Selleks nädalavahetuseks on Kadrina majutused broneeritud, sest 26.-27. novembril toimub Kadrina Huvikeskuses täiesti esmakordne sündmus – esimesed Euroopa õhuakrobaatika meistrivõistlused.
Loe edasi: ESIMESED EUROOPA ÕHUAKROBAATIKA MEISTRIVÕISTLUSED KADRINAS
15. juunil kell 14.00 leiab aset ajalooline hetk – Kadrina alevikus tõmmatakse Eesti ühe populaarseima filmi “Kevade” lavastajale Arvo Kruusemendile pühendatud pingilt salajane katteloor. Ürituse teeb veel tähelepanuväärsemaks asjaolu, et 94-aastane režisöör on avamisel kohal.
Loe edasi: „KEVADE” LAVASTAJALE PÜHENDATAKSE PINK, MILLE SARNAST POLE NÄHTUD
Kadrina valla Noortevolikogu eestvedamisel toimub 26. novembril Kadrina Huvikeskuses suur Lääne-Virumaa maakondlik noorte inspiratsioonipäev “Sõbraks iseendaga”, mis keskendub vaimse tervise heaolule. Enda lugusid jagavad noortega Sass Henno, Mikk Pärnits, Karl Robert Saaremäe ja Ülle Lichtfeldt. Õhtu lõpetab Jüri Pootsmann DUO.
Loe edasi: KADRINAS TOIMUB INSPIRATSIOONIPÄEV NOORTELE
Kadrinas otsitakse esindusliku konverentsiga vabaühenduste edulugusid ja mõtet ning Mihhail Lotmani loengu kuulamise järel uuritakse kokkutulnuilt kas seltsitegevusel on tulevikus üldse tulevikku.
Loe edasi: KAS TULEVIK SOOSIB VÕI PÄRSIB SELTSITEGEVUST?
Nädalaga kandis kunstnik Ingmar Järve Kadrina spordihoone seinale Lääne-Virumaa uhkeima ja suure tõenäosusega ka suurima seinamaalingu. Kõrgust on „Ussikuningal“ kümme ja laiust lausa üheksateist meetrit. Tänavakunstifestivali Stencibility 2015 käigus Lääne-Virumaa keskraamatukogu seinale maalitud tammine rüütel on näituseks pea poole väiksem.
Loe edasi: UHKE USSIKUNINGAS VALVAB KADRINAT
Kadrina vallas, Loobu mõisa kõrval asuvas kuivatis, etendub Andrus Kivirähki „Liblikas“.
Loe edasi: ANDRUS KIVIRÄHKI ”LIBLIKAS” LOOBU JÕE ÄÄRES
Laupäeval, 17. juulil leiab Nostalgiakeskus “Kadrina” paemüüride vahel aset täiesti omamoodi nostalgiahõnguline minifestival “Moosekants Kadrinas”, kus astuvad ebatraditsioonilise kavaga üles Wiiralt, Marten Kuningas, Taavi Peterson, Timur Ilikajev, Janno Reim (Super Hot Cosmos Blues Band, Nevesis) ja Stanislav Bulganin jt.
Loe edasi: MOOSEKANTS KADRINASPüüdke leida Eestimaalt mõnd surnuaeda, eriti veel sajanditevanuse ajalooga rahulat, kus ei oldaks hädas vanade metall-ristidega, mis pärinevad hooldajateta haudadelt. Kadrina teeb nüüd teednäitava sammu ja annab uue hingamise kiriku veerel roostetavale sajakonnale ristile.
[pullquote]ristide kunstiline taaskasutus on abiks ja eeskujuks paljusid teisi Eestimaa kalmistuid painava ristiprobleemi lahendamiseks[/pullquote]Laupäeval, 2. novembril kell 18 avatakse Lääne-Virumaal, Kadrinas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne Ristisalu, mille autoriks on kunstnik Teet Suur ja materjaliks üle aegade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutust leidvad metallristid.
Idee Kadrina ristide eksponeerimisest kunstilise Ristisaluna sai alguse 2015. aasta aprillis, kui ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku veerel seisvad ristid vajaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeerimist. Selleks kaasati kunstnik Teet Suur, kes on spiraalikujulise maketi „Maa ja taeva vahel“ autor.
Loe edasi: Hingedepäeval avatakse Kadrinas ainulaadne Ristisalu
Kui seni on avatud mälestuspinke auavalduseks muusikutele, heliloojatele, kirjanikele, sportlastele ja teistele ühiskondlikult väljapaistvatele isiksustele, siis Kadrina Saunaklubi (KSK) juhatuse liige Rein Sikk peab tõenäoliseks, et kinnitamata andmetele toetudes tuleb pidada Kadrina Saunanaise pinki täiesti ainulaadseks terves maailmas.
[pullquote]Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele[/pullquote]Käesolev aasta pole juubelihõnguline mitte üksnes kümnendat kevadet Teeme Ära talgute korraldajatele. Tänavu oktoobris täitub 10 aastat päevast, kui mittetulundusühinguks muudetud Kadrina saunaklubi asus OÜ Kadrina Kommunaali asemel ise oma kodualeviku sauna päris ametlikus vormis majandama, kuigi toimetati abistavalt juba hulk aega varemgi. Seega on juubeliaastaks valitud kingitus ja auavaldus kõigiti õigeaegne tegu.
[pullquote]Naised tulid appi vaskplaati kinnitama[/pullquote]„Pingi looja või loomisele õhutaja oli Andres Nukk, KSK juhatuse liige, KSK direktor, aktiivne toetaja, susija ja pusija,“ mäletas Sikk. Nukk ise polnud kuidagi selle jutuga päri. „Võtsime kaks lähestikku kasvanud kaske maha ja asetasime ühe saareplangu kändudele. Naised tulid appi vaskplaati kinnitama,“ selgitas vähese jutuga Nukk ja kiitis saunasõprade ühist mõtet.
Kadrinas Sauna tänaval aset leidvad saunasõprade kuumad puutalgud lähevad ajalukku Saunanaise pingi piduliku avamisega.
Kadrina saunasõbrad ühinevad 6. mail üleriigilise Teeme Ära üleskutsega täie tõsidusega ja annavad kõigest väest tööle pihta. Kuumaks aetakse ka Eesti vanim järjepanu tegutsev külasaun, et pärast talguid kondid pehmeks vihelda. Aga enne sauna minekut avatakse pidulikult Saunanaise pink.
Talgujuht Rein Sikk teatab Lääne-Virumaa Kadrina alevikust, et Saunanaise pink on pühendet kõikidele naistele, kes kütavad sauna, kes koristavad sauna, kes müüvad saunas pileteid. Aga ka neile naistele, kes saadavad oma mehed sauna, kes ootavad oma mehi saunast, kes on ka ise saunas küll lõbusaks leilitajaks, küll vingeks vihtlejaks kui ka kõnekaks külauudiste kuulutajaks.
„Loomulikult meenutab pink kõiki me rahvale alusepanijaid, saunas sünnitanud naisi,“ rõhutab Sikk. Seega: „Elagu naised saunas, elagu saunanaised,” leiavad sauanaise pinki avavad saunamehed. Saunamehed lisasid, et Saunanaise pink Kadrinas Sauna tänava sauna ees sobib jala puhkamiseks nii naistele kui meestele, nii saunasõpradele kui ka mitte niiväga sauna sõpradele. „Loomulikult on see parim paik, kus veelkord üle rääkida see, mida naised saunas rääkisid!”
Urmas Saard
Samal teemal:
Mullu suvel oma kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud Kadrina saun kutsub lehekuu kuuendal päeval kuumale puutalgule, et Teeme Ära käigus saagida ja lõhkuda saunapuid ning korrastada teadaolevalt Eesti vanima järjepanu tegutseva külasauna ümbrust.
„Tuleme kokku selleks, et vanim järjepannu tegutsev külasaun ikka me ihuharimise mekana toimiks,“ teatab talgujuht Rein Sikk Lääne-Virumaal asuva Kadrina valla Kadrina alevikust ja kutsub inimesi Sauna tänavale, et kell 11 asuda töö kallale. Rein palub kaasa võtta ohjeldamatu Kadrina kandi ja sauna-aate. Lisaks aatelisusele läheb tarvis ka mootorsaagi, kirveid, rehasid, töökindaid. Aga siiski rõhutab ta esmavajadusena tublidust, hääd tuju, töötahet ja sõbralikku meelt.
Kõigile talgulistele lubatakse ilma raha küsimata suppi. Ka saun ja saunamuuseum on talgulistele priilt kättesaadav. Naised pääsevad sauna kell 14. Meestel tuleb kannatlikult oodata 18.30-ni. „Sauna ikka vihaga, kuid vihata,“ manitseb Rein, kelle sõnul on tänahommikuse seisuga juba veerandsada inimest lasknud ennast talguliste nimekirja panna. Oodatud on 35 talgulist.
Tasub minna ka Teeme Ära kodulehele ja vaadata Facebooki.
Urmas Saard
Samal teemal:
Jõuluvanade ülemaalise konverentsi toimumise paik Kadrina pakatas rohketest elamustest ja kohtumistest, mille täielikuks kirjeldamiseks napib sõnu.
Pärast seda, kui jõuluvanad Vohnja ja Hulja külastusretkelt tagasi tulid ja staadionil võistelnud taatide, -memmede ja päkapikkudega ühinesid, toimus huvikeskuse saalis koduste lastega kohtumine. Huvikeskuses olid avatud ka jõuluhõngulised töötoad ja noortekeskuses heategevuslik jõulukohvik. Kohviku tulu läks Kadrina kiriku soojapuhuri soetamiseks. Sealsamas jõulukohviku kõrval olevas letis sai õuejahedusest ruumi siseneja keha soojendada Haeska küla Tänava talu jookidega. Helina ja Margus Meripuu degusteerisid oma valmistatud jooke, mida eriti kiitsid Läänemaa jõuluvanad. Sortiment oli lai, aga piisas ka poolest topsikust pihlaka veini maitsmisest, et saada veidi sooja ja veenduda toote headuses.
Pikemalt tasub peatuda rõõmsameelsel jõulukontserdil, mis toimus vähemalt paarsada inimest mahutavas huvikeskuse saalis. Eeskava sisaldas kuraditosinajagu esinemisi, mis andis ülevaatliku läbilõikke Kadrina rahva mitmekülgsest isetegevuse heast tasemest. Kuraditosinale etteastele lisandus veel üks ootamatus ja pärast seda ei kiirustatudki enam saalist lahkuma enne kui punastes kuubedes ja seelikutes habemekandjad pääsesid Kadrina kultuurilembelise rahva haardest välja.
Loe edasi: Kadrina laulis ja tantsis jõuluvanade ülemaalisele konverentsile
Alates tänasest teeb Külauudiste portaal mitme ülevaatliku loo ja suurte pildigaleriidega tagasivaate läinud nädalavahetusel Kadrinas ja Rakveres aset leidnud 17. Ülemaalisest Jõuluvanade Konverentsist, mis toimus Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse eestvedamisel ja koostöös kohalike inimestega.
Põhjaliku ülevaate koostamine sai võimalikuks tänu Pärnumaa jõulutaat Vidi abile. Vidi hoolitses selle eest, et reporteril ja kaameramehel ei jäänud midagi olulist nägemata.
[pullquote]Jõulutaatide, -memmede ja päkapikkude kogunemine algas 2. detsembri hommikul Vaiatu külas asuva Kolu mõisa peamaja suures saalis[/pullquote]Kui mullu jõulukuine Kadrina valla ajaleht Kodukant kuulutas kõhklematult 2017. aastal toimuva advendiaegse ülemaalise jõuluvanade kogunemise nende kodupaiga sajandi sündmuseks, siis oli sõnum kindlasti sedavõrd tõsiselt võetav, et kannustas kõike oma silmaga kaema minema. Loodetud poolesaja punakuuelise jõulutaadi, -memme ja päkapiku vägi osutus lõplikul ülelugemisel küll veidi väiksemaks, aga ka 36 väärikat Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse esindajat jätsid endast maha vapustava mulje. „Oma habeme ja kepi nimel teen jõuluöösel tuhat imet,“ võisid sajad uudistajad kuulda ühtviisi nii Kadrinas kui Rakveres ja mitte keegi ei kahelnud sõnade võluväes.
Loe edasi: Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse XVII konverents liikus Kolu mõisast Kadrina alevikku
Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.
„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.
„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.
Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.
Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.
Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.
Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.
Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.
Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.
Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.
Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.
Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“
Urmas Saard
Samal teemal:
Soome 100 sünnipäevale pühendatud Viru Folgi korraldajad pöördusid Kadrina Saunaklubi KSK poole ettepanekuga rajada festivali ajaks Käsmu Sauna tänav. Liikursaunade omanikud, andke endast teada!
Kuna Soome ja saun on lahutamatud, tuleks Soome teemalise festivali ajal Käsmus kindlasti pakkuda ka erinevate saunade külastamise võimalusi. Käsmu saabuvad liikursaunad on kavas koondada Käsmu meremuuseumi ligidusse, luues nii kohapeal kohaliku Sauna tänava. Viru Folk toimub 11.- 13. augustini.
Siinkohal kutsub Kadrina Saunaklubi KSK endast teada andma kõikvõimalike liikuvate saunade omanikel, kes on huvitatud Käsmu Sauna tänava projektis kaasa lööma Kadrina saunaklubi direktorile Andres Nukale telefonil 508 9634.
P.S. Kadrina külasaunas jätkub unikaalse, väidetavasti tervendava mõjuga kerisekivi šungiidi testimine. Olete oodatud!
Pühapäeval, 29. novembril meenutatakse ministrite osalusel Kadrina kandist pärit Eesti Vabariigi esimest peaministrit ja riigivanemat Otto Strandmani tema sünnipäeval.
Koostöös Kadrina vallavalitsusega kutsub Konstantin Pätsi muuseum tähistama riigimehe austajad Vandu külas asuvasse Strandmani sünnipaika, kus minister Marko Pomerants asetab riikliku pärja ja kõneleb endine välisminister Trivimi Velliste. Kohal viibivad Strandmani sugulased, Kadrina valla juhid, Kadrina raamatukogu ja Neeruti seltsi juhatajad, Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed ja sõbrad.
Kolmveerand tundi hiljem leiab aset vestluskoosolek Kadrina Kirjandusklubis ehk raamatukogus, samas on avatud riigivanemate näitus ning näidatakse lühifilmi Otto Strandmanist.
Velliste selgitab, et Pärnust pärit filmilavastaja Jaan Kolberg on loonud koos kooliõpilastega Eesti riigivanematest dokumentaalfilmi, mis jutustab16-st Eesti riigivanemast. Film on vaadatav tervikteosena, aga soovi korral võib näha iga riigivanemat puudutavat lõiku ka eraldi. See võimaldab ajalootunnis valida materjali ja kasutada vastavalt vajadusele. Jälgides 16 riigivanema elulugu märkame, et mitte ükski neist ei surnud oma kodumaal loomulikku surma. 9 inimest vangistati, saadeti külmale maale, hukati ja maeti üldjuhul nimetusse hauda. Viiel õnnestus põgeneda välismaale. Otto Strandman võttis endalt elu pärast seda, kui oli saanud kutse ilmuda NKVD-sse. Meie rahvas peab teadma oma juhtidest ja praegu võime öelda, et neid ei ole unustatud. Film on hästi päevakohane, kuna kahjuks pole kuhugi kadunud ilmselged ähvardused meie riigi iseseisvuse suhtes.
Film on üks osa projektist “Õppides ajaloost”, mille teostamist on toetanud Kodanikuühiskonna sihtkapital, haridusministeerium ja kultuurkapital.
Urmas Saard
Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.
Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.
Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.
Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust
Lääne-Virumaal Kadrinas on käimas juba kolmas fotovõistlus aasta jooksul, et jäädvustada valla elu aastaring.
Kadrina kevadise fotovõistluse töid saab pildistada ja ära saata kuni mai lõpuni. Oodatud on igapäevaelu, valla oluliste paikade ja inimste jäädvustusi, mida tulevikus kasutada ka nii valla trükiste, presentatsioonide, aga ka veebikülgede illustreerimiseks.
Võitlusele fotosid saates annab iga autor automaatselt Kadrina vallale ja vallalehele loa saadetu tasuta kasutamiseks ja edasi levitamiseks.
Osavõtt on huvilistele vaba, soovitatavalt on oodatud suureformaadilised fotod JPEG (JPG) formaadis, mahuga vähemasti 1 MB või suurem. Faili pikim külg võiks olla 3000 pikslit, faili tihedus 300 dpi-d. Võistlustöid saata aadressile fotod@kadrina.ee.
Iga foto vajab kindlasti allkirja, kus on ära mainitud nii foto autor, pildistatud sündmus, objekt ja ka fotodel olevate inimeste nimed. Nii foto pealkiri kui autori nimi olgu kirjas ka fotofaili nimes.
Iga autor võib võistlusele esitada kuni viisteist fotot kas siis üksikuna või sarjadeks grupeerituna. Välja antakse peapreemia, publikupreemia, eripreemia parima inimesest tehtud foto eest, eripreemia parima spordifoto eest. Fotod pannakse kohe saabumise järjekorras avalikult vaatamiseks välja Kadrina valla fotoveebi. Publikupreemia määramiseks saab iga huviline seal fotosid oma nime all kommenteerida. Kõige enam positiivseid kommentaare saanud foto pälvibki publikupreemia.
Kadrina talvise fotovõistluse tööd on nähtavad siin ja siin.
Kokku on Kadrina fotovõistlustele saabunud enam kui 200 fotot, mida on valla fotoveebis vaadatud enam kui 9000 korda.
“Kadrina kandi maitsed” – sellist pealkirja kannab Viitna turismitalunik Sirje Kuusiku initsiatiivil kokku seatud ja fotograaf Avo Seidelbergi poolt üles pildistatud ning kujundatud unikaalne kõvakaaneline retseptiraamat.
Oma kulinaarseid saavutusi tutvustavad ja retsepte jagavad selles eesti- ja inglisekeelses raamatus 26 Kadrina kandi tuntud inimest, seltsi ja ettevõtet. Teadaolevalt pole ühelgi teisel Virumaa vallal sellist kodukandi praktilist suveniiri, mis tutvustab nii kohalikku kokandust kui ka ettevõtlust. Andes lisaks võimaluse kodukandi kokandushitte oma käega proovida. Kokaraamatu avalik esitlus toimus teisipäeval, 14. aprillil Kadrina Kirjandusklubi ruumes.
Kadrina Saunaklubi poolt korraldatavale Eesti väikepruulide parima õlle väljavalimise konkursile on registereerunud 40 hindajat, andis teada peakorraldaja Ülo Kais.
Ajaloo teine konkurss “Kadrina hää õlu 2015” toimub 28. veebruaril kell 17 Kadrina Rahvamajas ja testimisel on Eesti väikepruulikodade aasta parimad õlled. Spetsiaalne õllemuusika tuleb taustaks Kadrina taidlejailt. Toimingut juhib õlleguru Karmo Tüür.
Klaasikunstnik Riho Hüti poolt valmistatud õllemedalite laureaatide väljakuulutamisele järgneb õhtu Kadrina saunas.
Viieteistkümne erineva väikepruulikodades pruulitud õlle hindajate nimekirjas on 40 meest ja naist, sealhulgas ka Moldova suursaadik Victor Guzun ning Soome Õlleliidu juht Heikki Kähkönen.
Esindatud on ka mitmed Eestis tegutsevad sauna- ja õlleklubid.
Pealtvaatajad on oodatud ja teretulnud. Sissepääs prii.
Rein Sikk
Teisipäeval, 24. veebruaril algusega kell 17 korraldab Kadrina Saunaklubi oma presidendi vastuvõtu Tristvere kohvikus – vastu võtab Kadrina Saunaklubi president Ülo Kais.
Vabapääs kõigile aatelistele pidulistele, igale tulijale pits viina ja eriline sakusment!
Rein Sikk, Kadrina vallalehe Kodukant toimetaja
Tõenäoliselt on Kadrina üks esimesi omavalitsusi Eestis, kus rahvas selgitas avalikul hääletusel välja valla tähtsaimad vaatamisväärsused, parimad paigad kogemiseks, ilma mida nägemata pole te Kadrina valda näinudki. Tean ja näen: see lihtne samm on me inimeste kodupaiga patriotismi täna kenakesti õhutamas, oma väärtuste sisu selgitamas. Nii astus Kadrina teadlikult samasse ritta Londoni, New Yorgi ja Pariisiga, kus oma vaatamisväärsuste TOP 10 kogu ilmale näitamiseks ammu olemas, külalisi õhutamas.
[pullquote]Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhuta- vast liikumisest võrsuvat vaimutulu.[/pullquote]Kodutundele hoogu andnud samm polnud üldse raske, ega nõudnud suurt raha. Kuu aja jooksul detsembrist jaanuarini toimus kolmekümne võimaliku turismimagneti vahel hääletus valla raamatukogudes. Alevike ja külade kultuurikantsid jagasid paljundatud hääletuslehti rõõmu ning entusiasmiga. Lisaks said inimesed oma soosikuid valida vallaveebis, Google hääletuskeskkonda kasutades ja ka Faceboooki Kadrina kogukonnas. Kokku anti 2786 häält, mis on enam kui pool vallarahva arvust. Osaluse arvukuse üle võib uhkust tunda.
Nüüd on meil igale külalisele öelda, et valla vaatamisväärsuste tippu troonib Kadrina kirik, aga väärika koha said ka Neeruti mäed ja järved, Kadrina emakeeleausammas ja vabadussammas. Nüüd püüame oma TOPi hoolega levitada ja enesele oma väärtuste sisu ja lugu enam teadvustada, et seeläbi ka me külalised teaksid, mida virulased siinkandis hindavad.
Mu üleskutse on aga lihtne: Eesti 100 = TOP 10! Ehk valigem Eesti sajandaks sünnipäevaks igale vallale oma TOP 10. Vaimusilmas näen juba valdade veebikülgi ja voldikuid, buklette, kõigil kiri TOP 10. Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhutavast liikumisest võrsuvat vaimutulu. Imeilus oleks ju isamaa sajandal sünnipäeval hoida pihus üllitist, kuhu kõigi me omavalitsuste tähtsimad paigad talletatud. Toimetagem siis koos.
Olen tänulik iga teate eest, kus teil Eesti ja oma koduvalla asja ajades läheb. Veel parema Eestini!
Kadrina vald Virumaal otsib oma vaatamisväärsuste toppi ehk tippu. Teisitisõnu neid kümmet objekti, mida vaatamata ei saa Kadrina vallast korralikku ülevaadet ega arusaama.
Vähem kui kaks nädalat kestnud häältamine nii Facebooki keskonnas kui ka vallaveebis on kokku toonud enam kui pooltuhat häält 30 Kadrina valla objektile, mida said välja pakkuda ka vallakodanikud.
TOP 10 nimekirja Kadrina vallas kandideerivad näiteks Neeruti mäed, Neeruti järved, Neeruti mõis, Neeruti Kalevipoja monument, Viitna järved, Viitna kõrts, Viitna Arturi šašlõkibaar, Kadrina vabadussammas ehk mälestuskalju, Kadrina emakeele ausammas, Kadrina kirik, Kadrina rahvamaja, Kadrina jaamahoone, Kadrina keskkool, Neeruti seltsi seltsimaja, Kadrina saun, Kadrina paisjärv, Vohnja kool ja mõis, Udriku mõis, Kolu mõis, Kadrina hobujõu ausammas, Hulja Männi äri, Arbavere mõis, Ohepalu kaitseala j.t.
Detsembri teisest poolest saab hääli anda ka kirja teel ja valla raamatukogudes, täpsem info ilmub vallalehes Kodukant.
Kardina valla vaatamisväärsuste TOP10 selgub jaanuari teiseks pooleks, kui see kuulutatakse välja vallalehes.
Hääletada saab Facebookis: https://www.facebook.com/groups/kadrina/permalink/760751783973370/?qa_ref=qd
Lisaks vallaveebis: http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=37819
