XX Võru Folkloorifestival LUGU 16.-20. juuli 2014

Lugude jutustamine on me elus nii loomulik asi, et me mõni kord ei märkagi selle erilisust. Me räägime perele õhtulauas samal päeval toimunust, vanaisa räägib pojapojale oma poisikesepõlvest. Armastajad räägivad loo üksiolemisest jne.

Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale.

Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.

Mis saab lugulauludest või tantsulugudest aga siis, kui kokku saavad erinevad rahvad, erinevad kultuurid, kel igal ühel on rääkida oma lugu? Need lood me festivalile toomegi.

Meil on rääkida ka oma lugu – 20 korra saamise ja olemise lugu. Seega vaatame sel korral ka festivaliloo algusesse ja kulgemisse. Ja ehk mõnel hetkel mõtleme ka selle peale, et mis oleks saanud siis, kui see Võrumaa jaoks nii loomulikuna tunduv festivalilugu oleks jäänud sündimata…

Kosmosesse on saadetud sadu loomi ja lugematu arv putukaid

Kadri Valner

Belka_ja_Strelka_Olin sel esmaspäeval üle 20 aasta Moskvas. Ja muu hulgas käisin kunagises kuulsas rahvamajanduse saavutuste näitusel VDNHs. Mäletate, see on see koht, kus igal liiduvabariigil oli oma näitusemaja, kus tohututel väljakutel pritsisid vett kullatud purskkaevud ja mille lähedal seisab kuulus  monument “Tööline ja kolhoositar”. Oma lapsepõlveaegse käigu ajal  avaldas enim muljet Kosmosepaviljon, kus ees ja sees suuremaid ja väiksemaid kosmoseaparaate.

Täna on VDNH suur lõbustuspark, kosmosepaviljonist on järgi jäänud suveniiribokse täis kõle maja, mille ees seisab üks rakettidest. Just esmaspäeval, kui mina selle ees seisin, tähistati näituseväljakul aga Belka ja Strelka päeva – 53 aastat varem käisid need kaks loomakest kosmoses. Nii oli 19. august Nõukogude kosmonautikale oluline daatum.

Inimesed on ikka kasutanud loomi seal, kus on endal liiga ohtlik olla. Just hiired olid esimesed ümber maakera lendajad ja seda 1957. aastal. Lisaks neile ja koertele on lähetatud kosmosesse rotte, jäneseid, kilpkonni,  USA eelistas ahve, kes enim sarnanevad oma arengult just inimesele. Täna aitavad väiksemad loomad prussakatest merisigadeni mõista elusorganismidega kosmoselennul toimuvaid muudatusi.

Nõukogude Liidus algas koerte lennutamine kosmosesse Saksamaalt sõjasaagiks saadud rakettide koopiatega 1951. aastal. Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan ning jõudsid pärast saja kilomeetri kõrgusele tõusmist elu ja tervisega maale tagasi. Aga nende puhul ei olnud tegu kosmoselennuga, seega paraku neile me nii pikka pai ei saa teha või nii head vorstijuppi anda, kui Belkale ja Strelkale.

Kokku tehti selliseid 100–150 km kõrguseid lende 29, mille käigus ka mitu koera oma elu kaotas. Nii omandati kogemusi koerte treenimisel kitsas ruumis viibimiseks, töötati välja mullikujuline klaasist kiivriga skafander ja kabiin.

Kuulus Laika oli 1957. aastal esimene elusolend, kes jõudis orbiidile. Tegemist oli segaverelise, ühelt Moskva tänavalt püütud kolmeaastase emase koeraga. Tema lendas Sputnikul nr 2, mille orbiit ulatus juba 1660 kilomeetri kõrguseni maapinnast. Stardi ajal tõusis Laika südamelöökide sagedus, kuid taastus varsti pärast kosmosesse jõudmist. Orbiidil Laika isegi sõi korra. Lennu edasise käigu kohta on aga üpris vähe teada. Alles 45 aastat hiljem, teatas üks vene teadlastest Texases toimunud Maailma kosmosekongressil, et tegelikult elas Laika kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel.

Kuigi Laika ei elanud kosmosereisi üle, tõestas eksperiment, et reisija jääks orbiidile lennates ellu ning kannataks kaaluta olekut. See lend varustas teadlasi esialgse informatsiooniga sellest, kuidas elusad organismid reageerivad kosmoselennu tingimustes. Nõukogude Liidus looma kindlasse surma saatmine küsimusi ei tekitanud, küll aga korraldati mujal maailmas selle vastu protestimiitinguid küsimusega, kui suured peaksid olema omandatud teadmised, et need vääriks looma hukku.

Ja siis jõudis kätte 19. august 1960. Baikonurilt lennutati kosmosesse kaks krantsi – Belka ja Strelka. Nemad tulid ka tagasi ööpäevaringselt kosmosereisilt. Loe edasi: Kosmosesse on saadetud sadu loomi ja lugematu arv putukaid

Luua Metsanduskool juubeldab täna

Luua mõisTäna tähistab Luua Metsanduskool oma 65. aastapäeva. Ajaloo vältel on kool kandnud erinevaid nimesid ning hõlmanud mitmesuguseid erialasid.

Tänaseks on Luua Metsanduskoolist kujunenud rahvusvaheliselt tunnustatud loodushariduse kompetentsikeskus, kus õpe toimub metsanduse, aianduse ja loodusturismi erialadel. „Oleme viimase paarikümne aastaga loonud sidemeid teiste riikide metsanduslike õppeasutustega, kellega teeme aktiivselt koostööd. Näiteks koostöös Soome, Hollandi, Austria, Saksamaa ja paljude teiste koolidega on õpetus Luual saanud senisest palju praktilisema suuna ning meie õpilased ja õpetajad käivad igal aastal praktikal välismaal,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu.

Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida igas vanuses õpilastel, koolitatakse põhikooli ja gümnaasiumi baasil. Täiskasvanuile pakutakse erialaseid täienduskoolitusi, mis sobivad erinevate metsanduslike huvidega inimestele, erametsaomanikest metsandusettevõtjateni. „Meie jaoks oluline märksõna on elukestev õpe ning õppija jaoks paindlikud õppevormid, sealhulgas töökohal õppimine,“ selgitas Zuba-Reinsalu. „Teeme tihedalt koostööd ettevõtetega, sest ühiselt vastutust kandes saame tagada tööturule vajalike teadmiste ja oskustega spetsialistide ettevalmistamise,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Homne, kooli 65. aastapäevale pühendatud sündmus algab 60 aastat tagasi rajatud puukooli-arboreetumis ning tutvumiseks on avatud ka kõik muud koolihooned. Mõisahoones toimub direktori vastuvõtt külalistele ning klubihoones peetakse pidulik aktus. Kõik vilistlased on taas oodatud koolipinki, kus kooli praegused õpetajad tuletavad meelde juba õpitud koolitarkusi. Tunnid hõlmavad dendroloogiat, üldaineid, metsanduslikku viktoriini ja maastikuehitust.

Luua Metsanduskooli on tänaseks lõpetanud ligikaudu 4800 õpilase, viimase 10 aasta jooksul on täienduskoolitustel osalenud umbes 8000 inimest.

Võru linn tunnustas sünnipäeval tublisid

Võru linna 229. sünnipäevale pühendatud Tamula järvekontserdil tunnustati inimesi, kes oma tegevusega on kaasa aidanud Võru paremaks muutmisele.
Võru linna teenetemärgi kavaler on 16 aastat Võru linnasauna pidanud Koit Ossa.
Võru linna vapimärgi kavalere oli sel korral viis:
kaitseväe orkestri ülem ja peadirigent, kolonelleitnant Peeter Saan Võru kultuurielu rikastamise eest;
Võru sõpruslinna Chambray-Les-Tours linnapea Christian Gatard Võru rahvusvaheliste suhete avardamise eest;
Ilmar Kudu Võru muusikaelu ja muusikahariduse pikaaegse ja tulemusliku arendamise eest;
Heiki Kelp viljaka panuse eest Võru kultuurielu korraldamisel;
Tarmo Tagamets kustumatu panuse eest Võru teatrielu edendamisel.

Võru linna sünnipäeval tunnustatakse traditsiooniliselt Võru kaunimate kodude omanikke.
Konkursil “Kaunid kodud 2013” pälvisid tähelepanu Külli ja Jaak Kärsoni kodu Petseri tn 22 ja Tiia Kiige ning Mart Arki kodu Petseri tn 1.
Suvekonkursi “Lilleline Võru” raames leidis tunnustust Aasa ja Väino Kinsiveri eramu Tulbi tn 16, Ene ja Aleksandr Künnapuu eramu Koreli tn 59, Võrumaa toidukeskus L.Koidula tn 7/ Katariina allee 2 ning Võrumaa taluturg Jüri tn 72.

Tartu lapsed saavad veel enne kooli laagrisse

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös toimub ERMi Näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) 26.-30. augustil kell 11-13 linnalaager TARKUS TEEB TUGEVAKS. Laagrisse on oodatud eriti algkooli- ja eelkooliealised lapsed, aga hakkama saavad ka 4-5-aastased. Laagris saab mängida eesti rahvamänge, nuputada, meisterdada, laulda ning õppida väikekannelt ja plokkflööti, samuti teeme juttu suvistest rahvakalendri tähtpäevadest. Kandled on muuseumis olemas, plokkflöödi peaks laps ise kaasa võtma. Reede on muuseumipäev, mil tutvume giidi saatel ERMi vaatamisväärsustega.

Küsige lisa ja andke oma tulekust teada Anneli Vilbastele telefonil 56 787 636 või e-postiga Anneli.Vilbaste@mail.ee

Eesti parimad metsamehed töötavad Pärnumaal

Ida-Virumaal Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses toimunud 45. metsanduse kutsevõistluste üldvõitjaks osutus RMK Pärnumaa võistkond. Kutsevõistlustest võttis osa üle kahe ja poolesaja metsamehe üle Eesti.

Terve päeva kestnud kutsevõistlustel võeti omavahel mõõtu kaheksal alal – metsakasvataja mitmevõistlus, noorendike hooldaja mitmevõistlus, metsameistrite mitmevõistlus, stendivõistlus, mälumäng (kuni kolmeliikmeline võistkond), forvarderi juhtide võistlus, harvestrijuhtide võistlus ja autojuhtide võistlus. Metsandusorganisatsioonidest oli kõige
suurema meeskondade arvuga (15 võistkonda, igast maakonnast üks) esindatud Riigimetsa Majandamise Keskus. RMK võistkonnad moodustasid ka esikolmiku – esimene Pärnumaa, teine Ida-Virumaa ja kolmas Põlvamaa esindus.

RMK Pärnumaa võistkonda juhtinud RMK Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm rääkis, et võidu taga oli stabiilne esinemine, mitte esikolmikutes figureerimine. „See oli meile endalegi kokkuvõttes üllatus, et tulemus nii hea oli,“ ütles Ärm. Ta lisas, et võistlusteks spetsiaaltreeningut ei tehtud, ikka igapäevane kogemus ja koolitus on see, mis võidu tõi.

Metsakasvatajate mitmevõistluse võitis Are Orion RMK Põlvamaa võistkonnast, temale järgnesid Tarvi  Nurk ( Järvamaa RMK ) ja Tauno Piho (Tartumaa RMK).  Autojuhtide võistluse parimad olid Margus Pärs (Artiston), Tarmo Ojaste (Artiston) ja Raoul Kosemäe (Võrumaa RMK). Parimad harvesterijuhid olid Janek Hirs (Ehel), Kalju Alliksaar (Järvamaa RMK),  Janek Sule (  Ida-Virumaa RMK). Forvarderijuhtide mitmevõistluse võitsid Hando Leichter (Artiston), Ahto Sulavee (Vardi), ja
Marko Saar (Artiston). Noorendike hooldajate mitmevõistluse võitsid Olev Nõmme ( RMK Ida-Virumaa), Andres Lind (RMK Valgamaa), Alar Jõgimaa (RMK Ida-Virumaa).
Metsameistrite võistluse võitsid Jüri Maal (RMK Pärnumaa), Jüri Luha (RMK Harjumaa), Koit Ütt ( RMK Läänemaa)

Metsanduse kutsevõistlusi korraldasid Eesti Metsaselts ja Eesti Metsateenijate Ühing.

Rapla naiskodukaitsjad tähistasid juubelit

Rapla naiskodukaitseRapla naiskodukaitse sai 10aastaseks ja on kindel, et nina ulatub juba üle laua ääre.
2003. aasta augustis tulid Rapla ringkonna naised kokku, et arutada jaoskonna loomise üle ning siis pandigi alus Rapla jaoskonnale. Täpne kuupäev pole enam teada. Hea, et on neid, kes seda arutelu mäletavad ja kellel on albumis kirjas, et see mälestusväärne sündmus leidis aset augustikuus. Igatahes tundus 19. august 2013. aastal olevat suurepärane päev, et tähistada Rapla jaoskonna 10. sünnipäeva.

Sünnipäevalised kogunesid Märjamaale minu kui jaoskonna esinaise koju. Kõik olid kaasa toonud midagi suhu pistmiseks ja sünnipäevalaud oli enam kui lookas hea ja parema all. Kuna vanemad olijad olid kaasa võtnud fotoalbumeid, siis tekkisid koheselt albumite juurde nö ajaloonurgakesed, kus üksteisele meenutati ja uuematele liikmetele selgitati, mis ühel või teisel fotol toimub. Täiesti olemas oli ka foto ajaloolisest päevast, kui otsustati luua Rapla jaoskond. Külli meenutuste kohaselt juhtus see siis niimoodi, et hoopis varem loodi Rapla ringkonda Kaiu jaoskond, kuhu hakkasid kuuluma ka mitmed aktiivsed Rapla naised. Kui siis ühel hetkel ringkonna juhatusele tundus, et ka Raplast ja selle ümbrusest on liikmeks piisavalt naisi, et saaks moodustuda Rapla jaoskond, hakati teisest jaoskonnast nö liikmeid tagasi värbama. Aga teoks see Rapla jaoskonna loomine sai.
Jaoskonna esimene esinaine oli praegune Lääne ringkonna liige Kairi Baumer ja aseesinaine juba 10 aastat Rapla jaoskonna liige olnud Külli Vain. Mäletatavasti jaoskonna algusaegadel jaoskonna omaüritusi eriti ei olnud, vaid osaleti ringkonna tegemistes. 2011. aastaks oli jaoskond nii suureks kasvanud, et selle baasil loodi Kaerepere jaoskond. Tuli uuesti hakata otsima järelejäänud Rapla jaoskonna identiteeti ja looma meietunnet. Tänaseks on selles 10. aastases jaoskonnas tekkinud õlg-õla tunne ja tahtmine koos tegutseda. Plaan on panna kirja oma jaoskonna arengueesmärgid.

Kui ma eile Alu mõisas käies Rapla maleva korrapidajale mainisin, et õhtul ootab ees jaoskonna 10. sünnipäev, siis ütles tema: „Aa, nina ulatub juba üle laua ääre.“ Täpselt nii ongi. Ühest küljest on tegu üsna noore jaoskonnaga ja teisalt midagi juba teatakse ja midagi juba tahetakse – nina on tõesti üle laua ääre. Sünnipäevapeol said jaoskonna tänukirjaga meeles peetud kauaagsed tublid liikmed. Jaoskonna tänu positiivse suhtumise ja alatise abi eest kuulus ka ringkonna instruktorile ja Rapla maleva pealikule. Jaoskond kinkis oma esinaisele ploomipuu, mille vilju loodetavasti juba jaoskonna 15. sünnipäeval maitsta saab. Tordi kõrvale arutasime, millistele järgmistele üritustele minna ja kuidas jaoskonna elu veel enam käima lükata. Oli armas õhtu heade kaaslaste seltsis. Käesoleva kirjutisega on see sündmus ka tuleviku tarbeks talletatud, et enam ei tekiks küsimust, millal sai jaoskond 10. aastaseks ja kuidas seda tähistati.

Nele Pernits

Foto: Meelis Pernits

Homme kogunevad vanausulised Peipusele

vanausulisedHomsest kuni 11. augustini toimub Eestis seitsmes rahvusvaheline vanausuliste pärimuskultuuri festival Peipus.

Festival algab reedel, 9. augustil Kallastel, kus näeb antropoloogilisi dokumentaalfilme vanausuliste-pomooride usuelust Valgevenes, kalapüügist elatuva preesterlike vanausuliste-lipovaanide kogukonna elulaadist Rumeenias ning käsitöömeistritest Lääne-Uuralis.

Festivalil osalejad on käsitöömeistrid, kirikulauljad ja usutegelased Eesti, Läti ja Venemaa preestritute vanausuliste pomooride ja fedossejevlaste kogukondadest ning teadlased Moskvast.

Festivali keskuseks saab sel aastal Peipsi pealinnaks peetav Mustvee, kus kahel päeval toimub festivali põhiprogramm.

Mustvee kultuurikeskuses saab kuulda vaimulikke värsse Kallaste koguduse naiskoori esituses ja „znamennoje” kirikulaulu Riia Grebenštšikovi koguduse noorte vennaskonda kuuluvate kirikulauljate, salmilugejate ja pühapäevakooli õpilaste koondkoori esituses. Avaliku loenguga pomoori Kirikus kasutatavast kirikulaululiigist „znamennoje penije’st” esineb isa Aleksij Žilko, Läti pomoori vanausuliste kiriku pea, Daugavpilsi Novostrojenski koguduse vaimulik.

Tänavune festival keskendub eelkõige vanausuliste rahvakunstile ja käsitööaladele, loengukava tutvustab käsikirjaliste raamatute traditsiooni, raamatute kaunistuse ja ornamentika eripära, primitiivkunsti liiki fedosseejevlaste luboki ning Uurali kogukondades levinuid käsitööliike.

Lõbusamat tooni annab festivalile laste joonisfilmi kava, kus linastuvad Kolkja, Kallaste ja Mustvee koolilaste omatehtud multifilmid kodukandi ja omakultuuri teemal.

Festivali peasündmuseks on meistrite õpitoad ja näitus-müük, kus Peipsiveere, Venemaa ja Läti meistrid näitavad oma oskusi kirivöö punumises, palvehelmeste vaibakeste podrušnikute, meeste päevasärgi kossovorotka ja naiste sarafani valmistamises,  klaaspärlitehnikas ikoonide tikkimises. Näha saab ka vanausuliste traditsioonilist vasevaluplastikat ja kohalike meistrite uusloomingut.

Käärikul käib Metsaülikool

Käärikul algas pühapäevani kestev Metsaülikool. Käesoleva aasta teemaks on „Kriis kapitalismis – mis see minu asi on?“ Aga justnimelt on! Majandus ei ole midagi, mis on mõeldud vaid neile, kes koolimatemaatika lõpetasid maksimumpunktidega, vaid majandus puudutab väga lähedalt meie igapäevast elu. Seekord kõnelevad teemast Priit Perens, Marju Lauristin, Ardo Hansson, Margit Sutrop, Mart Raukas, Raul Eamets jpt.

Arutluse alla võetakse seekord Eesti majandusareng ja -ideoloogia, toidu tootjate toimetulek, ühiskonna edukus, kõrg- ja kutseharidus, ettevõtte sotsiaalne vastutus, inimvara ja palju muud, teatasid Metsaülikooli korraldajad.

Selleaastast programmi alustati täna Mare Taagepera mälestuspingi avamisega, mis omakorda sümboliseerib Metsaülikooli jätkusuutlikkust.

Metsaülikool on koht, kus üks Eesti ühiskonnale oluline teema arutatakse läbi mitme erineva perspektiivi kaudu. Lektoriteks ja panelistideks on oma ala spetsialistid, osalema oodatakse ärksaid inimesi, keda huvitab Eesti käekäik, et üheskoos arutada erinevaid võimalusi ja lahendusi parema Eesti saamiseks.

 

Üheks Metsaülikooli sihiks on tuua peamiselt üliõpilased rakendama oma ülikoolitarkust ja värsket pilku koos ekspertidega, et lahendusi leida olulistele Eesti küsimustele. Arutame eesti asja metsas ehk igapäeva elust eemal, et oleks võimalik keskenduda. Eksperdid viivad kuulajaskonna sõlmpunktideni, seejärel tekib arutelu ja mõtlemisprotsess, mis võib viia lahendusteni. Täidame sellega ühe olulise demokraatia toimemehhanismi nõudeid, mis eeldab, et kodanikud on hästi informeeritud, mille tulemusena suudavad nad ise probleemide lahendusi välja pakkuda. Teiseks sihiks on demokraatliku arutelu arendamine, mis eeldab tahet teiste inimeste seisukohtadest aru saada, kompromisse leida ning isiklikust kriitikast hoiduda.

Päevane programm koosneb hommikusest rühmatööst osavõtjatele huvi pakkuval teemal ja kahest sessioonist. Sessioone on kokku kaheksa, mis valgustavad antud teemat mitmest vaatenurgast.  Õhtul on “Avatud ruum” konkreetsete lahenduste leidmiseks, saun, lõke jne.

Tartus vuntsiti parki

8. augustil kell 17 avatakse Tartu Loodusmaja ja Tartu Loomemajanduskeskuse vahel olev põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud pargiala. Pidulikule avamisele eelnevad parki tutvustavad ringkäigud, mis algavad kell 15 ja 16 loodusmaja eest (Lille 10).

Samal ajal on lapsed oodatud pargimängudele. Avamisele järgneb kell 17.30 Wrupk Urei kontsert, mis juhatab sisse algava Tartu muusikanädala.

Tartu loomemajanduskeskuse ja septembris avatava Tartu loodusmaja vahelisel alal korrastati umbes 9000 ruutmeetrit põneva reljeefiga pargiala, kuhu rajati loodusliku kattega jalgteed, valgustus ja rohkelt erinevaid väikeehitisi. Pargis on lastele liivakastid, kiiged, tasakaalurada, koprapesa ja liurada. Kasvamas on pajutunnel ning rajatud on kompostialad. Pargis on rändkivirada, päikesekell, vaateplatvorm, veesilm ja välilava, kus esimesena leiavad aset mitmed 8.-10. augustini toimuva Tartu muusikanädala kontserdid.

“Iga atraktsioon ja ehitis uues pargis kannab loodushariduslikku eesmärki,” kinnitas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa. “Pargis saab tundma õppida nii taimi, loomi kui kive, kuid samas pakub park ka silmailu ja võimalust puhata. See on väga inspireeriv koht.” Pargi avamisega antakse avalöök Tartu muusikanädalale, mille mitmed kontserdid toimuvad vastses pargis asuval välilaval.

Pargiala projekti autor on Karisma Arhitektid ja haljastusprojekti tegi TajuRuum OÜ.

Külade parlament kohtub Saaremaal

Nädalavahetusel kogunevad kohaliku elu edendajad üle Eesti Saaremaale, Mändjalasse. Eesti Külade X maapäeva peateemaks on sel korral „Aastaring külas“.

Maapäeva programm keskendub maa- ja külaelu arendamisele ja  selle jätkusuutlikkuse tagamisele. Reedel tutvutakse Saaremaa valdadega, laupäeval suundub üle 300 maapäevalise Saaremaa küladesse ideeretkele. Tutvutakse külade tegemistega ja ammutatakse ideid küla- ning maaelu väärtuste hoidmiseks.

Kui elujõuline on küla sõltub paljuski selle kogukonnast. Maapäeval kuulutatakse juba viiendat korda välja Aasta küla. Saaremaa selleaastane nominent – Karala küla – osutus rahva lemmikkülaks. Kuid kes on Kodukandi Aasta Küla 2013? See selgub Maapäeval. Külli Vollmer, Liikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juht, tõdeb: „Võitnud on juba kõik külad, kes on nominendid. Sel aastal on rõõm välja anda koguni kaheksa eripreemiat, mis viitavad külade omanäolisusele ning tublile tööle.“

Selle aasta Maapäeval on kõigil osalejatel võimalus tutvuda ainulaadse näitusega külavanemate ametimärkidest, mis on külades kasutusel. Erakordne võimalus on näha 1937.a. valmistatud külavanema ametimärki, mis on tavapäraselt hoiul Ajaloomuuseumis. Toimub ka trükise „Külavedurid – lood Eestimaa tegusatest külavanematest“ esmaesitlus. Külavanem on oluliseks külaelu hoidjaks ja arendajaks ning 4438 külast on külavanem valitud 1615.

Külaliikumise suursündmuse, Maapäeva ehk külade parlamendi, eesmärgiks on koondada osalejad ühistesse aruteludesse maaelu arendamise ja väärtustamise teemadel. Maapäev leiab aset üle kahe aasta ja toimus esimest korda 1996  Ida-Virumaal.

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on vabaühendus, mis liidab Eestimaa valdade, külade ja alevike tasakaalustatud arengut taotlevaid ja edendavaid ühendusi, kes väärtustavad maaelu.

 

 

Juulikuus räägiti toidust

toitKeskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen jätkab oma igakuist ülevaadet maailma keskkonnaajakirjanduse uudistest. Juulikuus räägiti söögist ja sööjaist.

Eesti ajakirjanduseski on juttu olnud sellest, et kõikvõimalikes söögikohtades pakutavad lasteeined peidavad ilusate nimede taga sageli ebatervislikke toite. Samal teemal kirjutas hiljuti ka briti ajaleht „The Guardian“. Nimelt Inglismaa suurim sõltumatu ökoloogilise põllumajanduse organisatsioon Soil Association avaldas hiljaaegu uurimuse, milles öeldakse, et Inglismaa toidukohtades pakutakse lastetoitudena valdavalt ebatervislikku toitu, kus domineerivad burgerid ja nuggetid ehk eesti keeli kanapalad, vorstikesed, valmistoidud ja magusad gaseeritud joogid. Samuti ei pakuta lastetoitudes piisavalt juur- ja puuvilja. 

Kokku testiti kahtekümne ühe restorani ja pubi lastetoite. Kõik testitud söögikohad asusid linnade peatänavail.

Uurimuse teostanud Soil Assosiation on nüüd alustanud kampaaniat, mis kutsub restorane ja pubisid üles pakkuma lastele ebatervislike toitude asemel väikeseid portsjone täiskasvanute toiduvalikutest. Kampaania aitab teadvustada seda, et igasugune toit peaks olema köögis värskelt valmistatud.

Kampaania raames tehtud uuringust selgus ka see, et 40% lapsevanemate sõnul käivad nad koos perega väljas söömas kahe nädala jooksul vähemalt ühe korra. 66% vanematest arvab, et söögikohtades pakutavad lastepraed ei ole piisavalt head. Uuringus osales kokku üle tuhande pere. Loe edasi: Juulikuus räägiti toidust

Haanjamaa kaunimad suitsusaunad on nähtavad Munamäe tornist

Suure Munamäe tornis avati fotonäitus Haanjamaa suitsusaunadest. See on ülevaade Haanja kandi üheteistkümne suitsusauna pärimusest, arhitektuurist, saamis- ja eluloost. Iga foto juures on ka selgitav jutt just sellest saunast ja saunaskäimise kommetest.

„Ei ole kahte sarnanevat sauna, ei oma ehituse ega sauna kasutamise kommete poolest. Need kõik on erinevad ja erilised,“ ütles fotonäituse koostaja Taisto Uuslail.

Fotonäitus, mis on avatud vähemalt suve lõpuni iga päev kell 10 – 20  on osa sel neljapäeval algavast III Haanjamaa suitsusaunanädalast, kus üle Eesti ja kaugemaltki kohale tulnud huvilised saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

 Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsioonilise suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga.

Nädal algab 1. augustil koos kahepäevase suitsusauna renoveerimise õpitoaga ning  Metsamoor Irje Karjus viib huvilised naised sauna pärimusmeditsiiniga tuttavaks saama.

2. augustil saavad ringkäigul huvilised uudistada Haanjamaa erinevaid suitsusauna tüüpe ja nende ehitamise lugusid. Õhtul ootavad Plaani karjamõisas kõiki laulma, tantsima ja saunalugusid kuulama kohalikud muusikud Tarmo Noormaa, Kati Soon, Kadri Lepasson jt.

Saunapäev on laupäev, 3. august, kui külalised kaasatakse tavapärastesse sunatöödesse ning pestakse ka õhtul puhtaks. 4. augustil avab Suurel Munamäel uksed traditsiooniline Suvetare, kus saab meisterdada ja teha näputööd. Lisaks käsitööle on avatud pillitare ja kõlab traditsiooniline rahvamuusika.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.

 

Mis on ideaalse elu varikatte all?

Seekord paotan Ilmavärava ust, et piiluda värvikireva ja meelõhnas Eestimaa südamesse, külade kõige kaugematesse soppidesse.

Viimaste nädalate jooksul olen mitmel korral sattunud aruteludele, kas maaelu Eestis on üldse enam võimalik.

Üsna huvitav oli kuulata ökosemiootika seminaril noore pere lugu, kuidas kolida kahe pisikese lapsega maale ja ehitada üles oma elamine nii, et pangalaenu pole vaja võtta.

Pere esimeseks suureks tegemiseks oli kuivkäimla ehitamine. See oli suurtegemine ja nüüd on perel kasutada separaatoriga käimla, mis uriini eraldi kogub ja mis peamine – see ei haise. Seejärel rajati pesemisvõimalus. Siis säeti korda ostetud talumaja kaks ülemist tuba, et talv üle elada. Järgmisena on plaanis toiduaed rajada ja ehk ka lähitulevikus loomi kasvatama hakata. Pangalaenuta!

Teine noor ettevõtlik mees kolis maale, kui arstisüsteem tõstis käed – tunnistas, et ei suuda teda aidata. Nüüd elab mees maaliliselt kenas paigas, on toitumas peamiselt toortoidust ning rajab kasvuhoonet toidu kasvatamiseks. On täiesti terve. Ja tuleb muidugi lisada, et loobus haigekassale oma tuludelt maksu maksmisest.

Kolmas mees on veendunud ökoehituse pooldaja. Maja ja saun ning kõrvalhooned teevad kadedaks igaühe, kes neid nägema juhtub. See on unistuste kodu. Mees on läbi raiumas sidemeid IT-firmaga ja kavatseb järgmisel aastal hakata kasvatama lambaid ja teisi elajaid. Ja mis peamine, see mees käib iga päev ringi naeratava näoga. Ta on silmnähtavalt õnnelik.

Neljas mees on seadnud oma elu tiibeti põhimõtete järgi, toit, mida ta sööb, ei ole stressis – selles ei ole tapetud loomi. Tõsi, loomi on majapidamises palju, lüpsikitsed, villalambad, kaks imeilusat hobust ja kassi, kanad ja koertekooslus. Igaühel on oma roll ja loomade kõrvalt on võimalik ka linnas ära käia.

Kõik need eeltoodud näited on ideaalilähedased. Võib öelda, et sellist Eestit me tahtsimegi. Eesti ökoriiki, kus inimesed on vabad pangaorjusest ja teevad seda, mida tahavad. Ja mis peamine, nad on terved ja õnnelikud.

Püüame siiski piiluda ka ideaalse elu varikatte taha.

Kõik need inimesed on noored. Täis tööindu. Jõudu ja vaimuenergiat. Mis saab aga siis, kui nad vanaks saavad? Kolm neist on hetkel üksikud. Kas meie Eestimaa noored naised on valmis loobuma linnasärast, karjääritegemisest rahvusvahelises firmas, laste kasvatamisest lasteaedade ja koolide lähikonnas, poodidest ja ööklubidest? Küllap on, arvan ma.

Aga meie statistika näitab muud, rahvaloenduse järgi on meil tekkinud maale tõesti palju üksikuid mehi, noored naised on linnas või välismaal. Ja maakoole suletakse aina enam.

Kas maale elama kolinud inimesed on siiski linnast sõltumatud? Kirjeldatud juhtumitest kõik neli noort meest omavad kasvõi kaudset töökohta linnas. Sest lisaks enda poolt toodetule vajatakse raha elektri ostmiseks, riieteks ja paljuks muuks. Kaugtöö tegemiseks vajatakse samuti vahendeid ja sageli võivad kulutused transpordile ja arvutipargile ületada saadava tulu. Lisaks ei teki kaugtööd, kui seda pidevalt linnas otsimas ei käi.

Tõsi, maale kolimise lugusid on eestlastel palju, ka vanemast ajast.

Asundustalude rajamine ja kasvõi Siberisse saatmine. Kõike tuli väheste vahenditega otsast alustada. Aga semiootik Kalevi Kull ütleb selle kohta, et just neil kahel juhul oli inimestel maal elamise kogemus tegelikult veel olemas. Oli oskus ehitada ise maja, teha puutööd, harida põldu, kasvatada loomi.

Tänapäeval maale sattunu põhiliseks probleemiks ongi see, et on vahel üks põlvkond inimesi, kes on maaelust loobunud ja pole lastele edasi andnud põliseid oskusi. Ja lapsed pole neid pärinud. Maaelust saab vaid raamatutest lugeda, kuid pole praktilisi kogemusi.

Kogemusi, mis ütleks, et selle asemel, et toidutaimi potis kasvatada võib neid meie metsadest ja niitudelt korjata. Julgust, mis lubaks võtta kohe lüpsilehma või lambad – ilma hirmuta, et need käe all ära surevad. Või oskusi neidsamu loomi ka lihaloomadeks kasvatada, mitte lemmikloomadeks, et neid pärast tappa ei suudeta. Ja eelkõige oskust teha õigeid asju loodusega ühes rütmis.

Küllap oleks selliseid maaleminemise edulugusid vaja koondada käsiraamatuks, õpetusteks, et igaüks ei pea hakkama jalgratast leiutama.

Ja riigil võiks olla huvi maatükke jagada just sellistele iseendaga hakkamasaavatele noortele, just niisama nagu seda tegi Eesti vabariik 1920ndatel. Sest muidu küüdituvad meie noored lihtsalt ise Euroopa riikidesse või Austraaliasse, kus otsast alustada tundub lihtsam ja odavam.

Talendid, kes koju peaksid tulema, on just needsamad maatööd mittepelgavad noored. Ökoriigi ülesehitajad.

Kristel Vilbaste

 

XIX Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat

XIX  Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja valitakse lõõtsakuningas.

11.-15. juulil toimuvale Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 13. juulil kell 11 Võru Kandles algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti, keda oodatakse juba nüüd end registreerima festivali kodulehel www.vorufolkloor.ee.  Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad.  Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

XIX  Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.

Võrumaa muuseum soovib areneda kultuurikojaks

Vana Võrumaa kaart
Vana Võrumaa kaart

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal Võrumaa muuseum soovib areneda Vana Võrumaa kultuurikojaks, mis pakub aktiivset tegevust ja heal tasemel kultuuriüritusi. Hoones plaanitakse uuendada püsiväljapanekut, eksponeerida kunsti- ja disaininäitusi ning korraldada koolitusi ja õpitube.

Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum otsib kontakti kultuuriinimestega (teater, muusika, filmikunst, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur jne), kes on pärit Vanalt Võrumaalt või sellega seotud. Muuseum soovib oma arhiivis luua nii öelda kultuurikataloogi, kus on kirjas kultuuriinimeste tegevusalad ja kontaktid koostööks. Lisaks on oodatud teave inimeste kohta, keda enam meie seas pole, kuid kes on ajalooliselt Võrumaalt pärit või sellega köidetuna kultuuri valdkonnas tegevad olnud.

Ajalooline Võrumaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Ajalooline Võrumaa hõlmab praegust Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakonda.

Info on oodatud elektronposti aadressile Jana Huul jana@vorumuuseum.ee

Iisakus avatakse teisipäeval keskkonnasäästlik looduskeskus

Iisakus on valmis saanud keskkonnasäästlik looduskeskus, mille roll on rikastada eelkõige Ida-Virumaa, aga ka kogu riigi keskkonnahariduse võrgustikku ja toetada keskkonnaõpet haridusasutustes. 
Varem asus Iisaku looduskeskus vanas metskonnahoones, mille asemele ehitati2012.-2013. aastal energiasäästlik hoone.

Majas on seminariruum, töötuba koos raamatukoguga, avatud puhkeruum, kaks kabinetti keskkonnaameti spetsialistidele ja avar õuealala. Keskuse hoones ja õuealal toimuvad aasta läbi keskkonnakasutuse ja loodusega seotud õppeprogrammid. Elulähedust lisab loodus- ja keskkonnakasutuse teemaline püsinäitus, mille üks osa tutvustab Ida-Virumaa maastikke ja kooslusi ning nende teket, teine osa keskkonnasäästlikku eluviisi.

Püsinäitus on koostatud eesti ja vene keeles, samuti on võimalus programme läbi viia vene keeles, pakkudes võimalust keelekümbluseks.

Keskuse energiasäästliku hoone suured aknapinnad ja päikesepaneelid on suunatud lõunasse. Põhjaküljes nõlvana laskuv põuakindlateniidu- ja liivikutaimedega mätaskatus hoiab suvel hoonet jahedamana ja talvel soojemana. Lisaks elektrivõrgule kasutatakse hoones asuvatesse akudesse salvestatudpäikese- ja tuuleenergiat. Maasoojuspump kütab ja varustab hoonet sooja veega. Keskusel on prügijaam ja kompostkast.

 

Timahavva peeti edimäst kõrda võrokeelidse Vikipeediä artiklivõistlust

Võistlusõst võtiq ossa ossa 9 kirotajat 14 artikliga. Teemaq, minkast kirotõdi, olliq väega mitmõsugudsõq: kultuuriluust ja -tegeläisist sugulasrahvidõ ja botaanikani.

Näütüses kirotõdi artikli Jaigi Juhanist, Oksaneni Sofist, Rosma koolist, katripääväst, Tarto Kivisillast, nõglapaiust ja väikust Tsiberi soomõ-ugri rahvast mansõst. Võistlusõlõ tull’ ka mitu väega hüvvä setokeelist ja seto kultuuri pututavat artiklit (nt Jakapäiv, Mõlapäiv). Kõiki artikliid saa nätäq ja lukõq võrokeelitsest Vikipeediäst, täpsämbähe lehe päält:

fiu-vro.wikipedia.org

Parõmbidõ kirotajidõ/kirotuisi välläkuulutaminõ ja avvohindo kätteandminõ tulõ Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keskusõh (Lossi 3-134, Tarto) neläpäävä, 13. piimäkuu pääväl kell 18. Kõik huvilisõq ja kimmähe kõik võistlusartiklidõ kirotajaq ommaq pallõlduq ossa võtma. Avvohinnaq ommaq vällä pandnuq Kubija Hotell-Luudusspaa, andsambliq Zetod, Klapp ja Kiiora, Võro Instituut ni Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võistlusõ kõrrald’ MTÜ Wikimedia Eesti. Ligemb teedüs võistlusõ kotsilõ:

fiu-vro.wikipedia.org

Võrokeeline Vikipeediä om luud aastagal 2005 ja parhilla om sääl päält 5100 artikli. Võro Vikipeediähe või vabalt artikliid kirotaq ja naid toimõndaq egäüts, kiä mõist võro keelen (vai ka seto, mulgi vai tarto keelen) kirotaq.

Uma ammõtlik Vikipeediä om parhilla 285 maailma keelel. Väikeisin keelin Vikipeediil om terven ilman tähtsä roll päält umakeelidse tiidmise jagamisõ ka naidõ kiili edendämisen, oppamisõn, tutvustamisõn ni laembalt maailma keele- ja kultuurikirivüse hoitmisõn. Väega pall’odõl keelil (ka võro keelel) om Vikipeediä ainugõnõ umakeeline entsüklopeediä. Pall’odõ maailma kiili jaos om taa kõgõ suurõmb vaba ja avalik umakeelidse kiräsõna läteq.

Kõrraldustoimkunna nimel

Jüvä Sullõv

Võru folkloorifestival otsib soliste vokiorkestrisse

11.-15. juulini toimuval XIX Võru folkloorifestivalil astub maailmas esimest korda lavale vokiorkester.

„Vokk on iidne tööriist, mille roll on tänaseks muutunud,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Meie tahame selle voki tuua püüne peale ja panna ta laulma. Nii nagu vokivurina saatel veedeti kunagi õhtuid, sama moodi algab ja lõpeb nende helidega  tänavune festival.“Seetõttu otsivadki korraldajad orkestrante vokiorkestrisse, kes esineksid festivali ava- ja lõpukontserdil. Vanus  ja sugu (nii vokil kui ketrajal) ei ole oluline, mõlemad peavad olema töökorras.

 Festivali lõpukontserdil võtavad vokihelinad oma improvisatsiooniks üle Laura Põldvere (esinejanimega  Paula Mustikas)  ning Ivi Rausi, kes  loovad inimhääle ja elektroonikaga helide maailma, mis polegi pelgalt enam laulmine, vaid midagi täiesti uut. Nii loovad „vokkivad“ orkestrandid koos solistidega ainulaadse ja kordumatu teose, mida samal moel ei esitata seda enam kunagi. Muusikateos sünnib koha peal otse publiku silmade all.

Palume kõigil, kes oskavad kedrata ja soovivad osaleda vahval rahvakultuurisündmusel endast märku anda 20. juuniks  aadressil info@vorufolkloor või 57 70 44 11 (Kadri Valner).

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma. Lisaks eesti rahvatantsijatele ja –muusikutele osalevas festivalil esinejad Keeniast, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.

Lisa

Rattaga Teise-Eestisse

Kristel Vilbaste
Kristel Vilbaste

Iga kord kui rohelised ratturid mõnd maakonda avastama lähevad tekkib minus ärevus – tahaks ka. Ära autoroolist ja kiirustamisest, õrnroheluse rüppe üheskoos nendega, kes sellest hoolivad ja huvituvad.

Tegelikult meeldib mulle ka lihtsalt rattaga sõita. Tunne, kui tuul kõrvus tuhiseb ja lõoke kõrgel peakohal lõõrib, on vabadusetunne. Tundub, et kahe ümmarguse ratta seljas võib vuhiseda muidu nii kättesaamatutesse kaugustesse, leidma seda, mis hinges kripeldab.

Oma esimese päris enda jalgratta sain tegelikult alles hiljuti, kaks aastat tagasi pärast üht väsitavat koolitust, kui tundsin, et pean end vabaks sõitma. Lapsepõlves pidin esialgu leppima vanema venna ratastega, aga need olid… jah enamasti juba kas ribadeks sõidetud või oli sealt mõnd „juppi“ vaja olnud, nii õppisingi korralikult rattaga sõitma alles umbes 9-aastaselt, kui ulatusin ema ratta lenkstangini. Seda ratast võis alati võtta ja sellega sai põhjalikult avastatud kõik kodulähedased salaurkad umbes 15 kilomeetri kaugusel. Vahel siiski sai sõitu tehtud ka isa veneaegse meesterattaga ja ma ei kujuta siiani ette, kes õpetas sellega sõitma „pulga alt“ ja kuidas see üldse võimalik on.

Igal juhul tegi ratas minu lapsepõlves kõik kohad kättesaadavaks. Hiljem, ülikooli ajal, ma rattaga peaaegu ei sõitnud ja mingi vahe tuli sisse ka hiljem. Küll vaatasin ikka ja jälle neid Roheliste rattaretkede kuulutusi ja unistasin kaasa minna. Aga ratast ju polnud, saan enda vabanduseks öelda 🙂 Loe edasi: Rattaga Teise-Eestisse

Konnatalgutel päästeti 17 210 kahepaikse elu

Konnade üle tee aitamise talgud
Konnade üle tee aitamise talgud www.talgud.ee

Sellel aastal toimunud konnatalgute “Konnad teel(t)” käigus päästeti 17 210 kahepaikse elu. Mitmetes Eesti paikades 18. aprillist kuni 11. maini toimunud kahepaiksete üle maanteede aitamise talgud on jõudnud eduka lõpuni. 186 vabatahtlikku viies talgukohas päästis ja luges üle ühtekokku 17 210 kahepaikset.

Sarnaselt eelmise aastaga oli konnade rändamise aeg küllaltki pikk – paari päeva asemel venis see paiguti mitme nädala peale. Eelmise aastaga võrreldes aidati sigimispaikadesse rändel aga tunduvalt rohkem kahepaikseid. “Päästetud konnade arv on tunduvalt suurem kui mullu, mil päästeti ligi 11 000 kahepaikset. Ühelt poolt on kindlasti põhjus selles, et päästekohti oli kokku viis, eelmisel aastal neli,” põhjendas ELF-i vabatahtlike koordinaator Paul Hunt. “Väga tublid ja toredad vabatahtlikud olid visad ning parima rändeilmaga kestsid talguööd peaaegu kella kolmeni öösel,” kiidab Hunt talgulisi.

Kõige tihedam konnaliiklus oli Tammiku talgukohas, kus aidati üle tee lausa 7782 kahepaikset. Sealsel parimal rändeööl 23. aprillil rändas lausa 2565 konna. Võrtsjärve põhjaosas Leie-Oiu teelõigul aidati üle tee kokku 4467 kahepaikset, kellest enamik olid kärnkonnad, ning Harjumaal Kiisal 3664 kahepaikset, kellest enam kui 3000 olid rohukonnad. Tagasihoidlikumad rändearvud olid Nelijärve talgukohas – 692 kahepaikset, kellest 31 olid tähnikvesilikud, ning Raudojal 605 konna, kellest suurema osa moodustasid harilikud kärnkonnad.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) jätkab saadud rändeinfo läbitöötamist koos Maanteeameti, Keskkonnaameti ja loomarändespetsialistidega.

Projekt “Konnad teelt(t)” oli kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärk oli päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärk ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks.

 

Käi ja koo Heimtalis

Eeloleval laupäeval on Viljandimaal Heimtalis toimumas traditsiooniline käsitöölaat. Laada raames korraldab MTÜ Lossi Gild järjekorras teise kudumise teatevõistluse “Käi ja Koo”. Esimene start antakse südapäeval kell 12 Heimtali rahvamaja ees heinamaal.

Võisteldakse viiel vardal kudumises ennemuistsel kombel ehk kõndides. Võistelda saavad neljaliikmelised võistkonnad. Igal võistlejal tuleb maastikul liikudes ning samal ajal ringselt varrastel kududes läbida u 100 meetri pikkune distants. Võistlusvarustuse jagavad korraldajad.

Peokorraldajad otsivad TuleTulemiseks ideid

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kutsub osalema idee- ja projektikavandite konkursil “TuleTulemine 2014”. Konkursi eesmärk on leida kaasamõtlejaid ning häid ideid ja lahendusi tuleteekonna korraldamiseks 2014. aasta laulu- ja tantsupeo mõtteist ja väärtustest lähtuvalt. Konkursile esitatud võidutööde autoreid kaasatakse “TuleTulemine 2014” projekti ettevalmistamisse ning läbiviimisse. Idee- ja projektikavandi konkursi tähtaeg on 11. juuni 2013.

“TuleTulemine 2014” on laulu- ja tantsupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse 15. juunist kuni 3. juulini 2014. See on XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” oluline osa, mis viib laulu- ja tantsupeo mõtte ja tunde Eestimaa kaugeimatessegi nurkadesse.
Ennekõike on oodatud ideed, mis loovad selge raami 2014. aasta tuleteekonna kavandamiseks ning mis sisaldavad häid ja värskeid lahendusi läheneva laulu- ja tantsupeo väärtusi kandvate sõnumite võimendamiseks.
“TuleTulemine 2014” idee- ja projektikavandite konkursile esitatud tööd peavad lähtuma XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kontseptsioonist ja ideest ning olema sellega selgelt seotud.
“TuleTulemine 2014” korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.

Vabaühenduste rahastajad räägivad vastutavusest ja läbipaistvusest

Avatud Eesti Fond võõrustab järgmisel nädalal oma kolleege Euroopast, et ühiselt arutada, kuidas olla kodanikeühenduste rahastamisel vastutav ja läbipaistev.

Rahvusvaheline konverents „Growing accountable – conference on accountability and transparency in grant-giving“ toimub 20.–21. maini Tallinnas, eesmärgiga vahetada kodanikuühenduste rahastajate kogemusi ning aidata kaasa EMP/Norra toetuste programmide koordineerijate omavahelisele koostööle.

Sõltumata riigist on vabakonda toetavate fondide ühiseks huviks, et toetusprogrammid lähtuksid nii raha andjate soovidest kui kasusaajate vajadustest ja avaldaksid ühiskonnas ka nähtavat mõju. Konverentsil räägitaksegi vastutavusest ja läbipaistvusest toetuste andmisel, sellest miks lihtsad lahendused praktikas alati ei tööta või mida teha selleks, et need tööle saada.

Täpsemalt uuritakse trende ja lähenemisi reeglite kujunemisel ning praktilisi võimalusi fondide töö korraldamiseks selliselt, et vabakonna arengule oleks kindlustatud arusaadav, õiglane ja tulemuslik rahastamine.

Koostöös Euroopa Mittetulundusõiguse Keskusega korraldataval konverentsil esinevad David Bonbright (Keystone Accountability) ja Nilda Bullain (ICNL/ECNL). Külalisesinejate seas on veel Anja Osterhaus (Transparency International), Hanna Surmatz (European Foundation Center) ja Boris Strečanský (Center for Philanthropy).

Laupäev toob tornidest lindude vaatlemise päeva

Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing  korraldab kolmandat aastat. Sel päeval ootavad juhendajad linnusõpru vähemalt 16 vaatlustornis üheksas maakonnas. Koos vaadeldakse ja õpitakse linde ning räägitakse linnujutte. Igas paigas peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti parim linnuvaatlustorn. Linnuvaatlusi ja liiginimekirja võib teha ka omal käel neis tornides, kus juhendajaid ei ole. Juhendajaga tornide asukohad ja vaatlusajad leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Tornide linnuvaatluspäevaks on valitud mai keskpaik, kuna see on Eestis kõige liigirikkam aeg. Selleks ajaks on kõik rändlinnud juba saabunud ja enamus läbirändajad ei ole veel lahkunud. Seetõttu on vaatluskohtadest oodata pikki liiginimekirju ja põnevaid vaatlusi.
Vaatlustulemused tuleb EOÜ koordinaatorile edastada laupäeval, 18. mail hiljemalt kell viis õhtul e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com.