Kuu: veebruar 2013

Paunvere Laat ja Väljanäitus saab rahuvusvaheliste majanduskontaktide sõlmimispaigaks

Palamuse LeedusJõgeva Maavalitsuse ja Palamuse Vallavalitsuse ühisdelegatsiooni visiidil Leedus asuva sõprus- ja koostööpiirkonda Kaišiadoryse rajooni lepiti kokku sealsete ettevõtete osalemises tänavusel Paunvere Väljanäitusel ja Laadal.

Palamuse vallavanem Urmas Asteli sõnul peetakse mõttekaks kutsuda Paunvere Väljanäitusele ja Laadale lisaks kultuuritegijatele ka valla ja maakonna sõpruspiirkondade ettevõtjaid. “Eesmärk on pakkuda nendele võimalust Jõgevamaa firmade külastamiseks, nende juhtidega kohtumiseks ning majandussidemete loomiseks. “Nii oleksid Paunvere Väljanäitusele ja Laadale oodatud ettevõtted Leedust Kaišiadoryse ja ka Lätist Cesise rajoonist, kellega meil samuti pikaajalised koostöö suhted.” Astel märkis, et kaasa aidates selliste kontaktide tekkimisele saab omavalitsus anda oma panuse kohaliku ettevõtluse edendamiseks. “On oluline, et Palamusel toimuvale suursündmusele tuleksid ennekõike need Leedu ettevõtted, kes huvituvad eestimaisest toodangust ja teenustest,” ütles maavanem Viktor Svjatõšev, kes oli Kaišiadoryses viibinud Jõgeva maakonna ja Palamuse valla ühise delegatsiooni juht. “Ehk võiks kohtumised ja võimalikud ettevõtlussuhete loomised välismaa firmadega toimuda päev enne Paunvere Laata ja Väljanäitust,” arvas ta.

Loe edasi: Paunvere Laat ja Väljanäitus saab rahuvusvaheliste majanduskontaktide sõlmimispaigaks

Kolmapäeval on Toomased Tiigi seltsimajas

Toomas Valk musitseerimas libliklõõtsal koos poja Mõtusega Obinitsa Seto seltsimajas 9. oktoobril 2012 Setomaa sünni- ja lipupäeval. Foto: Meel Valk.

Tartu tantsuklubi: Toomased
Kolmapäev, 27. veebruar 2013 kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis lava Lõuna-Eestist pärit noorte meeste päralt, keda ühendab peale sama eesnime veel sügav huvi lõõtspilli- ja karmoškamängu vastu. Kõik Tartu tantsuklubisse kutsutud Toomased on tuntud lõõtspilli- ja karmoškamängijad, kes on aastaid tantsuklubides musitseerinud ja omandanud vilumuse tantsuks mängimisel ning mitmekülgse repertuaari. Lisaks publiku poolehoiule on need Toomased korduvalt pälvinud tunnustuse ja võitnud preemiaid mitmesugustelt rahvamuusikute võistumängimistelt. Tantsuks mängivad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Toomas Valk (libliklõõts, karmoška). Tantsuklubis mängitakse peamiselt rahvatantse Lõuna-Eestist ja Toomaste lemmiktantse võõrsilt.
Vahepeal on lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt.

Tantsuklubisse on osalema oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu heast pillimängust ja soovivad rahvatantse tantsida.
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Maaelu arengukava juhtkomisjon arutas maamajanduse mitmekesistamist

Eesti maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon arutas tänasel istungil maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetamist mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Elavaimat arutelu tekitasid toetatava ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa.

Tegemist on meetmega, mille eesmärk on maaettevõtluse mitmekesistamine ja arendamine ning seeläbi maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ja töökohtade loomine. Toetuse saajateks on planeeritud põllumajandustootjad ning mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad. Ettevõtete vanuseks on esialgu välja pakutud kolm aastat, et tagada meetme kaudu juba tegutsevate ettevõtete tegevuse mitmekesistamise toetamine.

“Erinevad uuringud näitavad, et tuge arenemiseks ning tegevusvaldkonna mitmekesistamiseks vajavad ettevõtted 3-5 aasta vanuselt ehk siis räägime selle meetmega tegutseva ettevõtte tegevuse mitmekesistamise toetamisest, mitte stardiabist,” rääkis toetusmeetme esialgset lahendust tutvustanud maaettevõtluse büroo juhataja Ülle Puusta. “Hiljuti valminud maaettevõtluse uuring näitas ka, et mikroettevõtjad kavandavad järgmistel aastatel eelkõige investeerida masinatesse ja seadmetesse, mille puhul investeeringuvajadus jääb 100 000 euro piiridesse.”

Ettevõtte vanus ja toetuse maksimaalne summa perioodi kohta tekitasid juhtkomisjonis ka kõige elavamat arutelu ning tehti ettepanekuid ettevõtte vanuse piir 36 kuult allapoole tuua ja toetuse maksimaalset summat tõsta. Küll aga tõdeti, et ettevõtte tegutsemine peaks olema tõendatud vähemalt ühe majandusaasta aruandega.

“Me peame vaatama, et erinevad meetmed ei hakkaks üksteist dubleerima. Päris uute ettevõtete loomiseks on olemas muid starditoetusi, samuti on nii praegu kui ka uude maaelu arengukavasse ette nähtud omaette starditoetus noortele põllumajandustootjatele,” sõnas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Toetus sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu, kuid arutelu toetuse täpsemate tingimuste üle jätkab eraldi töögrupis, kus otsitakse keskteed erinevate soovide ja vajaduste vahel. Samuti ootab põllumajandusministeerium arvamusi ja ettepanekuid kirjalikult.

Tänane maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni istung on järjekorras kümnes ning kokku on läbi arutatud 16 toetusmeedet, järgnevates juhtkomisjonides tuleb arutlusele veel 9. Maaelu arengukava 2014-2020 jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse käesoleva aasta aprillis ning vastu võtmiseks uuesti sügisel. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Lisainfot Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 koostamisest leiab Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.

Tähetants Sänna Kultuurimõisas

Tähetants on miski, mis toimub kogu aeg sinu sees ja sinu ümber. Põhimõtteliselt on see meie loomulik olek, paratamatu vabaduse aktsepteerimine. Nagu liiguvad, säravad, plahvatavad, surevad ja sünnivad tähed, teeme seda ka meie, kes me oleme loodud tähetolmust. Tähetants on liikumine harmoonias laiema tervikuga. See aitab avardada maailmatunnetust ja kogeda oma kohta universumis.

Laupäeval, 23. veebruaril tantsime Sänna Kultuurimõisas 5 rütmi tantsu (Tähetantsu) kell 15. Sel korral oleme vahelduse mõttes sini-valge-ruudulise-põrandaga saalis ning naudime selle ruumi omapära erilise lisana meie tantsus.

Tähetants on suurepärane võimalus võtta endale nädalas üks päev, kus olla vaba piiravatest kammitsatest, et tantsida, pööramata tähelepanu õigetele/valedele sammudele, lihtsalt vabalt ja orgaaniliselt järgnedes muusikale. Vaba tants lõõgastab, vabastab pingetest keha ja meele, julgustab seiklusrikkale rännakule iseenda sees, et (taas)avastada ennast oma eheduses, kauniduses ja tarkuses.

Eelnev tantsukogemus ei ole vajalik, kõik on igaühe sees juba olemas. Tähetantsus ei ole õigeid ega valesid valikuid, seal ei ole kritiseerijaid ja tänitajaid, kuidas oleks parem teha; tähetantsus pole ruumi klatšile ega kiusule, seal on ainult rõõm täiel rinnal elamisest (koos kurbuse, viha ja kõige muuga); tänulikkus, et oleme koos siin ja praegu.

Kokku kestab tants umbes poolteist tundi. Pane selga mugavad riided, soovi korral võid olla kleidis/seelikus, tantsime sokkides või paljajalu. Kultuurimõisa suures saalis (soe on).

Tasu 2 eurot.

 

Sänna Kultuurimõis

Missos alustab kodanikukino

Sel nädalal alustab Misso Rahvamajas tegevust kodanikukino – reedel, 22. veebruaril kell 19 linastub Hardi Volmeri verivärske ajalooline armastusfilm “Elavad pildid”. Filmis lööb kaasa Eesti näitlejate paremik: Ita Ever, Aarne Üksküla, Anu Lamp, Tõnu Oja jt.

Kodanikukino on MTÜ Kinobuss algatusel sündinud ettevõtmine, millega soovitakse koos kohalike aktiivsete kodanike ja vabaühendustega taaselustada filmikultuuri ning tuua rahvusvahelisi ja Eesti väärtfilme ka väikestesse maakohtadesse. Misso kodanikukino käimalükkaja Paul Nurme: “Plaanime Missos filme näidata esialgu korra kuus. Tahame häid filmielamusi pakkuda ka Eestimaa kõige kaugemas nukas.”

Suveperioodiks kolib Misso valla kodanikukino punkt Tsiistresse, kus uksed avab Tsiistre linamuuseumi suvekino. Suvekino filmiprogramm toob Eesti kagunurka valiku kino Sõprus väärtfilmidest.

Kodanikukino Missos toimub koostöös Prastuli Seltsiga ja PRIA Leader-meetme toel.

 

 

Filmi “Elavad pildid” treiler:

Vaata ka: www.misso.ee, www.linamuuseum.ee

RMK puhke- ja kaitsealasid külastati mullu 1,6 miljonit korda

RMK seireandmed näitavad, et möödunud aastal külastati RMK poolt hallatavaid puhke- ja kaisealasid 1,6 miljonil korral. Kasvanud on inimeste rahulolu seal pakutavate teenuste ja rajatistega, selgus Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitlusest.

Riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastati eelmise aasta jooksul 1,6 miljonit korda, mis on aasta varasemaga võrreldes ligi 80 000 külastuskorra rohkem. RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul olid külastatuimad kohad Tallinna, Nõva ja Peipsi põhjaranniku puhkealad ning Lahemaa rahvuspark.

Lisaks selgus uuringust, et RMK puhkealad on hästi tuntud – neist on teadlik 83% inimestest.

RMK loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi riigimetsa puhkealadel viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal. Lisainfo kõikidest võimalustest www.loodusegakoos.ee.

Parõmba võro keele tundja koolinoorõ omma teedä

Minevä nädäli saiva  olümpiaadil «Ütski tark ei sata taivast» selges kõgõ parõmba võro keele tundja koolinoorõ. Võitja omma Hollasõ Anett Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Rahmani Hebo Osola kooli 8. klassist.

Olümpiaadilõ kutsuti veebiviktoriinil «Ütski tark ei sata taivast» kõgõ inämb punktõ saanu opilasõ. Tulli 13 opilast 11. klassist  ja  15 opilast 8. klassist.

Edimädse kolmõ hulgan olli vanõmban vannusõrühmän viil  Ravva Madli-Greete (Vahtsõliina gümnaasium) ja Ilvese Merli (Võro Kreutzwaldi gümnaaasium, VKG). Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Kikka Liis (VKG) ja kolmanda kotussõ Vodi Ilmar (Haani kuul).

Tiidmiisivõigõlusõ pääteema oll’  seo aasta Põlva kihlkund. Tull’ teedä kihlkunna kuulsambit kotussit ja inemiisi.

Pääle seo tull’ võrokeelitsest jutust arvu saia ja pisokõnõ eesti keelest võro kiilde kah panda. Küsüti tuud kah, midä piässi tegema, et võro kiil alalõ jäässi. Opilasõ löüdse ütel’ meelel, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla.

Viktoriini «Ütski tark ei sata taivast» kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Kaarel Saha preemia tänavused laureaadid on teatriloolane Evald Kampus ning endine Vanemuise teatri direktor Paavo Nõgene. Preemiad antakse üle reedel, 22. veebruaril Vanemuise väikeses majas draamalavastuse “Paplid tuules” esietendusel, üleandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Saha-nimeline eraalgatuslik preemia on mõeldud teatri etendusi teenindavale ja lavastusi ettevalmistavale töötajaskonnale­. Traditsiooniliselt antakse igal aastal välja kaks preemiat: üks on Vanemuise teenekale töötajale, teine läheb väljapoole Vanemuist. Loe edasi: Kaarel Saha preemia saavad Evald Kampus ja Paavo Nõgene

Rõuge vald jagas aunimetusi

Aasta tulevikulootus 2012 - Risto Kööts.Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Foto: Jaanus Mark
Aasta tulevikulootus 2012 – Risto Kööts.Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Foto: Jaanus Mark

Eile tähistati Rõuge rahvamajas Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusega. Vallavanem Tiit Toots ja volikogu esimees Jaak Pächter andsid kätte 2012. aasta Rõuge valla aunimetused, millele eelnes Rõuge segakoori kontsert.

Tänavused tiitlisaajad on:

Aasta tegu – Olaf Hermani poolne panus Viitina küla arengusse. Ennekõike miljööväärtusliku mõisaaegse võimsa maakivihoone lagunemisest päästmise ning taastamise eest Viitinas. Nüüdsest püüab korrastatud ümbrusega hoone oma asukohaga pilke Viitinasse sissesõidul ja külast lahkudes.

Aasta kohaliku elu edendaja – Vivian Helekivi on panustanud oma vabatahtliku tööga Rõuge valla arengusse, tegusa projektikirjutajana algatanud ja vedanud mitmeid projekte, sealhulgas kuus viimast aastat valla traditsioonilist suurüritust Sänna Laat. Osaleb aktiivselt mitme Rõuge vallavolikogu komisjoni töös. Möödunud aastal said just tema eestvõtmisel uue hingamise naiste ja tütarlaste korvpallitreeningud Rõuges. Entusiastlik tiitlisaaja laulab ja mängib pilli, on Rõuge segakoori president ning lööb kaasa Rõuge Põhikooli hoolekogus ja Sänna Külakogus. Ta on hea huumorimeelega väsimatu ideede generaator ning sportlik ja eeskujulik pereema, kelle peres kasvab kolm tublit last.

Kauni sündmuse peakorraldajad Riina ja Ive. Foto: Jaanus Mark
Kauni sündmuse peakorraldajad Riina ja Ive. Foto: Jaanus Mark

Aasta kultuurielu edendaja – MTÜ Helikoor. Aasta kultuurielu edendajaks sai vabaühendus, kelle missiooniks on tõsta Rõuge tuntust, samaegselt tunnustades seda kodukohana. Samuti kohalike inimeste kaasamine piirkonna arendamisse, kultuurisündmuste mitmekesistamine, erinevate põlvkondade ühendamine ning traditsioonide ja väärtuste teadvustamine.

Aasta hariduselu edendaja – Rõuge Põhikooli hoolekogu. Mitme aasta pikkuse aktiivse hoolekogu töö tulemusena on Rõuge Põhikooli jaoks välja töötatud koolivorm. Koolivormi kasutuselevõttu toetasid Rõuge valla aukodanik hr Alexander von Samson ja Kohaliku Omaalgatuse programm.

Aasta sportlane – Kail Piho. Aasta sportlaseks valitud noormees alustas sporditreeninguid juba 5 – aastaselt. Praegu Eesti kahevõistluse koondisse kuuludes võistleb edasipüüdlik sportlane maailmakarika etappidel, tuues võõrsil tuntust Rõuge vallale. Karjääri esimesed maailmakarika sarja punktid said teenitud 2012. aasta veebruaris Tšehhimaal Liberecis ning edasi kulges aasta juba tõusvas joones. Maailmakarikasarjas tema hetke parim – 16.koht – sai saavutatud eelmise aasta novembris Norras Lillehammeris toimunud võistlusel. Varasemate aastate saavutustest on ette näidata head kohad Juunioride maailmameistrivõistlustel, Põhjamaade noortemeistrivõistlustel ning esikohad Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassis.

Aasta tulevikulootus – Risto Kööts. Tegemist on tubli Sänna kandi noorega, kes juba Rõuge põhikoolis õppides paistis silma imelise lauluoskuse ja hea võru keele tundmisega. Lauldes praegu Kreutzwaldi Gümnaasiumi segakooris pälvis ta eelmisel aastal Võrumaa Laulukaruselli võistlusel eripreemia isikupärase esituse eest. Ta on silmapaistev oma õpingutes ja kultuuri tundmises, millest annab aimu eelmisel aastal vastu võetud Kreutzwaldi stipendium, mis antakse ühele tublile gümnasistile. Maakonna ühe parima võru keele ja kultuuri tundjana on ta pälvinud esikoha Võru Instituudi võistlusel “Ütski tark ei sata taivast”. Ta on aktiivne valla kultuurielus kaasalööja, olles Rõuge segakoori laulja ja Sänna segarahvatantsu rühma “Käsikäes” tantsija.

Aunimetuste kätteandmise järel esinesid Indrek Kalda ja Toomas Lunge kontsertkavaga “Lugusid ja laule laiast ilmast”.

Virumaa muuseumide mälumängu võitis Rakvere linna võistkond

lv võistkondSA Virumaa Muuseumid korraldatud Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud mälumängu võitis taas Rakvere Linnavalitsuse võistkond, kes edestas Lääne-Viru Maavalitsuse ja Rakvere Gümnaasiumi võistkonda “Kill änd kill õgen”.

Virumaa Muuseumid oli koostanud 30 küsimust Eesti Vabariigi ajaloo kohta, mis käsitlesid Eesti Vabariigi ajalugu alates selle sünnist kuni tänapäevani. Osalema tuli 14 kolmeliikmelist võistkonda üle Lääne-Virumaa. Võitjale pani Virumaa Muuseumid välja reisi Stockholmi ja Kuningliku relvamuuseumi külastuse.

Võitja võistkond tegi kena žesti ja kinkis auhinnareisi parimale koolile, Rakvere Gümnaasiumi võistkonnale, kuhu kuulusid Mihkel Veski, Rait Vetik ja Kristo Palo.Rakvere Linnavalitsuse võistkonda kuulusid Urmas Tamm, Marti Kuusik ja Jaanus Nurmoja.

Hilje Pakkanen

Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele

Ees reas parim piimakarjakasvataja Tõnu Post (vasakul) ja parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan. Tagumises reas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti koos ministeeriumi teenetemärgi saajatega. Foto: Artur Sadovski
Ees reas parim piimakarjakasvataja Tõnu Post (vasakul) ja parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan. Tagumises reas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti koos ministeeriumi teenetemärgi saajatega. Foto: Artur Sadovski

Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis anti üle ministeeriumi teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandusvaldkonna ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele ning ametnikele. 

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse,  maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel või tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga. Kokku anti välja viisteist hõbemärki ja üks kuldmärk. 

Kuldne teenetemärk: 

Rein Nigul on Eesti piimanduse arendaja ja eesvedaja, kes pole märkamata jäänud ka välismaal – 2010. aastal tunnustas Soome president Tarja Halonen Rein Nigulit Soome Lõvi rüütelkonna I klassi rüütlimärgiga. 1962. aastal võimeistrina alustanud Rein Nigul on juhtinud erinevaid piimatoodete kombinaate, põllumajandusministri asetäitja ja kantslerina põllumajandusministeeriumi ning konsulteerinud Soome, Ukraina, Valgevene ja Balti riikide piimandusettevõtteid. Alates 2001. aastast on Rein juhatuse esimees Tallinna Külmhoone Läti tütarettevõttes Livonia ning juhatuse liige ja ostudirektor AS-is Valio.  Loe edasi: Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele

Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis 2012. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Tõnu Posti Kõljala Põllumajanduslikust OÜst ning parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Aldo Vaani Oüst Topi Mõis. Aunimetused anti kätte täna, Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis.

„Võitjad jäid silma sellega, et nad on pikka aega karjakasvatusega tegelenud ning näidanud stabiilselt väga tublisid tulemusi,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Parima karjakasvataja tiitliga tunnustame suurt pühendumust ja pikaajalist tööd.” Loe edasi: Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Vudilasse oodatakse laupäeval hõbekala püüdma

HOBEKALALaupäeval toimub  Kaiaveres Vudila mängumaal kolmandat korda kalapüügivõistlus Vudila Hõbekala, kus peaauhinnaks on kohalikus ettevõttes Lingalaid valmistatud sõudepaat.

Vudila mängumaa eestvedaja Kajar Lemberi sõnul kalastakse Vudila Hõbekalal Kaiavere järvel, mis on üks liigirikkamaid veekogusid Vooremaa järvestikus.

“Kõige rohkem saab seal talvisel ajal kätte ahvenat ja särge,” ütles Lember. “Igal kalastajal lubatakse püüda ühe püügivahendiga, kas siis kirptirgu, sikuti või talvise ujukõngega. Vahendi valik sõltub suuresti sinna riputatavast peibutisest.”

Lember märkis, et Vudila Hõbekalal autasustakse kuut paremat individuaalvõistlejat ja kolme võistkonda,  samuti kuut kuni 16 aastast last ja noort ning kolme naist.

Tänavugi on parimale kalastajale auhinna välja pannud kohalik ettevõtte OÜ Lingalaid. Eriauhinnad on ka suurima kala püüdjale, stiilsemale kalastajale ja võistkonnale. Auhinnatavad on ka perepäeva raames toimuvad tegevused. Kõigi kalastajate ja sündmusel osalenute vahel loositakse ka sel aastal sõiduauto. Täpsed reeglid ja lisainfo on Vudila kodulehel. Sel aastal saab ka esimest korda osta soodsamalt pilet meie e-pileti keskkonnast. Mida rohkem inimesi seda võimalust kasutab, seda kiiremini sujub kindlasti kohapealne registreerimine ja muu sinna juurde kuuluv.

“Eelmisel aastal oli Vudila Hõbekalal üle 800 osaleja,  kellest lig 350 tegeles kalapüügiga. Ülejäänud võtsid osa teistest tegevustest. Ise arvame, et inimesi võiks sel aastal olla vähemalt sama palju ja sellise rahvahulga vastuvõtmiseks oleme sel korral kindlasti veelgi paremini valmis, ” ütles  Lember. “Tänavu saavad kõik kohaletulijad uudistada ka meie uusimat suuratraktsiooni – suvehooajaks valmivat üle Vudila kõrguvat liumäge.”

Jaan Lukas

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Põlva Vallavolikogu kinnitas Põlva linna ja valla ühinemise lepingu

Kolmapäeval, 20. veerbuaril toimunud Põlva linna- ja vallavolikogu ühisistungil astuti Põlva linna ja valla ühinemisel suur samm edasi. Istungil arutati ja kooskõlastati eelnevalt avalikustatud ühinemislepingu eelnõule esitatud ettepanekud. 

Vallavolikogu võttis 20. veebruari istungil vastu kaks otsust. Esimese otsusega kinnitati ühehäälselt Põlva linna ja valla ühinemisleping ning teise otsusega taotletakse vabariigi valitsuselt Põlva valla ja Põlva linna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks.Taotluse esitamise osas oli vallavolikogu üksmeelne. Otsuse poolt hääletas istungil osalenud 14 volikogu liikmest 13 liiget, 1 volikogu liige hääletamisest osa ei võtnud.
Põlva linnavolikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Põlva valla ja Põlva linna ühinemiseks üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks erakorralisel istungil 27. veebruaril.

Ühinemise tulemusena moodustuks üle 10 000 elanikuga omavalitsus, mis oleks üks Lõuna-Eesti suurimaid omavalitsusüksusi Võru ja Valga järel. Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna. Seetõttu on kahes omavalitsuses elavate elanike elukorraldus sedavõrd läbi põimunud, et omavalitsuste ühinemine oleks väga loogiline samm. Ühinemisel saaks korrastatud ja ühtlustatud kõik eluvaldkonnad, millega tegeleb kohalik omavalitsus. Suureneks omavalitsuse investeerimisvõimekus ja muutub läbimõeldumaks ka investeeringute teostamine. Kindlasti paraneks lõppkokkuvõttes kodanikele omavalitsuse poolt osutatavate teenuste kvaliteet.

Allikas: polvamaa.ee

Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest

Seoses keskkonnakomisjonis arutlusel oleva jahiseaduse eelnõuga, esitas Eesti Loomakaitse Selts riigikogus peetud keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil omapoolsed ettepanekud, mis lähtuvad eelkõige eluslooduse igakülgsest kaitsest. Eelnõu tõsisemateks probleemideks on metsloomade arvu piiramatu loodusest eemaldamine majanduslikul eesmärgil, küttimismahtude otsustamine riigi kontrolli alt väljas oleva organi poolt ning jahikoerte katsetamine ehk nende oskuste testimine elusat metslooma kasutades. Loe edasi: Jahiseaduse eelnõu peab lähtuma eluslooduse igakülgsest kaitsest

Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Nädalavahetusel toimus Rakvere gümnaasiumis Eesti Väitlusseltsi korraldusel keskkoolinoorte Eesti meistrivõistluste teine etapp. Kaks päeva kestnud võistlusel pidid üle kogu riigi kokku tulnud gümnasistid eitama või jaatama seda, kas riigi kulul kõrghariduse saanud noored peaksid töötama vähemalt kolm aastat pärast hariduse omandamist Eestis. Loe edasi: Rakveres väitlesid noored üle Eesti

Kuidas teha kogukonnakroonikat audiovisuaalsete vahenditega

Rahvakultuuri Keskus korraldab koolituse huvilistele, kes soovivad õppida käsitsema kaamerat ja muid tehnilisi vahendeid filmi tegemiseks, et jäädvustada olulisemaid hetki pere- või kogukonnasündmustelt.

Koolitus sisaldab loenguid, praktilisi tunde ja individuaalset e-õpet õpetaja
juhendamisel. Materjali salvestamis- ja monteerimisoskuse omandamiseks peab õppima asujal olema videosalvestusvahend ja arvutioskus (Word, PowerPoint).
Koolitus toimub neljal päeval – 7. märtsil, 4. aprillil ja 9. mail ning ühel
päeval septembris 2013  Rahvakultuuri Keskuses Tallinnas, J.Vilmsi t 55.
Kursust juhendab meediaprojektide juht ja režissöör Jüri Tallinn.
Koolituse üks eesmärk on siduda uued tegijad ka kultuuripärandi aasta
sündmuste jäädvustamisega, mis leiavad aset kõikjal üle Eesti.
Registreerumine telefonil 6009291 ja aadressil www.rahvakultuur.ee –kursused
ja registreerumine-25.veebruarini 2013.

Kadrinas tähistatakse EV juubelit …. saunas

Kadrina Saunaklubi - KSK - Kadrina Sauna Club - Kadrina, EstoniaKadrina saunaklubi tähistab Eesti Vabariigi 95. aastapäeva saunas. Vastuvõtt toimub 24. veebruaril sauna lahtioleku ajal, teatab saunaklubi liige Rein Sikk. Saunalisi kiidavad ja tervitavad Kadrina Saunaklubi president, direktor ja teised tublid liikmed ning sõbrad. Kavas kulinaarsed ja intellektuaalsed üllatused, teleriekraan toob teieni parimad palad EV 95. sünnipäeva tähistamisest mujal Eestis ja laias ilmas. Lisaks ovõib igaüks anda vabalt oma panuse, ükskõik millise, et muuta EV 95. sünnipäev Kadrina sauna ülevaks ja meeldejäävaks.

Vastuvõturõivad on etiketijärgsed, lillede asemel tuleks kaasa võtta kaseviht. Sissepääs on saunapileti esitamisel.

l.

Võrumaa pärjab väärikamaid

Helgi Noormets

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel autasustab Võru maavalitsus väärikamaid. Maakonna kõrgeima autasu – Võrumaa vapimärgi – pälvis tänavu Helgi Noormets. Helgi Noormetsa südameasjaks on eakate inimeste heaolu eest seismine. Helgi Noormetsa asutatud ansambel Vannamuudu on rõõmustanud inimesi Kandle lavalt ja viinud külakosti Lõuna-Eesti Haiglasse ja Sõmerpalu Hooldekodusse. Tema organiseeritud esinemisi on toimunud kaugemalgi: Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Venemaal.

Helgi Noormets on Võrumaal õpetajaametit pidanud 33 aastat: andnud kehalist kasvatust, juhendanud ja saatnud akordionil arvukaid rahvatantsuringe. Tema sulest on ilmunud raamat “Võrumaa spordist läbi aegade”. Kaasautorina on ta olnud tegev raamatu “Koorilaulu ja puhkpillimuusikaga läbi kolme sajandi” väljaandmisel. Helgi on toimetanud Võru valla lehte 1997. aastast kuni 2011. aastani, kaasautorina kirjutab ta tänaseni. Helgi Noormets on Võru vallas kodukaunistamise liikumise eestvedajaks, tema enda hobiks on väike aed ja lilled.

2003. aastast tegutseb Helgi organiseerimisel Võru vallas reisiklubi, milles on osavõtjaid üle 100, käidud on 22 välisreisil.

Helgi kodukohas, Parksepa alevikus, on loodud Helgi eestvedamisel MTÜ Kodukotus Parksepa, üheskoos peetakse talguid.

Võrumaa teenetemärk omistatakse pillimees Elmar Ruusamäele, kes  “tohterdab” ainulaadse kauni kõla ja välimusega August Teppo Lõuna-Eesti tüüpi lõõtsapille. Kui palju Elmar neid oma elu jooksul on teinud, vanameister enam ei mäletagi. Aga lisaks vahelõõtsa tegemisele oskab Elmar pilli juures ka muid vigu parandada, sellepärast käivad tema juures pillimehed üle Eesti. Elmar remondib lõõtsapille suurest armastusest pillide vastu. Tema suurim rõõm selle töö juures on olnud korras pill ja rahulolu pilliomaniku näol.

Tunnustuse pälvisid ka  mitmed teised Võrumaa väärikad inimesed.  Võrumaa kultuurielu edendaja 2012  on Misso rahvamaja kunstiline juht Edda-Karin Luht, Võrumaa külaelu edendaja  MTÜ Tagaküla Laulu Mängu Selts Kungla juhatuse esimees Ene Andrejev,  Võrumaa maaelu edendaja nime pälvis  Võrumaa Talupidajate Liit MTÜ, parim kohalik omavalitsus aga Rõuge vallavalitsus.

Võrumaa ettevõtluse Suur Veduri tunnustuse pälvis puidufirma  AS Barrus ning Väikese Veduri nimetuse polüuretaantooteid valmistav Estelaxe OÜ.

Tunnustused antakse üle EV 95. aastapäeval.

Rakveres avati Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja

Lindi lõikamine
Lindi lõikamine

Täna, 18.veebruaril avati Rakveres pidulikult Eesti taasiseseisvumisaja esimene, selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja. Piduliku lindi lõikasid läbi linnapea Toomas Varek, arhitekt Reio Avaste, tellija esindaja Üllar Vaserik ja ehitaja esindaja Raivo Saremat.

Avamisel iseloomustas hoone arhitekt Reio Avaste hoonet järgmiselt: “Tavandimaja kujundamisel on omavahel läbi põimitud lihtsa klassikalise Eesti maa-arhitektuuri elemendid väärika esindusliku sakraalarhitektuuri omadega, et leida tasakaalukas üleminek mitmes mõttes. Kalmistult linnakeskkonda ruumilise objektina ja olevikust igavikku selles toimuvate tseremooniate toimumispaigana. Lihtsa, kuid mõjuva vormi ja naturaalsete materjalidega peaks hoone seisma vaikse ja mõtliku toena inimestele nende tõsistel hetkedel.”

Loe edasi: Rakveres avati Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja