AIN KEERUPI LAHKUMINE SINDI GÜMNAASIUMI DIREKTORI AMETIST EI TULNUD OOTAMATULT

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup koolirahu sõlmimisel. Foto: Urmas Saard Külauudised

Täna hilise hommiktunnini kestnud magus uni lõppes mobiilihelina äratusel ja uniseid silmi hõõrudes kuulsin mureliku härra küsimust, miks Ain Keerup lahkub Sindi gümnaasiumi direktori kohalt? Küsijaid on olnud juba rohkem kui üks ja tahan ka ise vastust teada.

Loe edasi: AIN KEERUPI LAHKUMINE SINDI GÜMNAASIUMI DIREKTORI AMETIST EI TULNUD OOTAMATULT

HÕBEMÄRGID JA TÄNUKIRJAD LIPUVILJE KUJUNDAJATELE SINDIS

MTÜ Eesti Lipu Selts tänab hõbemärgi ja tänukirjaga teid, Maris Voltein, Ülle Ots, Asko Aru. Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

Täna anti Sindis MTÜ Eesti Lipu Seltsi poolt üle kolm hõbemärki ja tänukirja sinimustvalge lipuvilje hoidmise ning rahvuslipu tavade väärtustamise eest.

Loe edasi: HÕBEMÄRGID JA TÄNUKIRJAD LIPUVILJE KUJUNDAJATELE SINDIS

LIGI 11 KUUD INGLISMAAL RAVIL VIIBINUD MATTIAS JÕUDIS TÄNA ÕHTUL EESTISSE TAGASI

Mattias. Fotod: erakogu ja Lastefond

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi palvel tõi väikemehe koos vanematega oma eralennukil Newcastlest Tartusse üks Eesti ettevõtja.

Loe edasi: LIGI 11 KUUD INGLISMAAL RAVIL VIIBINUD MATTIAS JÕUDIS TÄNA ÕHTUL EESTISSE TAGASI

PÕLTSAMAA VALLAVANEMAKS SAI TALLINNA AUKODANIK ANDRES VÄÄN

Rahvaga suhtlemisel aitab Andres Vääni huumorimeel. Foto: Väino Valdmann

21. mail toimunud Põltsamaa vallavolikogu istungil valiti Põltsamaa vallavanemaks senine vallavolikogu esimees Andres Vään, kes peab oluliseks edendada nii paikkonna ajaloo- ja kultuuriloolisi traditsioone arvestades, kui ka uusi ideid ellu rakendades.

Loe edasi: PÕLTSAMAA VALLAVANEMAKS SAI TALLINNA AUKODANIK ANDRES VÄÄN

TIIT MARAN PÄLVIS EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA

Traditsiooniliselt kuulutab Keskkonnaministeerium looduskaitsekuul välja Kumari looduskaitsepreemia võitja ja Eesti looduskaitsemärgi laureaadid. Eerik Kumari nimelise preemia saab käesoleval aastal Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran, kes on varsti pea 30 aastat koordineerinud väljasuremisohus oleva Euroopa naaritsa edukat taasasustamise programmi ning on kujunenud looduskaitse arvamusliidriks.

Tiit Maran. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Tiit Maran. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani juhtimisel on 1992. aastal alguse saanud Euroopa naaritsa taasasustamise programm jõudnud selleni, et Hiiumaast on saanud nende väikekiskjate kodusaar.

Loe edasi: TIIT MARAN PÄLVIS EERIK KUMARI LOODUSKAITSEPREEMIA

HELGI ROOTS PÄLVIB JANNSENI PREEMIA

Pärnu linnavalitsus otsustas määrata Pärnu linna 2020. aasta Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna Audru (osa)valla pikaaegsele õpetajale, kultuuritegelasele ja Audru muuseumi loojale Helgi Rootsile.

Helgi Roots tutvustab Audru muuseumi museaale. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Helgi Roots tutvustab Audru muuseumi museaale. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Helgi Roots on 1996. aastal tegevust alustanud Audru muuseumi looja ja selle pikaaegne juht.[/pullquote]Sel kevadel esitati Jannseni-nimelisele tunnustusele üheksa väärikat kandidaati.

Tänavust Jannseni preemia laureaati Helgi Rootsi tunneb ilmselt iga Audru kandi inimene – pole teist nii energilist entusiastlikku, hoolivat, musikaalset, laialdaste ajalooteadmistega ja organiseerimisvõimelist inimest kui tema.

Helgi Roots on 1996. aastal tegevust alustanud Audru muuseumi looja ja selle pikaaegne juht. Muuseumis on tallel üle 6000 museaali, mis on sinna kogutud just tänu tema ettevõtlikkusele. Kadestamisväärse pühendumuse ja entusiasmiga toimetab pensionipõlve pidav proua Helgi Roots Audru muuseumis veel tänagi.

Loe edasi: HELGI ROOTS PÄLVIB JANNSENI PREEMIA

MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

Täna möödub 300 aastat parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüübi, vabahärra Karl Friedrich Hieronymus von Münchhauseni sünnist. Mais. 15 aastat tagasi avati Lätis Dunte mõisas terve Münchhauseni maailm.

Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
Münchhauseni muuseum Dunte mõisas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Vabahärra sündis 1720. aasta 11. mail Saksamaal Bodenwerderis ja lahkus siit ilmast 1797. aasta 22. veebruaril samas asukohas. 18. sajandi kolmekümnendatel astus 17-18-aastane noorhärra Vene armeesse ja sõdis Musta mere põhjarannikul platseerunud osmanite vastu. Kuus ilusat aastat veetis parun ühes oma abikaasa Jacobine’ga vanal Liivimaal Vidzemes Dunte mõisas.

Loe edasi: MÜNCHAUSENI JUUBELIPÄEVAL MÕTETEGA MUUSEUMIS JA VEIDRATEL LUGUDEL

OTEPÄÄ AASTA EMAKS KUULUTATI PIIA KÜNNAPUU

Otepää valla aasta ema tunnustamine toimus sellel aastal eriolukorrast lähtuvalt video vahendusel. Valla aasta emaks sai Sangaste perearstikeskuse pereõde Piia Künnapuu.

Otepää aasta ema Piia Künnapuu. Foto: Monika Otrokova
Otepää aasta ema Piia Künnapuu. Foto: Monika Otrokova

Aasta ema konkursi kuulutas välja Otepää Naisselts koostöös Otepää vallavalitsusega. Konkursile laekus üks kandidaat.

Kolme lapse ema Piia Künnapuu on hoolitsev ja armastav ema mitte ainult oma lastele, vaid ka enda abikaasa venna lastele, kuna laste isa hukkus õnnetuses. Laste kodune olukord oli raske ja kaks venda võeti noores eas enda hoole alla. Oma lapsi on ta kasvatanud hoole ja armastusega, pidades silmas väärtushinnanguid ja laste tulevikku. Piia on ka uhke vanaema, kes veedab igal võimalusel aega oma lapselapse Kristoniga. Piia on ametilt pereõde, kes hoolitseb igapäevaselt sadade perekondade eest.

Aasta ema ütles, et tiitli saamine tuli talle üllatusena. „Algul mõtlesin, et minuga tehakse nalja, aga siis paistis, et on tõsi taga. Tänan kõiki neid, kes mind kandidaadiks üles andsid,“ sõnas Piia Künnapuu. „Teistele emadele tahan südamele panna – olge kannatlikumad, ärge jookse esimese suure tüli peale minema. Tundke rõõmu väikestest asjadest, kuna neist saavad kokku suured asjad, mis jäävad meelde. Hoidke üksteist, ärge tormake, midagi ei juhtu, kui teete selle kiire asja ka homme.“

Loe edasi: OTEPÄÄ AASTA EMAKS KUULUTATI PIIA KÜNNAPUU

KELLI TÕNISALU: LOODUS ON IMELINE…

Sindi Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Kelli Tõnisalu ütleb, et pildistamine on talle juba väikesest peale huvi pakkunud. „Mäletan, kuidas ma oma väikese seebikarbiga – nii neid väikseid fotoaparaate kutsutakse – erinevaid asju pildistasin.”

Kellile meeldib ratsutamine ja fotograafia. Foto: Toomas Tõnisalu
Kellile meeldib ratsutamine ja fotograafia. Foto: Toomas Tõnisalu

Minu perekonnas pildistavad veel õde ja isa. Võimalik, et sealt tekkiski huvi ja tahtmine ka ise proovida.” Kelli arvab, et esimesed pildid kõige paremad välja ei tulnud. Need olid kas fookusest väljas, vale nurga all tehtud või muude puudustega. „Nagu algajatel ikka, ei õnnestunud ka minul kõik koheselt. Aga harjutamine teeb meistriks.”

Loe edasi: KELLI TÕNISALU: LOODUS ON IMELINE…

NÄITLEJA ARGO AADLI PALAMUSEL ABIPOLITSEINIKUKS

Tänasest asub Jõgevamaal Palamuse piirkonnas abipolitseinikuna patrullima Linnateatri näitleja ja Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat Argo Aadli.

Meenutus Suurest Paunvere Väljanäitusest ja Laadast, mille abipolitseinik Aadli tänast seisu arvestades silmapilkselt laiali kihutaks. Foto: Johannes Haav
Meenutus Suurest Paunvere Väljanäitusest ja Laadast, mille abipolitseinik Aadli tänast seisu arvestades silmapilkselt laiali kihutaks. Foto: Johannes Haav

Mitmeid koomilisi rolle teatris ja filmides mänginud Argo Aadli valiti tänavuseks Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks. Koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu lükkub preemia üleandmine mõistagi edasi. Põhjusel, et ka näitlejatel praegu tööd napib – teatrid ju suletud – otsustas Aadli tulla Palamusele hoopis appi politseinikuna.

Näitleja arvab, et korrakaitsetööks on ta saanud piisavalt kogemusi teleseriaalides „Eesti NSV” ja „EnsV” – vastavalt siis miilitsat ja politseiniku Jüri Kessnerit mängides.

Loe edasi: NÄITLEJA ARGO AADLI PALAMUSEL ABIPOLITSEINIKUKS

JÕGEVA VALLAVOLIKOGU ESIMEHEKS VALITI MARGUS KASK

Täna valiti salajase hääletamise tulemusena Jõgeva vallavolikogu uueks esimeheks 15 poolthäälega Margus Kask. Esimehe valimisel osales 16 volinikku.

Margus Kask. Foto Marge Tasur
Margus Kask. Foto: Marge Tasur

Kuna veebruari lõpus esitas toonane volikogu esimees Raivo Meitus kohast loobumise avalduse, tekkis uue esimehe valimise vajadus. Vastavalt koalitsioonilepingule esitas kandidaadi Reformierakond.

Värskelt valitud volikogu esimees sõnas, et volikogu töös on võtmesõna konstruktiivne koostöö. „Praeguses eriolukorras peab volikogu töö toimima ning selleks vajame mõistlikku ja tihedat koostööd,“ lausus ta. Margus Kask on osalenud omavalitsuspoliitikas mitmeid aastaid.

Jõgeva vallavolikogu istung toimus täna erandkorras Jõgeva kultuurikeskuses, et volinikud saaksid töötada võimalikult hajutatult. Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga ja avalike ürituste keeluga kuulutas volikogu istungi viiruse leviku tõkestamiseks kinniseks. Seoses viirusega on istungid kinnised kuni eriolukorra lõppemiseni. Istungi läbiviimiseks ei kasutatud tarkvaralahendust VOLIS, sest ilma volikogu liikmete füüsilise kogunemiseta ei ole võimalik nõuetekohaselt salajast isikuvalimist läbi viia.

Print

 

 KU päevatoimetaja

JÄLLE VÕIB ESITADA KANDIDAATE JANNSENI PREEMIALE

Pärnu linnavalitsus ootab kuni 25. aprillini (kaasa arvatud) ettepanekuid Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu määramiseks.

2013. aastal sai Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu Feliks Kark, kaaluka panuse eest linna kultuuriellu. Foto Urmas Saard
2013. aastal sai Johann Voldemar Jannseni nimelise autasu Feliks Kark, kaaluka panuse eest linna kultuuriellu. Foto: Urmas Saard

Jannseni auhind ja rahaline preemia antakse Pärnu linna kultuuri- ja haridusellu märkimisväärse panuse andnud isikule tema töö väärtustamiseks. Tunnustust saab määrata ühele isikule ainult ühel korral.

Vabas vormis ettepanek, kus on lühidalt kirjas, kellele ja mille eest auhinda taotletakse, tuleb esitada hiljemalt 25. aprilliks linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistusele.

Ettepanekuid saab saata tavaposti teel aadressil Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn või siis e-kirjaga aadressil linnavalitsus@parnu.ee. Kandidaate võivad esitada kõik – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.

Jannseni auhind asutati 1994. aastal Johann Voldemar Jannseni mälestuse jäädvustamiseks. Nagu on traditsiooniks kujunenud, antakse auhind laureaadile üle Jannseni sünnipäeval 16. mail.
Mullu pälvis Jannseni nimelise auhinna kergejõustikutreener ja õpetaja Ando Palginõmm.

Print

 

 KU päevatoimetaja

GEORG OTSA JUURED KA SADALA KANDIS

Laupäeval 21. märtsil on 100. sünniaastapäev austatud ja armastatud lauljal ja näitlejal Georg Otsal (1920-1975), kelle isapoolsed juured pärit Sadala kandist. Arvestades seda tähistati märtsi esimesel nädalal nimeka artisti juubelit piduliku kontserdiga Sadala rahvamajas.

Mälestuskivi Sadala rahvamaja õuel kunagistele Leedi ja Reastvere koolidele, kus töötas õpetajana Georg Otsa vaarisa. Foto Jaan Lukas
Mälestuskivi Sadala rahvamaja õuel kunagistele Leedi ja Reastvere koolidele, kus töötas õpetajana Georg Otsa vaarisa. Foto: Jaan Lukas

Sadala külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt märkis, et Georg Otsa vaarisa Tõnu Ots (1811–1873) töötas aastatel 1833–1871 õpetajana Reastvere külakoolis. Reastvere kuulus alates aastast 1891 Laius-Tähkvere valda, alates 1939 Sadala ja kuni 2017. aastani Torma valda. Pärast haldusreformi asub see paik aga Jõgeva vallas.

Loe edasi: GEORG OTSA JUURED KA SADALA KANDIS

MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD

Täna tähistas Hans Soll oma üheksakümnendat sünnipäeva Sindis Pärnu jõe kõrge ja järsu nõlvaga kaldapealse serval, kus avati tema auks Neptunit kujutav skulptuur koos nimelise pingiga.

Peapiiskop emeeritus Andres Põder, Hans Soll ja Neptun. Foto Urmas Saard
Peapiiskop emeeritus Andres Põder, Hans Soll ja Neptun. Foto: Urmas Saard

Veerand tundi enne piduliku sündmuse algust kogunesid esimesed saabujad kunagisest elektrijaama hoonest veidi enam kui sadakond meetrit ülesvoolu asuvale kohale, kuhu eelmisel päeval oli Ralf-Henry Kaasi ja teiste Kaitseliidu Pärnumaa maleva abilistega paigaldatud skulptuur ja pink. Täna üritas Kaas koos abilistega tugevatele tuuleiilidele vastu seista ja hoidis avatavat kunstiteost veel viimaseid minuteid musta kilekatte all varjatuna. Samal ajal jagas algatusrühma „Eesti kalarikkaks ellukutsuja” Jarko Jaadla laululehti, et enne Hans Solli saabumist hääled lahti laulda. Ühtekokku kogunes külmalt lõõtsuvast tuulest hoolimata umbkaudu poolteist tosinat vaprat meest ja naist.

Loe edasi: MÄLESTUSPINK JA -KUJU KALAMEHELE, KES POLE ISE ELUS ÜHTEGI LÕHET PÜÜDNUD

TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI

Palamusel antakse aprilli alguses välja järjekordne Oskar Lutsu huumoripreemia. Eile Palamuse rahvamajja kogunenud žürii otsustas, et preemia 32. laureaadiks saab Tallinna Linnateatri näitleja Argo Aadli.

Argo Aadli Kiirena Palamusel 2012. aastal lavastunud etenduses Nõiutud kevade. Foto Anatoli Makarevitš
Argo Aadli Kiirena Palamusel 2012. aastal lavastunud etenduses “Nõiutud kevade”. Foto: Anatoli Makarevitš

[pullquote]Lutsu preemia saajate reas on vägagi austusväärseid inimesi. Ei oska ennast esimese hooga sinna paigutadagi. Aga olen igal juhul tänulik inimestele, kes selle otsuse tegid[/pullquote]Ta on loonud rohkesti sisukaid lavarolle nii koduteatris kui ka väljaspool seda, ent huumorisõpru on ta rõõmustanud eelkõige miilitsamees Jüri Kessnerina teleseriaalis „ENSV“ ning Kokaviidika küla rahvatantsuhuvilise postiljoni Herbert Vinguna, kes algselt figureeris Kanal 2 „Suures komöödiaõhtus“, nüüd aga raadiojaama Retro FM hommikuprogrammis.

Argo Aadli (39) on sündinud ja kasvanud Kundas ning lõpetanud 2002. aastal 20. lennu koosseisus Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli. Samast aastast on ta Tallinna Linnateatri näitleja. Tema loodud lavarollide galerii on külluslik ja mitmepalgeline. Huvitav on märkida, et loometee on toonud Argo Aadlit ka Palamusele: ta tegi kaasa 2012. aasta suvel MTÜ Look eestvedamisel Palamuse muuseumi õuel välja toodud suvelavastuses „Nõiutud kevade“, kehastades seal Jorh Adniel Kiirt. Ka huumoripreemia žürii tõstis Argo Aadli puhul esile tema oskust luua eripalgelisi humoorikaid karaktereid.

Loe edasi: TÄNAVUSE OSKAR LUTSU HUUMORIPREEMIA SAAB ARGO AADLI

PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE

Oskar Lutsu Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi esimese direktori ja tunnustatud giidi Vaike Lapi (1928-2015) mälestuseks loodud fondi stipendiumi pälvis tänavu kauaaegne Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi õpetaja ja rahvatantsuõpetaja Lea Isotamm.

Vaike Lapi Fondi looja Aivar Kokk ja fondi stipendiumi laureaat Lea Isotamm. Foto Jaan Lukas
Vaike Lapi Fondi looja Aivar Kokk ja fondi stipendiumi laureaat Lea Isotamm. Foto: Jaan Lukas

Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud Jõgeva valla pidulikul vastuvõtul andis vallavolikogu esimees Raivo Meituse, Jõgeva vallavanem Aare Olgo, Vaike Lapi Fondi eestvedaja, ettevõtja ja Riigikogu liige Aivar Kokk tunnustuskirja Lea Isotammele stipendiumi saamiks.

Vaike Lapi Fondi stipendiumi laureaat 2019 Lea Isotamm on Palamusel olnud rahvakunstiõhtute korraldajaks alates aastast 1981. Samal ajal tantsis Lea ka Palamuse Kultuurimaja rahvatantsurühmas ja juhendas koolis õpilaste rühmasid. Osa võeti tantsupidudest nii Jõgeva maakonnas kui Tallinnas. 1995. aastal aitas Lea organiseerida Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita“ kokkutulekut Palamusel. Järgnevatel aastatel korraldas ta suviseid käsitööpäevi näituste ja töötubadega. Lea Isotamm on käinud kohalikku kultuuri esindamas Palamuse sõpruspiirkonnas Ikaalistes, Soomes, kus korraldas tikkimiskursust. Koos rahvatantsurühmaga on ta käinud esinemas lisaks Eestile ka Lätis. Memmede rahvatantsurühma „Paunvere Maalid“ juhendajaks sai Lea 2017.a. sügisel. Loe edasi: PALAMUSE KOOLIÕPETAJA JA RAHVATANTSUPEDAGOOG PÄLVIS VÄÄRIKA TUNNUSTUSE

HEISAKEM SINIMUSTVALGED LIPUD JAAN KROSSI AUKS JA MÄLESTUSEKS

Tänavu 19. veebruaril tähistame Jaan Krossi sajandat sünniaastapäeva. Mittetulundusühingud Eesti lipu selts, Tammsaare ja Vilde sõprade selts ning Tallinna kirjanduskeskus kutsuvad üles sellel päeval Eesti rahvuslippe heiskama.

Lipp Jänesselja lasteaial. Foto Urmas Saard
Lipp Jänesselja lasteaial. Foto: Urmas Saard

„Austame kirjanikku, kelle looming esindab Eesti riiki, eesti ajalugu ja südametunnistust. Kutsume kõiki Eestimaal heiskama sel päeval Eesti rahvuslipu,” selgitab üleskutse teinud ühingute nimel Jüri Trei, lipu seltsi esimees.

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn) on olnud viljakas eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija, keda esitati mitmel korral ka Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Teda tunti hästi näiteks “Professor Martensi ärasõit”, “Kolme katku vahel” või “Keisri hull” põhjal. Kirjaniku loomingusse kuulub jumalatosin romaani, rohkelt novelle – olles pälvinud neljal korral Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõnevõrra vähem jutustusi, samuti näidendeid ja mälestusi, aga ka luulet.

Viiel korral sai ta Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 2006. aastal nimetati Kross aasta eurooplaseks. Lisaks palju teisi tunnustusi, kuni kõrgete autasudeni välja.

Urmas Saard

Piltuudis: PÄRNUS VÄNDATI FILMI VENEMAA SUUSALEGENDIST JELENA VÄLBEST

Läinud sajandi viimase aastakümne suusavalitsejanna Jelena Välbe jõuab järgmisel aastal kinolinale. Valmiva filmi võtted toimuvad Norras, Venemaal ja Eestis. Täna vändati filmi Pärnu kesklinnas.

Pärnu Rüütli tänavat kaunistavad Norra lipud muutsid väikese linna südame üheks päevaks Trondheimiks. Foto: Urmas Saard
Pärnu Rüütli tänavat kaunistavad Norra lipud muutsid väikese linna südame üheks päevaks Trondheimiks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et lapsed hakkaksid filmi nähes veelgi rohkem suusatamist armastama[/pullquote]Filmitegijate arvates sarnaneb Pärnu vanalinn võrreldes teiste Baltimaade linnadega kõige rohkem Norra Trondheimiga. Seepärast lehvisid kogu tänase päeva Norra lipud Rüütli tänava majadel. Pühavaimu tänav muudeti Christies gate’iks.

Spordis kujunes Välbele kõige edukamaks 1997. aasta Trondheimi MM. Viie võistlusega tõi sporditäht Venemaale viis kuldmedalit.

Loe edasi: Piltuudis: PÄRNUS VÄNDATI FILMI VENEMAA SUUSALEGENDIST JELENA VÄLBEST

MÄRGILISEST VIKTOR ARAKUST SINDI MUUSEUMIS

Ajalooraamatu “Kaitseliidu Vabadusristi Vendade Malevkond 1924-1934” esitlus toimub Sindi muuseumis 2. veebruaril algusega kell 13.00

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul VR II 3 kavaler reservkapten Viktor Araku kalmul Sindi Vanal kalmistul. Foto Urmas Saard
Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul VR II / 3 kavaler reservkapten Viktor Araku kalmul Sindi Vanal kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaieldamatult on see sisukaim ülevaade ühest toonase Kaitseliidu allüksusest.[/pullquote]Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisega kulmineeruvat Vabadussõja perioodi iseloomustas mitmete eelnevate aastapäevade väärikas tähistamine. Eesti Vabariigi ja Kaitseliidu 100 aastapäeva jätkuna tähistas möödunud aasta 9. oktoobril asutamise 95 aastapäeva Kaitseliidu Vabadusristi Vendade Malevkond. Märgiliseks ja Sindiga seotuks teeb selle malevkonna Sindi vanale kalmistule maetud sama malevkonna kolmas pealik ja VR II/3 kavaler reservkapten Viktor Arak.

Viktor Araku juhitud Kaitseliidu Vabadusristi Vendade malevkonna ajalooraamatust saab ülevaate Tartu rahu 100 aastapäeva tähistamisel Sindi muuseumis. Ajalooraamatu aluseks on originaalne käsikiri, mis valmis toonase propagandapealiku poolt alles 1944. aastal ning ootas avaldamist kuni tänaseni.

Loe edasi: MÄRGILISEST VIKTOR ARAKUST SINDI MUUSEUMIS

MUSTVEE KIRIKUÕPETAJA JA KOOLIJUHT PÄLVISID ELUTÖÖPREEMIAD

Jõgevamaa kultuuri- ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul olid iseäranis tugevad ja rõõmsad ovatsioonid siis kui kirikuõpetaja ja kultuuritegelane Eenok Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla kuulutati Jõgevamaa Kultuurkapitali Elutööpreemia laureaatideks ja muusikaõpetaja ja dirigent Meeli Nõmme Jõgevamaa Kultuuripärliks 2019.

Kirikuõpetaja Eenok Haamer, tema abikaasa Eha Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla. Foto Janne Karu
Kirikuõpetaja Eenok Haamer, tema abikaasa Eha Haamer ja kauaaegne Mustvee koolijuht Jaan Rahuküla. Foto: Janne Karu

Möödunud reedel, 24. jaanuaril, Mustvee kultuurikeskuses toimunud elutööpreemia kandidaatide väljakuulutamise ajal tõusid saalis viibinud nende auks püsti. „Mina pole selle preemia laureaat üksinda. Oleme siin koos abikaasa Ehaga koos töötanud viiskümmend aastat. Alates 1963 aastast, kui mind siia saadeti, olen teid õppinud armastama. Me kanname koos abikaasaga iga päev maad ja rahvast jumala palge ette. Alles siis ja ainult siis kui Eesti rahvas pöördub tagasi Jumala juurde, on meil tulevikku,” ütles EELK Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer.

Elutööpreemia pälvinud teenekas Mustvee koolijuht, kehalise kasvatuse õpetaja, spordielu edendaja ja omavalitsusjuht Jaan Rahuküla märkis, et kõikide tema saavutuste taga on inimesed Mustveest ja kogu Jõgevamaalt. Heade koostööpartneritena märkis ta taasiseseisvumise-aegset esimest Mustvee linnapead Andres Rebast ja esimest Jõgeva maavanemat Priit Saksingut, ettevõtjat ja tänast Riigikogu liiget Aivar Kokka ja mitmeid teisi. Vooremaa küsimusele Mustvee piirkonna spordielu tulevikust vastas Rahuküla, et see sõltub ennekõike paikkonna koolide püsima jäämisest.

Loe edasi: MUSTVEE KIRIKUÕPETAJA JA KOOLIJUHT PÄLVISID ELUTÖÖPREEMIAD

PÄRNUS JÄETI JUMALAGA LIGIMESEGA, KELLE ERILISEKS KUTSUMUSEKS OLI SAMAARIA MEHE KOMBEL TEENIMINE

Reedel, 24. jaanuaril kogunes Saalemi kirikusse suur hulk inimesi, et saata Aivar Raudver (26. aprill 1955 – 15. jaanuar 2020) maise rännaku viimsele teekonnale.

Aivar Raudver kantakse Saalemi kirikust välja. Foto: Urmas Saard
Aivar Raudver kantakse Saalemi kirikust välja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Seal, kus paljud on kaotanud elu sihi ja jõu, leidis Aivar uue elu.[/pullquote]Eesti EKB Koguduste Liidu president Erki Tamm kasutas järelhüüdes Luuka evangeeliumis kirjeldatud Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest. „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte.” Jutustus näitab erinevat suhtumist kannatajasse ja viimaks küsib Jeesus, kes neist kolmest oli ligimene inimesele? Seadusetundja vastas: „See, kes tema peale halastas.” Jeesus ütles talle: „Siis mine ja tee sina nõndasamuti!” Kujund teeröövlite kätte sattumisest kirjeldab hästi ka üht ajajärku Aivari elus, aga tema edaspidine elu omandas täiesti uue kvaliteedi, kui ta ise muutus ligimeseks, kes märkas ja asus aitama inimesi sarnastes oludes, kus ta ise oli viibinud. Allpool saab lugeda Erki Tamme enamvähem sõnasõnaliselt, kuid siiski väheste sõnaseade muudatustega, vahendatud järelhüüet.

Loe edasi: PÄRNUS JÄETI JUMALAGA LIGIMESEGA, KELLE ERILISEKS KUTSUMUSEKS OLI SAMAARIA MEHE KOMBEL TEENIMINE

VÄIKEMAARJALASED MÄLESTAVAD 100 AASTA MÖÖDUMIST EESTI SPORDI SUURKUJU SURMAST

Kolmapäeval kell 11.00 mälestavad Väike-Maarja vallavalitsuse ja gümnaasiumi õpilased koos vallakodanikega Väike-Maarjast pärit legendaarset jõumeest ja karskusliikumise eest võitlejat Georg Lurichit, kelle surmast möödub 100 aastat.

Väike-Maarja keskväljak. Foto Raul Raitšuk
Väike-Maarja keskväljak. Foto: Raul Raitšuk

[pullquote]Umbes kolmsada Väike-Maarja gümnaasiumi õpilast ulatavad üksteisele käed[/pullquote]„Just 22. jaanuaril möödub täpselt sada aastat meie eestlaste rahvuskangelase Georg Lurichi surmast. Kuigi ta on maetud Väike-Maarjast üle 2000 km kaugusele Armaviri, siis just siin Georg Lurichi sünnikohas on võimalus mälestushetkeks. Hetkeks, kus meil tuleb eestlastena endasse uskuda, teada oma ajalugu ja juuri, seada rahvuslikke eesmärke ning ka nendeni jõuda,“ ütles Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.

Georg Lurichi 100. surma-aastapäeva meenutatakse koosviibimisega Väike-Maarja keskväljakul Lurichi monumendi juures. Mälestuskõne peab vallavanem Indrek Kesküla, mälestuskimbu ja küünlad monumendi jalamile asetavad vallavalitsuse ja gümnaasiumi esindajad.

Loe edasi: VÄIKEMAARJALASED MÄLESTAVAD 100 AASTA MÖÖDUMIST EESTI SPORDI SUURKUJU SURMAST

ALDO KALS KUKUS

Eile oli kuulajate soovil Raadio Kuku külaliseks põneva jutustusega ajaloolane Aldo Kals. Kahe tunni pikkuses portreesaates küsitles teda Liis Seljamaa.

Aldo Kals, Raadio Kuku külaline Foto Raadio Kuku
Aldo Kals, Raadio Kuku külaline. Foto: Raadio Kuku

[pullquote]Kauni emakeele eelistamise kõrval on tähelepanuväärne, et Kals oskab erilisel viisil inimeste juures head märgata.[/pullquote]Raadio Kuku Tartu stuudiosse tuli Aldo Kals tänavu esimese portreesaate külalisena, kelle raadiokuulajad valisid välja oma eelistuste põhjal. Kuna ta on üks innukamaid Külauudiste kirjasaatjaid, siis pälvis muidugi täiesti mõistetavalt tema jutt ka suuremat huvi siinsele infoveskile.

Esimesed vastused saatejuhi küsimustele koosnesid napisõnalistest jaatustest või eitustest. Aga selline kahekõne ei kestnud kaua. Lapsepõlvest ja noorusaastatest rääkis ta juba pikalt, põhjalikult ja ajaloolasele omase täpsusega. Märkimisväärne on tema kõne eriline voolavus: rahulik, kohati võibolla pisut liiga monotoonne, aga samas hästi nauditavalt kuulatav. Kõik tema vastused on alati ammu enne küsija küsimist ette läbimõeldud. Ta mäletab kõike suurepärase eksimatusega. Ka arvamused ja seisukohad on tänavu novembris 75. sünnipäeva tähistav mees enda jaoks selgeks mõelnud. Seepärast ei takerdu ega komista Kals mitte kordagi oma jutus segaste mõtete rägastikku. Ta teab, millest räägib.

Loe edasi: ALDO KALS KUKUS

KONSTANTIN PÄTSI TÄHENDUS JA TEMA MÄLESTUSMÄRGI MÕTE

Eesti riigi sünni eel ei uskunud paljud sellise riigi võimalikkust. Eestit peeti liiga väikeseks ja eestlaste eneseteadvust liiga nõrgaks. Ometi see riik sündis – väliste ja sisemiste asjaolude soodsal kokkulangemisel. Miski ei teki aga päris iseenesest ega üleöö, kõigel on oma eellugu. Ja ajalugu teevad ikkagi inimesed, kelle koosmõjus ajalugu sünnibki.

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto H. Tooming
Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste kõnelemas presidendi surma-aastapäeval 18. jaanuaril tema haual Tallinna Metsakalmistul. Foto: H. Tooming

[pullquote]Me ei saa kunagi teada, kuidas läinuks ajalugu, kui see oleks läinud teisiti.[/pullquote]Eesti Vabariigi ettevalmistajaid ja väljakuulutajaid oli terve hulk. Ent keegi nendest pidi olema esimene (primus inter pares – esimene võrdsete seas), keegi pidi ettevõtmist suunama. Kahtlemata oli selleks suunajaks Konstantin Päts – Eestimaa Päästmise Komitee tegelik juht, kellest sai ka Eesti riigi esimene valitsusjuht ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses. Ajal, mil lootusetus oli väga laialdane. Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner uskusid selle sõja mõttekusse ja võidu võimalikkusse.

Loe edasi: KONSTANTIN PÄTSI TÄHENDUS JA TEMA MÄLESTUSMÄRGI MÕTE