Urmas Saard

Heategevuslik Teatejooks kutsub toetama ratastoolilaste koosmängimise võimaluste loomist

9. mail toimub Eestis juba neljateistkümnendat korda heategevuslik Teatejooks, kus 5.-9. klasside lapsed ja noored jooksevad liikumisvõime kaotanud laste heaks. Teatejooksud toimuvad kõigis maakondades ning registreeruda saab kuni 24. aprillini.

Lapsed eelmise aasta Teatejooksul Tallinnas. Foto Marko Mumm — Lapsed eelmise aasta Teatejooksul Tallinnas. Foto: Marko Mumm

[pullquote]Oleme lastele ja nende peredele üheskoos abiks![/pullquote]Teatejooksu korraldajate südamesoov on nakatada üha enam lapsi ja noori liikumisrõõmuga. „Teatejooks on kasvanud 12000 osalejaga suursündmuseks ning mitmed koolid on juba teatanud, et plaanivad lisaks jooksul osalemisele korraldada 9. mai kogu koolipäev liikumispäevana,“ sõnas Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase.

Sel aastal paneb Teatejooks õla alla ratastoolilastele koosmängimise võimaluste loomisele. „Aitame koguda toetust Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse läheduses paikneva ratastoolipargi laiendamiseks. Keskuse mänguala kõrvale kavandatakse mitut uut atraktsiooni, sealhulgas ronimislinnakut ja eri kõrgustega liivakaste, mis võimaldavad liikumisvõime kaotanud lastel mängida õues koos teiste lastega. Laps on laps, isegi kui liikumine on raskendatud ning vajab selleks abivahendeid. Oleme lastele ja nende peredele üheskoos abiks!“ ütles Erik Pallase.

Loe edasi: Heategevuslik Teatejooks kutsub toetama ratastoolilaste koosmängimise võimaluste loomist

125-aastane Sindi lasteaed pidutseb

Sindi linnas järjepidevalt tegutsev Eesti vanim lasteaed pidas täna juubelipidu kõige noorematega – osalesid sõimerühmade mudilased.

Sindi lasteaia 125. sünnipäeva pidu sõimerühma mudilastega. Foto Urmas Saard — Sindi lasteaia 125. sünnipäeva pidu sõimerühma mudilastega. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: 125-aastane Sindi lasteaed pidutseb

Pärnu uue autosilla planeeringut hakkab linnavolikogu arutama

Pärnu linnavalitsus saatis volikogule vastuvõtmiseks Raba-Lai tänava silla detailplaneeringu, mida volikogu hakkab arutama 25. aprillil toimuval istungil.

Sillalt mahasõit on võimalik vaid Lai tänavalt kesklinna poole või läbi politseimaja ja päästeameti hoovi rajatava tänava kaudu Pikale tänavale. Foto Urmas Saard — Sillalt mahasõit on võimalik vaid Lai tänavalt kesklinna poole või läbi politseimaja ja päästeameti hoovi (pildil) rajatava tänava kaudu Pikale tänavale. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Detailplaneeringus pakutud lahenduses on uue silla veepealse silde ala üle Pärnu jõe kõige lühem – 230 meetrit.[/pullquote]Linnavalitsus esitas volikogule detailplaneeringu, mis näeb ette silla ning silla peale- ja mahasõitude lahendused linnale kuuluvatel transpordimaa kinnistutel. Sillakoridor saab alguse Raba tänava pikenduselt ning jõuab Decora kaupluse ja Pärnu Vee kontori vahelisele tühermaale, kuhu tuleksid mahasõidud Laiale tänavale ning tulevikus läbi praeguse politseimaja ja päästeameti vahelise hoovi Pikale tänavale.

Trassikoridori paika panemine on vajalik silla ja sillaga seotud tänavate ja ristmike edasiseks planeerimiseks. Sillakoridori lahendus näeb tulevikus ette Rääma 23 hoone lammutamise. Sillakoridori kesklinna-poolses osas on vaja lammutada Lai 26 ja selle abihoone.

Loe edasi: Pärnu uue autosilla planeeringut hakkab linnavolikogu arutama

Avinurmes mälestati küüditatuid ajalootragöödiat meenutava vaguni avamisega

Täna, 25 märtsil, avati Mustvee vallas Avinurmes ajaloohõnguline vagun seitsekümmend aastat tagasi toimunud massiküüditamise mälestuseks.

Küüditamisvaguni näidis Avinurmes. Foto Aivar Saarela — Küüditamisvaguni näidis Avinurmes. Foto: Aivar Saarela

Loe edasi: Avinurmes mälestati küüditatuid ajalootragöödiat meenutava vaguni avamisega

Pärnumaa miniettevõtjate festival

Pärnumaa Arenduskeskus korraldas esimese Pärnumaa mini- ja miniminiettevõtjate festivali, mille eesmärgiks seati noortele inspiratsiooni ja motivatsiooni andmist, samas tunnustati ka nende ettevõtlikkust.

Vändra gümnaasiumi MMF Rebased. Foto Kristi Suppi — Vändra gümnaasiumi MMF Rebased. Foto: Kristi Suppi

Pärnumaa esimene miniettevõtjate festival peeti reedel, 22. märtsil Strand SPA & Konverentsihotelli viiendal korrusel asuvas Lahe saalis. Festivalil osales ka paljude õpilaslaatade korraldamise kogemusega majandusõpetaja Kristi Suppi, kes on muuhulgas Külauudiste infoveski kirjasaatja. Uudisteportaali palvel vastas ta mõnedele küsimustele, et saada toimunust paremat ülevaadet.

Õpilas- ja minifirmadele korraldab Junior Achievemet Eesti SA igal aastal laatu ning võistlusi. Ka Pärnumaal toimuvad traditsioonilised õppefirmade laadad ja Pärnu kolledžis korraldatakse õpilasfirmade konkurssi. Miks on vaja veel festivali?

Õpilasfirmadel (gümnaasiumi programm) on olnud palju rohkem võimalusi kui minifirmadel (7.-9. klass), kellele on nüüd juba mitmendat aastat toimunud ka üleriigilised võistlused. Kõige noorematele, mini-minifirmadele, pole eriti midagi pakkuda olnud, peale mõne müügivõimaluse. Kuna miniminifirmade (5. klass) programm on meil hoogu kogumas, siis tuli SA Pärnumaa Arenduskeskuse (SAPA) noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja välja mõttega korraldada mõõduvõtmine kõige noorematele. Pannes kokku nii minimini- kui minifirmad (esimesi üksi on veel väga vähe), sündiski see ettevõtmine.

Loe edasi: Pärnumaa miniettevõtjate festival

Eesti kõige eakam järjepidevalt töötav lasteaed tähistab juubelit

Sindi lasteaia asutas 1892. aastal tollase kalevivabriku direktor Joseph Wulff. Tegevusluba saadi 1894. aasta kevadel, mida loetakse lasteaia tegevuse algusaastaks.

Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto Urmas Saard — Sindi lasteaed läbi sajandite. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Alates tänavu 1. jaanuarist võttis kauaaegselt direktorilt ameti üle Kairi Rinaldo[/pullquote]Kuigi lastehoidusid tegutses Eestis juba varemgi, siis kestva järjepidevusega töötavatest lasteaedadest osutub olemasolevate andmete põhjal Sindi lasteaed Eesti vanimaks. Viis aastat tagasi, Sindi lasteaia 120. sünnipäeva tähistamiseks valmis ligemale poolesaja leheküljeline, paljude fotode ja rohke teabega kõvakaaneline kvaliteettrükis, mis annab sisuka ülevaate väga pika ajalooga lasteasutuse eluloost.

Praegu tegutseb Sindi lasteaias 13 rühma, nende seas neli sõimerühma ja üks tasandusrühm. Suureks paisunud lasteaed jaotub kahte hoonesse – peamaja asub Kooli tänaval, Sindi gümnaasiumi kaugemas tiivas tegutsevad koolieelsed rühmad. Hetkeseisuga on lasteaias 207 hoolealust last, keda suunavad ja toetavad üle poolesaja täiskasvanu.

Loe edasi: Eesti kõige eakam järjepidevalt töötav lasteaed tähistab juubelit

Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Grete Hartwich ja Kaisa Hartwich on teismelised õed, kes avasid Sindi linnaraamatukogus oma esimese isikunäituse.

Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto Urmas Saard — Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Grete ja Kaisa väikevend kinnitanud siis, et kõik need pildid on tema õdede tehtud ja ta on ise näinud nende tegemisi kõrvalt.[/pullquote]Kolmapäeval leidsid kõik kodust väljatoodud tööd sobiva asukoha raamatukogu laenutussaali neljal seinal, kokku 43 maali või joonistust. Ühelt neiult on 16 ja teiselt mõnevõrra rohkem. Tegelikult on mõlemad sõtsed hoopis rohkem pilte loonud, aga kingitud või tellimustöödena valminud looming on juba ammu uued omanikud leidnud.

Ühisnäituse avamine toimus neljapäeval, 21. märtsil pärast seda kui linnaraamatukogu direktor Ene Michelis printis autorite enda käega kirjutatud lühitutvustuse valgele paberile ja selle hoolikalt seinale kinnitas. Piduliku sündmuse avasõnad ütles samuti Michelis, kes kiitis noori talente ja meenutas, et nende näituse korraldamise mõte sündis juba tervelt aasta ja üks kuu tagasi. Toona tõi oma loomingu linnaraamatukokku Sindi gümnaasiumi õpilane Egon Gentalen ja juba siis andis kunstiõpetaja Maia Agar märku, et lisaks ühele noorele kunstnikule oleks samast koolist veel välja pakkuda kaks kunstilembelist õpilast.

Loe edasi: Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Tallinn soovib Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtta

Tänasel Tallinna linnavalitsuse istungil algatati Harku rabametsa Tallinna piiresse jääva osa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus. Ettepaneku selleks tegi Nõmme Tee Selts.

[pullquote]Harku raba ja mets oma asukohaga omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme territooriumile jäävata rabade kaitse alla võtmisest räägitud aastaid. „Algselt taotleti Pääsküla ja Harku rabade riikliku kaitse alla võtmist. Tol korral leidsid aga nii ministeerium kui riigi keskkonnaamet, et riikliku kaitseala loomine ei ole põhjendatud, sest kaitseväärtust omavad rabad eelkõige kohalikus kontekstis. Pääsküla raba võeti kohaliku kaitse alla 2013. aastal. Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtmine on selle protsessi loogiline jätk,“ märkis linnaosavanem.

Harku metsa kaitse alla võtmiste eelduste tuvastamiseks 2018. aastal ekspertarvamuse koostanud Timo Kark soovitab kaitse alla võtta kogu Tallinna linna ja Harku valda jääva tervikliku roheala, kuid põhjendatud on ka ainult Tallinna linna piiresse loodav kaitseala.

Loe edasi: Tallinn soovib Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtta

Sindis lammutatakse KredExi toetusel kaks kasutut lobudikku

Täna saabus Tori vallavalitsusele SA KredExi ametlik otsus, mis kinnitab toetuse taotluste rahuldamist Sindis majade Pärnu mnt 22 ja Kooli tn 8 lammutamiseks.

„Toetus aitab hooned täielikult lammutada ning hõlmab jäätmete käitlemist, krundi korrastamist ja haljastamist,” kirjeldas tegevusi Tori valla arendusnõunik Kaie Toobal.

Pärnu mnt 22 eraldatava toetuse summa on 32 900€, projekti kogumaksumus on 47 000€, Kooli tn 8 eraldatava toetuse summa on 9458,40€ ning projekti kogumaksumus on 13 512€.

Kaie Toobali sõnul aitab kasutuseta hoonete lammutamine korrastada linnapilti ning likvideerib kaks potentsiaalset ohuallikat. „Nende asemele saab tulevikus rajada uusi arendusi.”

Sindis, Kooli tänaval. Foto: Urmas Saard →

Pärnu linnavalitsus kehtestas projekteerimistingimused Kesklinna silla renoveerimiseks ja laiendamiseks

Pärnu linnavalitsus võttis täna vastu Kesklinna silla projekteerimistingimused, mis näevad ette silla renoveerimise niiviisi, et säiliks silla senine kandevõime ja silda saaks laiendada praeguselt kümnelt meetrilt 16 meetrile.

Kesklinna silda Pärnus Foto Urmas Saard — Kesklinna sild Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni.[/pullquote]Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar ütles, et projekteerimistingimused näevad ette silla seniste konstruktsioonide ümberehitustöid ning sõidu-, jalakäijate ja kergliiklusteede laiendamist. Projekteerimise käigus selgitatakse välja silla tehniline seisukord ja kavandatakse vajalikud remonditööd.

Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni. Projekteerija hakkab otsima võimalusi sillaaluse kõrguse suurendamiseks, et veesõidukid silla alt paremini läbi mahuks. Silda avatavaks ei tehta, sest see tekitaks silla kasutajatele põhjendamatuid ebamugavusi.

Ühe sõidurea laiuseks kavandatakse vähemalt 3,5 meetrit. Praegu on sõidurea laiuseks kolm meetrit ja avarii korral ei pruugi operatiivautod sillast üle pääseda.

Loe edasi: Pärnu linnavalitsus kehtestas projekteerimistingimused Kesklinna silla renoveerimiseks ja laiendamiseks

Contra luges Otepää valla riimkroonikat

Otepää Kultuurikeskused kuulutas välja Otepää valla riimkroonika kirjutamise võistlused. Kokku laekus 9 tööd kaheksalt vallakodanikult. Kirjutisi vaatas üle luuletaja Margus Konnula ehk Contra, kes valis välja kolm parimat.

Margus Konnula ja võitja Karl Mõts. Foto Merle Soonberg — Margus Konnula ja võitja Karl Mõts. Foto: Merle Soonberg

15.märtsi õhtul toimus koos vaikse muusika õhtuga Otepää Kultuurimajas ka riimkroonika kirjutajate tänamine ning tunnustamine. Kohal oli ka Contra ise, kes luges kõik tööd ette ning kuulutas välja parima, kelleks oli Karl Mõts tööga ” Investeeringute nimekiri”. Teise koha sai Tiia Lehismets, kolmanda Kätlin Tamm.

Kõik osalejad said endale Contra luulekogu “Samal ajal sajal jalal“ luuletaja autogrammiga. Kolm parimat läksid koju uue kauni läikiva märkmikuga, kuhu oli Contra kirjutanud tagasisidet nende tööde kohta.

„Riimid olid kõik väga vaimukad ja toredad,“ märkis Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits. „Loodan, et riimkroonika kirjutamisest saab üks tore traditsioon, mille kaudu saab antud hetke emotsioone ja eluolu kirja panna, millega talletuvad ka mälestused ja Otepää ajalugu.“

Loe edasi: Contra luges Otepää valla riimkroonikat

Otepää valla lapsed laulsid ilma võistulaulmiseta

16. märtsil toimus Puka Kultuurimajas Otepää valla laululaste meeleolukas kontsert, kus lapsed sai esineda elava muusika saatel.

Otepää valla laululaste kontserdil osalenud. Foto Valju Aloel — Otepää valla laululaste kontserdil osalenud. Foto: Valju Aloel

[pullquote]Tavalise laulukarusselliga võrreldes said kontserdist osa võtta kuni 19-aastased noored lauljad[/pullquote]Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits selgitas, et kuna sellel aastal laulukaruselli võistlust ei toimunud, siis sündiski idee korraldada kontsert. „Lastel peab olema oma kontsert, sest aasta ajaga kasvavad ja arenevad lapsed väga palju ning teineteise kuulamine ja nägemine annab inspiratsiooni,“ lisas Merili Kirbits. „Kuna laulmises ei tulnud mõõtu võtta, siis otsustasin, et lisaksin kontserdile teistsugust väärtust ning annaksin lastele hoopis võimaluse laulda koos elava bändiga.“

Tavalise laulukarusselliga võrreldes said kontserdist osa võtta kuni 19-aastased noored lauljad Otepää vallast ning kokku oli kontserdil 25 last.

Loe edasi: Otepää valla lapsed laulsid ilma võistulaulmiseta

Juubelikonkursil jahivad Eesti Parima Toiduaine tiitlit 180 toodet

Tänavu 25. juubelit tähistaval Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb ühtekokku 180 Eesti toiduainet ja jooki, millest 118 esitasid Eesti suured toidutootjad ning 62 toodet osaleb piirkondlike väikeettevõtete konkursil.

[pullquote]üha rohkem kasutatakse jookides naturaalseid Eesti loodusest pärit komponente nagu astelpaju, nõges, kuuseoksad või kasemahl[/pullquote]Üks konkursi ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib tänavu ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.

Kõige rohkem esitati kandidaate lihatoodete kategooriasse, kus astub võistlustulle 28 toodet. „Eestlased armastavad väga liha süüa ning seetõttu on see valdkond aasta-aastalt ka hoogsalt kasvanud. Traditsiooniliste toodete kõrvale on tekkinud üha rohkem uusi ja põnevaid tooteid ning tootmisviise. Näiteks kohtab tänavuste võistlustoodete seas pruunvetikatest tehtud vorstikestasid ja sous vide meetodil valmistatud roogasid,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. Tema sõnul on palju populaarsust kogunud ka erinevad lihasnäkid ja üllatavate kodumaiste ja eksootiliste maitsega lihatooted.

Läbi aastate on arvukas olnud ka piimatoodete kategooria, kuhu esitati seekord 16 toodet. „Piimatoodete valik on täna poodides väga mitmekesine ning rõõm on tõdeda, et üha rohkem pööratakse hea maitse ja kõrge kvaliteedi juures silmas toote mõju tervisele, tuues esile toodete valgusisaldust ning vähendades toote maitsestamisel kasutatava suhkru osakaalu,“ rääkis Potisepp.

Loe edasi: Juubelikonkursil jahivad Eesti Parima Toiduaine tiitlit 180 toodet

Ülle Madise: reetmine on eesti keele äraandmine

Suur pildigalerii

Neljapäeval, 14. märtsil toimus Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis tavaks kujunenud emakeelepäeva konverents „Kas tõesti häbeneme riigikeelt?“. Konverentsil kuuldust koostas ülevaatliku kokkuvõtte Mihkel Volt, ajakirja Raamatukogu peatoimetaja. Artikli leiab Rahvusraamatukogu kodulehelt.

Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto Urmas Saard — Õiguskantsler Ülle Madise emakeelepäeval Rahvusraamatukogus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ilusa selge eesti keele ülistuseks[/pullquote]17. korda Rahvusraamatukogus Maire Liivametsa juhatusel korraldatud emakeelepäeva konverentsi avas peadirektor Janne Andresoo, kes rõhutas meie keele rõõmsalt mängulise edendamise vajalikkust. Seejärel astus humanitaarsaali kogunenud rohke publiku ette õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettekande pealkirjaks oli „Ilusa selge eesti keele ülistuseks“. Professor Ülle Madise keskendus oma ettekandes seikadele, millest johtuvalt tõdes, et „meie keel on allakäiguteel“. „Kas tõesti häbeneme oma riigikeelt?“ küsis ta ja vastas: „Reetmine on eesti keele äraandmine. Eesti mõte on olla Eesti.“ Ta osutas nii eesti keelt häbenevale suhtumisele teaduses, eraisikuile saadetud arusaamatuile ametikirjadele kui ka jultumusele seadusloomes, millest tõuseb tema sõnutsi „suuremat sorti segadus ja kulu“. Õiguskantsler Ülle Madise ettekandel põhinevat artiklit on võimalik lugeda ERRi portaalist.

Loe edasi: Ülle Madise: reetmine on eesti keele äraandmine

Sindi gümnaasiumis toimus lavatähtede matkimine „Playback 2019”

Staaride jäljendamise võistlusel selgitati välja kahe vanuserühma võitjad – noorematest pidasid hindajad parimaks 3.a ja vanemate klasside arvestuses 7.a võistlejaid.

Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto: Urmas Saard

Eile jätkus Sindi gümnaasiumis pika tavaga iga-aastane samastumine noortele meelepäraste kuulsate tähtedega. Tänavu osalesid korraldusmeeskonnas kooli õpilasesinduse aktiivsed noored koos huvijuhi Lisette Kandmimaga. Õhtut juhtisid õpilasesinduse liikmed ning gümnaasiumit lõpetavad Egon Gentalen ja Edwin Eylandt. Võistlejaid hindasid endine õpilane ja õpilasesinduse liige Ats Tobias Pikk, endine õpilane Georgina Ristoja ja inglise keele õpetaja Silva Sikk.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis toimus lavatähtede matkimine „Playback 2019”

Kirjapanek mai alguses peetavaks Teeme Ära talgupäevaks on alanud

Teeme Ära talgupäeva meeskond kuulutas kolmapäeval avatuks tänavuse talgukevade, mis kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 4. mail peetava üleriigilise talgupäevaga. Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega on sel kevadel üks üleskutse korrastada oma kodukandis laulu- ja tantsupeo tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku.

Kutsutakse osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Foto Urmas Saard — Kutsutakse osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Foto: Urmas Saard

Töid ja tegemisi mahub aga talgupäeva taas väga erinevaid. Muuhulgas kutsutakse kaasa lööma õueraamatukogude meisterdamise algatuses ning osalema nurmenukutalgutel, mille eesmärgiks on aidata Tartu Ülikooli teadlastel hinnata meie looduse liigirikkust ja seisukorda. Kõiki talguid saab kirja panna talguveebis.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et tänavuse talgukevade raames saame kõik kaasa aidata lisaks laulu- ja tantsupeo juubeliaasta õnnestumisele ka oma elukeskkonna – omaenda elu ja keskkonna – hoidmisele. „Soovides väärtustada ühist kultuuripärandit, võiksime suviseks juubelilaulu- ja tantsupeoks valmistudes käised üles käärida ning oma kodukandi kultuuriväärtuslikud paigad koos korda teha,“ lausus Tüür. „Kuid veelgi enam, sel kevadel kutsume inimesi üles jagama ka oma lugemisvara ning pöörama tähelepanu kogukondade vaimsele seisundile, samuti meie looduse liigirikkusele ja seisundile. Kõik see puudutab otseselt meie igapäevast elukvaliteeti ning jätkusuutlikkust edasi kesta terve ja toimiva ühiskonnana, õppides üha enam hoolima oma kodupaiga kõrval ka oma koduplaneedist.“

Loe edasi: Kirjapanek mai alguses peetavaks Teeme Ära talgupäevaks on alanud

Otepää ja Vihti pidasid pidu

Selle aasta märtsikuus möödub 30 aastat Soome Vihti valla ja toonase Palupera valla ja Otepää valla vahelisest sõprussidemete sõlmimisest. 11. märtsil olid seda sündmust Otepääl tähistamas Soome suursaadik Eestis Timo Kantola ja delegatsioon Vihti vallast. Otepää ja Vihti valla juhid uuendasid sõpruslepingut.

Timo Kantola, Soome suursaadik Eestis, Otepääl. Foto Valju Aloel — Timo Kantola, Soome suursaadik Eestis, Otepääl. Foto: Valju Aloel

Külalisi tervitasid Otepää vallamajas Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Tamberg.

Lisaks Soome suursaadikule Timo Kantolale osalesid visiidil veel saadiku abikaasa Irma Kantola ja saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi. Vihti vallast olid külla tulnud vallavanem Erkki Eerola, vallavolikogu aseesimees Erkki Aronen, vallavolikogu liige Pasi Saario ja kultuurijuht Tommi Muhli. Külalised tutvusid UPM-Kymmene Otepää AS-ga, külastasid Tehvandi Spordikeskust, Otepää Gümnaasiumi, AS-i Sanwood, Sangaste lossi ja Vidrike külamaja.

Õhtul toimus Otepää Kultuurimajas südamlik sõprusõhtu, kus esines loominguline kollektiiv „Malk“ Lembi Oja juhendamisel. Otepää ja Vihti valla juhid uuendasid sõpruslepingut. Suursaadik Timo Kantola, kes eelmisel päeval võttis Käärikul osa Kekkose suusaraja sõidust, märkis, et Eesti ja Soome vahel on alati olnud erilised suhted. „Hea meel on näha, et need suhted on nii pikka aega kestnud ja on inimesi, kes sõprussidemeid hoiavad ja viivad edasi,“ lisas Timo Kantola.

Loe edasi: Otepää ja Vihti pidasid pidu

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kaks Pärnumaa eelpidu Audrus ja Raekülas

Laupäeval, 16. märtsil algusega kell 11.00 ja kell 13.00 toimuvad Pärnumaal kaks Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica Pärnumaa eelpidu. Eelpeol astuvad üles Pärnumaa folkloori- ja pärimusrühmad kavadega, millega nad ka maikuu lõpus ja juuni alguses toimuval Baltical üles astuda soovivad.

Piccolo mehed Sindis. Foto Urmas Saard — Piccolo mehed Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele[/pullquote]Kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuel algaval Baltica 2019 eelpeol “Karjapoisi vastlapäev” astuvad üles Hoiuspuu, Selts Kajakas, Karjalapsed, Hoiuspuu Memmed ja Jõõpre Vanaemad.

Kell 13.00 Raeküla Vanakooli Keskuses algaval Baltica 2019 eelpeol “Kaasike kutsub kaimud kokku” astuvad üles folklooriansambel Kaasike, Hanila Laulu- ja Mängu Selts, Paikuse Memmed, Pärnu ingeri-soome folkloorirühm Kullero ja lasterühm Orvokki, Piccolo Folk, rahvatantsurühm Kevade.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused, mida need endas kannavad. Baltica tunnuseks on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide (laul, tants, pillimäng, kombed jms) sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus.

Loe edasi: Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kaks Pärnumaa eelpidu Audrus ja Raekülas

Nõmme saab jaamaülema kuju

Sügisel avatakse endise Nõmme jaamahoone varikatuse all „Tukkuva jaamaülema“ kuju, meenutamaks ametimeest, kes omal ajal nõmmekate elus väga olulist rolli mängis.

Tukkuva jaamaülema kuju vähendatud mõõtmetes mudelist taiese tulevases asukohas. Foto Jukko Nooni — “Tukkuva jaamaülema” kuju vähendatud mõõtmetes mudelist taiese tulevases asukohas. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahtiläinud saapapaela[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul valmib kuju koostöös Nõmme Koduloohuviliste Kojaga, kes kuju rajamise mõtte seitse aastat tagasi välja käis ning 2017. aasta sügisel pärast kooskõlastuste saamist ettevalmistavate tegevustega alustas. „Tukkuva jaamaülema kuju valmimine Nõmme jaamas käesoleva aasta septembris on sümboolne, sest siis tähistatakse 95 aasta möödumist elektrirongide kasutuselevõtust. Kuju valmimist rahastab ligi 36 000 euroga Nõmme linnaosa valitsus,“ rääkis linnaosavanem.

Nõmme Koduloohuviliste Koda on oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul panustanud mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse. Näiteks mälestustahvel Nõmme rajaja Nikolai von Glehni sünnikodule, Glehni rahula marmorristi taastamine, Glehni lossi pronksist kotka taastamine.

Loe edasi: Nõmme saab jaamaülema kuju

Krista Lemberit tunnustati folkloorikuraatori stipendiumiga

Eesti Folkloorinõukogu andis eilsel üldkogul välja folkloorikuraatori stipendiumi, mille pälvis Eesti Folkloorinõukogu Saaremaa folkloorikuraator Krista Lember.

Krista Lember. Foto Eesti Folkloorinõukogu — Krista Lember. Foto: Eesti Folkloorinõukogu

Eesti Folkloorinõukogu teabejuhi Annela Laaneotsa sõnul pälvis Lember stipendiumi pikaaegse ja järjepideva töö eest ning kogukonna aktiivse kaasamise eest Saaremaa erinevates paikkondades. Samuti on ta tegev erinevates pärimusvaldkondades. Ta seisab hea käsitöö, rahvamuusika, tantsu, laulu, paikkondliku pärimuse, valdkonna uurimise ja arendamise eest.

Lember on Rahvakultuuri Keskuse Saaremaa rahvakultuurispetsialist, koordineerib ülemaakondlikke valdkonna sündmusi, on Saare maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni liige, on riikliku toetusprogrammi „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” nõukogu liige, kohaliku omaalgatuse programmi Saare maakonna hindamiskomisjoni liige, Kuressaare linna rahvakultuuristipendiumi komisjoni liige, Saare maakonna kultuuritöötajate nõukoja liige, folklooriseltsi Virvik liige, lööb kaasa Saaremaa Rahvateatri tegevuses.

Loe edasi: Krista Lemberit tunnustati folkloorikuraatori stipendiumiga

Jüri Vilms taastatud mälestustahvlil

Eelseisval kesknädalal, 13. märtsil, tähistatakse Eestimaa päästekomitee liikme ja esimese kohtuministri Jüri Vilmsi (1889–1918) VR III/1 130. sünniaastapäeva mälestustahvli taasavamisega endisaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis – Kuninga tänava põhikoolis – kus õppis märtrina surnud riigimees.

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918) Foto filmiarhiiv — Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918). Foto: filmiarhiiv

Uue tahvli valmistas Ülo Kirt, Lova talus Häädemeestel. Taasavamise korralduse eest seisid hea Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja erusõjaväelane major Mehis Born. Ettevõtmist toetasid Pärnumaa muinsuskaitse selts ja Pärnu linnavalitsus.

Tojak rääkis, et esimest korda avati mälestustahvel koolimaja aulas 1928. aasta 24. veebruaril. Pidulikul sündmusel mängis kooli õpilasorkester ja laulis õpilaskoor. Kõnelesid Pärnu linnapea Oskar Kask, kohtuminister Tõnis Kalbus, koolidirektor Oskar Mälk ja üks õpilane. Esimesest avamisest ei ole fotosid leitud. „On küll olemas kooliõpilaste klassifotod, millelt näeb uduselt tagaseinas asuvat tahvlit. Tahvlile oli kirjutatud Pärnu linna poolne pühendus. Tahvel oli mustast graniidist ja kuldsete tähtedega,” selgitas Tojak. Pole teada, millal Vilmsile pühendatud mälestustahvel seinalt eemaldati.

Taasavamise talitus algab kolmapäeva keskpäeval. Avamisel osalevad justiitsminister Urmas Reinsalu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Marko Šorin. Vaimuliku mõtte ütleb Andres Põder. Vilmsist räägib ajaloolane ja muinsuskaitsja Jaak Pihlak, sõna saab ka koolidirektor Urve Krause. Esinevad kooliõpilased. Juhatab Mehis Born.

Innukalt tegutsenud ühiskonnategelane, jurist ja poliitik Jüri Vilms oli Eesti omariikluse rajajaid, kes suri salapärastel asjaoludel kõigest poolteist kuud pärast iseseisvuse väljakuulutamist.

Urmas Saard

Eesti linnadele korraldatud Nõukogude lennuväe hävitavatest rünnakutest möödub 75 aastat

Narva linna purustamise järel 6. märtsil leidis aset suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Märtsipommitamine Foto Tallinna linnaarhiiv — Märtsipommitamine. Foto: Tallinna linnaarhiiv

[pullquote]Ka tänavu 9. märts õhtul süüdatakse mälestusküünlad Harju tänava veeres[/pullquote]Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised, öeldakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi sõnumis. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Loe edasi: Eesti linnadele korraldatud Nõukogude lennuväe hävitavatest rünnakutest möödub 75 aastat

Jõgeval algavad täna Alo Mattiiseni muusikapäevad

Jõgeva võõrustab selle nädala lõpus taas noori muusikahuvilisi: 8. ja 9. märtsil saab Alo Mattiiseni muusikapäevade raames teoks XXIII üleriigiline noorte vokaalansamblite konkurss, millel osaleb 40 ansamblit 275 lauljaga.

Märt Avandi. Foto Urmas Saard — Žüriisse kuulub ka Märt Avandi, kes on samuti mitmete teiste hulgas Jõgevalt pärit Mattiisenile pühendatud muusikapäevade “loomingulisest laborist” aastate jooksul läbi käinud ning tänast eesti muusika ja teatri nägu kujundamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üleriigilise noorte vokaalansamblite konkursi kontserdid on vaba sissepääsuga ja neid on oodatud kuulama kõik muusikahuvilised[/pullquote]Jõgeva valla kodulehe teatel on võrreldes mullusega ansambleid tosina võrra vähem. Muusikapäevade peakorraldaja, Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja arvas, et sellel võib olla mitu põhjust. Laulupeoaastal ei pruugi muusikaõpetajatel ansamblite konkursiks valmistumiseks aega jääda. Juhendajatel võib teatud hetkel ka motivatsioon otsa saada, sest ansamblitega tegeldakse enamasti entusiasmist, st ilma tasu saamata. Oma jälje on jätnud ka koolivõrgu uuendused: gümnaasiumide arv on vähenenud ja seetõttu on vähemaks jäänud ka gümnaasiumiastme ansambleid.

Muusikapäevad avatakse pidulikult reedel kell 13 Jõgeva kultuurikeskuses. Sealsamas toimuvad ka konkursikontserdid. Reedel kell 14 ja 17 algavatel kontsertidel saab kuulata vastavalt neljanda-viienda ja kuuenda-seitsmenda klassi ansambleid. Reede õhtul kell 20 annab muusikapäevalistele kontserdi kolmest Rapla noormehest koosnev ansambel, konkursi Noortebänd 2016 võitja The Notes.

Loe edasi: Jõgeval algavad täna Alo Mattiiseni muusikapäevad

Samasse liitu kuuluvad hõimurahvad vahetasid mõtteid

Euroopa Komisjoni poolt korraldatud piiriülese projektina toimus Helsingis kolmas rahvusvaheline dialoog Euroopa Liidu teemal, milles osalesid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad ja Soomet esindavad Päris-Soome maakonna seeniorid.

Valter Parvel on rohkelt küsimusi ja arvamusi. Foto Urmas Saard — Valter Parvel on rohkelt küsimusi ja arvamusi. Foto: Urmas Saard

[pullquote]mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga[/pullquote]Meenutuseks, et esimene sarnane kohtumine leidis aset eelmise aasta juuni kahel päeval Pärnus. Teist korda koguneti Turus mullu septembris.

Kolmas ja ühtlasi viimane sellesisuline seminar viidi läbi täpselt kolm kuud tagasi avatud väga esinduslikus Helsingi keskraamatukogus Oodi. Kahtlematult omab ka seminari asukoha valik sümboolselt olulist tähendust, sest mäletatavasti võrdles Soome president Sauli Niinistö raamatukogu Vana-Kreeka agoraaga, mis peaks olema kõigile avatud ja lubatud erinevate arvamuste paljususele.

Loe edasi: Samasse liitu kuuluvad hõimurahvad vahetasid mõtteid

Oodi on olnud avatud kolm kuud

Oodi – Helsingi uus keskraamatukogu avati Soome Vabariigi 101. aastapäeva eelsel päeval. Külauudiste infoveskil õnnestus raamatukogu 17 250 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga hiigelhoones jalutada täpselt kolm kuud hiljem.

Helsingi uus keskraamatukogu – Oodi. Foto Urmas Saard — Helsingi uus keskraamatukogu – Oodi. Foto: Urmas Saard

Kõige suurepärasemaks osutunud nimekujund Oodi valiti 2016. aastal läbiviidud nimekonkursil, mis kogus koguni 1600 pakkumist. Giidi küsimisele, mida tähendab ’oodi’, tekkis vastamisel hetkeline segadus. Aga Oodi tähendabki oodi!

98 miljonit eurot maksma läinud hoone ehitas ehitusfirma YIT valmis ALA arhitektide Juho Grönholmi, Antti Nousjoki ja Samuli Woolstoni nägemuse järgi. Rahvusvahelisel konkursil valiti arhitektid 544 töö hulgast. Kuid tähtis on teada sedagi, et oma osa on ka Eesti ettevõtetel. Seinte ja katuse puitelemendid tarnis Saku vallas tegutsev Timbeco Woodhouse OÜ. Klaasfassaadid projekteeris ja paigaldas Windoor AS Sauelt. Umbes 4500 ruutmeetrise mahuga klaasfassaad kujunes ettevõtte möödunud aasta üheks suurprojektiks. Konstruktiivse ning arhitektuurse loomerühma rahvusvahelises seltskonnas töötasid oma valdkondade paremad asjatundjad nii Soomest, Ühendkuningriigist, Taanist kui ka Eestist.

Loe edasi: Oodi on olnud avatud kolm kuud