Difteeria ei ole kadunud ning võib ohustada ka Eesti lapsi. Illustratsioon: ChatGPT
Päevatoimetaja
Terviseamet juhib tähelepanu mai lõpus Tšehhis registreeritud raskele difteeriajuhtumile, mille tagajärjel suri vaktsineerimata väikelaps. Terviseamet soovitab lapsevanematel veenduda, et lapsed on vaktsineeritud vastavalt immuniseerimiskavale.
Terviseametile laekus Euroopa varajase teavituse süsteemi (EWRS) kaudu teave raskest difteeria juhtumist vaktsineerimata väikelapsel Tšehhis. Tegemist oli difteeria raskema vormi ehk hingamisteede difteeriaga.
Laps haigestus 2026. aasta aprillis – tal tekkis kõrge palavik (40° C), kõrvavalu ja hingamisteede nakkusele viitavad sümptomid. Esialgu peeti haigust kurgumandlipõletikuks ja määrati antibiootikumiravi, kuid lapse seisund halvenes kiiresti. Uuringud kinnitasid hiljem, et haiguse põhjustas difteeriabakter. Vaatamata intensiivravile tekkisid lapsel rasked tüsistused, sealhulgas südamelihase kahjustus, ning ta suri 18. mail. Laps ei olnud difteeria vastu vaktsineeritud.
„See traagiline juhtum tuletab meelde, et mitmed unustatud nakkushaigused ei ole tegelikult maailmast kadunud. Difteeria võib põhjustada eluohtlikke tüsistusi, mida ei suudeta ravida ka tänapäevases tervishoiusüsteemis,“ ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna teenusejuht Irina Filippova. Ta rõhutas, et haigused, mille vastu ka Eesti immuniseerimiskava kohaselt lapsi vaktsineeritakse, võivad kulgeda väga raskelt ja lõppeda surmaga ning vaktsineerimine on ainus viis raske haigestumise ennetamiseks.
“Täiskasvanud saavad mugavalt difteeria ja teetanuse vastu vaktsineerida ka apteekides ja vaktsineerimiskabinettides üle Eesti. Samuti pakuvad vaktsineerimise võimalust osad töötervishoiuteenuse osutajad. Oma vaktsineerimise seisu saab kontrollida Terviseportaalist,” lisas Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.
Kuigi Eestis registreeriti viimased difteeriajuhud 2001. aastal, ei ole haigus Euroopast kadunud. Viimastel aastatel on difteeriajuhte registreeritud mitmes riigis, sealhulgas Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal ja Poolas. 2024. aasta sügisel haigestus Lätis difteeriasse 4-liikmeline vaktsineerimata perekond ja 4-aastane laps suri. 2025. aastal registreeriti Poolas esimene raske respiratoorse difteeria juhtum lapsel pärast umbes 24 aastat. Laps oli vaktsineerimata.
Terviseamet on saatnud kõigile perearstidele difteeria käsitlemise juhendi, milles kirjeldab haiguse pilti ning kuidas haiguse sümptomeid ära tunda. Amet palub perearstidel veenduda, et kõik nimistus olevad lapsed on saanud immuniseerimiskava järgsed vaktsiinid, pakkuda lähiajal võimalust vaktsineerimiste tegemiseks ning nõustada lapsevanemaid vaktsiinvälditavate nakkushaiguste riskidest ja vaktsineerimise olulisusest.
Mis haigus on difteeria?
Difteeria on raske ja ohtlik nakkushaigus, mis haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid (kurgudifteeria), harvem nahka (nahadifteeria), silma sidekesta või suguelundeid. Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel.
Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haigus algab katulise mandlipõletikuga. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus.
Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel võib tekkida kõriturse ja lämbumine. Difteeria tekitaja poolt produtseeritud toksiinid võivad tekitada kudede nekroseerimise ja tüsistuste tekke. Tüsistused võivad tabada neere, südant ja närvisüsteemi. Esineb ka pehme suulae lihaste halvatust ja kopsupõletikku. Haigus võib lõppeda surmaga.
Millal vaktsineerida?
Difteeria ja teetanuse vastase vaktsineerimisega alustatakse kolmandal elukuul. Teine ja kolmas vaktsineerimine tehakse kuuenädalaste vahedega, neljas vaktsiinidoos vanuses 1,5–2 aastat. Seejärel korduvvaktsineeritakse lapsi 6–7-aastaselt ja 15–16-aastaselt.
Terviseameti soovitusel tuleb täiskasvanutel teha kordusvaktsiin difteeria ja teetanuse vastu iga kümne aasta tagant, et tagada püsiv immuunkaitse nende raskete haiguste vastu. Vaktsineerimine kuulub Eesti riiklikusse immuniseerimiskavasse ning on täiskasvanutele tasuta.
Terviseameti andmetel on Eestis difteeria vastu vaktsineeritud 86,1% 1-aastastest lastest ja 82,3% 2-aastastest. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega on 3-aastastel 80,3% ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega on 7-aastastel 69,7%.