Nõmme elanike arv on 2019. aastal kahanenud

2019. aasta 1. oktoobri seisuga elab Tallinnas 443 048 inimest, kellest Nõmme elanikke on 38 587. Eelmisel aastal samal ajal oli Nõmmele registreeritud 39 448 inimest.

Nõmme lipp

See tähendab, et aastaga on Nõmme elanike arv vähenenud 861 inimese võrra.

Nii võrreldes eelmise aasta oktoobri kui ka 1. jaanuari 2019 seisuga on Nõmme elanike arv vähenenud. Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on aga rõõmustav, et hoolimata Nõmme elanike arvu üldisest vähenemisest on iive sel aastal siiski positiivne olnud. „2019. aastal on seni sündinud Nõmmele 289 last, kellest 155 olid tüdrukud ning 134 poisid,“ lausus linnaosavanem. Lisaks eestisisestele liikumistele on 2019. aastal Nõmmelt välismaale elama asunud 40 inimest.

 

Nõmme lipp →

Tukkuva jaamaülema kuju on Nõmmel avatud

Laupäeval, 7. septembril avati Nõmme endise jaamahoone ees tukkuva jaamaülema skulptuur.

Lembit Ontoni loodud tukkuva jaamaülema kuju avamine. Foto Endel Apsalon
Lembit Ontoni loodud tukkuva jaamaülema kuju avamine. Foto: Endel Apsalon

[pullquote]Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul pärineb tukkuva jaamaülema kuju idee Lembit Ontonilt. „Kuju rajamise taga on Nõmme koduloohuviliste koda, kes oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul on panustanud nii mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse,“ lisas linnaosavanem.

Skulptuur kujutab endast jaamahoone ees tukkuma jäänud jaamaülemat. „Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela,“ selgitas kuju autor Lembit Onton.

Loe edasi: Tukkuva jaamaülema kuju on Nõmmel avatud

Nõmmel avatakse tukkuva jaamaülema skulptuur

Laupäeval, 7. septembril kell 12 avatakse Nõmme endise jaamahoone ees (Jaama 18) tukkuva jaamaülema skulptuur.

Skulptor Lembit Onton poolelioleva skulptuuriga. Foto Nõmme linnaosa valitsus

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul pärineb tukkuva jaamaülema kuju idee Lembit Ontonilt. „Kuju rajamise taga on Nõmme koduloohuviliste koda, kes oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul on panustanud nii mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse,“ lisas linnaosavanem.

Kuju valmimist rahastab ligi 36 000 euroga Nõmme linnaosa valitsus, kuid Nõmme koduloohuviliste koda on tänulik ka eraannetajate panusele, sest kulusid oli oodatust rohkem. Betoonist vundament valati 2017. aasta sügisel, sama aasta lõpuks sai paika ka graniidist pink.

Skulptuur kujutab endast jaamahoone ees tukkuma jäänud jaamaülemat. „Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela,“ selgitas kuju autor Lembit Onton.

Pärast skulptuuri avamist jääb Nõmme muuseumisse planšett, mis tutvustab tukkuva jaamaülema kuju valmimist.

 

Skulptor Lembit Onton poolelioleva skulptuuriga. Foto: Nõmme linnaosa valitsus →

Samal teemal:

Tukkuva jaamaülema kuju vähendatud mõõtmetes mudelist taiese tulevases asukohas. Foto Jukko Nooni

 

Nõmme saab jaamaülema kuju

Pääsküla koolis alustatakse ekstreemspordi huvitundidega

Pääsküla kooli 4.-6. klassi õpilastel on sel õppeaastal esmakordselt võimalus osaleda huvitunni raames Pääsküla siseskatepargis toimuvates ekstreemsporditundides. Septembri algusest detsembrini vältav projekt on Tallinnas esmakordne, kuid inspireeritud Pärnu koolidest, kes alustasid ekstreemsporditundidega sel kevadel.

Illustreeriv pilt Sindi skatepargis toimuvatest tõukeratturite trikitamistest. Foto Urmas Saard
Illustreeriv pilt Sindi skatepargis toimuvatest tõukeratturite trikitamistest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üle nädala toimuvate tundide käigus omandatud oskuseid näitavad lapsed viimasel tunnil, 11.detsembril, kuhu on oodatud ka lapsevanemad ja teised huvilised[/pullquote]„Antud algatuse eesmärk on tutvustada noortele ekstreemsporti, anda mitmekülgsemat haridust, vähendada laste passiivsust ja kombineerida formaalne õpe mitteformaalse õppega“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. „Meil on hea meel, et Pääsküla kooli uuendusmeelne juhtkond oli valmis pilootprojektis kaasa lööma ja loodame, et populaarne harrastus jõuab tänu sellele veel rohkemate lasteni“ jätkas Šillis. „Algajatele mõeldud tõukerattatrennidesse registreerimine algab esimesel koolinädalal ja esimene tund toimub juba 11. septembril. Üle nädala toimuvate tundide käigus omandatud oskuseid näitavad lapsed viimasel tunnil, 11.detsembril, kuhu on oodatud ka lapsevanemad ja teised huvilised, kes soovivad näha, mida nelja kuu jooksul õpitud on“ täpsustas Pääsküla kooli huvijuht Liis Enson.

Loe edasi: Pääsküla koolis alustatakse ekstreemspordi huvitundidega

Homme esineb Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna

Homme, 20. augustil kell 13 esinevad Nõmmel Vabaduse pargis Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova. Kontsert on tasuta!

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopiltNõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul toimub taasiseseisvumispäeva kontsert Nõmmel juba kuuendat aastat järjest. “20. augusti kontserdist on kujunenud traditsiooniline ja oodatud sündmus, millega jätkame kindlasti ka järgnevatel aastatel,” lausus linnaosavanem.

Vabaduse park asub Tähe ja Nõmme-Kase tänavate nurgal. Kõige parem on Vabaduse parki tulla jalgsi või jalgrattaga, bussidega nr 18 ja 33 (Kaare peatus) või rongiga (Nõmme ja Hiiu peatus). Istumiseks võib kaasa võtta oma teki või matkatooli.

Kontserdi eel, kell 12 avatakse Ravila pargis (Ravila 13) nimeline pink helilooja Alo Mattiisenile.

 

 

Ivo Linna, Antti Kammiste ja Supernova.Esinejate promopilt →

Dirigent ja helilooja Uno Veenre saab nimelise pingi

Reedel, 19. juulil kell 13 avatakse Ravila pargis nimeline pink dirigendile ja heliloojale Uno Veenrele (24.03.1920 – 12.09.2016).

Ravila park. Foto erakogu
Ravila park. Foto: erakogu

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis rääkis, et Nõmmel elanud Uno Veenre jõudis oma pika ja aktiivse loomingulise elu jooksul panustada ka linnaosa kultuuriellu. „Ta oli 1950. aastate alguses toonase Nõmme kultuurimaja kunstiline juht ja segakoori dirigent. Mälestuspingi asukohaks valiti Ravila park, kuna eelmisel suvel avasime seal nimelise pingi Arne Oidile ning augustis saab sinna mälestuspingi Alo Mattiisen – mõlemad heliloojad on Nõmmel elanud. Samuti korraldame seal suvist kontserdisarja, seetõttu on Ravila park sobiv paik heliloojate meenutamiseks,“ lisas linnaosavanem.

Uno Veenre õppis Tallinna Konservatooriumis kontrabassi, koorijuhtimist ja kompositsiooni. Lisaks osales ta Eesti Heliloojate Liidu noorte ja algajate seminaris. Ta tegutses orkestrandina, ansambli- ja koorijuhina, töötas Rahvaloomingu Majas, muusikasaadete toimetajana Eesti Raadios, oli Kunstilise Isetegevuse Maja direktor. Ta oli Vabariikliku Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri üks asutajaid ja kauaaegne dirigent. Samuti oli ta rahvamuusikaorkestrite üldjuht kõigil üldlaulu- ja tantsupidudel aastatel 1960–2000.

Pingi avamisel esinevad Kolm Musketäri Tallinna muusikakeskkoolist, ettekandele tuleb ka üks Uno Veenre kirjutatud laul. Ravila park asub aadressil Ravila 13.

Olümpiavõitja Johannes Kotkas sai nimelise pingi

Täna avati Nõmmel nimeline pink Johannes Kotkasele, kes võitis 1952. aastal Helsingi olümpiamängudel Kreeka-Rooma maadluses kuldmedali.

Nimeline pink Johannes Kotkasele. Foto Liisa Salak
Nimeline pink Johannes Kotkasele. Foto: Liisa Salak

Johannes Kotkas (3.02.1915-8.05.1998) elas Nõmmel Ilmarise tänaval. Pärast Kristjan Palusalu taandumist oli Kotkas ligi 20 aastat maailma parimaid raskekaalumaadlejaid ning võitis arvukalt medaleid. Nimeline mälestuspink paigaldati tema kodukoha lähedale Ilmarise terviseraja äärde.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmmel nimeliste pinkidega meeles peetud siin elanud või elavaid kultuuri-, spordi- ja ühiskonnategelasi. „Spordivaldkonnas olid seni nimelised pingid olümpiavõitjal Jaak Uudmäel, suusatreener David Klassil ja aastakümneid erinevate aladega tegelenud Heldur Tuulemäel,“ lisas Šillis.

Liisa Salak
Nõmme linnaosa valitsuse kultuurinõunik

Juuniküüditamise mälestuspäeva tähistamised kogu riigis

Paljudes paikades üle Eesti antakse teada, et reedel, 14. juunil möödub 78 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Mälestatakse tuhandeid Venemaa terrori all kannatanud inimesi, keda küüditati Siberi koonduslaagritesse ja asumisele.

Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto Jukko Nooni
Pildil 2018. a 14. juunil Pääsküla jaama juures toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonia. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna[/pullquote]Kell 10.00 toimub Tartus Pisarate pargis küüditamisele pühendatud üritus. Tund hiljem algab Tartu Pauluse kirikus küüditamispäevale pühendatud mälestusjumalateenistus. Keskpäeval järgneb üritus Rukkilille juures.

Pärnus Leinapargis kell 12.00 algava mälestamise juhatab sisse Pärnumaa praost Tõnu Taremaa. Linnapea Romek Kosenkranius, linnavolikogu esimees Andres Metsoja ja Pärnumaa Memento esindajad asetavad pärjad mälestuskivi ette.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene. Leinavalves seisavad Pärnumaa Skautide ja Gaidide maleva noored Eesti lipu seltsi lippudega. Auvalves seisavad Pärnumaa Kaitseliidu maleva võitlejad. Mälestuspäeva korraldab Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus Memento, toetab Pärnu linnavalitsus.

Loe edasi: Juuniküüditamise mälestuspäeva tähistamised kogu riigis

Nõmme lasteaiad pidasid metsapäeva

Neljapäeval, 30. mail toimus Nõmmel Glehni pargis iga-aastane lasteaedade metsapäev.

Nõmme lasteaedade metsapäev. Foto Jukko Nooni
Nõmme lasteaedade metsapäev. Foto: Jukko Nooni

16. korda peetud metsapäeva eesmärgiks oli pakkuda lastele orienteerumisspordi abil avastamisrõõmu, tutvustada oma linnaosa üht kaunimat parki ja lähendada lapsi loodusele, õpetada ohutut liiklemist ning arendada koostööd Nõmme linnaosa lasteasutuste vahel.

„Omanäolise ürituse eestvedajaks on Rabarübliku lasteaed, tänu kellele Nõmme lasteaiad kevaditi Glehni pargis kokku saavad. Seekord osales metsapäeval 80 last seitsmest lasteaiast, kes said üheks päevast oma tavapärasest rutiinist välja ja veetsid aktiivse hommikupooliku looduses,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Lapsed läbisid kahe tunni jooksul kaheksa erinevat punkti, kus teadmisi jagasid politsei, maanteeamet ja Suukool, toimus orienteerumine, läbiti takistusrada, tehti fotojahti ja viljeleti metsamuusikat. Aja peale läbitud orienteerumisvõistluse võitis seekord Rabarübliku lasteaed, kes sai koju viia uhke karika.

Metsapäeval osalesid Lauliku, Männiku, Rännaku, Männimudila, Rabarübliku, Kasekese ja Kraavikrõlli lasteaiad. Üritust korraldab Rabarübliku lasteaed koostöös Nõmme linnaosa valitsusega.

Jukko Nooni

Reedel koristavad talgulised Raku järve äärt

Reedel, 10. mail koristavad Nõmme linnaosa valitsuse ja Malwarebytes Eesti OÜ töötajad kella 12-14ni üheskoos Raku järve äärset metsa prügist. Talgutest on osa võtma oodatud ka kõik teised huvilised.

Raku järv. Foto Kerstin Raja
Raku järv. Foto: Kerstin Raja

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul panustavad heakorrakuul Nõmme heakorda ka linnaosavalitsuse töötajad. „Tänavu korraldasime kahed talgud. Esimene toimus 5. mail Hiiu staadionil koostöös jalgpalliklubiga Nõmme Kalju, teine on sel reedel Raku järve ääres. Raku järve ääres on ilusad metsatukad, kuhu kahjuks väga sageli ebaseaduslikult prügi sokutatakse. Seal asub ka üks Tallinna koerte ujutuskohtadest. Reedene koristusala jääbki ujutuskoha piirkonda,“ rääkis Šillis.

Huvilised saavad Raku järve talgutele registreeruda. Kogunemine 10. mail kell 12 Karuse ja Sinirebase tänavate ristmikul.

Heakorrakuu raames korraldatakse Nõmme linnaosas kokku ligi 30 talgut. Talguid korraldavad aktiivsed elanikud, asumiseltsid, koolid ja lasteaiad. Linnaosavalitsus toetab talgulisi kinnaste ja prügikottidega ning korraldab pärast jäätmete äraveo.

Jukko Nooni
avalike suhete nõunik

Raido Mitt ja Laura Maasik võitsid 91. Rabajooksu

Pühapäeval, 14. aprillil toimunud 91. Rabajooksu kiireim mees oli Raido Mitt ja kiireim naine Laura Maasik. Rabajooks on kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – korraldatav rahvaspordiüritus, mida on korraldatud juba 45 aastat.

91. Rabajooksu esimene start. Foto Endel Apsalon
91. Rabajooksu esimene start. Foto: Endel Apsalon

[pullquote]pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus muutub iga korraga järjest populaarsemaks[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul purustati 91. Rabajooksul kõigi aegade osalusrekord. „Esimene jooks toimus 1974. aasta aprillis, millel osales 71 inimest. 91. Rabajooksust võttis osa 2379 registreerimislehe täitnud jooksusõpra. Teeb rõõmu, et pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus muutub iga korraga järjest populaarsemaks. Üle kahe tuhande osavõtja oli ka kahel eelmise aasta jooksul,“ rääkis Šillis.

Rabajooks on kõikidele osavõtjatele tasuta. Naiste, meeste, tüdrukute ja poiste (sünd 2007. a või hiljem) esikolmikuid autasustati kinkekottidega, mille panid välja Rabajooksu koostööpartnerid. Esimesed 2000 lõpetanut said täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli.

Loe edasi: Raido Mitt ja Laura Maasik võitsid 91. Rabajooksu

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele 90 pesakasti

Juba viiendat aastat on Nõmme koolide õpilased tööõpetuse tundides valmistanud lindudele pesakaste, mis linnaosavalitsuse abiga ülesse riputatakse. Sel aastal meisterdasid noored 90 pesakasti.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on pesakastide paigaldamise aktsioon muutunud Nõmmel igakevadiseks traditsiooniks. „Pesakastid valmisid Nõmme koolide tööõpetuse tundides. Linnaosavalitsus toetas koole vajaliku materjaliga ning abistas pärast pesakastide paigaldamisel. Piirkonnad, kuhu pesakastid üles pannakse, on igal aastal erinevad. Tänavu paigaldasime pesakaste Vanaka metsa ja Hiiu staadioni ümbrusesse, Pääsküla kooli 8. klassi poisid käisid eelmise nädala lõpus neid ka ise ülesse panemas,“ rääkis Šillis.

Sel aastal valmistasid tööõpetuse tundides pesakaste Pääsküla kooli, Rahumäe, Nõmme ja Kivimäe põhikooli 4.-9. klassi õpilased: väiksemad tegid lihtsamaid töid, suuremad keerulisemaid.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka, Võidu parki ja Vabaduse parki.

Jukko Nooni

Pühapäeval vallutavad jooksusõbrad Harku raba teed

Pühapäeval, 14. aprillil toimub 91. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme kogupere spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – Harku raba teedel. Rabajooksust osavõtt on kõigile tasuta.

89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto Jukko Nooni
89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto: Jukko Nooni

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi (sünd 2007. a või hiljem) ja tüdrukut (sünd 2007. a või hiljem). Esikolmikuid autasustatakse kinkekottidega, mille on välja pannud Rabajooksu koostööpartnerid. ️

„Rabajooks on pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus, mis iga aastaga muutub järjest populaarsemaks. Esimene Rabajooks toimus 1974. aasta kevadel ja siis oli osalejaid kõigest 71, kuid 1980. aastate lõpuks tuli rajale juba paar tuhat jooksusõpra. Taasiseseisvumisjärgsetel aastatel oli mõningane madalseis, aga viimastel kordadel on osalejate arv ületanud taas kahe tuhande piiri,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Esimesed 2000 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Loe edasi: Pühapäeval vallutavad jooksusõbrad Harku raba teed

Tallinn soovib Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtta

Tänasel Tallinna linnavalitsuse istungil algatati Harku rabametsa Tallinna piiresse jääva osa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus. Ettepaneku selleks tegi Nõmme Tee Selts.

Harku raba tiik. Foto: Jukko Nooni
Harku raba tiik. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Harku raba ja mets oma asukohaga omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme territooriumile jäävata rabade kaitse alla võtmisest räägitud aastaid. „Algselt taotleti Pääsküla ja Harku rabade riikliku kaitse alla võtmist. Tol korral leidsid aga nii ministeerium kui riigi keskkonnaamet, et riikliku kaitseala loomine ei ole põhjendatud, sest kaitseväärtust omavad rabad eelkõige kohalikus kontekstis. Pääsküla raba võeti kohaliku kaitse alla 2013. aastal. Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtmine on selle protsessi loogiline jätk,“ märkis linnaosavanem.

Harku metsa kaitse alla võtmiste eelduste tuvastamiseks 2018. aastal ekspertarvamuse koostanud Timo Kark soovitab kaitse alla võtta kogu Tallinna linna ja Harku valda jääva tervikliku roheala, kuid põhjendatud on ka ainult Tallinna linna piiresse loodav kaitseala.

Loe edasi: Tallinn soovib Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtta

Nõmme saab jaamaülema kuju

Sügisel avatakse endise Nõmme jaamahoone varikatuse all „Tukkuva jaamaülema“ kuju, meenutamaks ametimeest, kes omal ajal nõmmekate elus väga olulist rolli mängis.

Tukkuva jaamaülema kuju vähendatud mõõtmetes mudelist taiese tulevases asukohas. Foto Jukko Nooni
“Tukkuva jaamaülema” kuju vähendatud mõõtmetes mudelist taiese tulevases asukohas. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahtiläinud saapapaela[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul valmib kuju koostöös Nõmme Koduloohuviliste Kojaga, kes kuju rajamise mõtte seitse aastat tagasi välja käis ning 2017. aasta sügisel pärast kooskõlastuste saamist ettevalmistavate tegevustega alustas. „Tukkuva jaamaülema kuju valmimine Nõmme jaamas käesoleva aasta septembris on sümboolne, sest siis tähistatakse 95 aasta möödumist elektrirongide kasutuselevõtust. Kuju valmimist rahastab ligi 36 000 euroga Nõmme linnaosa valitsus,“ rääkis linnaosavanem.

Nõmme Koduloohuviliste Koda on oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul panustanud mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse. Näiteks mälestustahvel Nõmme rajaja Nikolai von Glehni sünnikodule, Glehni rahula marmorristi taastamine, Glehni lossi pronksist kotka taastamine.

Loe edasi: Nõmme saab jaamaülema kuju

Nõmmel valiti aasta õpetaja ja õpilane

Eelmisel neljapäeval, 7. veebruaril toimus Pääsküla koolis tunnustuskonkursi „Nõmme aasta õpilane 2019“ pidulik lõpuüritus, kus tunnustati Nõmme parimaid õpilasi ja õpetajaid.

Nõmme aasta õpilase gala laureaadid. Foto Jukko Nooni
Pildil esireas Emma Tross (aasta muusik), Kenry Kikkas (aasta sportlane), Liise Timmo (Nõmme linnaosa eripreemia); tagareas Erika Tafenau (Rahumäe põhikooli eripreemia õpetajale), Robi Pärnik (aasta aktivist), Gerli Laaniste (aasta õpetaja) ja Grete Maine (aasta õpilane). Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist[/pullquote]Üritust korraldas Nõmme Õpilasesinduste Liit koostöös Nõmme linnaosa valitsuse ja Pääsküla kooliga. Kokku esitati konkursile 24 kandidaati, kelle seast valis žürii viies kategoorias silmapaistvamad. Žüriisse kuulusid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, kabetaja Kadi Veski, Nõmme Õpilasesinduste Liidu endine esimees Karl Sten Kõrgmaa, koorijuht ja muusikaõpetaja Janne Fridolin ja poliitik Rainer Vakra.

„Nõmme Õpilasesinduste Liidu korraldatud aasta õpilase konkurss on tänuväärne algatus noorte endi poolt, et tunnustada ja motiveerida neid, kes panustavad rohkem. Konkurss näitas, et andekaid inimesi on Nõmme koolides palju ja tunnustust väärivad kindlasti kõik kandidaadid. Aasta õpilase gala toimus teist korda, loodetavasti saab sellest Nõmmel traditsioon,“ sõnas Grete Šillis.

Aasta õpilase tiitli sai Grete Maine Kivimäe põhikoolist. Ta on kooli edukalt esindanud olümpiaadidel, kirjutanud artikleid ja lugusid, avanud oma maalinäituse, on osav etleja ja andekas laulja ning aitab tihti klassikaaslasi, kes on tema üle väga uhked. Grete Maine oli eelmise aasta juunis korraldatud Nõmme IV laulu- ja tantsupäeva üks peojuhtidest.

Loe edasi: Nõmmel valiti aasta õpetaja ja õpilane

Nõmmel tähistatakse Hiina uusaasta saabumist tule- ja trummisõuga

Teisipäeval, 5. veebruaril kell 18 ootab Nõmme linnaosa valitsus kõiki Nõmme sotsiaalmaja hoovi (Pihlaka 12) tähistama Hiina uusaasta saabumist.

Kelfiriuse tule show Sindi seltsimajas 2015.  a. Foto: Urmas SaardHiina uusaasta saabumise peol esinevad Kelfiriuse tule-show ja rütmigrupp Macieira De Ouro, mida juhib Reigo Ahven.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul tähistatakse Nõmmel Hiina uusaasta saabumist esmakordselt. „Kui mujal Nõmmel toimub aasta jooksul mitmeid üritusi nii linnaosavalitsuse kui kodanikuühenduste eestvedamisel, siis Männiku piirkonnas on neid seni olnud vähem. Oleme linnaosa kultuurielu rikastamiseks algatanud mitmeid uusi ettevõtmisi. Näiteks eelmisel suvel kontserdisari Ravila pargis. Loodetavasti kujuneb Hiina uusaasta saabumise tähistamisest Männikul traditsioon,“ lausus Šillis.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsus

 Kelfiriuse tule-show Sindi seltsimajas 2015.  a. Foto: Urmas Saard →

Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäeval kogunetakse Pärnus Alevi kalmistule, Sindis koolimajja ja Seljamaa mälestusmärgi avamisele, Tallinnas Nõmme Rahu kirikusse.

Nõmme Rahu kirik. Foto Jukko Nooni
Nõmme Rahu kirik. Foto: Jukko Nooni

Juba homme, 1. veebruaril kell 18 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimise 99. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoorid ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Dirigendid Evelin Mei ja Marika Pärk. Kuulajaid tervitab Pärnu abilinnapea Marko Šorin.

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistatakse Eesti paljudes paikades väga erinevalt

Lastehommikud Nõmme uisupargis

Sel pühapäeval, 27. jaanuaril algusega kell 11 toimub Nõmme uisupargis hooaja esimene lastehommik, kus lapsi lõbustab armastatud printsess Elsa. Lastehommikud toimuvad korra kuus kuni hooaja lõpuni.

Nõmme uisupargi avamine. Foto Jukko Nooni
Nõmme uisupargi avamine. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Järgmine lastehommik toimub 17. veebruaril ja siis on peategelaseks Lotte.[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on nõmmekad detsembri keskel Nõmme gümnaasiumi hoovis avatud uisupargi hästi vastu võtnud. „Avamisest kuni tänaseni on uisutamas käinud 5100 inimest. Praeguste plaanide kohaselt on külmutusseadmetega Nõmme liuväli avatud kuni märtsi keskpaigani,“ lisas Šillis.

Pühapäeval toimuv lastehommik on selle hooaja esimene. Kõigile soovijatele tehakse näomaalinguid, kell 11.30 algab printsessi uisu-show. Peale showd ootab Elsa kõiki lapsi endaga koos uisutama ja pilte tegema. Lastehommikud on hea viis ühendada meeldiv kasulikuga, ehk lapsed saavad nii meelelahutust kui ka füüsiliselt aktiivsed olla ja värskes õhus liikuda.

Üritus on tasuta, jääleminekuks on vajalik osta pilet. Kohapeal on uisulaenutus, kuid jääle pääseb ka oma uiskudega. Järgmine lastehommik toimub 17. veebruaril ja siis on peategelaseks Lotte.

Nõmme uisupark asub Nõmme gümnaasiumi hoovis aadressil Raudtee 73. Uisupark on avatud iga päev kella 10-21. Täpsem info koduleheküljelt.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Kuni 9. märtsini saab Nõmme muuseumis vaadata Irmeli Vaher-Jaansoni temperamaalide näitust pealkirjaga „Värvid toas ja õues“.

Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto Jukko Nooni
Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest[/pullquote]Esindatud on valik natüürmorte ehk vaikelud tubasest poolest, kuid ei puudu ka kunstniku lemmiktemaatika: vesised maastikud ja salapärased metsasügavused. Vitriinides on samal ajal väljapanek kunstniku raamatukaante kujundustest mitmesugustel teemadel.

Aastail 1987–1990 õppis Irmeli Vaher-Jaanson Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumis. 1995 kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas köite erialal bakalaureusekraadi ja viis aastat hiljem samas osakonnas magistrikraadi. Irmeli Vaher-Jaanson on palju osa võtnud raamatukunstinäitustest, ometigi kujunes juba ülikooliajal kunstniku teiseks lemmikvaldkonnaks maalimine. Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest, sekka natüürmordid moodustavadki kunstniku loomingust kandva osa.

Loe edasi: Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Jõuluõhtu tulukesed Eestimaa kalmistutel

Eelmise sajandi algul kujunenud jõuluaegne kalmistute külastamise tava kestab tänini ja väga paljud inimesed läidavad küünlatule oma kallite lähedaste kalmudel.

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul Foto Urmas Saard

Täna hommikul sattus pilk 1936. aasta 28. detsembri ajalehe Uus Eesti uudislõigule, millest võib lugeda, et alles mõni aasta tagasi hakkas meil juuri ajama uus ja kaunis komme põletada kalmistuil lahkunute haudadel jõuluküünlaid. „Ka äsjamöödunud jõululaupäewa õhtupoolikul kujunes Rahumäe kalmistu Tallinna külje all rahwaste rändamise kohaks. Sinna olid kogunenud külastajaid nii Nõmmelt kui ka Tallinnast, enamasti igal jõulukuuseke ja küünlad kaasas, et neid oma kallimate kalmuküngastel põlema süüdata.”

Urmas Saard

 

Jõuluõhtul Pärnu Metsakalmistul. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Jõuluõhtu tulukesed Eestimaa kalmistutel

Tantsujuht Alfred Raadiku kodumajale paigaldati mälestustahvel

Nõmme linnaosa valitsus ja Tantsupeomuuseum avasid eile, 17. detsembril tuntud rahvatantsujuhi Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva puhul tema Harku tänaval asunud kodumajal mälestustahvli.

Katte eemaldavad Alfred Raadiku ristitütar Riina Randlepp, õpilane Indrek Toome ja Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Foto Jukko Nooni
Katte eemaldavad Alfred Raadiku ristitütar Riina Randlepp, õpilane Indrek Toome ja Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht[/pullquote]„Nõmme on olnud koduks mitmetele tuntud ja tunnustatud rahvakultuuri edendajatele. Meie laulu- ja tantsupidude traditsioon on pikk, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Kui Tantsupeomuuseum linnaosaga ühendust võttis, ei olnud küsimustki, kas aidata Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva tähistamisele kaasa,“ lausus Nõmme linnaosa vanem.

Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht. Ta töötas tööõpetuse õpetajana Tallinna 46. keskkoolis (Pelgulinna gümnaasium), kus juhendas koos abikaasa Niina Raadikuga tantsurühmi. Põhitöö kõrvalt õpetas ta Tallinna Balletikoolis eesti tantsu ning oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi (tänane Tallinna Ülikool) tantsurühma looja (1953) ja juhendaja.

Loe edasi: Tantsujuht Alfred Raadiku kodumajale paigaldati mälestustahvel

Nõmmel avatakse kabemuuseum

Laupäeval, 15. detsembril kell 11 avab kabetreener Heinar Jahu Nõmme huvikooli (Vikerkaare 10) kolmandal korrusel mõttemängude klasside ees kabemuuseumi.

Heinar Jahu. Foto Jukko Nooni
Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Kabemuuseumi eksponaadid pärinevad Heinar Jahu isiklikest kogudest. Kabemuuseum tutvustab kabemängu teket ja arengut maailmas, Eestis ja Nõmmel. Vanim eksponaat on prantsuskeelne kaberaamat aastast 1801.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme huvikool kabemuuseumi jaoks ainuõige koht, kus Heinar Jahu on noortele kabet õpetanud mitukümmend aastat. „Heinar Jahu õpilased on nii Eesti kui rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutanud kõrgeid kohti. Tema aastatepikkuse töö tulemusel omistati mõned aastad tagasi Nõmmele Eesti kabepealinna tiitel,“ lausus linnaosavanem.

Heinar Jahu rääkis, et tal on kabemuuseumi avamise mõtet haudunud üle 50 aasta. „Tänavu sügisel valmis Pääsküla kooli juurdeehitis, kuhu sai ruumid ka Nõmme huvikool, endise nimega Nõmme noortemaja. Uutes ruumides leidis huvikooli direktor ruumi ka kabemuuseumi jaoks,“ rääkis ta.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Nõmme Majas näeb siidile maalitud Muhu mustreid

Reedel, 7. detsembril kell 15 avatakse Nõmme Maja fuajees (Valdeku 13) siidimaalistuudio Siiditsunft näitus „Muhu tikand siidi peal“.

Nõmme Maja Foto Jukko Nooni
Nõmme Maja. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tal hea meel, et lõppeva aasta jooksul on Nõmme Maja fuajees väga eriilmelisi näitusi korraldatud. „Vaadata on saanud nii fotosid, maale kui lasteaialaste joonistusi. Nii mitmedki väljapanekud on olnud pühendatud Eesti juubeliaastale. See on nõmmelaste jaoks hea võimalus näha ja tutvuda, mida põnevat siinsamas kodu lähedal tehakse. Seekordne siidimaalinäitus on juba teine, mis Nõmme Majas toimub,“ lausus linnaosavanem.

Valdeku noortekeskuses tegutsev Siiditsunft tähistab tänavu oma 15. sünnipäeva. „Selle aasta teema „Muhu tikand siidi peal“ on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Näitusel saab näha patju, pannoosid, salle. Põnev on kindlasti kleit,“ tutvustas juhendaja Irina Kevel.

Siiditsunft on aastate jooksul osalenud rahvusvahelistel näitustel Peterburis, Stockholmis, Nice’is, Varnas, Riias. Tallinnas on olnud põnevad näitused botaanikaaias ja Kiek in de Kökis.

Siiditsunfti näitust saab Nõmme Maja fuajees vaadata kuni detsembrikuu lõpuni.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Nõmmel meenutati Vabadussõja algust

Vabadussõja alguse meenutamiseks süütasid Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis, ajaloolane Leho Lõhmus ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Ove Sander Hiiu-Rahu kalmistul õppursõdur Hugo Läänemetsa haual küünla ning asetasid kalmule lilled. Mälestusüritusel osalesid erinevate Tallinna kirikute vaimulikud.

Vabadussõja alguse meenutamine Hiiu-Rahu kalmistul Foto Jukko Noomi
Vabadussõja alguse meenutamine Hiiu-Rahu kalmistul. Foto: Jukko Noomi

„Eesti iseseisvus ja vabadus saavutati vere hinnaga. Kuigi Vabadussõja lahingutest on möödunud pea sajand, on iga uue põlvkonna jaoks vaja meelde tuletada, et vabas riigis elamine pole midagi iseenesestmõistetavat,“ lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Leho Lõhmus andis ülevaate 17-aastasena langenud Hugo Läänemetsa lühikeseks jäänud eluteest. „Eesti eest andsid Vabadussõjas elu väga paljud noored mehed, aga teiselt poolt olid need ka Eesti eest elamata jäänud elud. Hugo Läänemets läks Vabadussõtta vabatahtlikult koos 129 koolivennaga ning teenis õppursõdurina soomusrongil nr 3. Hugo Läänemets langes 5. märtsil 1919 lahingus Põhja-Lätis Stakelni all,“ sõnas Lõhmus.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul Sindi Vanal kalmistul Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi Vanal kalmistul mälestati sangareid