MILLISED RAVIMID VÕIKSID KODUS KÄEPÄRAST OLLA

Kerli Vahar

Õnnetus või haigus ei hüüa tulles ja seetõttu võiks igas kodus olemas olla mõned hädavajalikud meditsiinitarbed ja ravimid, millega end või oma pereliiget ootamatuste korral aidata. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar annab ülevaate, mida koduapteeki varuda.

Loe edasi: MILLISED RAVIMID VÕIKSID KODUS KÄEPÄRAST OLLA

KUIDAS KÜLMETUSHAIGUSTEST KIIRESTI JAGU SAADA?

Mariana Džaniašvili

Külmetushaigused on üldnimetaja erinevatele viirustele, mis külmal ajal levivad. Enamikega neist saab inimese immuunsüsteem ise hakkama, kuid ebameeldivad sümptomid vajavad siiski leevendamist. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili annab nõu, kuidas külmetusest kiiresti jagu saada.

Loe edasi: KUIDAS KÜLMETUSHAIGUSTEST KIIRESTI JAGU SAADA?

ÖÖPÄEVAGA UUSI POSITIIVSEID COVID-19 TESTITULEMUSI EI LISANDUNUD

Pärnus saab saatekirjaga ninaneelu proovi anda Qvalitas Arstikeskuse abil Pärnu naisteranna parklas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1 193 haigust COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 viiruse esmast testi, uusi positiivseid testitulemusi ei lisandunud.

Loe edasi: ÖÖPÄEVAGA UUSI POSITIIVSEID COVID-19 TESTITULEMUSI EI LISANDUNUD

TERVISEAMET EI PEA ANTSLAS TOIMUVALE VIKERKAARE FESTIVALILE MINEKUT LUBATAVAKS

Vikerkaare värvides Tallinna tänaval. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseamet otsustas nii Vikerkaare festivalil osalejate elu ja tervise kaitsmiseks kui üleüldise nakkusohutuse tagamiseks keelata 20. juulist 19. augustini Antslas peetava ürituse European Rainbow Gathering, kuhu juba praeguseks on saabunud inimesi COVID-19 riskipiirkondadest.

Loe edasi: TERVISEAMET EI PEA ANTSLAS TOIMUVALE VIKERKAARE FESTIVALILE MINEKUT LUBATAVAKS

2+2 REEGEL MUUTUB

2+2 reegel asendub inimeste hajutamise nõudega, mis tähendab jätkuvat inimeste vahelise turvalise distantsi hoidmist. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Valitsus otsustas alates 19. juunist asendada 2+2 reegli inimeste hajutamise nõudega. See tähendab, et jätkuvalt tuleb hoida inimeste vahel turvalist distantsi, kuid 2+2 reegli kohustuslikus korras täitmist riik enam ei nõua.

Loe edasi: 2+2 REEGEL MUUTUB

TÄNASEST KAOVAD MÜÜGILT MENTOOLIGA SIGARETID

Konid. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänasest, 20. maist kaovad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele. Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist.

Loe edasi: TÄNASEST KAOVAD MÜÜGILT MENTOOLIGA SIGARETID

G4S VÕTTIS KONTORIS KASUTUSELE AUTOMAATSE PALAVIKU TUVASTAJA

Palaviku tuvastamise integreeritud lahendus. Foto: G4S Eesti

Viirustega nakatumise riski maandamiseks võttis G4S Eesti oma Tallinna kontoris kasutusele automaatse palaviku tuvastamise lahenduse. See tähendab, et iga kontorisse siseneja kehatemperatuur mõõdetakse ära ja kui tal tuvastatakse palavik, annab süsteem häireteate.

Loe edasi: G4S VÕTTIS KONTORIS KASUTUSELE AUTOMAATSE PALAVIKU TUVASTAJA

INGLISMAAL RAVIL VIIBIV VÄIKE MATTIAS VAJAB ABI

Raske siirdamise läbi teinud pisike Mattias vajab heade inimeste abi ravireisiga seotud kulude katmisel.

Mattias. FOTO: erakogu
Mattias. FOTO: erakogu

Mattias on ühe aasta ja nelja kuu vanune pisipoiss, kellel dignoositi harvaesinev immuunpuudulikkuse vorm ning kellele selle aasta alguses siirdati Inglismaal, Newcastles uued luuüdi tüvirakud. Väga erilise haiguse tõttu on Mattias pidanud Inglismaal viibima juba 10 kuud, ja kuigi lapse ravikulud maksab Eesti Haigekassa, tuleb kõik ravireisiga seotud kulud perel endal tasuda. Lastefondi toetus kogu raviperioodi jooksul on 6000 eurot.

Lapse arsti, dr. Andrew Gennery sõnul on Mattiase lugu justkui õpikust võetud – pisipoiss püsis siirdamiseni heas seisundis, elas siirdamiseelse keemiaravi vapralt üle, talle leiti kiiresti sobiv doonor, siirdamine ise kulges komplikatsioonideta, nii nagu ka esimesed 36 päeva täielikus isolatsioonis.

Tänaseks on siirdamisest möödas enam kui 100 päeva ja seni on kõik liikunud paremuse poole, kinnitab lapsega Inglismaal ravil viibiv Mattiase ema Elina. Ema sõnul on Mattias nüüd lõpuks üle mitme kuu hakanud isukalt sööma, kogub iga päevaga üha enam jõudu ning õpib uusi oskusi.

Just väga erilise immuunpuudulikkuse vormi tõttu kujunes Mattiase haiglasviibimine arvatust palju pikemaks. Nüüd on aga tohtrid seda meelt, et pisipoiss on mõne nädala pärast valmis Inglismaalt tagasi kodusesse Eestisse reisima. Loodame väga, et ka viimastel päevadel Mattiast kimbutav viirushaigus kiiresti taandub. Siirdamisjärgselt on Mattiase immuunsus äärmiselt madal ning arvestades ka koroonaviiruse ülemaailmset levikut, tuleb kojusõiduks leida väga turvaline viis. Hea meel on selle üle, et Lastefondile ja Mattiase perele on transpordi osas lubanud abikäe ulatada üks Eesti ettevõtja.

Enne Inglismaalt lahkumist tuleb aga Mattiase perel tasuda veel viimased sealse eluasemega seotud kulud ning vormistada tagasisõiduks reisikindlustused, kokku ligi 2000 euro ulatuses. Usume ja loodame, et Lastefondi heade annetajate abiga saame needki kulud tasutud ning lapse pere saab keskenduda vaid Mattiase turvalisele kojusõidule ning edasisele paranemisele.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on Mattiase ravireisi heade annetajate abil toetanud eelmise aasta sügisest, suuresti on perele abiks olnud ka kohalik omavalitsus. Mattiase pere ise on panustanud lapse ravireisiga seotud kuludeks oma kogutud säästud.

Aitäh, et aitate meil aidata!

Väikest Mattiast saab aidata helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele ning teie poolt valitud annetussumma listakse teie sama kuu telefoniarvele. Sobiva summa annetamiseks tuleks helistada vastavale annetusnumbrile:

Loe edasi: INGLISMAAL RAVIL VIIBIV VÄIKE MATTIAS VAJAB ABI

KAMPAANIA „PÜSIME TERVED!” KUTSUB JÄTKAMA KOROONAVIIRUSE LEVIKUT PIIRAVAT KÄITUMIST

Valitsuse kommunikatsioonibüroo käivitas sotsiaalkampaania „Püsime terved!“, millega kutsutakse Eesti inimesi jätkama koroonaviirust tõrjuvat käitumist ka pärast eriolukorra piirangute leevenemist. Seejuures on abiks veebileht kkk.kriis.ee, kust leiab vastused enam kui 700-le viirusega seotud elulisele küsimusele.

Püsime terved

Valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaveri sõnul on teavituskampaania üldsõnumiks tervena püsimine. „Kuigi viiruse levik on viimastel nädalatel vähenenud, pole see ühiskonnast kadunud. Me peame õppima sellega koos elama,” ütles Seaver. „Uusi puhanguid aitab ennetada see, kui ka järgnevatel kuuudel hoiab igaüks lähikontaktide arvu minimaalsena, peseb käsi ja püsib haigena kodus ning täiendava kaitse vajadusel katab avalikus kinnises ruumis nina ja suu,“ lisas ta.

Loe edasi: KAMPAANIA „PÜSIME TERVED!” KUTSUB JÄTKAMA KOROONAVIIRUSE LEVIKUT PIIRAVAT KÄITUMIST

KÜMNES VÕILILLEFESTIVAL PEETAKSE VEEBIFESTIVALINA

MTÜ Eassalu-Neitsi Külaselts koostöös MTÜ-ga Loomulikult korraldavad laupäeval kahepäevase Võilillefestivali esmakordselt veebifestivali vormis.

Võilillevein. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Võilillevein. Foto: Urmas Saard / Külauudised

“Sel korral oleme oma plaanid sättinud vastavalt kehtivatele turvanõuetele ja oleme viinud kõik meie põnevad loengud ja kohtumised online’i”, tutvustab tausta taimetark ja õieterapeut Mercedes Merimaa, kes on Võilillefestivali peakorraldaja ja selle hing.

“See tähendab, et sel korral on loengupidajad Kihlepa stuudios ja kuulajad on oma kodus või mujal enda valitud paigas ja kohtutakse virtuaalselt. Iga loengu lõpus on võimalus esitada küsimusi esinejale. Festivalilt ei puudu ka sel korral kontsert, mis tuleb mõnusa kodukontserdi vormis Mari Jürjensilt ja festivali esimese päeva lõpetab ühislaulmine Mait Segeri eestvedamisel. Osalemine on kõigile tasuta”.

Selle aasta festivali loengud keskenduvad aktuaalsetele teemadele kuidas toetada oma tervist ja vältida haigestumist erinevatesse viirushaigustesse, tutvustab Merimaa.

Loe edasi: KÜMNES VÕILILLEFESTIVAL PEETAKSE VEEBIFESTIVALINA

KASUTUSETA SEISNUD TORUSTIKUD TULEB ENNE JOOGIVEE TARBIMIST ÜLE LOPUTADA

Terviseamet soovitab eriolukorra tõttu kasutuseta seisnud hoonetes enne veetarbimise taasalustamist üle kontrollida veevarustussüsteemide töökord ja läbi loputada vähese kasutuskoormusega torustikud.

Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrechti sõnul mõjutab vähene veetarbimine torustikes oleva vee kvaliteeti, sest oma iseloomult ei ole joogivesi steriiline. „Nendes hoonetes, mis on täielikult suletud või mille veetarbimine on kaugtöö rakendamise tõttu märkimisväärselt vähenenud, on vesi jäänud torustikku seisma. Joogivees esineb aga teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimistel kasvama hakata,“ ütles Albrecht, kelle sõnade kohaselt võib selle tulemusena veekvaliteet halveneda ning mõjuda ka inimeste tervisele. „Näiteks võib toidukäitlemisega tegeleva ettevõtte puhul ebakvaliteetne vesi soodustada toidukvaliteedi langust.“

Kui eriolukorra väljakuulutamise või tegevuse lõpetamise algusest alates ei ole hoones või hoone osas joogivett tarbitud või selle tarbimine on oluliselt vähenenud, peab enne joogivee kasutamise alustamist kasutuseta seisnud torustikud läbi loputama. „Hoonetes või hoonete osades, kus vett pole mõnda aega tarbitud, palume täielikult avada kõik kasutuseta olnud kraanid ning lasta veel voolata seni, kuni vesi saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam,“ ütles Albrecht.

Loe edasi: KASUTUSETA SEISNUD TORUSTIKUD TULEB ENNE JOOGIVEE TARBIMIST ÜLE LOPUTADA

KOROONAVIIRUST PIIRAVAD MEETMED MÕJUTAVAD TEISTEGI NAKKUSTE LEVIKUT

Terviseameti kinnitusel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olnud tänavu enamiku nakkushaiguste levik väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi.

Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Läkaköhasse haigestumine on suurenenud[/pullquote]Soolenakkustesse haigestumise kogusumma on praeguste andmete kohaselt vähenenud ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal perioodil Eestis registreeritud 771 juhtu, siis selle aasta võrreldaval perioodil oli kokku 534 registreeritut. Soolenakkuste alla liigituvad nii kampülobakterenteriit, shigelloos ehk düsenteeria, rotaviirusnakkus kui norwalk-viirusnakkus. Väikest haigestumise tõusu saab täheldada salmonelloosi, lambliaasi ja amöbiaasi puhul.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut nii inimeste vaktsineeritus, hügieeniharjumused kui omavahelise läbikäimise tihedus. „Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt tõusnud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist,“ ütles Dontšenko.

Loe edasi: KOROONAVIIRUST PIIRAVAD MEETMED MÕJUTAVAD TEISTEGI NAKKUSTE LEVIKUT

RAHVUSVAHELINE KÄTEPESUPÄEV: KÄTEHÜGIEEN HOIAB ENNAST JA TEISI

Terviseamet tuletab täna tähistataval rahvusvahelise kätehügieeni päeval meelde, et korralikku kätehügieeni järgides hoiame nii enda kui meid ümbritsevate inimeste tervist.

Kätepesu. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Kätepesu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul on koroonaviiruse leviku tõttu kätepesu olulisusele hakatud varasemast oluliselt enam rõhku panema. „Puudutame kätega ju nii enda nägu, silmi kui ka pindu, kust nakkushaigus võib edasi levida teistele,“ ütles Irina Dontšenko, kelle sõnade kohaselt on kätepesu oluline nii sügis-talvisel hingamisteede nakkuste leviku perioodil kui kevad-suvisel grilliperioodil. „Pesemata käte kaudu levivad ka erinevad soolenakkused: näiteks pesemata puu- ja juurviljade söömise või avaliku käimla külastamise tagajärjel võib inimene nakatuda düsenteeriasse ehk shigelloosi.“ Düsenteeria haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Lisaks levib mustade kätega ka maailmas laialt levinud bakteriaalne toidumürgitus salmonelloos, mille nakkusallikaks võib olla nii nakatunud inimene kui kana, kalkun, veelind, siga, veis, näriline, koer, kass või mõni muu lemmikloom.

Loe edasi: RAHVUSVAHELINE KÄTEPESUPÄEV: KÄTEHÜGIEEN HOIAB ENNAST JA TEISI

GRIPPI HAIGESTUMINE ON LANGUSES, AGA HOOAEG POLE VEEL LÕPPENUD

Terviseameti teatel on gripi tõttu hospidaliseeritud inimeste arv kolme viimase gripihooaja madalaim.

Foto: Urmas Saard / Külauudised
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Möödunud kuu eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest, haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena.

Sadikova sõnul pole gripitaolistesse nakkustesse haigestumine jõudnud veel foonnäitajani langeda. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu ehk sentinel-seire kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks,“ ütles Sadikova.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu kaks inimest.

Loe edasi: GRIPPI HAIGESTUMINE ON LANGUSES, AGA HOOAEG POLE VEEL LÕPPENUD

DESOVAHENDITE LIIGTARVITAMINE VÕIB PÕHJUSTADA MÜRGISTUSI

Kevadpuhastus ja soov koroonaviirus kodust eemale peletada on toonud kaasa kemikaalide mõtlematu kasutamise ja mürgistusjuhtumid. Terviseamet tuletab meelde, et nii desinfitseerimisvahendid kui ka kodu puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Desovahend. Foto: Urmas Saard
Desovahend. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Desinfitseerimisvahend pole imerohi[/pullquote]Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on koroonaviiruse tõttu paljudel tekkinud tunne, et pidev desinfitseerimisaine õhku ja pindadele pihustamine hoiab viiruse eemal. „Desinfitseerimisvahend pole imerohi, mis kõik viirused hävitaks – korralik märgkoristus on selleks efektiivsem ja ohutum,“ ütles Oder, kelle sõnul on praegu sagenenud desinfitseerimisvahenditest tulenevad mürgistusõnnetused.

Desinfitseerimisaine on kemikaal, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis alkoholi, tavaliselt etanooli ja isopropüülalkoholi. Alkohol küll tapab viirused ja bakterid, kuid võib mõtlematul kasutamisel põhjustada organismis mürgistuse.

Eriti ohtlik on kemikaali pihustamise tõttu desinfitseerimisaine sisse hingamine, sest limaskestade kahjustus tekib kiirelt ja paranemine on ebameeldiv. Samuti imendub alkohol organismi läbi naha. Seetõttu tuleks pindade puhastamisel eelistada tavalist märgkoristust ning käte pesuks vett ja seepi.

Loe edasi: DESOVAHENDITE LIIGTARVITAMINE VÕIB PÕHJUSTADA MÜRGISTUSI

TERVISEAMET KINNITAS PLAANILISE RAVI TAASTAMISE TINGIMUSED

Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov allkirjastas järk-järgulise plaanilise ravi taastamise juhised miinimumnõuetega infektsioonikontrolli reeglite täitmisele. Ühtlasi koondatakse COVID-19 positiivsete haiglaravi edaspidi lisaks Kuressaare haiglale seitsmesse kõrgema etapi haiglasse.

Arkadi Popov, hädaolukorra meditsiinijuht. Foto: Urmas Saard
Arkadi Popov, hädaolukorra meditsiinijuht. Foto: Urmas Saard

„Üleminek plaanilise ravi osutamiseks saab olla järk-järguline, sest tervishoiuteenuse osutajatele esitatavad miinimumnõuded on ranged. Praeguses epidemioloogilises olukorras peame nii patsiente kui ka tervishoiupersonali hoolega kaitsma. Tavapäraste tervishoiuteenuste osutamisel on vaja järgida tugevdatud infektsioonikontrolli reegleid ning avada plaanilisi teenuseid ainult ohutus ja kontrollitud mahus – selle eest vastutab iga raviasutus ise,“ ütles Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.

Kuressaare haigla plaanilise ravi taastamise kava töötatakse eraldi välja lähipäevil. Seni soovitab Terviseamet kasutada ka piirangute tingimustes kättesaadaval olnud eriarstide telemeditsiini vastuvõtte video- ja telefonikõnede vahendusel.

„Paljud inimesed on plaanilise ravi taastamist pikisilmi oodanud, kuid kõik teenused ei käivitu kahjuks kohe, vaid samm-sammult ning range infektsioonkontrolli all. Plaanilise ravi taasavamise kõige tähtsam eeldus on isikukaitsevahendite olemasolu ning nakkusohutu raviprotsess,“ ütles Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.

Loe edasi: TERVISEAMET KINNITAS PLAANILISE RAVI TAASTAMISE TINGIMUSED

TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

Tartu ülikooli ühiselamu kuue elaniku Covid-19 proovid osutusid positiivseks, ühiselamu on suletud ja esmajärjekorras asutakse testima 42 sama korruse elanikku. Terviseamet arvestab ligikaudu 200 testi tegemise vajadusega.

Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Terviseamet teavitas nakatunuid positiivsetest proovi vastustest ning kehtestas koroonaviirusesse haigestunutele karantiini ja nende kontaktsetele isolatsiooni. Järgmises etapis asutakse korruste kaupa testima kõiki ühiselamu elanikke.

„Terviseamet jätkab täna kõikide haigestunute nõustamist, et neid isolatsiooniks ette valmistada ja selgitada välja inimesed, kellega nad on kokku puutunud. Vastavalt kogutud infole koostatakse plaan viiruse leviku piiramiseks,“ ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht.

Tartu kiirabi infektsioonivolinikud on haigestunuid ja nende kontaktseid juhendanud haigusega toime tulemiseks ja nakkuse leviku peatamiseks. Terviseamet on teavitanud üliõpilasküla, juhendanud ühiselamu personali desinfitseerimisel ning jaganud neile isikukaitsevahendeid nakatumise ärahoidmiseks.

Loe edasi: TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST

Valitsuse erikomisjon toetas tänasel nõupidamisel sotsiaalministri, terviseameti ja Eesti Haigekassa ettepanekut plaanilise ravi järk-järguliseks avamiseks. Terviseamet teeb otsuse plaanilise eriarstiabi, perearstiabi, hambaravi ja eratervishoiu plaaniliste teenuste taasavamiseks uuel nädalal, juhul kui nädalavahetus ei too uute haigusjuhtude hüppelist kasvu.

Sindi tervisekeskus. Foto: Urmas Saard
Sindi tervisekeskus. Foto: Urmas Saard

„Näeme, et eriolukorras seatud piirangud ja inimeste vastutustundlik käitumine on aidanud koroonaviiruse levikut piirata ja hoida uute nakatumiste arvu madalal. Juhul kui nädalavahetusel uute haigusjuhtude hüppelist kasvu ei tule, saame hakata tulevast nädalast plaanilise ravi ja uuringute mahtusid järk-järgult suurendama,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Mõistame, et piirangute leevendamist ootavad nii tervishoiutöötajad kui patsiendid ja ootele pandud raviga soovitakse jätkata niipea kui võimalik, kuid peame olema veendunud, et ravi jätkamine toimub turvaliselt ja nakkusoht on viidud miinimumini.“

Ravimahtude suurendamise eelduseks on nakkusriskide viimine miinimumini. Tingimused selleks seab terviseamet juhendis, mis on praegu kooskõlastamisel raviasutustega. Näiteks on kavas sätestada, et plaanilise raviga tegelev personal ei tohi igapäevase töö käigus kokku puutuda COVID-19 patsientidega. Samuti ei tohi ravi taastavas asutuses viimase kahe nädala jooksul olla personali hulgas COVID-19 nakatumist.

Loe edasi: ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST

VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

Valitsuse liikmed toetasid täna kahe Tartu Ülikooli poolt välja pakutud uuringu läbiviimist, millega selgitatakse koroonaviiruse leviku ulatust rahvastiku hulgas. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks COVID-19 tõkestamise otsuste tegemisel.

Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard
Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.

Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.

Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA

Seoses puukide aktiveerumisega otsustas terviseamet taastada võimaluse end perearsti juures puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

Puuk. Foto: Helen Parmen
Puuk. Foto: Helen Parmen

„Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt veetma rohkem aega looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Perearstid vaktsineerivad puukentsefaliidi vastu oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Inimesed, kes vajavad puukentsefaliidi vaktsiini esimest või teist doosi, saavad perearsti poole pöördudes vaktsiini esimesel võimalusel. Vaktsiini kolmanda ja järgnevate dooside saamist võib edasi lükata perearstide plaanilise vastuvõtu ja haiglate vaktsineerimiskabinettide töö taastumiseni.

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada.

Loe edasi: PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA

TERVISHOIUTÖÖTAJA ÕPETAB: KUIDAS KAITSEMASKI ÕIGESTI ETTE PANNA?

Kuidas korrektselt paigaldada kaitsemaski, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna õendustöö koordineerija Signe Juhkam.

Videoõpetus

Näomask

Praeguse eriolukorra ajal tasub kodust lahkudes kanda maski. Selleks, et mask kasutaja tervist maksimaalselt kaitseks, soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla järgida teatud kindlaid võtteid.

Loe edasi: TERVISHOIUTÖÖTAJA ÕPETAB: KUIDAS KAITSEMASKI ÕIGESTI ETTE PANNA?