TULEVAL AASTAL TOIMUB 15. VABA RAHVA LAUL RAPLAS

Vaba Rahva Lauluks valmistuv Ülo Kannisto Haapsalus.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Urmas Saard, reporter

Vaba Rahva Laulu traditsiooni looja ja korraldaja Ülo Kannisto teatas mõned päevad tagasi, et praeguseks on Rapla Tammemäe lauluväljak broneeritud järgmise aasta 17. augusti kuupäevale.

Loe edasi: TULEVAL AASTAL TOIMUB 15. VABA RAHVA LAUL RAPLAS

TÕNU KALJUSTE JA TALLINNA KAMMERORKESTER KUTSUVAD KAMBJASSE JA HAGERISSE

Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester Kambja kirikus 2021.
Foto: Margit Tohver-Aints

Grammy võitja ning rahvusvahelise haardega dirigent Tõnu Kaljuste teeb neljandat aastat järjest suvelõputuuri Eestimaa kaunitesse maakirikutesse koos Tallinna Kammerorkestriga. Seekord tähistatakse Kaljuste 70. sünnipäeva ja Tallinna Kammerorkestri hiljutist 30. sünnipäeva.

Loe edasi: TÕNU KALJUSTE JA TALLINNA KAMMERORKESTER KUTSUVAD KAMBJASSE JA HAGERISSE

MEENUTUSÕHTU VALTU MAIL: TENNO TEETS 90

Esmaspäeval, 8. augusti õhtul toimunud kogunemine Tenno Teetsi mälestuskivi juures.
Foto: Aare Hindremäe

Heino Laiapea, agronoom ja Tenno Teetsi õpilane

Kehtna valla Kaerepere alevik ja küla tähistasid terve nädala Kaerepere rahva esmamainimise 610. aastapäeva erinevate üritustega. Üks neist pühendati siin oma elutöö teinud kolhoosiesimehe Tenno Teetsi 90. sünniaastapäevale.

Loe edasi: MEENUTUSÕHTU VALTU MAIL: TENNO TEETS 90

RAPLA VALLAS AVATI ESIMENE TOIDURINGLUSKAPP

Rapla toiduringluskapi avamine. Foto: Tanel Vahter

27. juulil avati Raplas valla esimene kogukondlik toiduringluskapp. Toidukapi eesmärk on võimendada jätkusuutliku tarbimise ideed ning see on suunatud kõigile elanikele. Päikesepaneelidel töötav toidujagamise kapp kutsuti ellu kogukonna, vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate koostöös.

Loe edasi: RAPLA VALLAS AVATI ESIMENE TOIDURINGLUSKAPP

RAPLA VALLA NIMEL EKSITATI ELANIKKE PETUKÕNEDEGA

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Rapla vallavalitsuse teatel jõudis käesoleva nädala keskpaigas vallamajja info, et inimestele on helistatud ja räägitud nagu olnuks nad vallas toimunud loosimise tulemusena osutunud võitjaks. Korralike auhindade seast sai valida diivani või vaiba vahel. Seejärel küsiti õnneliku võitja aadressi.

Loe edasi: RAPLA VALLA NIMEL EKSITATI ELANIKKE PETUKÕNEDEGA

VIGALA JÕE LAIENDAMINE VÕIMALDAB SUURENDADA KAITSEVÄE KOHALOLEKUT RAPLA KANDIS

1. aprilli pressisõnumile lisatud foto

Rapla vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti poolt väljaläkitatud 1. aprilli pressisõnumi teatel kohtusid kohaliku valitsuse ametnikud täna Mereväe ülema ja Kaitseväe juhatajaga, et arutada Vigala jõe laiendamist eesmärgiga luua Kesk-Eestisse Mereväe tugipunkt.

Loe edasi: VIGALA JÕE LAIENDAMINE VÕIMALDAB SUURENDADA KAITSEVÄE KOHALOLEKUT RAPLA KANDIS

RÄNDNÄITUS „KODUKOHA KOMPASS” OTSAGA RAPLAS

Rändnäitus “Kodukoha kompass”. Foto: Eesti Koostöö Kogu

Alates homsest Raplamaa Keskraamatukogus peatuv rändnäitus „Kodukoha kompass“ avab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ja ärgitab neil teemadel kaasa mõtlema. Kompass-kettale kogutav kohalike hinnang näitab otsustajatele, millega inimesed on oma linnas rahul ja milles nähakse veel arenguruumi.

Loe edasi: RÄNDNÄITUS „KODUKOHA KOMPASS” OTSAGA RAPLAS

EESTI MIKROHOTELL KANDIDEERIB EUROOPA SUURELE ARHITEKTUURIPREEMIALE

Maidla loodusvilla. Foto: Tõnu Tunnel

Maidla ajaloolise mõisasüdame lähedal sooserval asuv pähklikoore suurune hotell on nomineeritud Euroopa Liidu Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemiale. Kõigest 28 m2 suuruse hotelli arhitektiks on Mari Hunt arhitektuuribüroost b210 ning tellijaks Maidla Nature Resort.

Loe edasi: EESTI MIKROHOTELL KANDIDEERIB EUROOPA SUURELE ARHITEKTUURIPREEMIALE

KOHILA SAAB STANDARDRÖÖPMELISEL RAUDTEEL PEATUSE

RBE juhatuse esimees Tõnu Grünberg ja Kohila vallavanem Uku Torjus allkirjastamas koostöölepingut Rail Balticu kohaliku peatuse projekteerimiseks ja ehitamiseks. Foto: Roland Muur

Teisipäeval, 12. jaanuaril sõlmiti Kohila vallavalitsuse ja Rail Baltic Estonia vahel koostööleping Rail Balticu Kohila peatuse projekteerimiseks ja ehitamiseks. Vastavad koostöölepingud sõlmitakse 2021. aastal kõigi valdadega, kuhu Rail Balticu peatused ehitatakse.

Loe edasi: KOHILA SAAB STANDARDRÖÖPMELISEL RAUDTEEL PEATUSE

HAGERI KOGUDUSEL TÄITUB 800 AASTAT

Hageri kirik. Foto: Vello Kuusmaa

Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu kirjutab Kohila valla kodulehel, et alanud aastal tähistab Hageri Lambertuse kogudus oma tegevuse 800. juubeliaastat. Kogudusele rajamiseks lõid eelduse taani misjonärid. On teada, et 1219 – 1220.aastatel harjulasi ristinud ja ka Hageri kiriku ehitamist alustanud preestrid olid pärit Taanist, Ribe linnast. Sealt nad tõid Hagerisse kaasa ka nimipühaku Lambertuse nime ja austuse.

Loe edasi: HAGERI KOGUDUSEL TÄITUB 800 AASTAT

VÕIDUPÜHA MÄLESTUSTULE TEEKOND TORIST LÄBI PÄRNU TALLINNASSE

Trivimi Velliste asub mälestustulega Pärnust teele paraadilinna Tartusse, 2019. a 22. juunil. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Tänavuse eriolukorra tõttu Kaitseliidu paraadi ei korraldata.

Loe edasi: VÕIDUPÜHA MÄLESTUSTULE TEEKOND TORIST LÄBI PÄRNU TALLINNASSE

RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVALI AJAKAVA

Rapla Maarja-Magdaleena kirik. Foto: Urmas Saard / Külauudised

XXVIII Rapla Kirikumuusika festival avab uksed 2. juulil Rapla Maarja-Magdaleena kirikus, ettekandele tuleb Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi looming. 12. juulil toimuval lõppkontserdil on laval Estonian Voices ja Kadri Voorand. Festivali korraldajaks on Muusikute fond PLMF.

Loe edasi: RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVALI AJAKAVA

„RIINIMANDA HELIN” RAPLAS

Raplas avatud skulptuur “Riinimanda helin”. Foto: Rapla vallavalitsus

Eile avati Rapla Kesklinna kooli kõrval jõekäärus Rapla noorte muusikakultuurile pühendatud skulptuur “Riinimanda Helin”. Endine Rapla Ühisgümnaasium on olnud pikalt Riinimanda kooride koduks ja seepärast sai ka skulptuur kooli kõrvale paigutatud.

Loe edasi: „RIINIMANDA HELIN” RAPLAS

MINI-SPORDIVÄLJAKU EHITUS MÄRJAMAAL

Multifunktsionaalse mini-spordiväljaku ehitus Märjamaa gümnaasiumi territooriumil. Foto: Kirsti Mau

Märjamaa valla kaasava eelarve 2018. a rahvahääletusel II-III koha saanud ning rahastamata jäänud multifunktsionaalse mini-spordiväljaku projekti teostamiseks esitas Märjamaa vallavalitsus projekti Raplamaa Partnerluskogu LEADER meetmesse, kus projekt sai positiivse rahastamisotsuse.

Loe edasi: MINI-SPORDIVÄLJAKU EHITUS MÄRJAMAAL

Vaba Vankriga hingedeajast jõuludeni

Raeküla Vanakooli keskusel on tavaks igal aastal tähistada madripidu. Rahvakalendrist madripäeva ei leia, aga Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab kooljakuul nii mardipäeva kui kadripäeva.

Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto Urmas Saard
Ragne Veensalu ja Maili Metssalu Raeküla Vanakooli keskuse rahva ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meil on nii vabad hinged, et oleks raske kuhugile riigiteatrisse ühele kohale ennast naelutada[/pullquote]Eile õhtuks veeres Raplamaalt Raeküla rahvale külla rändteater Vaba Vanker. Lavastuses “Eestlaste muistne jõululugu” jutustasid Maili Metssalu ja Ragne Veensalu naljakalt lustlikul ja õpetlikul moel vanarahva kombeid ning tavasid. Väikseid ja suuri naerutav jant kestis hingedeajast kuni jõuluperioodi lõpuni välja. 35 minuti sisse mahtus hingedepäev (2. november), kadripäev (25. november), andresepäev (30. november), luutsinapäev (13. detsember), toomapäev (21. detsember), jõulud (25. detsember).

Loe edasi: Vaba Vankriga hingedeajast jõuludeni

Suur pildigalerii Järvakandi klaasimuuseumist ja Järvakandi vaadetest

20. juulil külastasid Sindi Naisliidu teadmishimulised naised paarikümne aasta vanust Järvakandi klaasimuuseumit, mis asub 1879. aastal asutatud klaasikoja juurde ehitatud tööliste majas. Ukse avas muuseumi varahoidja Külli Muromägi ja juhatas huvilised esmalt nõgisesse tuppa, kus kõigepealt äratas tähelepanu päris elusuurune klaasiahju makett.

Järvakandi klaasimuuseumis. Foto Urmas Saard
Järvakandi klaasimuuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Fantaasiaküllus, tundlik vormikõne, elegants ja täiuslikkuseni viimistletud proportsioonid iseloomustavad Pilvi Ojamaa klaasidisaini[/pullquote]Muromägi seisatas tema enda pikkusega võrreldava klaaspudeli kõrval ja küsis, kas keegi teab selle otstarvet? Selgus, et sellistest pudelitest on ka Järvakandis aknaklaasi toodetud. Aga muuseum ei jutusta üksnes Järvakandi klaasi valmistamise ajaloost. Seinale riputatud kaardilt saab täieliku ülevaate Eesti klaasikodade kunagisest paiknemisest läbi ajaloo. Hüti oli Eestis esimesena tegutsemist alustanud klaasikoda (1628-1664). Läbi aegade on Eestis tegutsenud üle poolesaja klaasitööstuse. Tehislikult saadakse klaasi kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel ning vajalike lisandite manustamise teel. „Kas on olemas ka looduslikku klaasi,” küsis giid. „Jah. looduslik kvartsklaas võib tekkida välgulöögist, vulkaanilise tegevuse tagajärjel, samuti meteoriidi langemise tulemusena.

Loe edasi: Suur pildigalerii Järvakandi klaasimuuseumist ja Järvakandi vaadetest

Avatud talude päeval Atla mõisas

Täna toimub viies üleriigiline avatud talude päev. Külalisi võtavad vastu paljud põllumajandustootjad ja talupidamised. Tänavu olid üle poolte taludest avatud juba laupäeval. Ka Atla mõisahärra Raivi Juks ja mõisaproua Kristel Luige ootasid juba eile külalisi avatud talude päevale.

Atla mõisaga tutvumas. Foto Urmas Saard
Atla mõisaga tutvumas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve[/pullquote]Sindi Naisliidu rahvas saabus aegsasti enne kokkulepitud aega Atla mõisa, mis asub Raplamaal Juuru vallas. Tulba külge kinnitatud erinevatesse suundadesse juhatavad viidad suunasid kaheksasse paika. Vaatamist ja kuulamist jätkunuks terveks päevaks ning kauemakski. Üks parklale lähematest hoonetest on vana viljaait, mis nüüdseks sisustatud mõisakeraamika poeks ja kohvikuks. Oodates mõisniku tulekut sai kasutada mõisaproua vabu minuteid, mis tal keraamika müügileti taga ostjatega suhtlemisest üle jäid. Kahele mehele, bussijuhile ja mulle, pühendatud aeg kujunes põnevaks ekskursiks mitmetuhande aasta tagusest ajast tänaseni. Kunagi loksunud muistne Läänemeri lausa mõisamaade servas. Kauge ajaga on Kristelil kokkupuude väga isiklik ja vahetu. Ta on leidnud siitsamast mõisamaalt koguni iidse kivikirve.

Loe edasi: Avatud talude päeval Atla mõisas

Jaak Uibu: Peru kooli ajalugu hoidis mind kuu aega mälestustes kinni

Vana-Vigala rahvamajas toimus Peru kooli kokkutulek ja peeti mälestuspäeva: vaadati näitust „Ajarännak Peru kooli radadel”, meeleolu eest kandsid hoolt Wäega Wärgi Pillinaised, ajaloolise ülevaatega esines Jaak Uibu, Peru kooli õpilane aastatel 1953 – 1956.

Jaak Uibu. Foto: erakogu

Kohalviibinu sõnul tuli tänasele kogunemisele väga palju rahvast kokku. Vastavalt varajasemale lubadusele avaldab Külauudiste infoveski Jaak Uibu ettevalmistatud ettekande „Peru kooli ajaloost 1841 – 1969” täies mahus, kuigi autori loal seda siiski vähesel määral toimetades.

[pullquote]tänapäeval on Kivi-Vigala põhikoolis õpilasi poole vähem ja õpetajaid kümme korda rohkem[/pullquote]Peru kool (vanades kirjades ka Pero kool) töötas 19. sajandil 59 aastat ja 20. sajandil 69 aastat – kokku siis 128 aastat, mis on viis inimpõlve. Mul on lihtne meeles pidada Peru kooli algust, sest minu sündides möödus kooli asutamisest täpselt 100 aastat. Enne 1841. aastat teda veel ei olnud ja peale 1969. aasta tulekahju teda enam ei olnud. Aga 128 aasta vältel ta tegutses. Kooli olemasolu ajal toimusid suured ajaloosündmused, mis mõjutasid õpilaste saatusi. Minu katse sellest ülevaadet anda käib küll üle jõu, aga proovime siiski.

Loe edasi: Jaak Uibu: Peru kooli ajalugu hoidis mind kuu aega mälestustes kinni