööd jäid märkamatuks isegi siis, kui käis Kirikuparki rajatavate kergliiklusteede pildistamine. Põhjus lihtne: eelteavitus on olnud pea olematu ja Sindi kogukond jäänud mõttelisel tasandil kaasamata. Näiteks Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamine on leidnud ainuüksi Külauudistes käsitlemist kolme aasta jooksul tervelt kuraditosin korda, rääkimata teistest väljaannetest.

Loe edasi: Mälestusmärk Mihkel Mathieseni mälestuseks

Sindis tähistati vanavanemate päeva

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond pidas ühiselt kaitseliitlaste ja Sindi tuletõrje seltsiga vanavanemate päeva Sindi seltsimaja juures, kus küpsetati pannkooke, pakuti magusat jooki, määriti nägusid, jagati erinevates valdkondades kasulikke teadmisi näitlike väljapanekute abil ja võimaldati käelist tegevust.

Vanavanemate päeval Sindis Foto Urmas Saard
Vanavanemate päeval Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Päästjate kogemused näitavad, et inimene õpib kõige paremini kogemusest[/pullquote]Soodsa tuulepuhanguga haistsid ninasõõrmed juba kaugelt hõrgutava lõhnaga pannkookide küpsetamist. Sama hõrgutavad ja lähemale meelitavad olid mitmesuguse sisuga moosipurgid, millest lubati tasuta saadud kookidele nii palju moosi peale laduda, kui suu igatses. Kaidi Suusk seisis leegitseva pliidi ääres ja küpsetas aina sedamööda kuidas sööjaid jätkus. Näis, et puudust pannkooke kiitvatest suudest ei tuntud, sest Monika Leosk ladus küll nobedalt kooke taldrikutele, kuid otsekohe olid need ka sama kiirelt järgmise maiasmoka käte vahele kadunud.

Pärnumaa ringkonna esinaine Karmen Vesselov rääkis, et seni on nende naiskodukaitse vanavanemate päeva Pärnus tähistanud, aga sedakorda otsustati tulla suurlinnast väljapoole. Vesselov näitas üht õueala maketti ja küsis, mis sellel valesti on?

Loe edasi: Sindis tähistati vanavanemate päeva

Sindi kiriku sammaskojale paigaldati taastatud rist

Eile asetas Katuseabi OÜ Sindi Jumalailmumise kiriku sammaskoja katusel oma esialgsele kohale tagasi Soomes taastatud ja kullatud risti. Enne üles tõstmist pühitses risti EAÕK Pärnu ja Saare piiskop Aleksander.

Taastatud rist Sindi Jumalailmumise kiriku sammaskoja katusel tagasi Foto Urmas Saard
Taastatud rist Sindi Jumalailmumise kiriku sammaskoja katusel tagasi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Viljo Vetik: kiriku hoone seisund osutus loodetust halvemaks[/pullquote]Risti restaureeris Soomes Raimo Snellmani firma. Tegemist on väga pikaajalise ja tunnustatud kuldamisfirmaga. „Raimo Snellman on Soomes üks selliseid kunstnikke, kes saab riigilt stipendiumi. Hinnatud kuldaja tegi ka Sindi kiriku peatorni risti kuldamise. Varem on ta kullaga katnud Kihnu kiriku ja Pärnu katedraali riste. Järgmisena läheb kuldamisele Suure-Jaani kiriku rist,” rääkis tööde teostamise esindaja Viljo Vetik. Eile oli ka Raimo Snellman ise risti paigaldamise juures koos oma töölise Mikko Snellmaniga. Mehed ei ole omavahel siiski mitte lähedased sugulased.

„Sindi kiriku teise etapi remondiga tuli välja, et kiriku hoone seisund osutus loodetust halvemaks. Seepärast ei suuda me käesoleval aastal teist etappi täielikult lõpetada. Asjad on läinud kallimaks ja kulukamaks. Kirjutame jälle muinsuskaitseametile taotluse toetuse saamiseks, et saaksime sammaskoja remondi ära lõpetada,” andis Vetik hetke seisust ülevaadet.

Loe edasi: Sindi kiriku sammaskojale paigaldati taastatud rist

Jõgevat kaunistab Ants Pajule pühendatud skulptuurpink

Tänavu 8 septembri keskpäevatunnil avati Jõgeva kesklinna pargis skulptuurpink karismaatilise ühiskonnategelase Ants Paju mälestuseks, tema vaimsuse ja ideede jäädvustamiseks tänastele ja tulevatele põlvedele.

Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat Foto Sirje Kalev
Ants Paju nimelise pingi juurde kuulub ühe kujunduselemendina raamat. Foto: Sirje Kalev

Pingi avatseremoonial pargis ja sellele Jõgeva kultuurikeskuses järgnenud mõttevahetusel peetud kõnedes rõhutati Ants Paju mitmekülgsust, tema mõttejõudu ja tahet ja suutlikust ideede elluviimisel, saavutusi spordimehena, sügavalt mõtleva ja analüüsiva ajakirjanikuna, poliitikuna.
Jõgeva noorteklubi Hekto ja Jõgeva Lionsklubi asutaja ja president, Jõgeva rajoonilehe asetoimetaja, Eesti Looduse peatoimetaja, Jõgeva linnapea – see on vaid lühike ülevaade väärikatest rollidest Ants Paju (1944-2011) elus.

Ants Paju skulptuurpingi loomiseks algatas idee Jõgeva Lionsklubi. Mõtte elluviimise eestvedaja oli Antsu tütar Angela Rehi, pingi autor on skulptor Tauno Kangro

Jaan Lukas

Samal teemal:

Plakati kujundaja on Sirje Kalev, Ants Paju foto pildistas Anatoli Makarevitš

 

 

 

Jõgeval avatakse Ants Paju mälestuseks skulptuurpink

Sindis on käsil ulatuslik kergliiklusteede ehitamine

Alates juuni teisest nädalast käib Sindi linna kergliiklusteede renoveerimine ja päris uute lõikude ehitamine, millega peaks oktoobri lõpuks valmis saama.

Kergliiklusteede ehitamine Sindi linnas Foto Urmas Saard
Kergliiklusteede ehitamine Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Tori vallavalitsuse tellitud tööde teostaja on Yit Infra Eesti AS ja omandijärelvalvet peab OÜ Tarindiprof.

„Kui rääkida ainult Sindi kergliiklusteedest, siis koosneb see mahukas projekt seitsmest erinevast etapist. Praegu on neist käsil kuus. Seitsmes etapp lükkub tulevikku, võibolla siis järgmisse aastasse,” rääkis Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust. Seitsmes etapp puudutab Sindi sillatee ristist Viira vahele suunduvat kergliiklusteed, mis on ka kõige kallim osa. Selle osa välja jätmise põhjuseks on projekti valmimine 2012. aastal ja kooskõlastuste aegumine. Nüüd tuleb teha uued kooskõlastused.

Viira poolne Pärnu jõe suunas kulgev kergliiklustee ületab enne silda maantee ja viiakse kokku teise teega, mis suundub Sindi keskuse poole. Päris uus kergliiklustee ehitatakse ka Paide maanteega paralleelselt kulgeva Pärna tänava otsast alates kuni ühineb järsu pöördega Pärnu maanteega. See tee saab päris uue valgustuse.

Loe edasi: Sindis on käsil ulatuslik kergliiklusteede ehitamine

Andres Riivits: üles minnes näitan

„2000. aastal asuti laguneva katuse kallale, toimus suurem renoveerimine. Nüüd tekib küsimus, mis seal katusel laguneb? Väljapoolt vaadates ei lagune suurt midagi, väljaarvatud mõned kivid. Halvem asi on tegelikult see, et aegade jooksul said niiskuskahjustusi laetalad ja sarikad,” alustas Andres Riivits selgitustega, mis andis paarikümne minutiga ülevaatliku pildi Pärnu Eliisabeti kiriku katuse konstruktsioonide praegusest seisust.

Pärnu Eliisabeti kiriku pööningul käib vanade puitkonstruktsioonide suuremahuline proteesimine Foto Urmas Saard
Pärnu Eliisabeti kiriku pööningul käib vanade puitkonstruktsioonide suuremahuline proteesimine. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Siin on olemasolev olukord, eksperthinnang. Rängad ehitusvead, mis vesi müürile teeb[/pullquote]Riivits on valitud kolmandat aega koguduse juhatuse esimeheks. Ta tegeleb selle pühakoja põhjalike remondivajadustega juba kümmekond aastat. Tema hääl kõlab sama selgelt nagu kogu selgitav jutt, milles valitseb lihtsalt mõistetav arusaadavus, täpsus ja nõudlikkus ette võetud ülesannete täitmisel.

„All on laetalad, katus seisab sarikate peal. Aga sarikate ja laetalade konstruktsiooni kokkupuute kohad on pehastunud.” Erinevatel aegadel on neid proteesitud, jätkatud. Sarika konstruktsioon peab toetuma müürilati peale. Katuse eendi osa on suurelt jaolt toetunud müüri peale. Müürilatt on ka pehastunud. Müürile toetudes ei juhtu veel midagi väga hullu. Aga eendudes karniisile, mis ei ole väga kandev, hakkab karniis lagunema. Karniis ei pea seda survet vastu ja tükid tulevad lahti.”

Loe edasi: Andres Riivits: üles minnes näitan

Pärnumaal Tori vallas uuendati üle kuue kilomeetri riigimaanteed

Sindi linna Vahtra bussipeatuse lähedalt alustatud ja kuni Kurina kurvide lõpuni kulgeva 6,15 km pikkuse teelõigu rekonstrueerimine on üldises plaanis lõppenud ja Maanteeameti Lääne regiooni ehitusvaldkonna juhi Margus Eisenschmidti sõnul käivad vastuvõtu toimingud.

Sindit läbiv Pärnu ja Tori vaheline uunedatud teelõik Foto Urmas Saard
Sindit läbiv Pärnu ja Tori vaheline uunedatud teelõik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindit läbivale teele ehitati mitmel pikemal lõigul valgustus.[/pullquote]Möödunud aasta kevadel Maanteeameti tellimusel Projekt OÜ tööna valminud projekti kohaselt rajati uuendatud muldkehale tasandatud alus, millele laotati kahekihiline asfaltbetoon. Ehituse käigus muutusid ristmikud ja mahasõidud ohutumaks, samuti ohutussaartega varustatud teeületuskohad ja bussipeatused. Kurina sillale paigaldati nõuetele vastavad piirded. Sindit läbivale teele ehitati mitmel pikemal lõigul valgustus. Kogu tee on joonitud ja ülekäigukohad ka asfaltkattel tähistatud, kas sebramärgistuse või punkteerimisega. Viimase puhul peavad jalakäijad arvestama sellega, et vastupidiselt sebramärgistusele pole autojuhtidel teed ületavate inimeste suhtes peatumise kohustust.

Loe edasi: Pärnumaal Tori vallas uuendati üle kuue kilomeetri riigimaanteed

Sindi Skate 2018 algas vihmasajus, kuid lõppes tõeliselt tasemel BMX Trikiratta show’ga!

Noorim osaleja 8 a Brenet Juninen Sindist Foto Urmas Saard
Noorim osaleja, kaheksa-aastane Brenet Juninen Sindist. Foto: Urmas Saard

„Sindi Skate on Sindi Avatud Noortekeskuse jaoks aasta kõige suurem, tähtsam ja keerukamalt läbiviidav sündmus, kus suurt rolli mängib alati ettearvamatu ilmataat,” ütles eile hilisõhtul noortekeskuse juhataja Helle Vent.

[pullquote]Sõitjate ohutuse pärast peab park olema täiesti kuiv[/pullquote]Ometi on jumalatosin aastat ilmaga kokkuleppele saadud. Üksnes paaril korral on lõpetamine olnud vähem või rohkem vesine. Sedakorda sadas juba pühapäeva hommikul kella üheksa paiku, kui algasid esimesed ettevalmistused. Aega jäi siis võistluseni neli tundi, aga vihmasabinad ei lakanudki. Olukord nõudis kannatust nii organisaatoritelt, võistlejatelt kui pealtvaatajatelt.

Henri Holland rääkis ühe korraldajana, et vihmane ilm tekitas viivitusi ja koos korraldajatega arutati ka võistluse ärajätmist. „Sõitjate ohutuse pärast peab park olema täiesti kuiv ning lehepuhurite ja päikse abil selle lõpuks ka saavutasime, selgitas Holland.

Loe edasi: Sindi Skate 2018 algas vihmasajus, kuid lõppes tõeliselt tasemel BMX Trikiratta show’ga!

Pärnumaa uus toidumeene on Kaatarusaare mustsõstramaius

Laupäeval Maria talus toimunud Pärnumaa lõikuspeol kuulutati välja maakonna parimad toidumeened neljas jaotuses.

Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt Foto Urmas Saard
Merle Einola saab kallistuse ja õhupalli jõulutaat Vidilt. Foto: Urmas Saard

Pärnumaa parima toidumeene konkursil selgitas hindamiskomisjon võitjad enam kui 100 toote hulgast. „Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete võistluse eesmärgina otsiti piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida külastajad võiksid meeldivate kingitusena kaasa osta,” selgitas Kadi Elmeste, Pärnumaa maitsete aasta projektijuht.

[pullquote]viskasid nalja ja tembutasid jõuluvanad Ärni ning Vidi[/pullquote]Pärnumaa uueks toidumeeneks valiti Kaatarusaare talu mustsõstramaius. Uudistoodete kategoorias pidas žürii parimaks Kristi Lehtla teekomplekti Pärnaõietee. Parima joogimeene tiitli võitis Jaanihanso siidritalu jääsiider. Parim leib on hindajate otsusel MTÜ Roheline Elu puuviljaleib.

Loe edasi: Pärnumaa uus toidumeene on Kaatarusaare mustsõstramaius

Lõppenud Türgi nädalal tänati osalejaid ja abilisi

Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg tänas Türgi päevade läbiviimisel abistanud inimesi ja selgitas välja teemanädalal toimunud veebiviktoriini üldvõitja.

Veebiviktoriini üldvõitja Ave Ermus (vasakul) Foto Mikko Selg
Veebiviktoriini üldvõitja Ave Ermus (vasakul). Foto: Mikko Selg

[pullquote]Jätkuvalt saab vaadata Türgit tutvustavat fotonäitust vanakooli aulas[/pullquote]Täna keskpäeval kogunes väiksem kutsutud seltskond Raeküla Vanakooli keskuse aulasse, kus Karro-Selg tegi õnnestunud Türgi teemanädalale kokkuvõtva tagasivaate. Tegelikult polegi veel nädal päriselt lõppenud. Jätkutegevused kestavad veel mõnda aega. Juba homme algusega kell 16.00 toimub Tori rahvamajas luulesõprade ühenduse Luuletaeva Latern luuleõhtu. Raeküla Vanakooli keskuses peetakse 25.-29. oktoobrini Türgi varjuteatri Karagöz praktiline koolitus, mille viib läbi Tarkan Korkmaz Eesti draamaõpetajate ühenduse korraldusel.

Jätkuvalt saab vaadata Türgit tutvustavat fotonäitust vanakooli aulas. Mikko Selg külastas koos abikaasaga tänavu kevadel Istanbuli ja nüüd näevad külastajad paremaid ning huvitavamaid ülesvõtteid Bospuruse väina mõlemalt kaldalt. Mõnda neist fotodest on võinud Külauudised kasutada ka lõppenud veebiviktoriini kajastuste illustreerimisel.

Loe edasi: Lõppenud Türgi nädalal tänati osalejaid ja abilisi

Türgi teemalise veebiviktoriini viimase päeva küsimuste vastused ja auhindade saajad

Uudist täiendatud kell 18:00

Eve Kandima läkitas Soomest Turu linnast sõnumi, milles väljendas neljanda päeva küsimuste vastamisel loosiga saadud rinnanõela pärast määratut rõõmu. Vastaja kirjeldas auhinnast kogutud uut indu, mis tõi talle kohe erilise „otsimise vaimu” peale.

Eestis resideeruva Türgi suursaatkonna hoone asub Tallinnas Narva maantee ääres paikneva hoovi kõrgete puude varjus Foto Urmas Saard
Eestis resideeruva Türgi suursaatkonna hoone asub Tallinnas Narva maantee ääres paikneva hoovi kõrgete puude varjus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Burhanilt saime õhtuti hotelli basseni ääres istudes hindamatut infot Türgi ja türklaste ja kogu Türgimaa kohta[/pullquote]Ka Külauudiste toimetusel on seda kuuldes hea meel teada, et väga tagasihoidliku mahuga uudisvoo lugejaid leidub isegi sealpool Soome lahte. Selles suurepärases tundes sai otsustatud kinkida üks Rahva Raamatu raamatu kinkekaartidest Eve Kandimale.

[pullquote]Denizli linna läheduses olnud antiikse Laodicea väljakaevamised tõid päevavalgele muistise[/pullquote]Vastaja Anneli Põldma jutustab südamliku loo sellest, mis innustas teda viktoriinist osa võtma. Avaldame selle kirja täies mahus:

Loe edasi: Türgi teemalise veebiviktoriini viimase päeva küsimuste vastused ja auhindade saajad

Helle Vent: tänavune Sindi Skate peetakse esmakordselt Tori vallas

Seoses mullu aset leidnud haldusterritoriaalsete muudatustega saab uutes piirides Tori vald arvata ka ennast nende omavalitsuslike piirkondade hulka, kus on olemas trikispordi võimalustega väljak. Kuid Sindi Skate 2018 toimub endiselt Sindi linnas ja oma algses asukohas Pärnu maantee ääres, kus käesoleva suve lõppedes võisteldakse juba tosinat korda.

Sindi Skate 2009, BMX Foto Urmas Saard
Sindi Skate 2009, BMX. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Demonstratsioonesinemisel pingestavad vaatajate meeli riigi parimad BMX pedaalijad[/pullquote]Helle Vent, Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja ja eelsesivate võistluste peakorraldaja, tutvustab veidi ajalugu: „Sindi linna noortel oli suur unistus saada linna skatepark. Õla pani alla Sindi linn, kes asfalteeris vajaliku suurusega maa-ala.” Sponsori Fein-Elast Estonia, linna ja noortekeskuse projektide rahaga valmisid ühtejärge kõige vajalikumad elemendid, kus suurt abi osutas ehitamisel meistrimees Mihhail Škljar. Vent nimetab innukamaid kaasalööjaid algusajast: Taavi Burket, Sören Mäesalu, Ardo Saulep, Margus Nurk. Aga loetelu võiks pikemgi olla.

Vent tunneb meenutustes uhkust, sest mingil ajavahemikul oli Sindi skatepark Pärnu ümbruses ainus koht, kus noored harjutamas käisid. Esimene võistlus korraldati 2007 aastal. „Elemente ja osalejaid oli küll vähevõitu, aga seda puudust korvas noorte entusiasm midagi ise teha. Tore, et tosin aastat hiljem näeb enamikku nendest tegijatest endiselt veel ka 2018. aasta võistluse organiseerijate hulgas.”

Loe edasi: Helle Vent: tänavune Sindi Skate peetakse esmakordselt Tori vallas

Türgit tutvustava viienda päeva veebiviktoriini auhinnaloterii võitjad

Viienda päeva vastuste põhjal kokkuvõtte teinud Ester Haas teatas, et vastajaid oli 27, kellest üks uus mänguga liituja. Kõigile küsimustele vastas õigesti 18 inimest.

Türgi lapsed Istanbulis Foto Tatjana Grigorjeva-Keerup
Türgi lapsed Istanbulis. Foto: Tatjana Grigorjeva-Keerup

[pullquote]Tänahommikune loosiauhindade välja võtja oli Hemel Bhuiya Bangladeshist[/pullquote]„Oluline on märkida, et 1. küsimuse vastuseks ei sobi „polo”, kuna see ei ole türgi päritolu ega mängita tseremoniaalkorras. Õigeks lugesime ka vastuse “cirit” ja mängu türgikeelse nime. 3. küsimuses lugesime õigeks ka marmoreering, marmoriseerimine jms,” selgitas Haas. „Tuli paar kommentaari, et esimene küsimus oli keeruline. Seda näitasid ka vastused, sest just selles eksiti kõige rohkem, koguni üheksal korral,” tõdes Haas, kes samas rõõmustas, et eelmise päeva kiitmine inspireeris inimesi veelgi põhjalikumalt küsimustele vastama. Nii näiteks pakkus põnevat lugemist abielupaar Külli ja Marko Šorin, kes vastasid küsimustele ühiselt.

Prekond Šorin nimetas hobusel ratsutades mängitavat sportmängu kolmel kujul: cirit, jereed, javelin. Kuigi jereed oli oodatud vastus, täiendasid teised õiget nimetust. Nad kirjutasid vastuses, et hobused on türklaste jaoks läbi ajaloo olnud väga olulised ja pühad loomad. Türklased sündisid, kasvasid, võitlesid, sõid ja surid hobustel. Toiduks tarvitati hobusepiimast valmistatud juustu – koumissi. Esmakordselt tutvustati seda ratsutamise meeskonnamängu 1071. aastal.

Loe edasi: Türgit tutvustava viienda päeva veebiviktoriini auhinnaloterii võitjad

Täna on Türgi teemalise veebiviktoriini viimane päev

Lõpuks veel pisut kingitustest, mida eilse küsimuse pärast ei saanud päriselt lahti rääkida. Ebrukunstnik Bilge Tüzel kingib enda viseeritud marmoriseeritud kinkepaberi.

Vaade Türgi suurimale linnale Istanbulile, mille elanike arv ulatub tublisti üle 10 miljoni Foto  Tatjana Grigorjeva-Keerup
Vaade Türgi suurimale linnale Istanbulile, mille elanike arv ulatub tublisti üle 10 miljoni. Foto: Tatjana Grigorjeva-Keerup

Loe edasi: Täna on Türgi teemalise veebiviktoriini viimane päev

Türgi nädal tõi õlimaadlejad ja sajad uudistajad Sindi jalgpalli murule

Täna keskpäeval vaatasid mitmed sajad silmapaarid Sindi gümnaasiumi staadionil 1500 aasta pikkuse traditsiooniga Türgi õlimaadluse näidismatši. Maadlesid Mustafa Batu ja Süleyman Başar. Maadlusest rääkis treener-kohtunik Mustafa Kemal Karaboğa.

Õlimaadluse näidiskohtumine Sindi murul Foto Urmas Saard
Õlimaadluse näidiskohtumine Sindi murul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Alguses valavad võistlejad teineteisele õli rinnale ja seljale, sest nii näidatakse vastasvõistleja vastu oma austust[/pullquote]„Õlimaadlus on absoluutselt kõigis vanuses inimestele huvitav,” kinnitas Türgi teemanädala peakorraldaja Piia Karro-Selg, kelle sõnu kinnitasid õliste meeste maadlusel arvatavalt üle 300 uudishimuliku inimese pilgud. Mustafa Kemal Karaboğa jutu pani siinsesse riigikeelde ümber türgi mees Mustafa Çelik, kes tuli Eestisse kümmekond aastat tagasi. Ta ütles, et nüüd on siin tema uus kodu ja töötab Eesti televisioonis operaatorina.

Mustafa Kemal Karaboğa selgitas, et türklaste õlimaadlus erineb klassikalisest üksnes sellega, et keha määritakse enne võistlust õliseks. Eelistatakse väiksema happesisaldusega õli, näiteks oliivi. Püksid õmmeldakse pulli nahast ja nende kaal on ca 13 kg. Alguses valavad võistlejad teineteisele õli rinnale ja seljale, sest nii näidatakse vastasvõistleja vastu oma austust, vahendas tõlk treener-kohtuniku juttu.

Loe edasi: Türgi nädal tõi õlimaadlejad ja sajad uudistajad Sindi jalgpalli murule

Türgit käsitleva neljanda päeva veebiviktoriini fortuuna tegi oma valiku

Mälumängu korraldustoimkonna liige Ester Haas teeb teatavaks eilsed küsimustele vastanud, kellele naeratas loosiõnn. Haas kommenteerib osalejate innukust ja toob ka häid näiteid.

Foto Arne Timm
Foto: Arne Timm

Vastas 27 inimest. Uusi liitujaid oli üks, märkides ära, et on Tallinnast ja otsustas õnne proovida. Õnne proovides vastaski ta kõigile neljale küsimusele õigesti. Üldse vastas kõigile neljale küsimusele õigesti 23 kilbarit.

„Oluline on ära märkida, et lugesin õigeks ka need vastused, kus olid välja toodud Türgi ülemere-naabrid, kuna kaheksa on tõesti maismaanaabrite arv. Õigeks lugesin ka vastuse “lindude keel”, kuna see on tõlge keele türgipärasest nimetusest. Ühele vastajale andsin 0,5 punkti, kui ta pakkus kolmanda küsimuse vastuseks “kukevõitlus”. Kukevõitlus on tõepoolest türgi kultuuri osa, kuid kuna küsitud on looma, siis – tähenärija nagu ma olen – päris õigeks seda lugeda ei saa,” selgitas Haas.

Evil Eye rinnanõela võitsid Anu Luiga ja Eve Kandima. Raamatu “Türgi 85 – Eesti 90 sõprus läbi aegade” võitis Jaana Veskioja. Manisa reisijuhi ja märkmiku võitis Ave Ermus. Tanini trio piletipaari võitis Rita Raudsepp. Kuna kontsert toimub juba täna õhtul, oli ta viimane õnnelik piletipaari saaja.

Loe edasi: Türgit käsitleva neljanda päeva veebiviktoriini fortuuna tegi oma valiku