ALGAVAL SUPLUSHOOAJAL SUURENEB SEIRATAVATE VEEKOGUDE ARVUKUS

Valgerand. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Suplushooaja avamiseks 1. juunil on tänase seisuga valmis 53 supluskohta, mille rannad on heakorrastatud ja veekvaliteet nõuetele vastav.

Loe edasi: ALGAVAL SUPLUSHOOAJAL SUURENEB SEIRATAVATE VEEKOGUDE ARVUKUS

TÄNASEST KAOVAD MÜÜGILT MENTOOLIGA SIGARETID

Konid. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänasest, 20. maist kaovad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide turult mentooliga sigaretid. Tubakast erinevad maitsed on kogu Euroopa Liidus sigarettides keelatud alates 2016. aastast, erandina anti pikem üleminekuaeg mentooli lisamiseks sigarettidele. Muudatuse eesmärk on vähendada suitsetamise atraktiivsust ja seeläbi suitsetamisega alustamist.

Loe edasi: TÄNASEST KAOVAD MÜÜGILT MENTOOLIGA SIGARETID

G4S VÕTTIS KONTORIS KASUTUSELE AUTOMAATSE PALAVIKU TUVASTAJA

Palaviku tuvastamise integreeritud lahendus. Foto: G4S Eesti

Viirustega nakatumise riski maandamiseks võttis G4S Eesti oma Tallinna kontoris kasutusele automaatse palaviku tuvastamise lahenduse. See tähendab, et iga kontorisse siseneja kehatemperatuur mõõdetakse ära ja kui tal tuvastatakse palavik, annab süsteem häireteate.

Loe edasi: G4S VÕTTIS KONTORIS KASUTUSELE AUTOMAATSE PALAVIKU TUVASTAJA

INGLISMAAL RAVIL VIIBIV VÄIKE MATTIAS VAJAB ABI

Raske siirdamise läbi teinud pisike Mattias vajab heade inimeste abi ravireisiga seotud kulude katmisel.

Mattias. FOTO: erakogu
Mattias. FOTO: erakogu

Mattias on ühe aasta ja nelja kuu vanune pisipoiss, kellel dignoositi harvaesinev immuunpuudulikkuse vorm ning kellele selle aasta alguses siirdati Inglismaal, Newcastles uued luuüdi tüvirakud. Väga erilise haiguse tõttu on Mattias pidanud Inglismaal viibima juba 10 kuud, ja kuigi lapse ravikulud maksab Eesti Haigekassa, tuleb kõik ravireisiga seotud kulud perel endal tasuda. Lastefondi toetus kogu raviperioodi jooksul on 6000 eurot.

Lapse arsti, dr. Andrew Gennery sõnul on Mattiase lugu justkui õpikust võetud – pisipoiss püsis siirdamiseni heas seisundis, elas siirdamiseelse keemiaravi vapralt üle, talle leiti kiiresti sobiv doonor, siirdamine ise kulges komplikatsioonideta, nii nagu ka esimesed 36 päeva täielikus isolatsioonis.

Tänaseks on siirdamisest möödas enam kui 100 päeva ja seni on kõik liikunud paremuse poole, kinnitab lapsega Inglismaal ravil viibiv Mattiase ema Elina. Ema sõnul on Mattias nüüd lõpuks üle mitme kuu hakanud isukalt sööma, kogub iga päevaga üha enam jõudu ning õpib uusi oskusi.

Just väga erilise immuunpuudulikkuse vormi tõttu kujunes Mattiase haiglasviibimine arvatust palju pikemaks. Nüüd on aga tohtrid seda meelt, et pisipoiss on mõne nädala pärast valmis Inglismaalt tagasi kodusesse Eestisse reisima. Loodame väga, et ka viimastel päevadel Mattiast kimbutav viirushaigus kiiresti taandub. Siirdamisjärgselt on Mattiase immuunsus äärmiselt madal ning arvestades ka koroonaviiruse ülemaailmset levikut, tuleb kojusõiduks leida väga turvaline viis. Hea meel on selle üle, et Lastefondile ja Mattiase perele on transpordi osas lubanud abikäe ulatada üks Eesti ettevõtja.

Enne Inglismaalt lahkumist tuleb aga Mattiase perel tasuda veel viimased sealse eluasemega seotud kulud ning vormistada tagasisõiduks reisikindlustused, kokku ligi 2000 euro ulatuses. Usume ja loodame, et Lastefondi heade annetajate abiga saame needki kulud tasutud ning lapse pere saab keskenduda vaid Mattiase turvalisele kojusõidule ning edasisele paranemisele.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on Mattiase ravireisi heade annetajate abil toetanud eelmise aasta sügisest, suuresti on perele abiks olnud ka kohalik omavalitsus. Mattiase pere ise on panustanud lapse ravireisiga seotud kuludeks oma kogutud säästud.

Aitäh, et aitate meil aidata!

Väikest Mattiast saab aidata helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele ning teie poolt valitud annetussumma listakse teie sama kuu telefoniarvele. Sobiva summa annetamiseks tuleks helistada vastavale annetusnumbrile:

Loe edasi: INGLISMAAL RAVIL VIIBIV VÄIKE MATTIAS VAJAB ABI

KAMPAANIA „PÜSIME TERVED!” KUTSUB JÄTKAMA KOROONAVIIRUSE LEVIKUT PIIRAVAT KÄITUMIST

Valitsuse kommunikatsioonibüroo käivitas sotsiaalkampaania „Püsime terved!“, millega kutsutakse Eesti inimesi jätkama koroonaviirust tõrjuvat käitumist ka pärast eriolukorra piirangute leevenemist. Seejuures on abiks veebileht kkk.kriis.ee, kust leiab vastused enam kui 700-le viirusega seotud elulisele küsimusele.

Püsime terved

Valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaveri sõnul on teavituskampaania üldsõnumiks tervena püsimine. „Kuigi viiruse levik on viimastel nädalatel vähenenud, pole see ühiskonnast kadunud. Me peame õppima sellega koos elama,” ütles Seaver. „Uusi puhanguid aitab ennetada see, kui ka järgnevatel kuuudel hoiab igaüks lähikontaktide arvu minimaalsena, peseb käsi ja püsib haigena kodus ning täiendava kaitse vajadusel katab avalikus kinnises ruumis nina ja suu,“ lisas ta.

Loe edasi: KAMPAANIA „PÜSIME TERVED!” KUTSUB JÄTKAMA KOROONAVIIRUSE LEVIKUT PIIRAVAT KÄITUMIST

KÜMNES VÕILILLEFESTIVAL PEETAKSE VEEBIFESTIVALINA

MTÜ Eassalu-Neitsi Külaselts koostöös MTÜ-ga Loomulikult korraldavad laupäeval kahepäevase Võilillefestivali esmakordselt veebifestivali vormis.

Võilillevein. Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Võilillevein. Foto: Urmas Saard / Külauudised

“Sel korral oleme oma plaanid sättinud vastavalt kehtivatele turvanõuetele ja oleme viinud kõik meie põnevad loengud ja kohtumised online’i”, tutvustab tausta taimetark ja õieterapeut Mercedes Merimaa, kes on Võilillefestivali peakorraldaja ja selle hing.

“See tähendab, et sel korral on loengupidajad Kihlepa stuudios ja kuulajad on oma kodus või mujal enda valitud paigas ja kohtutakse virtuaalselt. Iga loengu lõpus on võimalus esitada küsimusi esinejale. Festivalilt ei puudu ka sel korral kontsert, mis tuleb mõnusa kodukontserdi vormis Mari Jürjensilt ja festivali esimese päeva lõpetab ühislaulmine Mait Segeri eestvedamisel. Osalemine on kõigile tasuta”.

Selle aasta festivali loengud keskenduvad aktuaalsetele teemadele kuidas toetada oma tervist ja vältida haigestumist erinevatesse viirushaigustesse, tutvustab Merimaa.

Loe edasi: KÜMNES VÕILILLEFESTIVAL PEETAKSE VEEBIFESTIVALINA

KASUTUSETA SEISNUD TORUSTIKUD TULEB ENNE JOOGIVEE TARBIMIST ÜLE LOPUTADA

Terviseamet soovitab eriolukorra tõttu kasutuseta seisnud hoonetes enne veetarbimise taasalustamist üle kontrollida veevarustussüsteemide töökord ja läbi loputada vähese kasutuskoormusega torustikud.

Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Boilerites seisnud vesi on soovitav välja lasta, boiler tuleb vajadusel puhastada, värsket vett tuleb kuumutada vähemalt 60 kraadini. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrechti sõnul mõjutab vähene veetarbimine torustikes oleva vee kvaliteeti, sest oma iseloomult ei ole joogivesi steriiline. „Nendes hoonetes, mis on täielikult suletud või mille veetarbimine on kaugtöö rakendamise tõttu märkimisväärselt vähenenud, on vesi jäänud torustikku seisma. Joogivees esineb aga teatud hulk mikroorganisme, mis võivad seisvas vees soodsatel tingimistel kasvama hakata,“ ütles Albrecht, kelle sõnade kohaselt võib selle tulemusena veekvaliteet halveneda ning mõjuda ka inimeste tervisele. „Näiteks võib toidukäitlemisega tegeleva ettevõtte puhul ebakvaliteetne vesi soodustada toidukvaliteedi langust.“

Kui eriolukorra väljakuulutamise või tegevuse lõpetamise algusest alates ei ole hoones või hoone osas joogivett tarbitud või selle tarbimine on oluliselt vähenenud, peab enne joogivee kasutamise alustamist kasutuseta seisnud torustikud läbi loputama. „Hoonetes või hoonete osades, kus vett pole mõnda aega tarbitud, palume täielikult avada kõik kasutuseta olnud kraanid ning lasta veel voolata seni, kuni vesi saavutab veevõrgu temperatuuri ega muutu enam,“ ütles Albrecht.

Loe edasi: KASUTUSETA SEISNUD TORUSTIKUD TULEB ENNE JOOGIVEE TARBIMIST ÜLE LOPUTADA

KOROONAVIIRUST PIIRAVAD MEETMED MÕJUTAVAD TEISTEGI NAKKUSTE LEVIKUT

Terviseameti kinnitusel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olnud tänavu enamiku nakkushaiguste levik väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi.

Foto: Urmas Saard /  Külauudised
Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]Läkaköhasse haigestumine on suurenenud[/pullquote]Soolenakkustesse haigestumise kogusumma on praeguste andmete kohaselt vähenenud ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal perioodil Eestis registreeritud 771 juhtu, siis selle aasta võrreldaval perioodil oli kokku 534 registreeritut. Soolenakkuste alla liigituvad nii kampülobakterenteriit, shigelloos ehk düsenteeria, rotaviirusnakkus kui norwalk-viirusnakkus. Väikest haigestumise tõusu saab täheldada salmonelloosi, lambliaasi ja amöbiaasi puhul.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut nii inimeste vaktsineeritus, hügieeniharjumused kui omavahelise läbikäimise tihedus. „Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt tõusnud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist,“ ütles Dontšenko.

Loe edasi: KOROONAVIIRUST PIIRAVAD MEETMED MÕJUTAVAD TEISTEGI NAKKUSTE LEVIKUT

RAHVUSVAHELINE KÄTEPESUPÄEV: KÄTEHÜGIEEN HOIAB ENNAST JA TEISI

Terviseamet tuletab täna tähistataval rahvusvahelise kätehügieeni päeval meelde, et korralikku kätehügieeni järgides hoiame nii enda kui meid ümbritsevate inimeste tervist.

Kätepesu. Foto: Urmas Saard  / Külauudised
Kätepesu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul on koroonaviiruse leviku tõttu kätepesu olulisusele hakatud varasemast oluliselt enam rõhku panema. „Puudutame kätega ju nii enda nägu, silmi kui ka pindu, kust nakkushaigus võib edasi levida teistele,“ ütles Irina Dontšenko, kelle sõnade kohaselt on kätepesu oluline nii sügis-talvisel hingamisteede nakkuste leviku perioodil kui kevad-suvisel grilliperioodil. „Pesemata käte kaudu levivad ka erinevad soolenakkused: näiteks pesemata puu- ja juurviljade söömise või avaliku käimla külastamise tagajärjel võib inimene nakatuda düsenteeriasse ehk shigelloosi.“ Düsenteeria haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Lisaks levib mustade kätega ka maailmas laialt levinud bakteriaalne toidumürgitus salmonelloos, mille nakkusallikaks võib olla nii nakatunud inimene kui kana, kalkun, veelind, siga, veis, näriline, koer, kass või mõni muu lemmikloom.

Loe edasi: RAHVUSVAHELINE KÄTEPESUPÄEV: KÄTEHÜGIEEN HOIAB ENNAST JA TEISI

GRIPPI HAIGESTUMINE ON LANGUSES, AGA HOOAEG POLE VEEL LÕPPENUD

Terviseameti teatel on gripi tõttu hospidaliseeritud inimeste arv kolme viimase gripihooaja madalaim.

Foto: Urmas Saard / Külauudised
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Möödunud kuu eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest, haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena.

Sadikova sõnul pole gripitaolistesse nakkustesse haigestumine jõudnud veel foonnäitajani langeda. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu ehk sentinel-seire kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks,“ ütles Sadikova.

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu kaks inimest.

Loe edasi: GRIPPI HAIGESTUMINE ON LANGUSES, AGA HOOAEG POLE VEEL LÕPPENUD

DESOVAHENDITE LIIGTARVITAMINE VÕIB PÕHJUSTADA MÜRGISTUSI

Kevadpuhastus ja soov koroonaviirus kodust eemale peletada on toonud kaasa kemikaalide mõtlematu kasutamise ja mürgistusjuhtumid. Terviseamet tuletab meelde, et nii desinfitseerimisvahendid kui ka kodu puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Desovahend. Foto: Urmas Saard
Desovahend. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Desinfitseerimisvahend pole imerohi[/pullquote]Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on koroonaviiruse tõttu paljudel tekkinud tunne, et pidev desinfitseerimisaine õhku ja pindadele pihustamine hoiab viiruse eemal. „Desinfitseerimisvahend pole imerohi, mis kõik viirused hävitaks – korralik märgkoristus on selleks efektiivsem ja ohutum,“ ütles Oder, kelle sõnul on praegu sagenenud desinfitseerimisvahenditest tulenevad mürgistusõnnetused.

Desinfitseerimisaine on kemikaal, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis alkoholi, tavaliselt etanooli ja isopropüülalkoholi. Alkohol küll tapab viirused ja bakterid, kuid võib mõtlematul kasutamisel põhjustada organismis mürgistuse.

Eriti ohtlik on kemikaali pihustamise tõttu desinfitseerimisaine sisse hingamine, sest limaskestade kahjustus tekib kiirelt ja paranemine on ebameeldiv. Samuti imendub alkohol organismi läbi naha. Seetõttu tuleks pindade puhastamisel eelistada tavalist märgkoristust ning käte pesuks vett ja seepi.

Loe edasi: DESOVAHENDITE LIIGTARVITAMINE VÕIB PÕHJUSTADA MÜRGISTUSI

TERVISEAMET KINNITAS PLAANILISE RAVI TAASTAMISE TINGIMUSED

Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov allkirjastas järk-järgulise plaanilise ravi taastamise juhised miinimumnõuetega infektsioonikontrolli reeglite täitmisele. Ühtlasi koondatakse COVID-19 positiivsete haiglaravi edaspidi lisaks Kuressaare haiglale seitsmesse kõrgema etapi haiglasse.

Arkadi Popov, hädaolukorra meditsiinijuht. Foto: Urmas Saard
Arkadi Popov, hädaolukorra meditsiinijuht. Foto: Urmas Saard

„Üleminek plaanilise ravi osutamiseks saab olla järk-järguline, sest tervishoiuteenuse osutajatele esitatavad miinimumnõuded on ranged. Praeguses epidemioloogilises olukorras peame nii patsiente kui ka tervishoiupersonali hoolega kaitsma. Tavapäraste tervishoiuteenuste osutamisel on vaja järgida tugevdatud infektsioonikontrolli reegleid ning avada plaanilisi teenuseid ainult ohutus ja kontrollitud mahus – selle eest vastutab iga raviasutus ise,“ ütles Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.

Kuressaare haigla plaanilise ravi taastamise kava töötatakse eraldi välja lähipäevil. Seni soovitab Terviseamet kasutada ka piirangute tingimustes kättesaadaval olnud eriarstide telemeditsiini vastuvõtte video- ja telefonikõnede vahendusel.

„Paljud inimesed on plaanilise ravi taastamist pikisilmi oodanud, kuid kõik teenused ei käivitu kahjuks kohe, vaid samm-sammult ning range infektsioonkontrolli all. Plaanilise ravi taasavamise kõige tähtsam eeldus on isikukaitsevahendite olemasolu ning nakkusohutu raviprotsess,“ ütles Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.

Loe edasi: TERVISEAMET KINNITAS PLAANILISE RAVI TAASTAMISE TINGIMUSED

TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

Tartu ülikooli ühiselamu kuue elaniku Covid-19 proovid osutusid positiivseks, ühiselamu on suletud ja esmajärjekorras asutakse testima 42 sama korruse elanikku. Terviseamet arvestab ligikaudu 200 testi tegemise vajadusega.

Foto: Pixabay
Foto: Pixabay

Terviseamet teavitas nakatunuid positiivsetest proovi vastustest ning kehtestas koroonaviirusesse haigestunutele karantiini ja nende kontaktsetele isolatsiooni. Järgmises etapis asutakse korruste kaupa testima kõiki ühiselamu elanikke.

„Terviseamet jätkab täna kõikide haigestunute nõustamist, et neid isolatsiooniks ette valmistada ja selgitada välja inimesed, kellega nad on kokku puutunud. Vastavalt kogutud infole koostatakse plaan viiruse leviku piiramiseks,“ ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht.

Tartu kiirabi infektsioonivolinikud on haigestunuid ja nende kontaktseid juhendanud haigusega toime tulemiseks ja nakkuse leviku peatamiseks. Terviseamet on teavitanud üliõpilasküla, juhendanud ühiselamu personali desinfitseerimisel ning jaganud neile isikukaitsevahendeid nakatumise ärahoidmiseks.

Loe edasi: TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST

Valitsuse erikomisjon toetas tänasel nõupidamisel sotsiaalministri, terviseameti ja Eesti Haigekassa ettepanekut plaanilise ravi järk-järguliseks avamiseks. Terviseamet teeb otsuse plaanilise eriarstiabi, perearstiabi, hambaravi ja eratervishoiu plaaniliste teenuste taasavamiseks uuel nädalal, juhul kui nädalavahetus ei too uute haigusjuhtude hüppelist kasvu.

Sindi tervisekeskus. Foto: Urmas Saard
Sindi tervisekeskus. Foto: Urmas Saard

„Näeme, et eriolukorras seatud piirangud ja inimeste vastutustundlik käitumine on aidanud koroonaviiruse levikut piirata ja hoida uute nakatumiste arvu madalal. Juhul kui nädalavahetusel uute haigusjuhtude hüppelist kasvu ei tule, saame hakata tulevast nädalast plaanilise ravi ja uuringute mahtusid järk-järgult suurendama,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Mõistame, et piirangute leevendamist ootavad nii tervishoiutöötajad kui patsiendid ja ootele pandud raviga soovitakse jätkata niipea kui võimalik, kuid peame olema veendunud, et ravi jätkamine toimub turvaliselt ja nakkusoht on viidud miinimumini.“

Ravimahtude suurendamise eelduseks on nakkusriskide viimine miinimumini. Tingimused selleks seab terviseamet juhendis, mis on praegu kooskõlastamisel raviasutustega. Näiteks on kavas sätestada, et plaanilise raviga tegelev personal ei tohi igapäevase töö käigus kokku puutuda COVID-19 patsientidega. Samuti ei tohi ravi taastavas asutuses viimase kahe nädala jooksul olla personali hulgas COVID-19 nakatumist.

Loe edasi: ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST

VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

Valitsuse liikmed toetasid täna kahe Tartu Ülikooli poolt välja pakutud uuringu läbiviimist, millega selgitatakse koroonaviiruse leviku ulatust rahvastiku hulgas. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks COVID-19 tõkestamise otsuste tegemisel.

Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard
Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.

Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.

Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA

Seoses puukide aktiveerumisega otsustas terviseamet taastada võimaluse end perearsti juures puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

Puuk. Foto: Helen Parmen
Puuk. Foto: Helen Parmen

„Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt veetma rohkem aega looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Perearstid vaktsineerivad puukentsefaliidi vastu oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Inimesed, kes vajavad puukentsefaliidi vaktsiini esimest või teist doosi, saavad perearsti poole pöördudes vaktsiini esimesel võimalusel. Vaktsiini kolmanda ja järgnevate dooside saamist võib edasi lükata perearstide plaanilise vastuvõtu ja haiglate vaktsineerimiskabinettide töö taastumiseni.

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada.

Loe edasi: PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA

TERVISHOIUTÖÖTAJA ÕPETAB: KUIDAS KAITSEMASKI ÕIGESTI ETTE PANNA?

Kuidas korrektselt paigaldada kaitsemaski, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna õendustöö koordineerija Signe Juhkam.

Videoõpetus

Näomask

Praeguse eriolukorra ajal tasub kodust lahkudes kanda maski. Selleks, et mask kasutaja tervist maksimaalselt kaitseks, soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla järgida teatud kindlaid võtteid.

Loe edasi: TERVISHOIUTÖÖTAJA ÕPETAB: KUIDAS KAITSEMASKI ÕIGESTI ETTE PANNA?

PRANGLI SAAREL ALUSTAB TÖÖD ESMAABIOSUTAJATE BRIGAAD

1. aprillil alustab Prangli saarel tööd esmase abi brigaad, mille koosseisu kuuluvad spetsiaalse väljaõppe läbinud kohalikud elanikud, kes saarelt Regionaalhaiglale partneriks on. Tegemist oli algselt Terviseameti ja Regionaalhaigla koostöös sündinud väikesaarte erakorralise meditsiinilise teenindamise parandamise projektiga, millega alustati juba pea kümme aastat tagasi Kihnus.

Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja Fotokollaaž Urmas Saard
Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja. Fotokollaaž: Urmas Saard

Püsielanikkonnaga Eesti väikesaared on lahutamatu osa Eesti territooriumist ning sealsel elanikkonnal on samuti õigus kvaliteetsele abile. Väikesaartel erakorralise meditsiiniteenuse kättesaadavuse parendamiseks mehitati esimene esmase abi brigaad 2011. aastal Kihnus, aasta hiljem liitusid projektiga Ruhnu ja Vormsi saar. „Tänaseks rahastab brigaade Eesti Haigekassa ning nad on üks osa Eesti kiirabisüsteemist. Aprillist oleme valmis alustama tööd Prangli saarel,“ ütles Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja dr Andrus Remmelgas.

Kohapealsete abistajate peamisteks ülesanneteks on abivajaja seisundi kirjeldamine ja tema telemeditsiiniliste vahendite abil uuritavaks, s.o arvutiekraanil nähtavaks muutmine haigla telemeditsiini arstile. Arst saab jälgida patsiendi elulisi näitajaid ja videosilla vahendusel ka sündmuskohta. Tema juhendamisel antakse patsiendile esmaabi ning otsustatakse edasise meditsiiniabi või haiglasse transpordi vajadus. Paralleelselt saab kogu vajaliku teabe Regionaalhaigla reanimobiilibrigaad, kes valmistub vajadusel väljalennuks. „Loomulikult ei ole väljaõpetatud inimesed valmis täies mahus raskes seisus patsiente ravima, kuid selline häirekeskusega kooskõlastatud käitumismuster peaks lõppkokkuvõttes tagama haiglaravi vajava patsiendi kiirema äratoimetamise saarelt,“ lisas dr Remmelgas.

Regionaalhaigla tänab Viimsi valda hea koostöö eest brigaadi töö ettevalmistamisel ja tugipunktile vajalike ruumide leidmisel!

Print

 

KU päevatoimetaja

SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

Seoses kriitilise olukorraga Saaremaal saadetakse appi kaitseväe välihaigla, et toetada raskete COVID-19 viirusesse haigestunud patsientide ravi.

Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären
Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären

[pullquote]Konteinerhaigla avab uksed alates neljapäevast ja me vaatame jooksvalt, millist funktsiooni see täitma hakkab[/pullquote]Eile esitas Terviseamet Kaitseväele ametiabi taotluse konteiner-välihaigla rakendamiseks koos kuni paarikümne Kaitseväe teenistujaga Kuressaare Haigla toetamiseks.

Kaitseväe juhataja allkirjastas 30. märtsil käsu vastava abi andmiseks Kuressaare Haiglale. “Tegu on unikaalse haiglaga, mis on algselt mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Konteiner-välihaigla koos kaitseväe ja tsiviilpersonali ning kuni 20 intensiivravi ja kuni 40 täiendava voodikohaga annab olulise toe Saaremaa haiglale vajaliku intensiivravi võimekuse tõstmiseks,“ rääkis kaitseminister Jüri Luik.

Loe edasi: SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

ERITEADE: SAAREMAA JA MUHUMAA ERIOLUKORRA TÄIENDUSED

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas eile Saaremaa ja Muhu valla eriolukorda täiendava korralduse, mille järgi peab pühapäevast oma uksed sulgema suurem osa kauplustest ja lähikontaktiga teenindusasutustest. Alates esmaspäevast hakkavad kehtima oluliselt rangemad liikumispiirangud. Eriolukorra juht kutsub tööandjaid üles võimaldama töötajatele maksimaalselt kaugtööd.

Kuressaare linn 2015. aasta suvel, kui ei teatud tänasest eriolukorrast halba undki näha. Foto: Urmas Saard
Kuressaare linn 2015. aasta suvel, kui ei teatud tänasest eriolukorrast halba undki näha. Foto: Urmas Saard

Eriolukorra rangemaks muutmise eesmärk on senisest tugevamalt piirata viiruse kohapealset levikut ja vähendada koormust tervishoiusüsteemile. See aitab kaitsta Saaremaa ja Muhu valla inimeste elu ja tervist. Terviseameti andmetel tuli eilse seisuga ööpäeva jooksul enim uusi koroonaviiruse juhte juurde Saaremaal (34). 28. märtsi hommiku seisuga oli nakatunuid kokku 217, mida on suurusjärguna samapalju kui tervel Harjumaal.

Loe edasi: ERITEADE: SAAREMAA JA MUHUMAA ERIOLUKORRA TÄIENDUSED

REGIONAALHAIGLA TÄNAB PATSIENTE MÕISTVA SUHTUMISE EEST

Regionaalhaigla on viimasel nädalal seoses tervishoiu hädaolukorraga plaanilist ravitööd piiranud, et valmistuda kõrgema etapi haiglana COVID-19 haiguse leviku kasvuga kaasnevaks. Haigla tänab mõistva suhtumise eest kõiki neid patsiente, kelle kauaoodatud plaaniline ravi või uuring seetõttu edasi lükkunud on.

Peep Talving ja Helis Pokker. Foto PERH
Peep Talving ja Helis Pokker. Foto: PERH

Plaanilist ravitööd piiratakse kuni eriolukorra lõppemiseni Regionaalhaigla statsionaarsetes osakondades, päevakirurgias, päevaravis ning ambulatoorseid vastuvõtte polikliinikutes. Piiramine võib tähendada ka plaanilise vastuvõtu, uuringu, operatsiooni põhjendatud edasilükkamist või vastuvõtu läbiviimist kaugvastuvõtu ehk telefonikonsultatsiooni kaudu. Haigla tagab jätkuvalt tõsiselt tervist ja elu ohustavate seisundite planeeritud ravi ja erakorralise ravitegevuse.

Regionaalhaigla ravitöö juhi dr Helis Pokkeri sõnul võetakse arsti poolt patsiendiga, kelle vastuvõtu- või uuringuajas on toimunud muudatus, telefoni teel ühendust vähemalt üks päev enne plaanitud haiglasse saabumist. Kui aga juhtumisi ühendust ei võeta, siis palume siiski haiglasse mitte tulla ja teavitada endast e-postil info@regionaalhaigla.ee või telefonil 617 1300. Onkoloogilistele patsientidele on loodud oma infoliin numbril 5399 4187, kuhu saavad murega helistada kõik haigla keemiaravi patsiendid ja nende lähedased esmaspäevast reedeni kell 10.00-15.00, nädalavahetusel 12.00-14.00. ”Hindame patsientide ja nende lähedaste mõistvat ja toetavat suhtumist kõrgelt ning oleme selle eest tänulikud,“ lisas dr Helis Pokker.

Regionaalhaigla jagab operatiivselt infot oma kodulehel ja Facebooki lehel.

Print

 

 KU päevatoimetaja

VALITSUS OTSUSTAS SULGEDA KAUBANDUSKESKUSED, JÄTTES AVATUKS TOIDUPOED JA APTEEGID; KEELUSTATI ÜLE KAHE INIMESEGA KOHTUMISED AVALIKUS RUUMIS

Täna toimunud eriolukorra valitsuskomisjonis lepiti kokku täiendavad abinõud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks. Uued meetmed puudutavad inimeste vahelist distantsihoidmist avalikus ruumis, mis hakkab kehtima homsest ning kaubanduskeskuste ja täiendavate meelelahutusasutuste sulgemist.

Kaubanduskeskustes jäävad avatuks toidupoed. Foto Urmas Sard
Kaubanduskeskustes jäävad avatuks toidupoed. Foto: Urmas Sard

[pullquote]Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.[/pullquote]„Ma palun meie kõigi veel tugevamat pingutust koroonaviiruse leviku tõkestamisel,“ ütles peaminister Jüri Ratas täna õhtul toimunud valitsuskomisjoni pressikonverentsil. „Peame käituma „meie“ ühiskonnana, mitte „minu“ ühiskonnana. See on kõigi Eesti inimeste huvides. Mida kiiremini koroonaviiruse levik lõpeb, seda kiiremini me naaseme tavapärase elurütmi juurde.“

Esiteks lepiti valitsuskomisjonis kokku, et avalikes kohtades nagu välistel mängu- ja spordiväljakutel, randadel, promenaadidel, tervise- ja matkaradadel ja siseruumides tuleb hoida teiste inimestega vähemalt kaks meetrit vahet, välja arvatud kodudes ja juhtudel, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. See piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid. Inimeste vahelise ruumi piirang hakkab kehtima homsest, 25. märtsist.

Loe edasi: VALITSUS OTSUSTAS SULGEDA KAUBANDUSKESKUSED, JÄTTES AVATUKS TOIDUPOED JA APTEEGID; KEELUSTATI ÜLE KAHE INIMESEGA KOHTUMISED AVALIKUS RUUMIS

TEADUSNÕUKODA ANDIS ERIOLUKORRA VALITSUSKOMISJONILE OMA SOOVITUSED COVID-19 TÕKESTAMISEKS

Teadusnõukoda leiab, et kõige kriitilisema tähtsusega viiruse leviku tõkestamisel on inimeste endi käitumine. Eestis kehtestatud piiranguid peab viroloogidest ja arstidest koosnev töörühm õigeaegseteks ja adekvaatseteks.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil. Foto Urmas Saard
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil. Foto: Urmas Saard

Teadusnõukoja vaatest rääkis eriolukorra valitsuskomisjonile Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. „Alates piirangute rakendamisest on epideemia levik olnud suhteliselt stabiilne, ilma eksponentsiaalse kasvuta,“ ütles ta. „See näitab, et Eestis kehtestatud piirangud aeglustasid viiruse levikut, kuid me peame teadvustama, et COVID-19 leviku tõkestamine on pikk protsess, mis vajab kannatust kõigilt. Paratamatu on see, et sotsiaalse isolatsiooni meetmeid on vaja viiruse leviku tõkestamiseks rangemaks muuta.“

Sellest tulenevalt soovitab teadusnõukoda, et viiruse edasise leviku tõkestamiseks on tarvis tugevdada isolatsiooni reegleid ja koduse režiimi toimimist ning vähendada inimeste mittevajalikku viibimist avalikes ruumides ja väljaspool kodu.

„Arvestades intensiivravi ressurssi Eestis on väga oluline ennetada tervishoiusüsteemi hüppelist ülekoormust,“ ütles Irja Lutsar. „Seda vaatamata sellele, et Eesti haiglad ja perearstid on teinud põhjalikud ettevalmistused COVID haigetega tegelemiseks.“

Loe edasi: TEADUSNÕUKODA ANDIS ERIOLUKORRA VALITSUSKOMISJONILE OMA SOOVITUSED COVID-19 TÕKESTAMISEKS

KAUPMEESTE LIIT TEEB ÜLESKUTSE JÄTTA HOMMIKUSED OSTLEMISTUNNID RISKIRÜHMADELE

Eesti Kaupmeeste Liit kutsub inimesi tegema oma vajalikud ostud pärast kella 11 ja jätma hommikused tunnid kaupluste külastamiseks eakatele ning teistele riskirühmadele.

Kaupmeeste Liit kutsub eakamaid ja teisi riskirühmadesse kuuluvaid inimesi ostlema hommikutundidel, jättes võimaluse ülejäänud külastajatele ostude tegemiseks ajale pärast kella 11. Foto Urmas Saard
Kaupmeeste Liit kutsub eakamaid ja teisi riskirühmadesse kuuluvaid inimesi ostlema hommikutundidel, jättes võimaluse ülejäänud külastajatele ostude tegemiseks ajale pärast kella 11. Foto: Urmas Saard

„Meie esimene soovitus riskirühmadele on loomulikult kauplusi ja teisi rahvarohkeid koht vältida, kuid alati ei ole see võimalik. Seepärast kutsume inimesi hoolivust näitama ka igapäevaste ja -nädalaste toidukaupade varumisel,“ ütles Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. „Kui läheme poodi pärast kella 11, kaitseme ühiselt viiruse poolt kõige enam ohustatumaid inimesi, vähendades nii nende kokkupuudet teiste inimestega.“

Kauplused ei kehtesta ise kontrolli või piiranguid poodidesse sissepääsuks, vaid paluvad inimestel endil olla solidaarsed ja hoolivad. Kaupmeeste Liit palub ka kõigil inimestel järele mõelda, kes on need eakad või terviseprobleemidega inimesed kogukonnas, kellele tuleks vajalike kaupade kättetoimetamisel abi pakkuda.

„Kaupmehed suhtuvad viiruse leviku tõkestamisse väga tõsiselt ja teevad kõik selleks, et inimesed saaksid eluks vajalikud ostud teha võimalikult ohutult,“ kinnitas Peil. „Toimub pidev pindade puhastamine ja desinfitseerimine, lahtist kaupa pakendatakse ise – et kliendid ei katsuks salatitopside karpe või kohvitopside torne. Osades poodides on juba jõutud paigaldada klaasseinad müüjate ja klientide vahele. Samuti on kauplustes väljas plakatid ning sildid käitumisjuhistega klientidele ja neid tutvustatakse ka siseraadios.“

Riskirühmadesse kuuluvad üle 70-aastased, pikaajalised haiged nagu südame-, vähihaiged, nõrgenenud immuunsusega ja kopsuhaigusi (näiteks astma) põdevad inimesed.

Print

 

KU päevatoimetaja

HEA EESTI RAHVAS – PÜSIGE KODUS!

Tõenduspõhiselt on viiruse leviku piiramiseks parim viis maksimaalselt efektiivne isolatsioon. Tõsise kriisi vältimiseks palume tungivalt kõigil Eestimaa elanikel võtta vastutus kaasmaalaste ja enda tervise eest ning vabatahtlikult püsida koduses isolatsioonis. Kõik inimesed, kes otseselt ei taga riigi toimepidevust – palun järgige isolatsioonisoovitusi, ärge kohtuge inimestega, ärge minge poodi ega mujale ilma tõsise erivajaduseta. Erivajadusel kuskile minnes palun hoidke distantsi teistest inimestest ja järgige kätehügieeni reegleid.

Regionaalhaigla arstide ja juhtidena oleme jälginud detailselt Covid-19 levikut ja arenguid eri riikides juba aasta algusest. Toetudes Itaalia, Prantsusmaa, Austria, Iraani ja Hispaania arengutele on selge, et Eestis on viimane aeg tõhustada isolatsiooni ja senine meie kaasmaalaste käitumine pole piisav halvima ärahoidmiseks. Soovitus ja palve püsida isolatsioonis tundub osale Eesti inimestest tülikas. Juba on näha ja kuulda, kuidas inimesed kohtuvad sõpradega, lapsed kogunevad mänguväljakutel, linn on taas autosid täis ja reaalset ohtu ei tajuta.

Veel on võimalik levikut piirata. Toetudes teiste riikide kogemusele lisab iga päev hilinemist efektiivse isolatsiooniga hulgaliselt intensiivravi vajavaid patsiente ja surmajuhtumeid lähema kuu jooksul Eestis! Palun teeme kõik meist sõltuva Eesti inimeste tervise hoidmiseks.

Eelkõige on ohustatud vanemaealised ja langenud immuunsusega inimesed, näiteks eri krooniliste haigustega inimesed, samuti onkoloogilist ravi saavad patsiendid. Just nende madalama immuunsusega inimeste kaitseks on vaja meie kõigi panust. Püsige kodus – isolatsioonis!

Regionaalhaigla operatiivstaap:

prof dr P. Talving, dr H. Pokker, dr Kristo Erikson, Agris Peedu, Aleksei Gaidajenko, dr Vassili Novak, dr Lilian Lääts, dr Markko Pärtelpoeg, Katre Zirel, dr Sergei Kagalo, dr Kristiina Põld, dr Arkadi Popov, dr Pille Mukk, Aivi Karu, dr Mait Altmets, dr Kristel Päro

Regionaalhaigla kliinikute juhatajad:

dr Kaire Aadamsoo, dr Pille Sillaste, dr Vahur Valvere, dr Äli Roose, dr Leonhard Kukk, dr Merike Luman