TAAS ALUSTATAKSE EESTIS KARUPUTKE TÕRJEGA

Eestis karuputke tõrjet korraldava Keskkonnaameti teatel tellib riik sellel aastal hiid- ja sosnovski karuputke tõrjet 2083 hektaril. Järjest rohkem saab tõrjeviisina kasutada taimede välja kaevamist.

Sosnovski karuputk. Foto: Eike Vunk
Sosnovski karuputk. Foto: Eike Vunk

[pullquote]Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril.[/pullquote]Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu neid tuleb tõrjuda. Riigi tellitud karuputketõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 20. juuniks. Tõrjumistöid tehakse kõikjal, sõltumata maa omandist või sihtotstarbest.

Erinevalt teistest Euroopa riikidest on Eesti teinud üleriigilist karuputke võõrliikide tõrjet üle kümne aasta. Tänu sellele on karuputke võõrliikide tihe levik aasta-aastalt kõikjal Eestis oluliselt vähenenud, mistõttu on neid järjest enam võimalik tõrjuda vaid välja kaevates. Ainult kaevamisega tõrjutakse sel aastal taimi vähemalt 890 hektaril. Kaevamine on enamasti määratud mahe- ja õuealadele, mesilate lähedusse ja väikestesse ning väga hõredatesse putkekolooniatesse. Veekaitsevööndis on karuputkede labidaga tõrjumine kohustuslik.

Loe edasi: TAAS ALUSTATAKSE EESTIS KARUPUTKE TÕRJEGA

RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT

Keskkonnaministeerium ootab kuni 4. juunini kommentaare ja ettepanekuid merestrateegia ajakohastatud seireprogrammile perioodiks 2021-2026.

Pärnu laht. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu laht. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]kuidas läheb planktonil, kaladel, hüljestel, lindudel ja merepõhjakooslustel[/pullquote]Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on kommenteerimisel olev programm varasema seire- ja andmekogumisprogrammi ajakohastatud versioon. Esimest korda koostati mereala seire ja andmekogumise programm 2014. aastal perioodiks 2015-2020, programmi tuleb uuendada iga kuue aasta tagant.

Mereala seire annab selge pildi, kuivõrd tõhusalt täidavad keskkonnakaitsemeetmed oma eesmärki ning kas mere seisund muutub paremaks. Samuti jälgivad seirajad mere seisundit mõjutavaid survetegureid.

Loe edasi: RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT

POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

Keskkonnaameti teatel saab liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisele kaasa aidata iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.

Kabli rannaniit. Foto: Urmas Saard
Kabli rannaniit. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja karjatada[/pullquote]Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks tuleb poollooduslikke kooslusi taastada ja hooldada. Taastamistegevustena toetab riik võsaraiet, pilliroo eemaldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt 22. maini 2020, esitades selleks taotluse.

Loe edasi: POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

Valitsus otsustas jagada loodus- ja keskkonnahariduskeskustele 150 000 eurot, sest seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga ei ole olnud keskustel võimalik õppeprogramme läbi viia.

Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard
Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.

Loe edasi: LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

ÕPETLIK LUGU LINNURIIGIST

Meditsiinidoktor Jaak Uibu ütleb, et teda ajendas kirjutama Külauudistest loetud Ivan Makarovi kanalugu.

Illustreerival pildil võib kujutleda arutlevalt piiluvat musträstast enne kaklejate peale sööstmist. Foto: Joosep Ailiste
Illustreerival pildil võib kujutleda arutlevalt piiluvat musträstast enne kaklejate peale sööstmist. Foto: Joosep Ailiste

Saadan õpetliku loo, mida oma aknast nägin. Aknast välja vaadates nägin, kuidas kaks pasknääri omvahel kaklesid. Kuigi need linnud pole minu lemmikud, tundsin neile kaasa, sest heitlus näis olevat armutu. Äkki pikeeris kaklejate vahele musträstas ja kaklus lõppes. Musträstas riskis paljuga, sest kahe vastu ta ju ei saa. Miks ta sedasi toimis, on mulle mõistetamatu, aga igatahes eeskujuks küll. Ajendas seda kirjutama Ivan Makarov oma kanalooga Külauudistes.

Tervitab Jaak Uibu

PURTSE JÕES TAASTATAKSE LÕHE LOODUSLIK SIGIMINE

RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas Keskkonnaministeeriumi LIFE IP CleanEST programmi raames Ida-Virumaal Purtse jõkke 12 000 üheaastast ja 3000 kaheaastast lõhe noorkala.

RMK Põlula kalakasvanduse lõhe noorkalad asustatakse Purtse jõkke. Foto: Urmas Saard
RMK Põlula kalakasvanduse lõhe noorkalad asustatakse Purtse jõkke. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kokku on Purtse jõkke alates 2005. aastast asustatud ligikaudu 800 000 lõhe noorkala.[/pullquote]RMK Põlula kalakasvanduse kalad asustatakse Purtse jõkke, et seal saaks taastuda lõhe looduslik sigimine. „Ajalooliselt oli Purtse jõgi üks parimaid lõhejõgesid Eestis. Jõgi oli tugevasti reostatud seoses põlevkiviõli tootmisega Kiviõlis, mis sai alguse eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel,” sõnab RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ta lisab, et kuigi jõe veekvaliteet on alates taasiseseisvumisest paranenud, on probleemideks likvideerimata  jääkreostus jõepõhjas ja rändetõkked.

Loe edasi: PURTSE JÕES TAASTATAKSE LÕHE LOODUSLIK SIGIMINE

KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL

Rästikud, toidulauale jõudvad mürgised taimed ja esimesed seened on enamlevinud mürgistusohud, mis igal kevadel lõppevad paljude jaoks haiglaraviga.

 

Karulaugu kasvuga metsaalune. Foto: Merle Rallmann
Karulaugu kasvuga metsaalune. Foto: Merle Rallmann

Kõik mürgistused on aga ennetatavad, selgitab Terviseameti mürgistusteabekeskus, kelle missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase teabe kättesaadavuse edendamine.

Loe edasi: KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL

ALGAB KEVADINE POKURAHVA LOENDUS

Tänasest kuni 17. maini toimub suur üle-eestiline pokurahva loendus. Teist aastat järjest kutsub Pokumaa üles looduses liikuvaid inimesi pilku teritama, pokusid otsima ning sellest teistelegi teada andma. Pokud saab kaardile kanda tänu Regio kaardimeistritele, alustamiseks tuleb minna veebilehele pokuloendus ja järgida sealseid juhiseid.

Tarnad augusti kuul Tolkuse rabas. Foto: Urmas Saard
Tarnad augusti kuul Tolkuse rabas. Foto: Urmas Saard

Sel vägagi teistmoodi elurütmi soosival kevadel kutsuvad Pokumaa ja Regio pokuloendusest osa võtma kõiki, kes perega, üksi või paarikaupa siiski matkata soovivad. Avastagem Eestimaa varjatud ilu – paiku, kuhu matkajad ehk muidu ei satu! Kindlasti pole need rahvarohked sissetallatud rajad, vaid pigem erinevad väiksemad teeotsad, mis kutsuvad suurelt teelt sisse keerama.

„Kuna pokuloendus toimub teist aastat, on võimalik kasutada nende leidmiseks eelmise aasta kaarti või siis kanda uued asualad 2020. aasta kaardile,“ märgib Pokumaa tegevjuht Nele Hendrikson. „Tänu koostööle Regioga on meil võimalik unikaalsel moel kutsuda inimesi Edgar Valteri stiilis loodust avastama – leidma sealt „olendeid“, mustreid ja muud sellist, mis esmapilgul ehk silma ei torka,“ ja lisab, et pilte teemaviidetega #pokuloendus või #pokuloendus2020 võib Facebooki postitada ka muudest leidudest.

Loe edasi: ALGAB KEVADINE POKURAHVA LOENDUS

KRISTEL AVASTAS MAGAMA MINNES NASTIKU OMA TOA PÕRANDALT

Tori vallas elav Sindi laulukoori dirigent Kristel Reinsalu kirjutas oma Facebooki seinal, et kesköine kummitus kummitas kummutis ehk kust selline siuglev loom keset keskööd mu voodi ette sai, ei tea!

Illustreeriv pilt - nastik Sindi tänaval. Foto: Urmas Saard
Illustreeriv pilt – nastik Sindi tänaval. Foto: Urmas Saard

„Korraga kôbistas miskit voodi juures ja seal ta oligi – Ussikuninganna, kollase krooniga. Pigem küll printsess, sest tillukene oli teine! Viisin ta rehe alla välisukse juurde, kus ta saab rahulikult öö veeta ja siis valges oma teed siuelda. Tundub ju ikka nastik olevat, eks?”

Loe edasi: KRISTEL AVASTAS MAGAMA MINNES NASTIKU OMA TOA PÕRANDALT

KUTSE LÕHETEEMALISELE FILMI- JA ARUTELUÕHTULE

Eestimaa Looduse Fond ootab reedel huvilisi lõheteemalisele filmi- ja aruteluõhtule Pärnusse Uue Kunsti Muuseumisse.

Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto Urmas Saard
Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto: Urmas Saard

„Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringust teame, et Norra lõhe on eestlaste meeliskala,” ütleb Raul Kübarsepp, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kommunikatsiooniekspert. Tema sõnul on palju räägitud kasvatatud lõhe tervislikkusest, aga palju vähem pööratud tähelepanu kasvatuste keskkonnamõjule. Täna on Norras üle 900 kalakasvatuse ning vaatamata faktile, et tasapisi muutuvad need keskkonnasõbralikumaks, jätkub endiselt palju probleeme. Aastal 2018 pääses kasvatustest loodusesse umbes 300 000 lõhet, mis mõjutas tugevalt loodusliku lõhe olukorda. „Endiselt on probleemiks meretäid ning kasvatustest eralduv heide,” selgitab kommunikatsiooniekspert. „Artifishal filmis räägitakse neist probleemidest lihtsalt ja selgelt. Tule kohale ning arutame üheskoos pärast filmi, kas ka Eestis on sarnaseid probleeme ning kas peaksime muretsema Läänemerre planeeritud avamerekasvatuste pärast.”

Lõheteemaline filmi- ja aruteluõhtu leiab aset 17. jaanuaril algusega kell 18.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.

Urmas Saard

Loodusteaduste päev Sindi gümnaasiumis

Täna toimus Sindi gümnaasiumis terve päeva kestel seitsmendast kuni 12. klassile mõeldud looduskaitse päev. Esmakordsest ettevõtmisest loodetakse kujundada traditsiooniline igal aastal peetav loodusteaduslik sündmus, kuhu kaasatakse võimalikult palju õpilasi.

Sindi gümnaasiumi esimesel loodusteaduste päeval. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi esimesel loodusteaduste päeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ailiste hinnangul oli vast kõige huvitavam õpetaja Lelovi töötuba, kus sai maitsta erinevaid aiasaadusi ja metsaande[/pullquote]Päeva läbiviimisel osales viis õpetajat kuues erinevas ruumis. Õpetaja Maarika Tärk õpetab igapäevaselt Sindi gümnaasiumis kolmandat aastat keemiat, füüsikat ja loodusõpetust. Täna jagas ta ennast samaaegselt kahe õpperuumi vahel. „Uurime suhkrut ja kaloreid. Suhkur on sattunud põhjendamatult põlu või viha alla. Suhkru ohtlik osa on lisatud suhkur. See on see, millest tuleks esmajoones aru saada,” selgitas Tärk. Kahes lauas tehti soolakristalle. „Kristallid moodustuvad kõigist kristalliliselt esinevatest ainetest ja seda saab teha küllastunud lahuse jahutamisel, kui küllastunud lahus hakkab sealt välja sadenema. Kristallide tegemine võtab aega ja ilmselt näevad õpilased kristalle esmaspäeval või isegi alles nädala pärast.”

Tärk ütles, et kõik loodusained on omavahel seotud. „Koolist välja minnes ei ole eraldi loosusõpetust, keemiat, füüsikat – vaid on lihtsalt elu.”

Loe edasi: Loodusteaduste päev Sindi gümnaasiumis

Tallinna loomaaed kutsub juubelipeole

Tallinna loomaaed tähistab tänavu 80. juubeliaastat. Loomaaia sünnipäeval, 25. augustil on kõik huvilised kutsutud osalema kella 9–20ni kestval juubelipeol. Sünnipäevapeo programm täidab päeva lugudega loodusest ja pärimusest. Lisaks õpiretkedele, töötubadele, näitustele ja keskkonnaorganisatsioonide tegevustele saavad külalised osa tänavu 15. sünnipäeva tähistava Hiiu Folgi kontsertidest.

Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto Urmas Saard
Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto: Urmas Saard

Hiiu Folgi laval loomaaia tuulikuplatsil esinevad ETV lastekoor Aarne Saluveeri dirigeerimisel, Tuuleviiul, Robirohi, Astrid Nõlvak ja Kaarli kanneldajad, Lõõtsavägilased, Anu Taul ja Tarmo Noormaa, Ida-Elina (Soome), Puuluup, Marko Matvere ja tänavu 30. sünnipäeva tähistav Väikeste Lõõtspillide Ühing. Hiiu Folgi laval toimuvad kontserdid kell 11–20.

Alates kella 10st saavad külastajad osa võtta looma- ja taimemaailma tutvustavatest õppekäikudest ja töötubadest. Loomaaia töötajad räägivad aedikute juures külastajatele lähemalt loomaaias ja looduses elavatest paksunahalistest, jääkarudest, troopikamajade ja linnutiikide elanikest, piisonitest, kaamelitest ja amuuri leopardidest. Külla tulevad head sõbrad ja mitmed koostööpartnerid erinevatest loodushoiu- ja keskkonnaorganisatsioonidest. Muuhulgas räägitakse ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemise mõjust loodusele, tutvustatakse heategevusprojekte ning viise, kuidas loomade eest hoolitseda. Lisaks on kavas rongi- ja ponisõidud, viktoriinid, mängud ja palju muidki põnevaid tegevusi pere kõige väiksematele. Iseseisvalt saab avastada Veskimetsa õpperada ja erinevaid näitusi keskkonnahariduskeskuses.

Loe edasi: Tallinna loomaaed kutsub juubelipeole

Uuralid ja Punane allikas

10. ja 11. juulil külastas Ufas elav baškiiritar Larisa Mullagalieva taaskordselt Eestit – Tallinnat, Pärnut ja esmakordselt Sinditki. Meie eestlaste kolmik viibis nädalapäevad tagasi pikalt kestnud Venemaa reisil esmakordselt ka Ufaas ja Uuralites.

Larisa Mullagalieva ammutab Uuralites Punase allika vett. Foto Urmas Saard
Larisa Mullagalieva ammutab Uuralites Punase allika vett. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Maapõuest tungib välja 14,88 kuupmeetrit vett sekundis[/pullquote]Jällenägemine tõi uue värskusega silme ette unustamatutes looduspiltides Uurali mäestiku, Ufa jõe ja selle vasakul poolel pulbitseva ülivõimsa allika, mida nautisime Larisa korraldatud autosõidul. Aga nägime palju muudki, näiteks kloostrit ja kohalike inimeste hoiakuid.

Muljet avaldav Krasnõi Kljutsh (Красный Ключ, baškiiri keeles Ҡыҙыл Шишмә) asub linnulennult umbes 100 kilomeetri kaugusel Baškortostani Vabariigi pealinnast Ufast. Tõlkes tähendab Krasnõi Kljutsh punast lätet või allikat. Kuni 1917. aastani, teistel andmetel ka kuni 1920. aastani oli koha nimeks Belõi Kljutsh (Белый Ключ). Eestiski leiame Punase allika, mis asub Alatskivi järve põhjakaldal. Kui punasest liivakivi paljandist välja voolavat allikat kutsutakse omadussõnaga punane, siis on nime valik mõistetav. Küll aga ei osanud ka Larisa leida mõistlikku põhjendust omaaegsele nimevahetusele asukohas, mis paikneb Ufa lavamaal.

Loe edasi: Uuralid ja Punane allikas

Omalaadne Elistvere loomapark

Peale Tallinna loomaia paikneb üle Eesti veel vähemalt 14 pisemat kuid täiesti arvestatava tähtsusega loomaparki: Muhu saarel, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Valgamaal, Läänemaal, Harjumaal, Pärnumaal, Järvamaal, Tartumaal. Juuni keskpaigas külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Vooremaa maastikukaitsealal asuvat Elistvere loomaparki.

Pruunkaru Elistvere loomapargis. Foto Urmas Saard
Pruunkaru Elistvere loomapargis. Foto: Urmas Saard

Enne haldusmuudatust Jõgevamaal Tabivere vallas, nüüd Tartu maakonna Tartu vallas kümnel hektaril laiuvas loomapargis võib kohata võimalikult looduslikus keskkonnas Eesti metsades elavaid loomi. Nende nimetuste loetelu, keda võib hea õnne korral näha, on päris pikk. Õnne läheb vaja seepärast, et suhteliselt suurel pargialal ei pruugi nad alati inimeste ootel passida.

Kohe ekskursiooni alguses viis giid meid euroopa piisoneid vaatama. Praegu neid Eesti vabas looduses küll ei ela, aga kunagi elasid 500-900 kg kaaluvad piisonid terves Euroopas kuni Kaukaasiani kagus ja idas Volga jõeni. 19. sajandiks jäi järele üksnes kolm asurkonda. Tänapäeval on Euroopa piisonid levinud Kaukaasias, Poolas, Leedus. Looduslikult elavad nad lehtmetsades ja hajusate lagendikega segametsades, samuti soistes metsades. Toiduks maitsevad rohttaimed, oksad, tammetõrud, põõsaste ja puude lehed. Giid ütles, et olgu piisonite käitumine aedikus nii ontlik kui tahes, peab inimene sellest hoolimata liigsest sõprusest ja lähedusest hoiduma, sest neil on hoomamatu jõud ja muidugi suured sarved. Kuid isekeskis ei näi neil probleeme olevat, elavad rahus ja kannavad hoolt järglaste sigitamisel. Peamiselt toimetavad piisonid öösiti ja hommikuti, puhkavad enamasti õhtuti.

Loe edasi: Omalaadne Elistvere loomapark

Sel kevadel päästsid vabatahtlikud pea 15 000 konna elu

Sellel kevadel päästsid vabatahtlikud konnatalgute käigus 14 774 sigimispaikadesse teel olnud kahepaikse elu. Kaheksandat aastat toimunud konnapääste aktsiooni „Konnad teel(t)“ raames toimusid tänavu konnatalgud 11 asukohas üle Eesti, päästeaktsioonidest võttis osa 319 vabatahtlikku.

Konn teed ületamas. Foto Urmas Saard
Konn teed ületamas. Foto: Urmas Saard

Kahepaiksete rändeperiood oli tänavu heitliku loomuga just ilmastikuolude ja põuase varakevade tõttu. Visad vabatahtlikud hoidsid tihedamate kahepaiksete rändega teelõikudel silma peal põhimõtteliselt terve aprillikuu. Massiline konnade kevadränne sai alguse aprilli teises pooles. Kõige tihedam ränne toimus Porkuni ja Tamsalu kandis, kus vabatahtlike abiga päästeti autorataste all hukkumise eest rekordilised 8487 konna. Järgnesid Kaunissaare ja Soo-otsa talgukohad 2163 ning Astangu tänava talgukoht Tallinnas 1453 päästetud kahepaiksega. Kokku päästeti 13993 harilikku kärnkonna, 601 rohukonna, 117 rabakonna ja 62 tähnikvesilikku. Rohkem infot tänavuste konnatalgute tulemuste kohta leiab veebilehelt.

Konnad kaardil
Tulemuste nägemiseks kliki siia

“Heameel on näha, kuidas kohalikud konnatalgute eestvedajad on koostöös linna- ja vallaametnikega, leidmas lahendusi konnade kaitseks olulistes teelõikudes,” kiitis osalisi “Konnad teel(t)” kampaania korraldaja Kristiina Kübarsepp. ”Näiteks Porkuni talgukohas oli vald nõus rände ajaks isegi ajutiselt sulgema ühe teelõigu, et ära hoida kahepaiksete hukkumist rändeperioodil. Linna- ja vallaametnikud on vabatahtlike soovil aidanud ohtlikesse teelõikudesse paigaldada kiirusepiiranguid, hoiatusmärke ning abistanud talguvarustuse hoiustamisel. Rõõm on näha, kuidas talgujuhtide ja ametnike koostöö on hoo sisse saanud,” märkis Kübarsepp.

Lisaks talgutele tähistati koostöös Tallinna Loomaaiaga 27. aprillil rahvusvahelist konnade kaitse päeva, mille raames toimusid temaatilised tegevused loomaaias. Seal anti üle konnade teemalise luulevõistluse “Hüppav konn” auhinnad žürii lemmikluuletuste autoritele. Luulevõistlusele esitati üle 800 luuletuse, millest žürii valis välja 18 lemmikut. Auhinnatud luuletustega saab tutvuda siin.

Algatuse „Konnad teelt(t)“ eesmärk on päästa maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning suurendada inimeste teadlikkust Eesti kahepaiksetest, nende eluviisidest ja olulisusest meie ökosüsteemis. Konnade elude päästmisel on abiks nii talgud kui ka tähelepanelikum liiklemine kriitilistes teelõikudes rände ajal. Pikemas plaanis on aga tarvis ohtlikele teelõikudele rajada kestlikud ning hästi planeeritud konnatunnelid. Kaheksa aastaga on vabatahtlikega abiga säästetud üle 111 000 kahepaikse elu.

Projekti toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Nurmenukuvaatluse aktsioonis on vaadeldud juba ligi 200 000 õit

Maikuus toimub üle-eestiline kodanikuteaduse aktsioon „Eesti otsib nurmenukke“. Teadusesse panustavate inimeste hulk on suur – hetkel on vaadeldud juba ligi 200 000 taime ning tehtud pea 1600 vaatlust.

Nurmenukud. Foto Urmas Saard
Nurmenukud. Foto: Urmas Saard

Juba praegu on teadlastele saadetud fotosid erilistest nurmenukkudest, mis on loodusteaduslikult põnevad leiud ning mida uuritakse edasi. Algatuse eesmärk on kaardistada laialdaselt levinud ja hästi ära tuntavate nurmenukkude õite tüüpe, mis annab ökoloogidele infot elurikkuse ning maastike muutuste kohta. Vaatluseid saab veel viimaseid nädalaid sisestada aadressil nurmenukk.ee.

Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli ja Teeme Ära talgupäeva korraldatud algatus on väga hästi vastu võetud. Osalenud on hulk koole, kollektiive ja niisama looduses liikujaid igalt poolt Eestist. Kuna nurmenukuvaatluse tegemine on lihtne, teevad paljud huvilised mitu vaatlust. „Mida rohkem infot kokku saame, seda ulatuslikumaid andmeid Tartu Ülikooli teadlased enda teadustöös kasutada saavad ning seda põnevamad on ka tulemused,“ ütles algatuse üks meeskonna liige ja Tartu Ülikoolis nurmenukke uuriv Marianne Kaldra. „Juba praegu on meieni jõudnud fotosid ja infot eriskummalistest nurmenukkudest. Näiteks on tavaliselt ühel nurmenuku taimel kõik õied ühte tüüpi. Meile on saadetud aga fotosid Eesti eri paigust, kus on pildi järgi hinnates ühel taimel mõlemat tüüpi õied. Seda tavaliselt ei esine ning seda peab kindlasti edasi uurima, mis selle põhjus võib olla,“ lisas Kaldra.

Loe edasi: Nurmenukuvaatluse aktsioonis on vaadeldud juba ligi 200 000 õit

Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest

Meediakirjaoskuse, sotsiaalmeedia funktsioneerimise ning kriitilise mõtlemise arendamise teemadel toimus Kildu külas 25. aprillist kuuenda maini Erasmus+ rahvusvaheline noortevahetus „consPIRACY”.

Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto Herkko Sõber
Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto: Herkko Sõber

[pullquote]käisid Viljandi lossimägedes mõtteid meediamürast puhastamas[/pullquote]Viljandimaale Põhja-Sakala valla Kildu külalistemajja kogunes kokku 30 noort erinevatest riikidest. Esindatud olid Eesti, Holland, Slovakkia, Hispaania, Georgia, kõige kaugemalt saabusid noored Palestiinast.

Toimusid arutelud, kus noored tutvustasid üksteisele oma koduriikide meedia vabadust ja kultuuri üldisemalt. Peamisteks töötubade teemadeks olid meedia toimimine, meediakirjaoskus, meedias levivad erinevad arvamused, tõekspidamised ja väärteave. Samuti said noored kätt proovida sotsiaalmeedia sisu eesmärgipärasel loomisel ja hea, lööva ning kaasahaarava video tegemisel. Vahetati mõtteid vandenõuteooriate kohta ning arutleti nende tõepärasuse ja tekkemotiivide üle. Noored kasutasid töötubades mitteformaalse õppe meetodeid, mis tähendab, et erinevad töötoad viidi läbi interaktiivselt ja mänguliselt.

Loe edasi: Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele 90 pesakasti

Juba viiendat aastat on Nõmme koolide õpilased tööõpetuse tundides valmistanud lindudele pesakaste, mis linnaosavalitsuse abiga ülesse riputatakse. Sel aastal meisterdasid noored 90 pesakasti.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on pesakastide paigaldamise aktsioon muutunud Nõmmel igakevadiseks traditsiooniks. „Pesakastid valmisid Nõmme koolide tööõpetuse tundides. Linnaosavalitsus toetas koole vajaliku materjaliga ning abistas pärast pesakastide paigaldamisel. Piirkonnad, kuhu pesakastid üles pannakse, on igal aastal erinevad. Tänavu paigaldasime pesakaste Vanaka metsa ja Hiiu staadioni ümbrusesse, Pääsküla kooli 8. klassi poisid käisid eelmise nädala lõpus neid ka ise ülesse panemas,“ rääkis Šillis.

Sel aastal valmistasid tööõpetuse tundides pesakaste Pääsküla kooli, Rahumäe, Nõmme ja Kivimäe põhikooli 4.-9. klassi õpilased: väiksemad tegid lihtsamaid töid, suuremad keerulisemaid.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka, Võidu parki ja Vabaduse parki.

Jukko Nooni

Konnade kevadränne ja konnatalgud on taas alanud

Konnade massiline kevadränne on soojade kevadilmade tõttu taas hoogu kogumas. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke üles konnasid abistama ning palub autojuhtidel pimeduse saabudes olla väga tähelepanulikud nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes.

Konn. Foto Ireen Trummer
Konn. Foto: Ireen Trummer

[pullquote]vaid umbes 1% kõikidest konnakullestest suudab elada nii vanaks, et ise järglasi anda[/pullquote]Võimalusel võiks aprillikuu soojadel ja vihmastel hilisõhtutel vältida autoga sõite kohtades, kus konnad ületavad massiliselt teed.

“Kahepaiksed hukkuvad rände ajal suurel hulgal just sellistes piirkondades, kus läbi märgala viib tiheda liiklusega maantee,” selgitas “Konnad teel(t)” kampaania eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Kui maantee ääres on voolava veega veekogusid, lompe ja üleujutusalasid, kohtab ka seal tõenäoliselt rändavaid kahepaikseid. Kahepaiksete kevadise rände kestus sõltub ilmastikust, möödudes vähem kui nädalaga. Kui soe vaheldub külmaga, siis ränne peatub ja jätkub taas ilma soojenemisel,” lisas Kübarsepp.

Loe edasi: Konnade kevadränne ja konnatalgud on taas alanud

Merlin Grosberg: kolm metskitse lumisel maastikul

Merlin Grosberg saatis täna Külauudiste infoveskile ülesvõtte väga kaunist talvisest loodusest, taamal näeb kolme kitse.

Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto Merlin Grosberg
Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto: Merlin Grosberg

„Saadan pildi, mille tegin Ilmatsalu matkaraja juures, kus nägin kolme kitse. Ilusalt lumine pilt kolme kitsega! Oli tõeliselt tore kohtumine ning üllatuseks sain ka kaamera peale,” kirjutab Grosberg ja lisab pildi pealkirjaks „Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019”

Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks

Kohalikud elanikud, loodussõbrad ja kalamehed on mures – muret teeb kalavarude tulevik, kalanduse kui kultuuripärandi säilimise võimalused ning looduse liigirikkuse kestmine.

Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto Urmas Saard
Illustreeriv foto lõhejõest Sindi kohal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused[/pullquote]Samas asub Jõelähtme vallas potentsiaalilt üks Eesti paremaid lõhejõgesid – Jägala jõgi, mis aga Linnamäe tammi tõttu ei ole lõhedele kudemiseks kättesaadav. Lõhe koeb kruusase põhjaga kärestikulises jões. Kahjuks on aga suur osa sellisest jõest paisutuse tõttu tekkinud mudajärve all.

Kui kogu elupaik, mis kuulub ka NATURA 2000 võrgustikku, oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ca 5 km pikkune Jägala jõe lõik igal aastal anda kuni 12 600 lõhemaimu, millest täiskasvanuks saab umbes 1890 lõhet. Jägala jõgi on ka üks vähestest Põhja-Eesti jõgedest, kus looduslikult saaksid olla ka siia kala jaoks sobilikud tingimused.

Sellele lisanduks veel meriforelli ja jõesilmu arvukuse kasv. Kui lõhe ja meriforell pääseksid Linnamäe tammist ülesvoolu, saaksid nad asustada ka Jõelähtme jõge.

Loe edasi: Jõelähtme valla elanikud koguvad allkirju Jägala lõhejõe taastamiseks

Valitsus kiitis heaks Keretü looduskaitseala loomise

Keskkonnaministeeriumi ettepanekul kiitis Vabariigi valitsus eile heaks Võrumaal Rõuge ja Võru vallas asuva Keretü looduskaitseala loomise. Alal tagatakse kaitsealuste liikide elupaikade säilimine, arvestades samal ajal riigikaitse vajadusi.

Must-toonekurg Foto Urmas Saard
Must-toonekurg. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kehtestatakse must-toonekure, merikotka ja metsise häirimatuks pesitsemiseks ajalised liikumispiirangud[/pullquote]Kaitseala territoorium on osaliselt juba enne olnud kaitse all Keretü metsise, Tsirgupalu merikotka, Kerretu soo merikotka ja Nursipalu must-toonekure püsielupaikadena. Olemasolevad püsielupaigad liidetakse ja kaitseala koosseisu arvatakse Kerretu raba koos seda ümbritseva metsaga, et tagada seal leiduvate kaitsealuste liikide elupaikade parem kaitse. Kaitsealale jääb kaks I kategooria ja kuus II kategooria ning III kategooria kaitsealuste liikide elupaika ja kasvukohta.

Keretü looduskaitseala asub peaaegu tervikuna Nursipalu harjutusväljal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist.

Loe edasi: Valitsus kiitis heaks Keretü looduskaitseala loomise