Pühapäeval, 5. mail toimub Harjumaal Tagadi külas traditsiooniline Tagadi Restauraatorite päev, mis seob endas Baltikumi suurima, enam kui 400 kauplejaga vanatehnikalaada, Eesti vanasõidukite hooaja avamise ning uunikumautode näituse.
Lembit Peetri oma raamatuga „Eluratta pöördeid meenutades” Sindi linna 86. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Tänasel Sindi linna 86. sünnipäeval toimus viimaste aastakümnete arvestuses üheksandat korda Sindi laat. Kui koroona tõttu poleks üks kord vahele jäänud, võinuks rääkida ka tagasihoidlikust juubelist, aga nihkub nüüd siis edasi järgmisele aastale.
Kahel eelneval aastal Tallinnas perede seas populaarsust kogunud kogupere suurüritus “Maa tuleb linna” talutoidu laat toimub 16.-17. augustil esmakordselt Tartumaal, Rõhu aias. Seal leiab aset ka 69. Künni MM, mis toimub esimest korda Eestis, meelitades kohale rahvusvahelise publiku.
MUST TURG: bändisärgilaat toob kevadises Genialistide klubis 11. mail kokku muusiku ja kuulaja ning mõlemal on seekord aega, et muljetada, ideid vahetada ja merchi soetada.
Parim talu 2023 tiitli võitja Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Adro Kaljuvee
Laupäeval, 2. septembril toimus Tallinnas Põhjala tehases teistkordselt suur talutoidu laat “Maa tuleb linna”, kus kuulutati välja selle aasta parim talu ja talutoit võitjad. Tiitli “Parim talu 2023” viis koju Sepa Veised OÜ (Pärnumaa). Parimaks noortalunikuks sai Vinkymon OÜ (Lääne-Virumaa), aasta parima tootmistalu tiitli võitis Väikemetsa talu (Võrumaa) ning parima alternatiivtalu tiitli pälvis KODAS Siidritalu (Põlvamaa).
Pärnu jõuluturul luuakse meeleolu. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tänavu sügisel “Raeküla hea kodanik 2022” austava nimetuse pälvinud turundus- ja kultuuritöötaja Kristi Raidla on juba neljandat aastat vedamas järjest enamat tuntust koguvat Pärnu jõuluküla ja jõuluturgu.
Pühapäeval, 18. septembril kell 12-16 toimub Pärnus Kaubamajakas laste täika Lastekas, mis mõeldud lastele, kes saavad müüma tulles oma toodangule ning ka mänguasjadele, mängudele, raamatutele, spordivahenditele, riietele ja muule uusi omanikke leida.
Juba 3. septembril toimub Tallinna Põhjala Tehases, Marati 5, esmakordselt suur „Maa tuleb linna“ talutoidu laat, kuhu oodatakse 10 000-15 000 külastajat.
Järva-Jaani laat ja tänavafestival toimuvad tänavu 4. juunil, tavapäraselt ikka Laial tänaval. Festivali väravad avatakse kell 9 ja seekord on külastajatele kolme eurone pilet.
Sindi lipp Sindi linna 84. sünnipäeval linna miljööväärtuslikus piirkonnas. Foto: Helen Parmen
Alates 1921. aastast alevi staatuses olnud Sindi nimeti linnaks 1938. aasta 1. mail. Laatasid on Sindis peetud harvadel kordadel alates enne Teist maailmasõda, kuid 2015. aastast saadik seotakse iga-aastane laat linna sünnipäeva tähistamisega.
Riina Mutli, Paikuse Naisteühing Marta MTÜ juhatuse liige. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu Paikuse osavallas Seljametsa sügislaata korraldanud Paikuse Naisteühing Marta MTÜ tõi täna küla rahvamaja õuealale üle kolmekümne müüja, kelle kauba vastu tundsid huvi sajad külastajad.
Slaavi laat 2020 Sindis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Täna peeti Sindi seltsimaja juures Slaavi laata, kuhu oodati rahvuslikku käsitööd, hoidiseid, küpsetisi ja muud kaupa, samuti maitsvate hõrgutistega kööki. Toimus parima õunapiruka võistlus. Viljekavas nägi ja kuulis vene, ukraina ning eesti rahvuslikke etteasteid.
Tänavu 29. augustil on üheks Eestimaa suursündmuseks Torma mõisa aladel toimuv ööbažaar koos öölaada, muinastulede öö, põnevate etteastete ja vaatemängudega. Ajaloolises ja looduskaunis paigas jätkub tegevust õhtul kella seitsmest öösel kella kolmeni.
29. augustil asetleidval muinastulede ööl toimub Jõgeva vallas asuvas Torma mõisas ööbazaar, kus võimalik osta põnevaid toidu- ja tarbekaupu, nautida ajaloolist , atraktiivset ja vaatemängulist keskkonda. Sarnane öölaat on Eestis ainulaadne.
Tänasel Jõgeva vallavalitsuse istungil jõudsid Paunvere väljanäituse korraldajad ning vallavalitsus seisukohale, et sel aastal väljanäitust ja laata ei toimu.
Tänase Antsla Tarbijate Ühistu teate kohaselt on Hauka Laada korraldajad jõudnud otsusele, et järgmine laat peetakse tuleva aasta 7.-8. augustil uuenenud Antsla linnas.
Mulgi Väiketootjate Liit kuulutab välja esimese virtuaalse laada, mis leiab aset 30.-31. mail aadressil www.mulk.ee. Kaup jõuab kulleriga otse ostja koju kätte hiljemalt juuni esimeseks nädalavahetuseks.
Kolmapäeval, 11. detsembril peetakse taas väga pika traditsiooniga Sindi gümnaasiumi jõululaata.
Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto: Urmas Saard
Laada hea kordamineku eest vastutav kooli huvijuht Merlin Raid ütles, et hetkeseisuga on müügikohti 59. „Toidukaubad asuvad peamiselt aulas ja ülejäänud müüjad proovime ära mahutada B-korpuse esimesele ja teisele korrusele. Võrreldes eelmise aastaga väga muudatusi ei ole, toimivat asja pole vajadust ümber teha,” selgitas Raid täna pärastlõunal.
Ka tänavu toimub laadakauplejate hindamine. Žüriisse kuulub Sindi noortekeskuse juhataja Angelika Sild, hoolekogu esindaja Alice Laanemaa, õpetajatest Kristi Supp ja õpilastest Hendrik Sauväli. Žürii peab välja valima parima toote, parima teeninduse, kõige ilusama müügipunkti ning lisaks parima maitse ja kõige erilisema toote. Sellel korral on auhinnad soetanud kool ise, ilma toetajate abita.
Samal ajal kui žürii otsust langetab esineb 4A klassi ansambel, 2A ja 3A klassi õpilased tantsudega, solist Kirsika Koitla, ansambel Lõõtsapoisid ja Erkki Juhansoo tantsuga.
Riigikogu liige Annely Akkermann ütles õpilaslaada “Pärnumaa jõulud 2019” avamisel, et ärikeskkond on nagu meri: mõnikord puhub purjedesse taganttuul, teinekord peksab laine vastu laeva nina. Ettevõtjad peavad taluma tegutsemist ettemääramatuse tingimustes. Iga vastutulev laine on uus.
Kärolin Heinmäe, Mihkel Juhkam, Rene Rebbase – Pärnu Keskuse auhinna pälvinud Kohila gümnaasiumi ÕF Puit-Est. Foto: Urmas Saard
Pärnumaa jõulud 2019 päevajuhid Kaileen Umal ja Deniel Žubri, projektijuht Mari Suurväli. Foto: Urmas Saard
[pullquote]kõige rohkem tunnustusi noppis Pärnu ühisgümnaasium[/pullquote]Laupäeval, 7. detsembril hõivasid Pärnu Keskuse teise ja kolmanda korruse mitmelt poolt üle riigi kohale tulnud õpilasfirmad, minifirmad ja miniminifirmat, et omandada ettevõtluse kogemusi ja loota ka kasumi teenimisele. Kogu laada läbimüük oli päeva lõpuks 2698,64 eurot. Ühtekokku kaubeldi 56 müügilaua taga või osutati mõnd teenust teisiti. Näiteks punase draakoni kehastuses Sindi gümnaasiumi õpilane Braian Kulp jalutas mööda kaubanduskeskust ringi tillukese karbiga, mille sisse võis iga anekdoodi kuulaja poetada väikese summa ulatuses münte. Braian on ka ilma draakoni rollita hästi vastutulelik ja rääkis päris naljakaid anekdoote neilegi, kellel juhtumisi rahakott tühjusest haigutas.
Keskuse kolmanda korruse estraadil esinesid meelelahutusliku kavaga Pärnu muusikakooli rütmimuusikaosakonna noored.
Eile toimus Pärnu Kaubamajakas ettevõtlike noorte poolt korraldatav õppefirmade laat Jäärmark. Igal aastal on Jäärmark olnud oma korraldajate nägu. Õpilastel on olnud võimalus korraldada seda päeva täpselt nii nagu nemad seda näevad – keda kutsuda esinejateks, kuidas korraldada, kujundada atribuutika, leida toetaid jne.
Sindi gümnaasiumi 11. klassi parima väljapanekuga ÕF MAPM – Merili Tambu, Pillerin Pihelgas, õpetaja Kristi Suppi, Annabel Leotoots, Milena Kostjukova. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Eliria Kaup, kes oli ise Jäärmarki korraldusmeeskonna juht 2015. aastal ning mentor 2016. aasta laadal[/pullquote]Kui eelnevatel aastatel on korraldajateks olnud Pärnu Ülejõe Gümnaasium (kui veel oli gümnaasium) ja edasi Pärnu Raeküla Kool, siis sel aastal olid toimkonnas erinevate koolide õpilased, moodustades ühtse ja väga hästi toimiva tiimi, kellele pani õla alla SA Pärnumaa Arenduskeskus, eesotsas pr Viivika Viljaga. Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas (Sindi Gümnaasium) hoolitsesid toetajate leidmise ning paberimajanduse eest, päeva juhtis Jonathan Petrelius (Tallinna Tehnikakõrgkool), kunstniku töö tegi Johanna Roos (Pärnu Ühisgümnaasium) ja meeskonda juhtis ning helitehniku töö tegi Sander Anderson (Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium).
Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ esitleb 7.–10. novembrini Tallinnas Saku Suurhallis peetaval Mardilaadal võrokeste suitsusaunaga seotud käsitööd ning virtuaalselt saab käia suitsusaunas. Käimasoleva võro keele nädala raames kõneldakse Mardilaadal võrokeste esinduses võro keeles ning soovijad saavad osta omale võrokeelse seinakalendri.
Võrokeste suitsusaunateemaline väljapanek eeloleval Mardilaadal. Foto: Vilve Oja
[pullquote]Saunatunnet aitavad luua suitsusaunahõng ja saunaskäik virtuaalreaalsuse (võro keeles virbitüse) prillide abiga[/pullquote]„Käesoleva aasta väljapaneku teemaks on suitsusaun ja saunaga seotud käsitöötooted. Suitsusaun on ju võrokeste üks tunnusmärke, mille üle uhkust tunda. Juba aasta alguses toimus meil temaatiline tootekonkurss, mille käigus sündinud tooteid näeb ning saab osta Tallinnas Mardilaadal,“ ütles MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü juhatuse esimees Vilve Oja.
Laada väljapanekust leiab üsna eripäraseid tooteid nagu näiteks vihakohvri, päältsanna verevä suka, pruukmalda kõolehe, sannan sündünü latsõ, sannasõna, aga ka mitmes valikus saunarätikuid, seebialuseid, vihtu, saunahamesid ja isegi saunakütmiseks sobivaid lepähalgõ. Ummamuudu saunatarbed on värvikirevad vildist saunamütsid, istumisalused ning saunakraami kotikesed, mille iga komplekt on eriilmeline ning vigurise võrokeelse nimega.
Kolmandat sügist jutti toimus Pärnu linna osavalla Paikuse Seljametsa küla laat, mida korraldas taas Paikuse naisteühing Marta.
Perebändi Rannarada muusik Ülle Ots hindab Seljametsa sügislaadal Valdu Välimäe kogus leiduva vändaga kodumasina headust. Foto: Urmas Saard
Virtin Seljametsa sügislaadal. Foto: Urmas Saard
[pullquote]augusti esimestel päevadel külastas Virtin Poolat[/pullquote]Enne laada ametlikku avamist jätkus parajasti sedapalju aega, et kõigele pakutavale kaubale põgusalt pilk peale heita. Mitte kõik kauplejad, käsitöömeistrid, toidu müüjad ja muidu vahvad inimesed ei mahtunud Seljametsa rahvamaja avarale pinnale, mis asub 1873. aastal valminud Pustuski karjamõisa uuendatud hoones. Märja asfaldiga, kuid mitte sajusel hoovialal ootasid rikkalikud kaubaletid samuti ostjaid.
Karjamõisa hoone peaukse kõrval pakkus härrasmees mitut sorti koduõlut, samuti omaaegse Juuru kihelkonna Atla mõisas valmistatavat ülipuhast puskarit ja teisi jooke. Samas kõrval asuva telgi varjus võis osta ümmargusi vorstipallikuid, millest igaüks oli parajalt ühe suutäie suurune ja sobis heaks sakusmendiks. Õuel oli avatud ka suur ilma pärmita leivaäri.