RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT

Keskkonnaministeerium ootab kuni 4. juunini kommentaare ja ettepanekuid merestrateegia ajakohastatud seireprogrammile perioodiks 2021-2026.

Pärnu laht. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu laht. Foto: Urmas Saard / Külauudised

[pullquote]kuidas läheb planktonil, kaladel, hüljestel, lindudel ja merepõhjakooslustel[/pullquote]Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on kommenteerimisel olev programm varasema seire- ja andmekogumisprogrammi ajakohastatud versioon. Esimest korda koostati mereala seire ja andmekogumise programm 2014. aastal perioodiks 2015-2020, programmi tuleb uuendada iga kuue aasta tagant.

Mereala seire annab selge pildi, kuivõrd tõhusalt täidavad keskkonnakaitsemeetmed oma eesmärki ning kas mere seisund muutub paremaks. Samuti jälgivad seirajad mere seisundit mõjutavaid survetegureid.

Loe edasi: RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT

POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

Keskkonnaameti teatel saab liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisele kaasa aidata iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.

Kabli rannaniit. Foto: Urmas Saard
Kabli rannaniit. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja karjatada[/pullquote]Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks tuleb poollooduslikke kooslusi taastada ja hooldada. Taastamistegevustena toetab riik võsaraiet, pilliroo eemaldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt 22. maini 2020, esitades selleks taotluse.

Loe edasi: POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST

LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

Valitsus otsustas jagada loodus- ja keskkonnahariduskeskustele 150 000 eurot, sest seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga ei ole olnud keskustel võimalik õppeprogramme läbi viia.

Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard
Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.

Loe edasi: LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED

PURTSE JÕES TAASTATAKSE LÕHE LOODUSLIK SIGIMINE

RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas Keskkonnaministeeriumi LIFE IP CleanEST programmi raames Ida-Virumaal Purtse jõkke 12 000 üheaastast ja 3000 kaheaastast lõhe noorkala.

RMK Põlula kalakasvanduse lõhe noorkalad asustatakse Purtse jõkke. Foto: Urmas Saard
RMK Põlula kalakasvanduse lõhe noorkalad asustatakse Purtse jõkke. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kokku on Purtse jõkke alates 2005. aastast asustatud ligikaudu 800 000 lõhe noorkala.[/pullquote]RMK Põlula kalakasvanduse kalad asustatakse Purtse jõkke, et seal saaks taastuda lõhe looduslik sigimine. „Ajalooliselt oli Purtse jõgi üks parimaid lõhejõgesid Eestis. Jõgi oli tugevasti reostatud seoses põlevkiviõli tootmisega Kiviõlis, mis sai alguse eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel,” sõnab RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ta lisab, et kuigi jõe veekvaliteet on alates taasiseseisvumisest paranenud, on probleemideks likvideerimata  jääkreostus jõepõhjas ja rändetõkked.

Loe edasi: PURTSE JÕES TAASTATAKSE LÕHE LOODUSLIK SIGIMINE

EMA LÄKS METSISTE KAITSEKS KESKKONNAAMETI VASTU KOHTUSSE

EMA pöördus kohtusse peatamaks Keskkonnaameti poolt lubatud RMK raied 95 hektaril metsise elupaigas.

Metsis. Foto: Karl Adami
Metsis. Foto: Karl Adami

Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas eelmise nädala lõpus (3.02.2020) Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti (KeA) otsuse peale, millega lükati tagasi EMA vaie Mustjõe metsise elupaiga raiekavadele. Koos kaebusega andis kodanikuühendus kohtusse taotluse kaitsealuse linnuliigi elupaika väljastatud kahekümne ühe metsateatise kehtetuks tunnistamiseks.

16.03.2020 esitas Eesti Metsa Abiks Keskkonnaametile vaide 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks 95 hektaril Mustjõe metsise elupaigas. Amet lükkas vaide tagasi põhjendusega, et kodanikuühendus olevat vaidlustamise tähtaja mööda lasknud ning tähtaja ennistamiseks puuduvat mõjuv põhjus. EMA hinnangul on vaide läbi vaatamata jätmine ja tagastamine KeA poolt õigusvastane, rikkudes kodanikuühenduse õigust vaidemenetlusele ning takistades kodanikuühendusel keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmist.

Loe edasi: EMA LÄKS METSISTE KAITSEKS KESKKONNAAMETI VASTU KOHTUSSE

KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

Eesti, Rootsi ja Venemaa rollimängude entusiastid tutvustavad 31. jaanuaril Tartu loodusmajas keskkonnahariduslike rollimängude kogemusi ja praktikat.

Taru loodusmaja. Foto Aldis Toome
Taru loodusmaja. Foto: Aldis Toome

[pullquote]stsenaariumi kohaselt saab viia endaga kaasa piiratud hulga liike ja ressursse, kuna olukord maal on kliimamuutuste tõttu kehv[/pullquote]MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja Valge Karp korraldataval koolitusseminaril „Hariduslikud rollimängud“ tutvustatakse rollimängu kui mitteformaalset meetodit keskkonnahariduses.

Ürituse ühe korraldaja, Ederi Ojasoo sõnul on muutunud populaarsemaks mängulised õppemeetodid, kuid puudu jääb selleteemalistest koolitustest ja julgustusest, et kasutada oma töös teistsuguseid õppemeetodeid. Hariduslikud rollimängud muudavad õppimise lõbusamaks, motiveerivad õpilasi ning osalejad tunnevad end kaasatutena.

Loe edasi: KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

KUTSE LÕHETEEMALISELE FILMI- JA ARUTELUÕHTULE

Eestimaa Looduse Fond ootab reedel huvilisi lõheteemalisele filmi- ja aruteluõhtule Pärnusse Uue Kunsti Muuseumisse.

Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto Urmas Saard
Lõhe kohta tehtavad teaduslikud uuringud Pärnu jões. Foto: Urmas Saard

„Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringust teame, et Norra lõhe on eestlaste meeliskala,” ütleb Raul Kübarsepp, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kommunikatsiooniekspert. Tema sõnul on palju räägitud kasvatatud lõhe tervislikkusest, aga palju vähem pööratud tähelepanu kasvatuste keskkonnamõjule. Täna on Norras üle 900 kalakasvatuse ning vaatamata faktile, et tasapisi muutuvad need keskkonnasõbralikumaks, jätkub endiselt palju probleeme. Aastal 2018 pääses kasvatustest loodusesse umbes 300 000 lõhet, mis mõjutas tugevalt loodusliku lõhe olukorda. „Endiselt on probleemiks meretäid ning kasvatustest eralduv heide,” selgitab kommunikatsiooniekspert. „Artifishal filmis räägitakse neist probleemidest lihtsalt ja selgelt. Tule kohale ning arutame üheskoos pärast filmi, kas ka Eestis on sarnaseid probleeme ning kas peaksime muretsema Läänemerre planeeritud avamerekasvatuste pärast.”

Lõheteemaline filmi- ja aruteluõhtu leiab aset 17. jaanuaril algusega kell 18.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.

Urmas Saard

Pihkva regiooni haridustöötajad tutvuvad õppereisil Peipsi järve piirkondlike keskkonnahariduse võimaluste ja vahenditega

25.-27. novembril viibib ligi 30 Pihkva piirkonna haridustöötajat õppereisil Eestis. Kolmepäevane külastus sisaldab õppereisi Peipsi äärde, keskkonnahariduse teemalist ümarlauda ja seminari, kus tutvustatakse piirkondlikku keskkonnaharidust, selleks kasutatavaid vahendeid ja meetodeid. Eesti jagab külalistele oma kogemusi süsteemse lähenemise osas keskkonnaharidusele alustades “Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022” tutvustamisest kuni konkreetsete õppetegevuste tutvustamiseni.

Õpilased keskkonnahariduslikul parvesõidul Peipsi järvel. Foto Ederi Ojasoo, Peipsi Koostöö Keskus
Õpilased keskkonnahariduslikul parvesõidul Peipsi järvel. Foto: Ederi Ojasoo, Peipsi Koostöö Keskus

Õppereis on osa Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 kaasrahastatud projekti GreenMind tegevustest, mille eestipoolsed koordinaatorid on Tartu loodusmaja ja Peipsi Koostöö Keskus.

Tartu loodusmaja projektijuhi Eeva Kirsipuu-Vadi sõnul on piirkondliku keskkonnahariduse edendamine väga oluline, sest just see aitab lastel ning noortel luua side kodukohaga ning selle lähiümbrusega. Selleks, et keskkonnaharidus muuta atraktiivseks nii noortele kui ka juhendajatele, on väga oluline pakkuda neile uusi võimalusi, meetodeid ning vahendeid.

Projekti teise eestipoolse partneri, Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Margit Säre peab oluliseks piiriülese keskkonnahariduse edendamist ning ühiste meetodite ning materjalide väljatöötamist, kuna läbi selle luuakse alus erinevate institutsioonide ja ka põlvkondade vaheliseks piiriüleseks suhtluseks, mis on oluline äärealade jätkusuutlikuks arenguks.

Loe edasi: Pihkva regiooni haridustöötajad tutvuvad õppereisil Peipsi järve piirkondlike keskkonnahariduse võimaluste ja vahenditega

Pärnu linnavalitsus soovib Lavassaare karjääri keskkonnamõjude hindamist

Pärnu linnavalitsus teatas täna keskkonnaametile ja Lavassaare külaseltsile, et enne Lavassaare karjääri geoloogilist uurimist tuleks läbi viia keskkonnamõjude hindamine.

Lavassare. Foto Urmas Saard

Keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatakse kõikvõimalikke mõjusid, mida liiva ja kruusa kaevandamise jätkamine kunagises karjääris kaasa võib tuua.

Linnavalitsus on seisukohal, et kui tegu oleks uue rajatava karjääriga, tuleks geoloogiliste uuringute mittelubamist tõsiselt kaaluda. Praegu on aga tegemist eelnevalt kaevandatud alaga, mistõttu üksnes uuringute tegemine ei põhjusta Lavassaare elanike elukeskkonna halvenemist.

Elanikud kardavad, et uurimisluba tähendab automaatselt kaevandamise luba. Nii linnavalitsus kui keskkonnaamet leiavad, et geoloogiliste uuringute tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna kaevandamisõigust, kuid annab riigile olulist informatsiooni.

Lavassare. Foto: Urmas Saard →

Linnavolikogu kingib sajale linlasele keskkonnasõbraliku joogitopsi

Tallinna linnavolikogu kingib sajale tallinlasele biolaguneva joogitopsi, mida on võimalik korduvalt kasutada. Topse jagatakse soovijatele linnavolikogu hoone esimesel korrusel aadressil Vana-Viru 12.

Korduvkasutatav biolagunev joogitops. Foto Jukko Nooni
Korduvkasutatav biolagunev joogitops. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]selgus, et Eestis kulutatakse umbes 200 000 ühekorratopsi päevas[/pullquote]Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik rääkis, et aktsioon on seotud sügisel jõustuva muudatusega, mille kohaselt on alates 1. oktoobrist keelatud pealinnas toimuvatel avalikel üritustel kasutada toidu ja joogi serveerimiseks ühekordseid plastist nõusid. „Inimeste harjumuste muutmine võtab aega. Selle saja topsiga loodame anda tõuke neile, kes soovivad teha esimese sammu ja keskkonnateadlikumana edasi minna. Mõelgem ühekordsete plastnõude kõrval ka kohvitopsidele, mida väga paljud endale igal hommikul kioskist või tanklast kaasa haaravad,“ sõnas Terik.

Loe edasi: Linnavolikogu kingib sajale linlasele keskkonnasõbraliku joogitopsi

Tubakasuitsuga puutub Eestis regulaarselt kokku enam kui kolmandik töötajaist, mis on ootamatult kõrge näitaja

Regulaarselt puutub töökohal tubakasuitsuga kokku rohkem kui iga kolmas töötaja (35%), selgub 1500 töövõtja seas Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee poolt korraldatud uuringust. Ootamatult joonistub välja, et passiivseid suitsetajaid ehk neid töötajaid, kes puutuvad tubakasuitsuga kokku kolleegide tõttu, on rohkemgi kui ise töökohal suitsetajaid.

Illustratiivne pilt kultuuriselts Kerkau Võsateatri rahvatükist Turulüürika. Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt kultuuriselts Kerkau Võsateatri rahvatükist “Turulüürika”. Foto: Urmas Saard

Värskest uuringust selgub, et tubakasuitsuga puutub Eestis sageli (vähemalt paar korda nädalas) kokku tervelt 35% töötajaist. 17% tubakasuitsuga töökohal kokku puutuvatest töötajatest on ise suitsetajad ja 18% passiivsed suitsetajad, kes peavad tubakasuitsu regulaarselt taluma suitsetavate kolleegide tõttu.

Kõige enam on passiivseid suitsetajaid tööstuses ja tootmises (23% vastanuist), klienditeeninduses (21%) ning mehaanika ja tehnika sektoris (21%). Kõige vähem on passiivseid suitsetajaid infotehnoloogia sektoris, kus kolleegide tõttu puutub regulaarselt tubakasuitsuga kokku 7% vastanutest.

Lisaks toob uuring välja väga suured erinevused meeste ja naiste vahel. Nimelt pea iga teine mees (46%) viibib sageli tubakasuitsu keskel. Naiste seas on antud näitaja tunduvalt madalam (27%). Erinevused statistikas tulenevad sellest, et meeste seas on tervelt kaks korda enam neid, kes ise töökohal suitsetavad.

Loe edasi: Tubakasuitsuga puutub Eestis regulaarselt kokku enam kui kolmandik töötajaist, mis on ootamatult kõrge näitaja

Nõmme lasteaiad pidasid metsapäeva

Neljapäeval, 30. mail toimus Nõmmel Glehni pargis iga-aastane lasteaedade metsapäev.

Nõmme lasteaedade metsapäev. Foto Jukko Nooni
Nõmme lasteaedade metsapäev. Foto: Jukko Nooni

16. korda peetud metsapäeva eesmärgiks oli pakkuda lastele orienteerumisspordi abil avastamisrõõmu, tutvustada oma linnaosa üht kaunimat parki ja lähendada lapsi loodusele, õpetada ohutut liiklemist ning arendada koostööd Nõmme linnaosa lasteasutuste vahel.

„Omanäolise ürituse eestvedajaks on Rabarübliku lasteaed, tänu kellele Nõmme lasteaiad kevaditi Glehni pargis kokku saavad. Seekord osales metsapäeval 80 last seitsmest lasteaiast, kes said üheks päevast oma tavapärasest rutiinist välja ja veetsid aktiivse hommikupooliku looduses,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.

Lapsed läbisid kahe tunni jooksul kaheksa erinevat punkti, kus teadmisi jagasid politsei, maanteeamet ja Suukool, toimus orienteerumine, läbiti takistusrada, tehti fotojahti ja viljeleti metsamuusikat. Aja peale läbitud orienteerumisvõistluse võitis seekord Rabarübliku lasteaed, kes sai koju viia uhke karika.

Metsapäeval osalesid Lauliku, Männiku, Rännaku, Männimudila, Rabarübliku, Kasekese ja Kraavikrõlli lasteaiad. Üritust korraldab Rabarübliku lasteaed koostöös Nõmme linnaosa valitsusega.

Jukko Nooni

Viljandi pärimusmuusika festival loobub täielikult ühekordsetest plastnõudest

Põhja- ja Baltimaade üks suurimaid muusikafestivale, 25.-28. juulini toimuv Viljandi pärimusmuusika festival teeb alates sellest aastast uusi jõupingutusi jätkusuutlikus festivalikorralduses. Ühekordsed plastnõud asendatakse biolagunevatega, soodustatakse nõude korduvkasutust ning võetakse suund jäätmete maksimaalsele sorteerimisele ja ringlusse suunamisele.

Viljani pärimusmuusika ait. Foto Urmas Saard
Viljani pärimusmuusika ait. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Igal aastal külastab festivali ca 25 000 inimest, meeskonnaliikmeid on ca 300 ning artiste ligi 500.[/pullquote]„Viljandi pärimusmuusika festival pakub juba mitukümmend aastat oma publikule ja artistidele võimsaid elamusi. Selleks, et pärimus saaks kesta, tuleb keskkonda suhtuda hoolivalt ja vastutustundlikult – sest ainult nii saab pärimusel tulevikus olla ruum ja koht, kus eksisteerida,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg. “Suursündmustel tekib paratamatult palju jäätmeid ning seetõttu on neil looduskeskkonnale arvestatav mõju. Samas on just populaarsetel suursündmustel võimalik anda suurele hulgale inimestele positiivset eeskuju. Just seda soovimegi me Viljandis teha ning seepärast oleme tänavu sisse seadnud õige mitu uut lahendust, millega soovime publiku käitumist positiivselt mõjutada,” sõnab Kiviberg.

Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festival loobub täielikult ühekordsetest plastnõudest

Konnade kevadränne ja konnatalgud on taas alanud

Konnade massiline kevadränne on soojade kevadilmade tõttu taas hoogu kogumas. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke üles konnasid abistama ning palub autojuhtidel pimeduse saabudes olla väga tähelepanulikud nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes.

Konn. Foto Ireen Trummer
Konn. Foto: Ireen Trummer

[pullquote]vaid umbes 1% kõikidest konnakullestest suudab elada nii vanaks, et ise järglasi anda[/pullquote]Võimalusel võiks aprillikuu soojadel ja vihmastel hilisõhtutel vältida autoga sõite kohtades, kus konnad ületavad massiliselt teed.

“Kahepaiksed hukkuvad rände ajal suurel hulgal just sellistes piirkondades, kus läbi märgala viib tiheda liiklusega maantee,” selgitas “Konnad teel(t)” kampaania eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Kui maantee ääres on voolava veega veekogusid, lompe ja üleujutusalasid, kohtab ka seal tõenäoliselt rändavaid kahepaikseid. Kahepaiksete kevadise rände kestus sõltub ilmastikust, möödudes vähem kui nädalaga. Kui soe vaheldub külmaga, siis ränne peatub ja jätkub taas ilma soojenemisel,” lisas Kübarsepp.

Loe edasi: Konnade kevadränne ja konnatalgud on taas alanud

Erametsaliit palub metsa minekust loobuda

Eesti Erametsaliit tuletab kõigile meelde, et meie metsad on praegu äärmiselt tuleohtlikud ning võimalusel tuleks metsa minemist üldse vältida.

Metsarada Ruhnus Foto Urmas Saard
Metsarada Ruhnus. Foto: Urmas Saard

Erakordselt palavate ilmade ja põua tõttu on Rootsis ulatuslikud metsa- ja maastikupõlengud. Tulest pole puutumata jäänud ka Eesti loodus. Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Ando Eelmaa palub erametsaomanike nimel puhkajatel ja teistel looduses liikujatel metsa minemist vältida. „Panen inimestele südamele, et praegusel kuival ajal on igasugune tegevus metsas riskantne ning võimalusel palun lükata metsa minek edasi,“ sõnas Eelmaa. Iga väiksemgi säde võib kuiva metsaaluse süüdata. Kindlasti ei tohi metsas lõket teha, grillida ega suitsetada. Samuti on ohuks maastikusõidukitega liikumine.

Viimastel päevadel on tuleoht kõikjal Eestis suurenenud ning palavate ilmade jätkumisel suureneb see veelgi.

Sangastes istutatakse 100 tamme

19. mail algusega kell 11.00 toimub Sangaste Tammepargis tammede istutamine ja lustlik ülevallaline perepäev koos moedemonstratsiooni, ansambli ja piknikuga. Tammesid võivad tulla istutama kõik soovijad.

Sangaste Tammepargi ala Foto Timo Arbeiter
Sangaste Tammepargi ala. Foto: Timo Arbeiter

Tammed istutatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks ning iga tamme külge pannakse ka istutaja nimi.

Sellega aga ei piirduta – pärast tööd peetakse üheskoos maha üks tore perepidu. Päeva juhib lustlik vanatädi Loreida Võrumaalt, muusikaga vürtsitab päeva Ervin Lillepea ansambliga Kruiis, toimub Otepää noorte moedemonstratsioon ning pannkoogid küpsetavad külalistele Otepää Kinnaspunkti osavad naised. Pika laua taga peetakse ka piknikku, selleks tuleb kas endal söögipoolis kaasa võtta või osta kohapeal ja grillida.

“Tamm on kestvuse ja tugevuse sümbol. Tammepuu vägi on eestlasi alati lummanud – kui perre sündis laps või peeti pulmasid, istutati tamm selle mälestuseks,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg. “Ootame väga kõiki vallakodanike ja teisigi Sangastesse. Jäta oma jälg – istuta tammepuu Sangaste tammeparki!”

Loe edasi: Sangastes istutatakse 100 tamme

Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Narva-Jõesuu ja Narva linnapeale ning Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroole pöördumise, milles avaldatakse toetust Narva-Jõesuu ja Narva elanikele, kes soovivad Narva-Jõesuu omavalitsusüksuse alal asuvate riigimetsade kaitse alla võtmist.

Mereäärne männik Narva-Jõesuus Foto Urmas Saard
Mereäärne männik Narva-Jõesuus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eesti pikima, linna äärde jääva 6-7 kilomeetri pikkuse liivaranna atraktiivsus ja säilimine on otseses seoses kohalike männimetsade kaitsega.[/pullquote]Kuu aega tagasi toimus Narva-Jõesuus kodanikualgatuse korras kokku kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kaasamiskoosolek, mis tõi saali üle seitsmekümne inimese. Koosolekust võttis EMA vaatlejana osa ka Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi lektor Tõnu Ploompuu, kes samuti Narva-Jõesuu eriliste männimetsade kaitseks sõna võttis.

Kuna kaasamiskoosolekul käsitleti vaid eelmisel sügisel RMK poolt Narva-Jõesuus ligi 20 hektaril teostatud lageraieid, siis tegi EMA töögrupp Maa-ameti kaartide abil teostatud mõõtmistega kindlaks, et lisaks RMK raietele on Narva-Jõesuu erametsades lähiaastatel teostatud peaaegu 80 hektari ulatuses lageraieid).

Loe edasi: Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Soojemad ilmad äratasid kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub konnasid ohutult üle tee abistama sinna, kus rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.

Konn kivil Foto Urmas Saard
Konn kivil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.[/pullquote]Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni, on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid just tihedama inimasustusega paikades. “Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suuremas kadumisohus ja seetõttu vajavad meie abi olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne, ” ütles “Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud,” kiitis Kübarsepp aastast aastasse kaasa löönud vabatahtlikke.

Loe edasi: Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.

Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele Foto Liis Raal-Virks
Saint-Marie saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele. Foto: Liis Raal-Virks

[pullquote]Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma[/pullquote]Kuna tegu on keskkonnaalase projektiga, millega püütakse tõsta osalevate õpetajate ja õpilaste ning ka kogukondade keskkonnaalast teadlikkust ning vähendada seeläbi kliimamuutusi, nende mõju ja ulatust, lähtuti ka projektikohtumise tegevustes kohaliku keskkonna eripära väärtustamisest ja kohalike aga ka globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisest.

Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.

Loe edasi: Kuninga kooli esindus osales Kariibidel keskkonnaalasel projektikohtumisel

Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik

Püüan olla mõistev ja lugupidav Hans Solli seisukohtade suhtes, mida ta avaldas eelmise aasta sügisel ilmunud arvamusloos „Hans Soll: Sindi väliujula võimuhaaramine“ (Pärnu Postimees, 21. november 2017). Mõistan loodusest ja kalade heaolust hooliva vanahärra nördimust, kui Sindi paisu lammutamine ja kavandatud kärestiku rajamine ei toimu oodatud tempos. Samas tekitab Soll teema käsitlemisega küsimusi, mis kahandab oluliselt arvamusloo usaldusväärsust, kui esitab tegelikkust eiravalt lugejatele eksitavaid teateid.

Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja Foto Urmas Saard
Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja. Foto: Urmas Saard

„Ulatuslik töömaht, kulu ega risk pole vastavuses ujulaga kaasneva sotsiaalse hüvega (kui see üldse väärib hüve nimetust, sest möödunud suvel ei käinud ujulas keegi suplemas),“ väidab Soll, kelle kinnitusel on Sindi väliujula kasutatavus mõõdetav nulli lähedase numbriga. Vähemalt nii võib öeldust järeldada. Kust pärinevad sellised andmed? Kas loo autor on käinud ise kaunitel suvepäevadel olematuid suplejaid loendamas või lugenud vetelpääste teadetetahvlil väliujula külastatavuse arvude realt üksnes kõige viimast numbrit?

Põline sintlane Priit Kask on käinud Sindi ujulas ujumas kõigil aastatel alates aprilli lõpust kuni septembri lõpuni, kolm korda päevas. Tema sarnaseid suplejaid võib Sindis nimetada teisigi. Just need inimesed teavad öelda kõige täpsemalt kui palju on Sindi väliujulas tipphooajal veemõnude nautijaid. Ilusate ja keskpäraste suviste ilmade korral on külastatavus kindlasti kolmekohalise arvuga mõõdetav.

Loe edasi: Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik

Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest

Keskkonnaamet teatab Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest.

Sindi ujula 2017 aastal Foto Urmas Saard
Sindi ujula 2017. aastal. Foto: Urmas Saard

Väliujula asub Pärnumaal Tori vallas umbkaudu 550 m Sindi paisust ülesvoolu. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi lävendisse kärestiku rajamist. Sellepärast soovitakse Pärnu jõge süvendada ligilähedases mahus ca 46 000 m³. Jõge süvendatakse 350 m pikkusel lõigul enamvähem kogu ristlõike ulatuses. Sügavaima osa maksimaalne pikkus on ligikaudu 180 m ja laius 70 m. Settimisvaru tagamiseks peab sügavus minimaalse veeseisu korral olema ujula piirkonnas 2,2 m. Selleks süvendatakse jõe põhi kõrguseni 0,50 m abs ehk ligikaudu 2 m sügavamaks võrreldes praegusega.

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur ja otsustaja Keskkonnaamet.

Sindi väliujula süvendustööde KMH aruande eelnõuga saab tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris Roheline 64 või Keskkonnaameti veebilehe alalehel.

KMH aruande kohta saab Keskkonnaametile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikus käesoleva aasta 1. kuni 23. märts. KMH avalik arutelu toimub 26. märtsil algusega kell 15.00 Keskkonnaameti Pärnu kontori suures saalis.

Urmas Saard

Kodanikuühendus osundab värbkaku pesitsusalal toimunud ebaseaduslikule raidele

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile kaebuse, kuna riiklikud ametkonnad lasid viimaste päevade jooksul lagedaks raiuda saja-aastase männiku otse kaitsealuse värbkaku püsipesitsusalas. Raieid ei aidanud peatada ka tööde algust pealt näinud inimeste protest.

Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal Foto pressisõnumiga
Ebaseaduslik raie kaku pesitsusalal. Foto: pressisõnumiga

[pullquote]Ilmsesti on otse pesitsusalas teostatud lageraie näol tegemist linnu tahtliku häirimisega talvitumise ajal[/pullquote]28. jaanuari pärastlõunal teavitas Eesti Metsa Abiks avaliku foorumi liige meie ühendust tõigast, et Vääna-Jõesuus Jahilossi tee ääres alustati samal hommikul metsaraiet. Kuna tegemist oli kodanikule teadaolevalt värbkaku pesitsemisalaga, mis tähendab, et seal ei tohi käia 1. veebruarist kuni 31. juulini ning isendi häirimine on ka muul moel seadusega keelatud (LKS § 48 ja § 55), siis täitis ta oma kodanikukohust ning uuris kiiresti, mida kaku kaitseks ette võtta.

EMA koordinaatorid juhendasid teda kiiremas korras Keskkonnainspektsiooni poole pöörduma, et kaitsealuse linnu püsipesitsusala laastamisest ning linnu häirimisest teada anda. Järgmisel hommikul helistas sündmuse pealtnägija KKI lühinumbrile ning andis inspektsioonile info üles. Sealt öeldi aga, et kuna Keskkonnaamet on loa väljastanud, siis võivat metsamehed seal edasi raiuda ning metsa välja vedada kuni esimese veebruarini, mil algab liikumiskeeld.

Loe edasi: Kodanikuühendus osundab värbkaku pesitsusalal toimunud ebaseaduslikule raidele

Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) andis 2017. aasta keskkonnateo tiitli Asko Lõhmusele ja Raul Rosenvaldile nende panuse eest teadusargumentatsiooni toomisel avalikku metsadebatti. Keskkonnakirve sai Keskkonnaamet, kes andis seadust eirates loa teha Nursipalus suurel maa-alal lageraie.

Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks Foto Urmas Saard
Keskkonnakirves Keskkonnaametile, kes andis seadust eirava loa Nursipalu lageraieks. Foto: Urmas Saard

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald paistsid möödunud aastal silma sõnavõttudega meedias, Riigikogus ning mitmetel avalikel üritustel, elavdades ja rikastades metsadebatti. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilised väärtused ning tutvustasid laiemalt säästva metsanduse tähendust. “Teaduslikud uuringud ning argumendid peaksid olema Eesti metsade kaitsmise ja säästliku majandamise aluseks. Tunnustame Asko Lõhmust ja Raul Rosenvaldi, kes lisaks nõudlikule teadustööle osalesid aktiivselt ka avalikus metsadebatis, luues niimoodi soodsama pinnase teaduspõhiste otsuste sünniks ning säästva metsanduspoliitika edenemiseks,” selgitas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. Ühtlasi rõhutasid EKO liikmed keskkonnategu valides, et teadlaste vaba voli oma seisukohti tutvustada ja arvamust avaldada on ühiskonnas väga oluline.

Loe edasi: Keskkonnateo tiitli pälvisid teadlased, kirve Keskkonnaamet