Otepää noortekeskuse tantsutrupp peab sünnipäeva

Foto: FeelingGood

26. oktoobril algusega kell 18 peab Otepää Gümnaasiumis Otepää Avatud Noortekeskuse tantsutrupp FeelingGood oma neljandat sünnipäeva.

Tantsuklubi FeelingGood loodi 2010. aastal 26. oktoobril toonase noortekeskuse juhi Kadri Orava poolt. Kuna taolist tantsurühma polnud Otepääl varem olnud, siis tuli alustada oma kogemuste ja jõududega. Esimestes trennides oli kohal kuni 10 huvilist, tänaseks on harrastajate arv kasvanud 50-ni. 2013. aastal loodi tantsuklubile lisaks MTÜ FeelingGood. Tantsuklubis saab harrastada showtantsu ja tänavatantsu, kõrvalsuunaks on ka moderntants. Hetkel on tantsuklubi juhendajateks Alice Raidmets, Merit Nigula, Silvia Zvirgzdinš, Kadri Orav, kõige pisematega on tegelenud Kerli Toom ja Laura Sööt.

Tantsuklubil on neli rühma – täiskasvanutest koosnev esindusrühm, 8.-12. klassi võistlusrühm, 5.-8.klassi rühm DancingStars ning Sangaste noorte segarühm Troublemakers.

FeelingGood on edukalt esinenud Koolitantsul, samuti osaletakse igal aastal Tartus Kuldse Karika tantsufestivalil. Klubi on esinenud sünnipäevadel ja firmapidudel, palju on käidud esinemas nii Valga- kui ka Võrumaa erinevatel suurüritustel.

“FeelingGood on esinenud ka ekstreemsetes kohtades, nagu näiteks jää peal, lumes, asfaldil, see teeb meie tegevuse väga põnevaks,” ütles tantsuklubi üks juhendajatest Merit Nigula. “Saavutustest pean oluliseks tantsijate viimist Kuldse Karika tantsufestivalile, Sangaste tantsurühma avamist, ühtlasi ka sõprussuhete loomist Tartumaa tantsukoolide Ciara tantsukool ja RNstuudio. Lisaks oleme osalenud U23 Eesti koondise korvpallimängul tantsutüdrukutena.”

Lisainfo kodulehelt!

Vanemuise Tantsu- ja Balletikool kutsub kõiki huvilisi galakontserdile

Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli galakontsert toimub 6. aprillil kell 16 Vanemuise väikeses majas. Esitusele tulevad nii kaunis klassika kui põnev kaasaegne tants. Galal näeb ligemale paarikümmet tantsunumbrit enam kui 40 tantsija esituses. Esinejate seas on nii neid, kes saavad esmakordselt võimaluse esineda suure publiku ees, aga ka professionaalseid tantsijaid ja koreograafe.

Vanemuise Tantsu- ja Balletikool on kahekümne aasta jooksul õpetanud mitme põlvkonna lastele oskusi, kuidas ilusa muusika ja kaunite liigutuste kaudu väljendada armastust tantsu vastu. See armastus on andnud nii mõnelegi meie kooli õpilasele elukutse tantsija või koreograafina ja inspiratsiooni ilu tajumiseks liigutustes on koolist kaasa saanud küllap kõik särasilmad.

Vanemuise kauaaegne balletisolist, repetiitor ja balletipedagoog Elena Poznjak-Kõlar asutas Vanemuise Tantsu- ja Balletikool 1994. aastal tagasihoidliku balletistuudiona. Praegune kool on kinnitus tolle balletistuudio järjepidevast arengust. Algul oli olemas vaid üks balletiklass, kus käis 24 õpilast. Aastate jooksul on õpilaste arv pidevalt kasvanud. 2002 avati mudilasklassid. Sellest ajast peale on õpilaste arv veelgi kasvanud. Hetkel on kooli edukalt lõpetanud kolm lendu ja balletist vaimustunud lapsi tuleb aina juurde.

Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli galakontserdi piletid on müügil Piletimaailmas ja Vanemuise kassades. Lisainfo piletite kohta kassa@vanemuine.ee või 7440165.

Tartu tantsuklubi kutsub Prantsuse tantsudele

Fotol vasakult Baltazar Montanaro ja Laurent Geoffroy. Foto: erakogu.

Tartu tantsuklubi: Prantsuse tantsud
12. veebruaril 2014 kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Duo Laurent & Baltazar esitavad Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvas Tartu tantsuklubis pärimusmuusikat Prantsusmaalt ja omaloomingut. Baltazar Montanaro (viiul) ja Laurent Geoffroy (lõõtspill) mängivad juba üle kümne aasta üheskoos prantsuse pärimusmuusikaansamblis ZEF.

Prantsuse ja gaskooni tantse õpetab pärimusmuusik Leanne Barbo, kes on neid tantse õppinud ligi 10 aasta jooksul suviti tantsufestivalidel Prantsusmaal. Gaskooni tantsudest proovige kodutööna video pealt ära õppida või vähemalt soovitame tutvuda paari tantsuga:
congo http://www.youtube.com/watch?v=mLqxnuqtDsw

Nende tantsude puhul on oluline nõtke ja mõnus vetrumine põlvest. Lõviosa tantsudest on nimelt jalgades – põrkumine ja vetrumine on märksõnadeks.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com.

Tantsukarussell “Tähed Laval” toob Eesti parimad tantsurühmad Põlvasse võistlema

11 jaanuaril 2014. aastal  toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses suurejooneline Tantsukarussell „Tähed Laval“.

See on uuenduslik tantsufestival, kus igal maakonnal  ja kahel suuremal linnal (Tallinn ja Tartu) oli võimalus välja panna oma parim tantsutrupp.

„Lauljatel on olemas Laulukarussell, mille kaudu propageeritakse laulmist ja tänu sellele tuleb pidevalt peale uusi andekaid lauljaid. Nüüd on aeg  tantsuvaldkonda propageerida ja sellele rohkem tähelepanu pöörata“, selgitab „Tähed Laval“ võistluskontserdi eesmärke peakorraldaja ja idee autor Andre Laine.

Reedel algavale võistlusele on registreerunud 14 kollektiivi. Igal trupil tuleb esitada kaks tantsunumbrit, millest üks peab olema seatud Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis osalenud muusikapalale. Teise võistlusnumbri valikul olid rühmadel vabad käed.

Tantsuvõistluse võitja saab autasuks rändkarika ning sarnaselt Eurovisioonile privileegi olla järgmisel aastal võistluse korraldajaks.

Etenduse algus 11. jaanuaril kell 16.00

 

Võru Folkloorifestival avab hooaja taas tantsutoaga

Neljapäeval, 7. märtsil lööb XIX Võru Folkloorifestival oma hooaja valla tantsutoaga, kus tutvustatakse selleaastase festivali plaane.

Võrumaa üks suuremaid kultuurisündmusi, 11.-15. juulil toimuv XIX Võru Folkloorifestival kannab nime „Teljed“.

„See teema  on mitmetähenduslik,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Võime rääkida kangastelgedest, millel aastasadu on kootud vaipu või triibuseelikuid. Selle mustrid moodustavad ajatelje eilsest tänasesse, läbivad triibuna meie elu- ja kultuuriloo. Saame rääkida ka paralleelsetest või ristuvatest telgedest, seda nii matemaatikas, koduehituses kui…. inimsuhetes.  Leidsime, et see sobib oma mitmetähenduslikkuses Eesti suurimale iga-aastast rahvusvahelisele rahvatantsufestivalile hästi“.

Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku  ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist,  töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400  rahvatantsijat  ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma.

„Tänaseks on programm paigas, välisrühmad valitud ja peagi avame uksed ka me oma tantsurühmadele,“ lisas Valner

Juba traditsiooniliselt avab festival oma hooaja kevadel. Järgmisel neljapäeval on kõik tantsuhimulised oodatud esimesse tantsutuppa, kus lisaks siitkandi tantsude koostantsimisele tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane.

Tantse õpetab Kadri Lepasson, püünel on Lõuna –Eesti parimad pillimängijad Tarmo Noormaa, Toomas Ojasaar, Valter Sikk ja Harri Lindmets koos Ojasaare ja Lepassoni õpilastega.

XIX  Võru Folkloorifestivali esimene tantsutuba toimub neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 19  Võru klubis Club Balance.

Kolmapäeval on Toomased Tiigi seltsimajas

Toomas Valk musitseerimas libliklõõtsal koos poja Mõtusega Obinitsa Seto seltsimajas 9. oktoobril 2012 Setomaa sünni- ja lipupäeval. Foto: Meel Valk.

Tartu tantsuklubi: Toomased
Kolmapäev, 27. veebruar 2013 kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis lava Lõuna-Eestist pärit noorte meeste päralt, keda ühendab peale sama eesnime veel sügav huvi lõõtspilli- ja karmoškamängu vastu. Kõik Tartu tantsuklubisse kutsutud Toomased on tuntud lõõtspilli- ja karmoškamängijad, kes on aastaid tantsuklubides musitseerinud ja omandanud vilumuse tantsuks mängimisel ning mitmekülgse repertuaari. Lisaks publiku poolehoiule on need Toomased korduvalt pälvinud tunnustuse ja võitnud preemiaid mitmesugustelt rahvamuusikute võistumängimistelt. Tantsuks mängivad Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Toomas Valk (libliklõõts, karmoška). Tantsuklubis mängitakse peamiselt rahvatantse Lõuna-Eestist ja Toomaste lemmiktantse võõrsilt.
Vahepeal on lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt.

Tantsuklubisse on osalema oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu heast pillimängust ja soovivad rahvatantse tantsida.
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Tähetants Sänna Kultuurimõisas

Tähetants on miski, mis toimub kogu aeg sinu sees ja sinu ümber. Põhimõtteliselt on see meie loomulik olek, paratamatu vabaduse aktsepteerimine. Nagu liiguvad, säravad, plahvatavad, surevad ja sünnivad tähed, teeme seda ka meie, kes me oleme loodud tähetolmust. Tähetants on liikumine harmoonias laiema tervikuga. See aitab avardada maailmatunnetust ja kogeda oma kohta universumis.

Laupäeval, 23. veebruaril tantsime Sänna Kultuurimõisas 5 rütmi tantsu (Tähetantsu) kell 15. Sel korral oleme vahelduse mõttes sini-valge-ruudulise-põrandaga saalis ning naudime selle ruumi omapära erilise lisana meie tantsus.

Tähetants on suurepärane võimalus võtta endale nädalas üks päev, kus olla vaba piiravatest kammitsatest, et tantsida, pööramata tähelepanu õigetele/valedele sammudele, lihtsalt vabalt ja orgaaniliselt järgnedes muusikale. Vaba tants lõõgastab, vabastab pingetest keha ja meele, julgustab seiklusrikkale rännakule iseenda sees, et (taas)avastada ennast oma eheduses, kauniduses ja tarkuses.

Eelnev tantsukogemus ei ole vajalik, kõik on igaühe sees juba olemas. Tähetantsus ei ole õigeid ega valesid valikuid, seal ei ole kritiseerijaid ja tänitajaid, kuidas oleks parem teha; tähetantsus pole ruumi klatšile ega kiusule, seal on ainult rõõm täiel rinnal elamisest (koos kurbuse, viha ja kõige muuga); tänulikkus, et oleme koos siin ja praegu.

Kokku kestab tants umbes poolteist tundi. Pane selga mugavad riided, soovi korral võid olla kleidis/seelikus, tantsime sokkides või paljajalu. Kultuurimõisa suures saalis (soe on).

Tasu 2 eurot.

 

Sänna Kultuurimõis

Laiuse lossivaremetesse ehitati tantsulava

Peterburi ja endist hansalinna Lübeckit ühendava rahvusvahelise turismimarsuudi Via Hanseatica arendusprojekti käigus Laiuse ordulinnuse varematesse ehitatud tantsimiseks mõeldud lava loob selles paigas veelgi mitmekülgsemad ja atraktiivsemad tingimused kultuurisündmuste korraldamiseks. Tantsijad saavad nüüd senistes oludes paremini proove teha ja esineda.

Iga Via Hanseatica maantee piirkonda jääv omavalitsus otsustas, millised objektid piiriülese turismiprogrammi raames ja Euroopa Liidu toetusel rajada. “Jõgeva Vallavalitsusel tekkis mõte, nõu pidades paikonna kultuuritegijatega, ehitada korralik tantsuplats Laiuse ordulinnuse varematesse , kus pidevalt on korraldatud rahvarohkeid üritusi. Nii valmis lossihoovis tantsulava mõõtmetega 11 x 15 meetrit . “Ehitustööd teostas parima pakkumise teinud osaühing Kivikuvand,” ütles Jõgeva Vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul, kes oli tantsulava rajamise koordineerimise eestvedajaks kohalikus omavalitsuses. “Idee tekkimisest teostamiseni kulus mõned aastad. Esimesel korral lükati tagasi ka rahastamistaotlus, kuid 2011 aastal tuli sellekohane positiivne otsus,” lisas ta. Lauli sõnul eraldati raha 10 030 eurot ning ühtlasi tuli vallal katta omaosalus.

Loe edasi: Laiuse lossivaremetesse ehitati tantsulava

Täna toimub viimane Võru Folkloorifestivali eelne tantsutuba

XVIII Võru Folkloorifestival jätkab oma hooaega tantsutubadega.

Täna toimuvas viimases festivalieelses tantsutoas tutvustavad korraldajad lähemalt selleaastaseid plaane ja kutsuvad kõiki folkloorihuvilisi koos pilli mängima ja tantsima. Tantsutuba toimub Tamula rannal (Bungalos) ja saab alguse kell 20.

Tantse õpetab Tartu tantsuklubi eestvedaja Triinu Nutt, musitseerivad kogenud tantsuks mängijad: Henrik Hinrikus (eesti lõõtspill, karmoška), Kadri Giannakaina Laube (eesti lõõtspill, viiul), Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška) ja Valev Laube (viiul).

Võrumaa üks suuremaid iga-aastaseid kultuurisündmusi, 12.-15. juulil toimuv XVIII Võru Folkloorifestival kannab nime “Päivgi tands tsõõrin”.

Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Võrumaalt pärit kuulsa lõõtsameistri August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi vabalaval.

Festivali avaetendus “Suvehaljas tantsusamm” toimub 12. juuli õhtul kell 18 Lõõtsatalus Loosu külas. Tantsivad Võru linna parimad rahvatantsijad, neid saadavad Mari Kalkun ja sõbrad.

Lisainfo: Võru Folkloorifestival

Rakvere linnapea lõi seeniortantsijatega tantsu

Reede, 25. mai pärastlõunal Rakveres toimunud üheksandal Lääne-Virumaa seeniortantsupäeval “Tants teeb nooreks” võttis Rakvere Tedremarja tantsurühmas koha sisse ka Rakvere linnapea Andres Jaadla, et teha kaasa mõned tantsud.

Päeva avas Rakvere linnapea Andres Jaadla, kes soovis nooremeelsetele tantsijatele kaunist kevadet.

Seenioride tantsupäeval lustisid 13 tantsurühma kokku 150 esinejaga Lääne- ja Ida-Virumaalt tantsuõpetaja Ene Saaberi juhtimisel.

Padisel õpitakse Kreeka tantse

Pühapäeval, 20. mail algusega kell 16 Padise Rahvamajas on võimalus õppida tantsima Kreeka tantse.

Kreeka tantse tuleb õpetama elukogenud muusik Olavi Kõrre, kes on muuhulgas ka elanud Islandi saarel. Kavas on sirtaki, kalamatianos ja Kreeka rumba ning veel mitmed kuumaverelised tantsud. Kreeka tantsudele lisaks saab ka Eesti tantse tantsida.

Eelnev tantsuoskus ei ole vajalik, tantsusammud näidatakse ette. Saab tantsida elava muusika järgi, mida juhtub igapäevaelus ju harva. Kasutagem võimalust!

Meil on teelauake, kuhu võib kaasa võtta head ja paremat põske pistmiseks.

Osalustasu 3 eurot.
Olete oodatud!
Info: Helle Suurlaht, tel +372 5554 1494

Täna tantsib kogu maailm

Täna tähistatakse üle kogu maailma rahvusvahelist tantsupäeva, mis sai alguse 1982. aastal UNESCO ja ITI algatusena, et pöörata suuremat tähelepanu tantsukunstile ja väärtustada seda.

Ka Eesti tähistab rahvusvahelist tantsupäeva muuhulgas kolme galaetendusega.

Eile korraldas Eesti Rahvusballett balletigala, pakkudes publikule tantsunaudingut klassikast kaasaegse tantsuni.

Täna tähistab rahvusvahelist tantsupäeva Vanemuise teater. Galal esinevad Vanemuise balletitrupp ning külalised Rahvusooperist Estonia, Boris Eifmani balletitrupi solistid Venemaalt, Peterburist ja David Sonnenblucki trupp Belgiast, Brüsselist.

Homme korraldab Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliit Tantsupäeva Gala KUMU auditooriumis. Esmaettekandele tuleb Oksana Tralla (Titova) tantsulavastus „Kuidas mängida ennast?”. Õhtu teises pooles kuulutatakse välja „Kolleegipreemia 2012″ laureaadid. Lavale astuvad artistid Eesti Rahvusballetist, teatrist Vanemuine, Tallinna Tantsuteatrist ja teistest teatritest.

Eesti Televisioon näitab tantsupäeva raames kolme tantsufilmi.

Tervisetund Kärdla Kultuurikeskuses

Teisipäeval, 17. aprillil kell 19.00-20.30 toimub projekti „Vaimse ja füüsilise tervise edendamine Kärdla tööealise elanikkonna hulgas” raames Kärdla Kultuurikeskuses (Rookopli 18) tervisetund. Seekord on fookuses „Line-tantsu ABC”:

  • Mis on line-tants?
  • Kellele ja mis eesmärgil sobib line-tantsu treening?
  • Millised on line-tantsu põhisammud?
  • Millised on line-tantsud?

Tervisetundi juhib tantsupedagoog Tiina Kaev, kes line-tantsu treeningute juhendamist alustas juba 2006. aastal, kui tekkis vajadus mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi Kärdlas.

Kohapeal soe ja külm jook ning lapsehoiu võimalus.

Eelregistreerida aadressil: info@hups.ee või veebis.

Toimunud ürituste info ja pildid!

Projekt on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine”.