Kääpa küla

Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpal peeti esmakordselt laulupäeva 1935. aastal. Pärast traditsiooni taaselustamist on peetud seda sündmust üheaegselt kohvikutepäevaga. Tänavu 10. augustil oli rahvakultuur ja toitlustuskultuur ühendatud viiendat korda.

Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto Jaan Lukas — Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Suupistetele mõtlesime algul üsna peened nimed panna. Siis otsustasime eestipäraste kasuks.[/pullquote]Kääpa laulupäev algas rongkäiguga lasteaiamaja juurest paikkonna olulisema kultuurikolde Kalevipoja Koja õuele. Esinejate rivi ees kandsid Kääpa laulupäeva lippu Annika Oras ja Andri Plato segakoorist Serviti. Pidulikud rütmid kõlasid Põltsamaa linnaorkestrilt dirigent Urmas Mägi juhendamisel. Mustvee vallavanem Märt Kraft märkis oma tervituskõnes, et koorilaul on meie rahva ja vilje üks tugisambaid.

Esimesed laulud laulsid Kääpa laulupäeval esmakordselt osalenud lasteaiarühma Siilike poisid ja tüdrukud. Juhendajad on Evelin Tamm ja Heveli Ivask.

Mustvee valla ainsat segakoori Serviti juhatas seekord dirigent Ülle Sakariase tütar Elisa Sakarias, kes ema jälgedes koorijuhiks õppinud. „Koostöö kooriga oli väga meeldiv. Serviti on ju saanud kogemust paljudelt laulupidudelt,” märkis ta.

Loe edasi: Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Jõgevamaa aasta ema on Annika Oras Kääpa külast

Reedel õhtul Puurmani lossis toimunud pidulikul tseremoonial kuulutati Jõgevamaa aasta emaks 2019 Mustvee vallas Kääpa külas elav viie lapse ema Annika Oras, kes on SA Kalevipoja Koda juhatatuse liige ning kogukonnaelu eestvedaja.

Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto Jaan Lukas — Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]peres on viis last neist kahed kaksikuid[/pullquote]Annika Oras nimetas Jõgevamaa Aasta emaks valimist toredaks üllatuseks. „Esimene emotsioon oli hämming. Nominente oli üheksa ja kõik tunnustust väärt. Aga igal juhul armas, et nii läks.” Annika Orase sõnul annab tunnustus juurde palju energiat: „Kui keegi märkab sinu tegemisi, siis on see märk sellest, et oled õigel teel ja tekib tahe järjest rohkem panustada.”

Annika Orase ja pereisa Kaarli (IT juht ühes Tartu firmas ht) peres on viis last neist kahed kaksikuid. Kümneaastased Anna-Liisa ja Emma-Lotta käivad koolis. Samuti on koolitüdruk kaheksaaastane Lenna-Riin. Neljaaastased Mona Sofia ja Nora Miia on lasteaialapsed.

„Suuremad lapsed on kõik tugevad sporditüdrukud. Nad tegelevad koolis kergejõustiku, jalgpalli ka sulgpalliga. Lenna-Riin õpib Alatskivi Kunstide Koolis. Emma-Lotta harrastab tantsimist,” rääkis pereema.

Loe edasi: Jõgevamaa aasta ema on Annika Oras Kääpa külast

Kalevipoja teemapark Vooremaal kutsub reisima maailma lõppu

Jõgevamaal Kääpa külas asuvas Kalevipoja teemapargis toimub 13. augustil algusega kell 10 kogupere seikluspäev “Lennukiga maailma lõppu”, kus saavad osaleda nii pisemad kui suuremad seiklejad. Huvilistel on kogu päeva jooksul võimalik soodushindadega pääseda seiklusradadele ja osaleda esimest korda ka põnevas kalevipojateemalises fotojahis.

Kalevipoja teemapark asub Tartu-Jõhvi maantee ääres (kaugus maanteest 2 km) Tartu poolt tulles 20 km enne Mustveed ja tegeleb eestlaste rahvuseepose tutvustamisega nii Kalevipoja muuseumis kui kalevipojateemalistel seiklusradadel. Alates 2010. aastast avatud Krati seikluspargi loomise idee sai inspiratsiooni Eesti rahvapärimusest tuntud tegelasest – Kratist. 2013. aasta suvel avati LEADER programmi toel seikluspargis aga uus ja põnev kõrgseiklusrada, mis kannab Kalevipoja laevale sarnasel nime “Lennuk”. Just “Lennukiga” Kalevipoeg maailma lõppu purjetada tahtiski.

Seikluspäeva läbiviijateks on Krati seikluspargi ehitanud kogenud OÜ Seiklusring meeskond ja Kalevipoja teemaparki haldav SA Kalevipoja koda. Lisaks terve päev avatud seiklusradadele on võimalik külastada ka Kalevipoja muuseumi, lähipiirkonna turismiarendajatele, peamiselt majutusasutuste töötajatele tehakse päeva jooksul seikluspargi tutvustus, huvilistel on aga võimalik osa võtta ka fotojahist, mil nimeks “Kalevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg – kes jääb peale?”

Oma meeskonnaga Krati seikluspargi ehitanud OÜ Seiklusring juhi Valdo Kanguri sõnul tasub seikluspäevale tulla eelkõige sellepärast, et “Lennuki” puhul ei ole tegu tavalise seiklusrajaga, vaid see kujutab endast seiklusrännakut läbi meie rahvuseepose. Iga elemendi ja harjutuse taga on legend Kalevipojast. Tavaliselt on radadel põhirõhk vaid ronimisel, siin on tegu teistmoodi seiklusega.

Kõigil osalejatel, sealhulgas turismiarendajatel on soovitatav end Kalevipoja seikluspäevale eelnevalt registreerida. Lisainfo: www.kalevipojakoda.ee
Janno Zõbin,
SA Kalevipoja Koda juhataja

Kalevipoja muuseumile annetati
eesti rahvusest Vene kunstniku maal

Alfred Oja teos "Kalevipoja tagasitulek Pihkvast". — Alfred Oja teos “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast”.

Saare vallas Kääpal asuvale Kalevipoja muuseumile annetati Venemaal elanud ja töötanud eesti rahvusest kunstniku Alfred Oja maal “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast “. Töö autori eesti rahvuseepost tutuvustavat sarja on tutvustatud ka maailmanäitusel.

Alfred Oja sündis 1924. aastal Venemaal Kirovi oblastis Oparinos.

“Tema vanemad pärinesid Lõuna-Eestist Võrumaalt ja isa luges lastele ette “Kalevipoega”. Küllap nii kujuneski välja hilisem huvi meie rahvuseepose sündmustiku jäädvustamise vastu kunstis, ” ütles Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamm. “Haruldase töö annetasid meile Alfred Oja sugulased Olga ja Kalju Junus, kes on ka varem muuseumit külastanud.”

Tamme sõnul töötas Alfred Oja kunstniku ja õppejõu-professorina Penzas ja tema loomingulise pärandi moodustavad akvarellid, litograafiad, skulptuurid ja tööd teisteltki kujutava kunsti aladelt.

Eesti juurtega kunstniku tehtud “Kalevipoja”-teemalist sarja tunnustati 1958. aastal Nõukoge Liidus üleliidulisel kunstinäitusel hõbemedaliga ja 1958. aastal Brüsseli maailmanäitusel pronksmedaliga. Alfred Oja kunstiteoseid on eksponeeritud erinevates riikides, Eestis olid need esmakordselt näitusel vaatamiseks 1957. aastal. Alfred Oja suri aastal 2000.

Jaan Lukas