veebruar 2013 Archives

Tunnustati Meremäe valla 2012. aasta tegijaid

Meremäe valla aasta tegijana kultuuri- ja spordivaldkonnas tunnustati Markus Männikut, kelle tegevus ja tulemused raskejõustikualal on olnud Euroopas väga tulemuslikud – Madriidis rammumehevõistlus Arnold Classic Euroopa amatööride ja Strongman Grand Prix 2012 esimene koht, Võru vägilane 2012 ja juunis Palamusel rammumeeste võitja Tõnissoni tiitli omanik. Katrin Rahusoov on sotsiaalvaldkonna üks eestvedajatest olnud üle 20 aasta ning on pälvinud elanike austuse ja usalduse nii oma igapäevase valla perearsti tööga kui ka entusiastliku terviseedendajana.

Haridusvaldkonnas märgiti ära Mainer Järvelill mitmete innovaatilisi projektide Laserdisain, Infodisain, Setomaa Tehnoloogia- ja Ettevõtluskeskuse algataja ja elluviija. Mart Uibokand on tunnustatud mahetootja alates 2001. aastast, nüüdseks tõusnud üheks suuremaks talunikuks koduvallas. Tema eestvedamisel rajati Lõuna-Eesti toiduvõrgustik. Meremäe valla Aasta Tegija 2012 seltsielu eestvedaja tiitli sai Viivika Kooser, kes on aastaid olnud Meremäe valla kultuuri- ja seltsielu mitmekesistaja ja organiseerija. Ta on ka MTÜ Meremäe Kultuuriühingu aktivist, kelle käe läbi on elluviidud erinevaid projekte, mis on aastate jooksul valda toonud tegevusraha.

Loe edasi: Tunnustati Meremäe valla 2012. aasta tegijaid

Kuhjavere küla tunnustas omakandi spordimeest

Suure-Jaani vallas asuva Kuhjavere külaseltsi juhatus tunnustas aastate sportlase aunimetusega talupidajat Jaan Reinerit, kes on seda paika ja koduvalda tervikuna edukalt esindanud paljudel spordivõistlustel.

Jaan Reiner kuulutati Kuhjavere küla aastate sportlaseks külavanema Romeo Muki ja tema abikaasa proua Urve Muki Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

“Sel sündmusel oleme varem välja kuulutanud Kuhjavere aasta tegija laureaate,” rääkis külavanem Romeo Mukk. “Tänavu otsustasime aga külaseltsi juhatusega anda välja aunimetuse aastate sportlane. Põhjus on see, et meie küla mees on aastaid mitmetel võistlustel kohalikku spordiau kaitsnud. Kui ees on mõni spordisündmus, võib Jaanile alati loota.”

“Kui palju mul medaleid on pole ma küll üle lugenud. Tegelen suusatamisega ja teistegi spordialadega. Treenimiskohtade leidmisega pole mingeid probleeme, sest maal jätkub neid piisavalt,” ütles Jaan Reiner, kellele Romeo Mukk ja külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk andsid üle kohaliku meistrimehe Vello Sillaste valmistatud karika.

Jaan Reiner on ligi 10 aastat sõitnud kaasa ka Tartu suusamaratonid. “Ega ma oma kohtadega just kiidelda saa ja kohe ei tule need meeldegi. Samas pole ma saanud ka auhinda, mis on määratud tagantpoolt esimesele,” kommenteeris Kuhjavere spordikuulus ise.

Kuhjavere külavanem korraldas vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõttu 13. korda.

Jaan Lukas

Kirjandusõhtu Contraga

Reedel, 1. märtsil kell 19.00 teeb Sänna Kultuurimõisa kirjandusklubi sedapuhku lähemalt tutvust Urvaste vapilooma Contraga. Soovituslik annetus kuni 2 EUR. Teelauale võib kaasa võtta head-paremat näksimist.

Mida me temast tegelikult üldse teame? Käib suurema osa aastast paljajalu ja igapäevaselt kirjutab luuletusi. Aga veel?
Miks ta kannab aeg-ajalt liibukaid ja mis seob teda Veidenbaumsiga?
Eks palumegi luuletajahärral temale omases lärmakas-lustilises võru keeles meile seda, teist ja enamat kõnelda.
Ehk isegi räpijoru üles võtta.Üten saava` lusti ka nuu`, kiä puulpäävä õdagu savvusannan istussõ! 😉

Kirjandusõhtuid toetab Rõuge Vallavalitsus ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Raha kogutakse reisimiseks, pensioniks ja igaks juhuks

Heli Lehtsaar,www.minuraha.ee toimetaja

Finantskirjaoskuse uuringu põhjal on praegu veidi üle pooltel eestimaalastest sääste. Kõige suurem osa säästjatest (24%) kogub reisimise ja hobide jaoks, konkreetse eesmärgita paneb raha kõrvale pea sama palju inimesi ja 22% kogub pensioniks lisaraha.

Kogumise eesmärkidena nimetati veel eluaseme remonti või ümberehitust ja nn matuseraha (mõlemad 19%). Oma tervise parandamiseks ja rõivaste ostmiseks kogub võrdselt 16% inimestest. Pea sama paljud (15%) panevad raha kõrvale lähedaste abistamiseks ja laste või enda hariduse finantseerimiseks. Väiksema osakaaluga on kogumine kodumasinate, elektroonika või mööbli ostmiseks ja alla 10% kogub auto või eluaseme ostmiseks.

Noori huvitavad riided, vanemaid pensioni lisaraha

Kogumise eesmärk on loomulikult väga personaalne, kuid sõltub ka vanusest. Näiteks kogub reisimise ja hobide jaoks kõige rohkem 30-39 aastastest (36%), rõivaste ja jalatsite ostmiseks panevad raha kõrvale kõige rohkem 18–29 aastased. Huvitav on, et hariduse jaoks ei kogu usinaimalt mitte noored, vaid 40–49 aastased. Tõenäoliselt on see seletatav kahe asjaoluga: esiteks kogutakse täiskasvanuikka jõudvate laste koolitamiseks ning teiseks enesetäiendamiseks, et tööjõuturul läbi lüüa.

Pensioniks lisaraha kogumise vajadus saab selgeks alles pensioniea künnisel: kui näiteks 40-49 aastasest paneb sel eesmärgil raha kõrvale 15% ja noorematest veelgi vähem, siis 50–59 aastaste seas on protsent juba 28 ning 60-69 aastastest panevad pensioniks lisaraha kõrvale peaaegu pooled. Kahjuks on mõned aastad enne pensionile jäämist riskantne investeerida nii, et see pakuks vähemalt inflatsiooniga sarnast tootlust, sest selliste investeeringute minimaalne pikkus peaks olema vähemalt viis aastat. Järelikult tuleks pensioniks lisaraha kogumisega alustada aastakümneid varem.

Loe edasi: Raha kogutakse reisimiseks, pensioniks ja igaks juhuks

Loodusõhtu “Sammud omas Eestis”

Loodusõhtul kuuleb Ingmar Muusikuse ja Juhani Püttseppa muljeid sellest, missugune paistab Eestimaa siis, kui võtta aega ja kõndida see üht- või teistpidi läbi.

Ingmar Muusikus on suurepärane fotograaf ja Juhani Püttsepp on muheda ja mõnusa sõnaseadmisoskusega bioloogiharidusega kirjamees.

Loodusõhtu “Sammud omas Eestis” toimub Jõhvi Keskraamatukogus (Rakvere 13a, Jõhvi) 27. veebruaril 2013 kell 16-18.

Kohapeal võimalus osta nende raamatut “Sammud omas Eestis”. Aastatel 2005–2009 kõndisid fotograaf Ingmar Muusikus ja lastekirjanik Juhani Püttsepp kaks korda Eesti ühest otsast teise, tehes reportaaže ajakirjale Loodusesõber. Raamat on tagasivaateline rännupäevik.

Loodusõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo: Heldi Aia, keskkonnahariduse spetsialist, Keskkonnaameti Viru regioon, tel +372 5347 5093,heldi.aia@keskkonnaamet.ee

Head lasteraamatud 2012 on selgunud!

MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2012. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast taas kord välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda. “Hea lasteraamat õpetab õigeid väärtusi ja näitab nende rakendumist elus lapsele arusaadaval viisil. Nii aitab hea lasteraamat täita lastekaitse eesmärke ja kes muu kui Lastekaitse Liit peab nii hindamatu abilise teiste hulgast üles leidma,” ütleb MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.

Kord aastas hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kuni 12aastastele mõeldud raamatuid: Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad ja õpetajad. Loe edasi: Head lasteraamatud 2012 on selgunud!

Unistus korras Eestist

Aga kui ta on kord käes, kui ta on kord olemas ja oma, siis on ta üks parimaid asju üldse. (T. H. Ilves)

Teeme Eesti juubeliks korda! Nii hõikas Eesti Vabariigi President pühapäeval pidulikul kontsert-aktusel. Need sõnad läksid hinge ja panid mõtlema (unistama), missugune võiks olla täiesti korras Eesti viie aasta pärast.

Alustan lastest. Vaadates samal kontserdil säravaid imearmsaid pisikesi inimesi tundus, et neil pole häda midagi. Kui tahavad, jooksevad ringi, kui tahavad, mängivad ja kui igav hakkab, siis kutsuvad sõbrad külla. Aga! Korras Eestis riigil oleks jõudu toetada last rohkemaga kui 20 eurot kuus. Samuti oleks renoveeritud kõik mänguväljakud, lastel oleks olemas kõik vajalikud õppevahendid. Lapsed ei peaks muretsema, kas nad ikka saavad teatrisse, klassi väljasõidule või huvialaringi minna. Lapsed ei peaks muretsema ei kodu- ega koolivägivalla pärast. Korras Eestis teaks lapsevanem alati, kuidas ta lapsel läheb, millest ta mõtleb, mida tunneb. Korras Eestis julgeks laps panna käed ümber emme ja issi ning öelda neile, kui toredad nad on ja kui väga ta neid armastab.

Noortel oleks korras Eestis palju lahedaid kohti (noorteklubisid), kus sõpradega kokku saada ja midagi teha (musitseerida, sportida, maalida, väidelda …). Korras Eestis oleks alkohol, tubakas ja narkootikum noorte (aga ka vanemate inimeste) hulgas tabu, mida ei puututaks. Korras Eestis oleks kõikidel noortel toetavad vanemad, ustavad sõbrad (ehk armas kaaslanegi), võimetekohane haridus, rahuldustpakkuv hobi. Korras Eestis julgeks (tahaks) noor suu lahti teha ja ka oma hääle kõlama (kehtima) panna. Noor teaks, kes ta on, mis ta teeb ja mis temast saab. Loe edasi: Unistus korras Eestist

Kuhjavere küla tunnustas omakandi spordimeest

Aastate sportlane Jaan Reiner — Külavanem Romeo Mukk Aastate sportlaseks kuulutatud Jaan Reinerit tunnustamas.

Suure-Jaani vallas asuva Kuhjavere külaseltsi juhatus tunnustas aunimetusega Aastate Sportlane talupidajat Jaan Reineri , kes on seda paika ja koduvalda tervikuna edukalt esindanud paljudel spordivõistlustel.

Jaan Reiner kuulutati Kuhjavere küla Aastate sportlaseks külavanem Romeo Muki ja tema abikaasa proua Urve Muki Eesti Vabariigi 95 aastapäevale pühendatud vastuvõtul. “Sel sündmusel oleme oleme varem välja kuulutanud tunnustuse Kuhjavere Aasta Tegija laureaate. Tänavu otsustasime aga külaseltsi juhatusega anda välja aunimetus Aastate Sportlane. Põhjus on see, et meie küla mees on aastaid mitmetel võistlustel kohalikku spordiau kaitsnud . Kui ees mõni spordisündmus võib Jaanile alati loota, ” rääkis külavanem Romeo Mukk.

“Kui palju mul medaleid on pole ma küll üle lugenud. Tegelen suusatamisega ja teistegi spordialadega. Treenimiskohtade leidmisega pole mingeid probleeme, sest maal jätkub neid piisavalt, ” ütles Jaan Reiner, kellele Romeo Mukk ja Külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk andsid üle kohaliku meistrimehe Vello Sillaste valmistatud karika.

Jaan Reiner on ligi kümme aastat sõitnud kaasa ka Tartu suusamaratonid. “Ega ma oma kohtadega just kiidelda saa ja kohe ei tule need meeldegi. Samas pole ma saanud ka auhinda, mis on määratud tagantpoolt esimesele, ” üles Kuhjavere spordikuulus ise.

Kuhjavere külavanem Romeo Mukk ja tema abikaasa proua Urve Mukk korraldasid Iseseisvuspäevale pühendatud vastuvõtu kolmeteiskümnendat korda

Jaan Lukas

Sel nädalal minnakse tagasi kooli

25. veebruarist kuni 1. märtsini leiab aset “Tagasi kooli” fookusnädal, mis juhatab sisse kooliaastaringse tegevuse. “Tagasi kooli” kutse on jätkuvalt lihtne – tule ja anna vähemalt üks koolitund

Alates 2013. aasta veebruarist on kooliminek paindlikum kui kunagi varem, sest valminud on uus infosüsteem, mis võimaldab soovijatel õppeaastaringselt endast külalisõpetajana märku anda ja õpetajatega tunde kokku leppida.

Jagades õpilastega oma elu- ja töökogemusi saavad külalisõpetajad koolis õpitavat seostada praktilise eluga ning luua nii tihedamat sidet kooli, kasvava põlvkonna ja ühiskonna vahel. Varasemate külalisõpetajate kogemused on näidanud, et juba ühest seesugusest koolitunnist võivad saada alguse väga põnevad ideed nii õpilaste, kooli kui külalisõpetajate endi jaoks.

Algatuses osalemine on ka oluline sõnum selle kohta, et õpetajaametit tuleb väärtustada. Õpetaja on hariduse nurgakivi ning tema kujundab hariduse ja harituse kvaliteeti. Külalisõpetamine annab suurepärase võimaluse õpetajaameti rõõme ja muresid pisutki ise kogeda ning seeläbi ühiskondlikku diskussiooni oma kogemusi ja mõtteid lisada.

Tagasi kooli” on ellu kutsutud 2007. aastal sihtasutus Noored Kooli poolt. President Toomas Hendrik Ilvese toetusega on ettevõtmine jõudnud tuhandete huvilisteni ning jätkanud kasvamist sellest ajast peale. Algatust veavad eest Noored Kooli programmi vilistlased Triin Noorkõiv ja Tiina Pauklin. ”Tagasi kooli” strateegiline partner on Swedbank. Infosüsteemi arendamisprojekti rahastasid regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning Swedbank.

Rohkem infot “Tagasi kooli” kohta leiab siit.

Pühapäeval peetakse 16. Tallinna suusamaraton

Pühapäeval leiab aset Estoloppet 2013 pikamaasuusatajate sarja viies etapp, vabastiilis sõidetav 16. Tallinna suusamaraton. Lähe 40 km pikkusele distantsile antakse kell 11.00 ja 20 km rajale minejad stardivad veerand tundi hiljem.

Sportliku ettevõtmise organisaatori Jüri Voodla sõnul on tänavu plaanis mitmeid muudatusi. “Suurejoonelise ühisstardi asemel minnakse seekord rajale viitstardist. Gruppide vahe on üks minut ja iga suusataja aeg fikseeritakse ajavõtumatil sportlase jala külge kinnitatud kiibi abil,” tuleb üldvõitja Voodla sõnul ilmselt küll esimesest stardigrupist, kuid vanuseklassi parimaks võivad tulla ka tagantpoolt rajale minejad. “Valest koridorist startinud diskvalifitseeritakse,” soovitab korraldaja reeglitest kinni pidada ja parema positsiooni nimel pigem trenni teha.

Traditsiooniliselt on nii start kui finiš Kõrvemaa Suusa- ja Matkakeskuses, muudetud on aga raja skeemi. “Jätsime välja distantsi neljandal kilomeetril oleva järsema laskumise ja tõusu, kus suusatajad tihti kukkuma kipuvad ning mis on seetõttu pisut ohtlik,” lisab Voodla.

Täpsema info ja maratoni ajakava leiab siit.

Tartus koolitatakse matusekõnelejaid

Rahvakultuuri Keskus korraldab sel aastal järjekordse koolituse matusekorraldajatele ja leinakõnelejatele. Seekord on eesmärk leida uusi inimesi, eriti Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonnas, kuid oodatud on ka töötavad inimesed, kes soovivad ennast täiendada. Esimene koolituspäev toimub 11.märtsil Riia t 15, Tartu Maavalitsuse ruumides.

Matusekorraldaja töö eetilistest põhimõtetest ja suhtlemisest leinajatega räägib hingehoidja Naatan Haamer, matuse korraldamise tavadest Tallinna Matusebüroo direktor Toomas Daum.

Aastakümneid tagasi, mil matusekorraldusega tegelesid kohalikud tavandinõukogud, olid nende juurde koondunud ka leinatalituse läbiviijad. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist pole selle ala töötajatele korraldatud süsteemset väljaõpet ega täienduskoolitusi. Kolm aastat tagasi alustas Rahvakultuuri Keskus koolitustega matusekorraldajatele ja leinakõnelejatele, koolituspäevi on olnud kolm ja neist on osa võtnud selles valdkonnas töötavad inimesed.

Info ja registreerumine telefonil 6009291 ja www.rahvakultuur.ee / kursused ja registreerumine kuni 1. märtsini.

Maavanem arutas noortega nende suuremat kaasamist

Võru maavanem Andres Kõiv arutas läinud reedel toimunud kohtumisel maakonna noortekogude esindajatega võimalusi nende suuremaks kaasamiseks neid puudutavate otsuste tegemisel.

Maavanema hinnangul on noored Võrumaa jaoks olulise väärtusega ressurss, nende kuulamine ja nende teotahte suunamine annab maakonna käekäigule kindlasti palju juurde.

“Võrumaa aktiivsed noored pakatavad energiast ja väga huvitavatest ideedest. Nad soovivad veelgi rohkem kui seni kaasa rääkida ja osaleda oma valla või linna tegemistes. See teadmine, et meil on noorte hulgas väga palju asjalikkust, teeb südame soojaks,” lausus Kõiv.

Maakonna noored kutsus kokku Võrumaa noortekogude koordineerija Peep Lill, kohtumise eesmärk oli jagada oma mõtteid ning tegevuste üle aru pidada.

Teemadena käsitleti noorte laiema kaasamise kõrval ka nende motivatsiooni osaleda noortevolikogude töös ning võimalusi nendeteadlikkust kasvatada.

Kohtumisel osalesid Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna spordi- ja noorsootöö peaspetsialist Peep Lill ja noortekogude esindajad Mailiis Potter (Sõmerpalu), Leesi Peedumäe, Kerli Pärnapuu (mõlemad Haanja), Kaidi Mahlapuu, Maris Kahri (Rõuge), Gertu Borodkina, Eliis Riivik (Antsla) ja Aira Udras (Võru linn).

Energiaettevõte Danpower tegi Võru lasteaedadele kingituse

Saksa energiaettevõte Danpower GmbH tegi Võru linna lasteaedadele 8000-eurose rahalise annetuse, annetades igale lasteaiale 2000 eurot.

Kingituse andsid linnapea Jüri Kaverile üle Danpoweri juhatuse liige Sven Schmieder, Baltikumi juht Kairi von Wolff ja eriprojektide juht Markus Süssmann vabariigi aastapäeval toimunud pidulikul kontsert-aktusel.

Sven Schmieder rääkis, et Danpower teeb Saksamaal igal aastal annetusi neile lasteaedadele ja koolidele, kelle soojusvarustaja ta on. “Me anname oma panuses, et laste ümbrust ilusamaks teha ning elamurajoone atraktiivsemaks muuta. Lapsed on meie tulevik. Nemad peavad jätkama seda, millega meie oleme alustanud,” ütles Schmieder, kelle kinnitusel on Danpower tulnud Võrru, et jääda. “Lasteaedade toetamine, olgu see siis mõne uue mänguasja ostmine või katuse parandamine, on minu arvates hea investeering.”

Danpower GmbH ostis Võru linna soojaettevõtte AS-i Võru Soojus 2012. aasta augustis, olles nüüd Võru linna soojusvarustaja. Danpower kuulub enamusosalusega kommunaalettevõttele Stadtwerke Hannover AG (enercity).

Danpower on keskmise suurusega saksa energiaettevõte ning varustab umbes 220 000 eluaset, avalikku asutust ja äriettevõtet soojaga. Ettevõttes töötab 350 inimest. Eelmistel aastatel keskenduti taastuvenergia projektidele ning antud valdkonda investeeriti rohkem kui 250 miljonit eurot. Ettevõttel on biogaasijaamad ning hakkepuidul töötavad jõujaamad. Rõhku pannakse ka sellele, et toodetud soojust kasutatakse efektiivselt. Eelmise aasta müügitulemus oli 152 miljonit eurot.

Tasuta raamatu laat paneb raamatud ringlema

TBL_7440 — Fotomeenutus eelmise aasta laadast.

Emakeelepäevajärgsel pühapäeval, 17. märtsil, peetakse Rakveres juba viiendat aastat järjest “Tasuta raamatu laata”.

Laat avab raamatuhuvilistele uksed Rakvere spordikeskuses kell 11 ja sulgeb 15. “Tasuta raamatu laada” idee on korjata kokku ülearused raamatud ning anda neile võimalus leida uus lugeja.

Missugune saab olema raamatute valik ja kogus laadal, sõltub nendest inimestest, kes oma kasutuseta jäänud raamatud laadale toovad. Seetõttu kutsutakse kõiki üles sorteerima oma raamaturiiuleid või muid hoiupaiku ja vaatama, kas seal on neid raamatuid, mida ise enam ei vaja, kuid mis võivad huvi pakkuda kellelegi teisele. Raamatud palutakse tuua laada eel, 15. ja 16. märtsil Rakvere spordikeskusesse, Kastani pst 12. Tuua võib ka kõikvõimalikke muid infokandjaid – ajakirju, heli- ja videosalvestisi. Raamatuid võtavad kogu päeva jooksul (kell 10 – 21) vastu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajad. Kui juhtub, et on ära anda suurem kogus raamatuid, aga puudub transport, palutakse raamatukoguga ühendust võtta. Raamatuloovutajatele pannakse siiski südamele, et tegemist ei ole makulatuurikogumise aktsiooniga. Katkisi, määrdunud ja hallituskahjustusega raamatuid palutakse mitte tuua! Loe edasi: Tasuta raamatu laat paneb raamatud ringlema

Võru linna aasta tegu on Võrumaa Toidukeskuse rajamine

EV 95 kontsert-aktus_Foto Jüri Kuusk — Võru linna tunnustuse saajad. Foto: Jüri Kuusk

Võru linnavalitsuse poolt väljakuulutatud konkursil “Võro liina tego 2012” hääletati lõppenud aasta suurimaks teoks Võrumaa Toidukeskuse rajamine.

Reedel, 22. veebruaril kultuurimajas Kannel aset leidnud Võru linnavolikogu esimehe ja linnapea Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert-aktusel kuulutati välja Võru linnas eelmisel aastal enim silmapaistnud tegu – “Võro liina tego 2012”. Linlaste seas Võru Linna Lehe ja linnavalitsuse veebilehe vahendusel läbiviidud küsitlus näitas, et hääletanutele meeldis enim VõrumaaToidukeskuse rajamine.

Võrumaa Toidukeskus avas oma uksed 2012. aasta novembrikuus. Uhiuues poes Võru kesklinnas Katariina alleel on südameasjaks võetud põhimõte, et võrulane peab oma toidu kätte saama otse tootjalt ja võimalikult värskena. Võrumaa Toidukeskuse maja teisel korrusel paikneb avar söögisaal, mida kaunistab Navitrolla seinamaal. Kaks väiksemat saali on mõeldud konverentside ja pidude korraldamiseks. Mõnusasti saab aega veeta hubases kohvikus, mille terrassilt avaneb vaade Katariina alleele. Huvitava arhitektuurilise lahendusega Võrumaa Toidukeskuse maja on pälvinud tähelepanu üle-eestilisel konkursil “Aasta puitehitis”. Loe edasi: Võru linna aasta tegu on Võrumaa Toidukeskuse rajamine

Hiidlased näevad Eesti uusimat mängufilmi juba nädal peale esilinastust

Kõikide Hiiumaa kinosõprade meeleheaks toimub 2. märtsil juba teistkordselt Filmiklubi kultuuriõhtu, mis ühendab väärtfilmielamused kinosaalist meeleoluka õhtupoolikuga Villa Loona kohvikus.

Filmiklubi on sel korral Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva ja Eesti Filmi 100. juubeli lainel ning toob hiidlasteni Hardi Volmeri värskeima mängufilmi “Elavad pildid”, mille esilinastus suurel ekraanil vaid nädalapäevad enne Hiiumaale jõudmist.

Filmiklubi on kord kuus toimuv kultuurisündmus, mis ühendab endas Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis filmi vaatamist ja hilisemat koosviibimist hubases Villa Loona kohvikus. Sündmus on mõeldud kõikidele filmisõpradele, kes peavad lugu väärtfilmidest ja heast seltskonnast.

Märtsikuu Filmiklubi valik langes Hardi Volmeri uusimale mängufilmile “Elavad pildid” seoses Eesti Vabariigi 95. sünnipäevaga, mille eel filmi esilinastus toimus. Ajalooline draama «Elavad pildid» näitab ühe maja elanike lugu läbi 20. sajandi, portreteerides iga ajastut sellele omases filmistiilis. Volmeri sõnul on tegu selles mõttes ainulaadse linateosega, et maailmas pole teada ühtegi teist mängufilmi, milles oleks kasutatud läbi sajandi kulgevat ajastuomast filmistilistikat.

“Sedalaadi film peaks olema nagu sõit Ameerika mägedel, et vahepeal võtab südame alt külmaks, siis paneb rõkkama ja kiljuma ning lõpuks poetad pisara, sest see on hää,” kirjutas Hardi Volmer Postimehes. Loe edasi: Hiidlased näevad Eesti uusimat mängufilmi juba nädal peale esilinastust

Päästekomando alles jäämist Palamusele peeti Jõgevamaa aasta teo vääriliseks

Palamuse vabatahtliku päästekomando moodustamine kui Jõgevamaa aasta tegu 2012 kuulutakse pidulikult välja Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi ja Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimehe Toivo Tõnsoni Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

MTÜ Palamuse Pritsumehed vabatahtlik päästekomando loodi pärast piirkonna riikliku komando sulgemist.

Priitahtlike päästjate eestvedaja Margus Kaasik ütles, et komando moodustamisest teatati Palamusele ja selle ümbrusesse üles riputatud kuulutustel.

“Algul tagasihoidlikuna tundunud liikmeks tulemise huvi hakkas järjest kasvama,” meenutas Kaasik.” Praegu koosneb komando 30 liikmest, kellest kahel kolmandikul on varasem kutselise päästja kogemus või väljaõpe. Vabatahtlikutena alustanud õpivad oskuslikku ja ohutut tegutsemist koolitustel.”

Kaasiku sõnul jõuavad vabatahtlikud Palamuse vallas õnnetuspaikadesse esimesena. Vajadusel sõidetakse tulekahjusid taltsutama ka Jõgeva ja Tabivere valda ning ka teistesse Jõgevamaa piirkonadesse. Esimene väjakutse oli Pikkjärvele, kus põles kuur, mille kohalikud noored olid omaalgatuslikult kooskäimiskohaks kohandanud.

Palamuse Pritsumeeste “residentsiks” on kunagine majandi elektrikutehoone, milles asus ka riiklik päästekomando. Seal on ööpäev ringi valves üks päästjatest. Häireteate korral informeerib ta meeskonnakaaslasi ning kutsub nad kodudest või mujalt sündmuspaigale kaasa. Loe edasi: Päästekomando alles jäämist Palamusele peeti Jõgevamaa aasta teo vääriliseks

Head vabariigi aastapäeva!

Väike-Maarja seltsimajas näeb filmi “Liiliarist”

Vabariigi juubelil näitab Väike-Maarja seltsimaja suurimat naisorganisatsiooni tutvustavat dokumentaalfilmi ” Liiliarist”.”Liiliaristi” saab tasuta näha Väike-Maarja seltsimajas kell 13.00 algava kontsertaktuse lõpus.

44 minuti pikkune film, mille režissöör ja toimetaja on Erik Boltowski, annab põgusa ülevaate Naiskodukaitse ajaloost, tänapäevastest tegevusaladest ning liikmeskonna mõttelaadist.

Film kajastab mitmeid Naiskodukaitse 80. juubeliaastal toimunud sündmusi, muuhulgas naiskodukaitsjatest tuletoojate vastutusrikkaid hetki Võidupüha paraadil ning naisvõistkonna pingutusi Erna retke läbimisel. Lisaks on kasutatud ajaloolisi kaadreid Naiskodukaitse ennesõjaaegsetest kogunemistest ning intervjuusid mitmete organisatsiooni jaoks oluliste inimestega.

Selle ühtsete eesmärkide nimel tegutseva organisatsiooni liikmete eripalgelisus avaneb läbi kahe portreteeritava, Järva ringkonna esinaise Maire Arro ning Tartu ringkonna liikme Kristiina Karu, tegemiste ja mõttemaailma.

Naiskodukaitse on 1927. aastal loodud ülemaaline vabatahtlik naisorganisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu toetamise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. 2012. aasta lõpu seisuga kuulub Naiskodukaitsesse üle 1800 liikme.

„Noored Euroopa metsades” registreerimise tähtaeg läheneb

Juba kolmandat korda toimuv rahvusvaheline võistlus „Noored Euroopa metsades” ootab 13. – 19. aastaseid õpilasi osa võtma metsandusteemalisest viktoriinist. Registreerimine on avatud 25. veebruarini.

Kas tead, milline Euroopa riik on kõige metsasem? Või mis on metsade roll mägedes? Euroopa on küll väike, kuid väga mitmekesiste metsadega maailmajagu. Võistlus annab õpilastele võimaluse õppida loodust lähemalt tundma – metsade elurikkust, jahindust, majandamisviise ja kaitsealasid, mis kõik on tihedalt seotud kohalike elanike ja Euroopa pika ajalooga.

Kevadel toimub samalaadne viktoriin 11-s Euroopa riigis, selgitades välja iga riigi nupukaim võistkond. 2-3-liikmeline tiim sõidab koos juhendajaga esindama kodumaad Portugali, septembris 2013. Eestis leitakse esindusvõistkond kaheosalise võistluse tulemusena: 6. märtsil üle Eestilise viktoriini käigus selgub 15 edukaimat tiimi, kes 25. märtsil viktoriini ja ettekande suurima punktisumma tulemusena reisi Portugali ette võtavad.

Käesoleval aastal on võistlus inglisekeelne. Nii on osalejad paremini ette valmistatud rahvusvaheliseks lõppvõistluseks. Samuti on see heaks võimaluseks põimida keeleõpet loodusõppega.

Info, registreerimine ja juhend www.metsainfo.ee
Võistluse abimaterjalid ypef.weebly.com
Eesti vooru läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kristi Teppo, Eesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaator

Elva linna aukodanikuks valiti Eesti kirjakeele uurija Jaak Peebo

Elva linnapea Toomas Järveoja ja linnavolikogu esimees Leelo Suidt tunnustavad 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 95. aastapäeva aktusel Elva linna aukodaniku tiitliga Lõuna-Eesti kirjakeele uurijat Jaak Peebot.

Elva linna teenetemärgiga tunnustatakse Elva Noorkotkaste organisatsiooni asutajat ja Kaitseliidu auliiget Ernst Raistet. Kultuuripreemia “Elva Täht” antakse Elva Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuhile Ehtel Kuldvere-Ventile. Elva noortepreemia pälvib tubli ja aktiivne Elva noor Mihkel Kuuskvere.

Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsertaktus toimub 24. veebruaril kell 15, Elva Gümnaasiumi aulas, Tartu mnt 3, millele järgneb Elva linnavolikogu esimehe ja linnapea vastuvõtt (kutsetega).

Iseseisvuspäev kui miilitsate ja punkarite laulupidu

Einar Eiland,
kodanik

Kui ennem lõid inimesed brände, siis nüüd loovad brändid inimesi. Tänaseks on tekkinud erinevaid käitumisstereotüüpe niivõrd palju, et inimesed ei jaksa neid enam tarbida. Olgu selleks kas poliitikud, poliitilised platvormid, pensionisammaste müük või SMS-laenud. Oleme loonud tarbimisühiskonna, mis eksisteerib kui hipodroom, kus teleekraanilt saame näha lakeide, kaskadööride ja džokide võiduajamisi ja kus aeg-ajalt keegi ennast võitjana võib tunda.

Selle tarbijana jääb inimestele vaid valik – kelle poolt olla ja teha panus, et võitjaga samastuda. See palagan aktiviseerub just riigipühadel, sest see võimaldab võimu prioriteete rahva identiteediga paremini asendada ehk teisisõnu olla rahvale müüdavam. Selle ühiskonna valuutaks on tähelepanu. Sellega määravad inimesed võitja. Aga mille nimel või mis on selle põhjuseks, ei kuulu enam arutelu alla, sest tähtsad on panused mitte arutelud. Tulemusena vastandatakse poliitika elu ja mõtlemisvõimega. Nagu näha on see õnnestunud, sest meile kinnitatakse igapäevaselt, et meie ühiskondlikud probleemid on paratamatus.

Nagu turureeglid meile ütlevad, siis selleks, et paremini müüa, peab oskama rünnata enda turukonkurente. Kaasvaraks oleme saanud kodusõja kõikidel ühiskonna tasemetel. Lahinguedu mõõdupuuks on aga majanduslik efektiivsus, kus eelarve kaudu on pandud tuletõrjujad konkureerima arstidega, arstid õpetajatega, linnad maapiirkondadega, autod bussidega, bussiettevõtted elektrirongidega, ministeeriumid kohalike omavalitsustega Reformierakond Keskerakonnaga jne.

Loe edasi: Iseseisvuspäev kui miilitsate ja punkarite laulupidu

Rakvere Gümnaasium austas Eesti iseseisvuse eest langenuid kooliõpilasi ja õpetajaid

Sajaaastane Rakvere Gümnaasium tähistas täna vabariigi aastapäeva kogu 800-liikmelise koolipere rongkäiguga Vabadussõja ausamba juurde, et avaldada austust Eesti iseseisvuse eest võidelnutele ning Vabadussõjas langenud Rakvere Gümnaasiumi kooliõpilastele ja õpetajatele.

Rakvere Gümnaasiumi direktori Aivar Pardi sõnul on Rakvere Gümnaasiumil kujunenud traditsiooniks tähistada enne vabariigi aastapäeva viimasel koolipäeval aktustega vabariigi sünnipäeva ning pärast aktusi viia kogu kooliga Vabadussõja ausambale lillepärg mälestamaks Eesti iseseisvuse eest langenud Rakvere gümnaasiumi kooliõpilasi ja õpetajaid.

“Rakvere Gümnaasiumi peaukse kõrval seisval mustal marmortahvlil on kuldsete tähtedega kirjas nende meie kooli õpetajate ja õpilaste nimed, kes andsid elu Eesti vabaduse eest. Nende kivisse raiutud kuue nime kaudu meenutavad nad kõiki 87 õppursõdurit, kes ei pidanud raskel ajal paljuks minna oma riiki ja vabadust kaitsma.”

Rindel, kooliõpilaste roodus ja mitmes tagalaüksuses võttis Vabadussõjast osa kokku 87 Rakvere poeglaste gümnaasiumi õpilast. Neist langes kolm, paljud said haavata ja mitu suri pärast sõda sõjaväljal saadud haavade ja haiguste tagajärjel. Punaste veretööde ohvriks langesid tol ajal üks õpetaja ja kaks õpilast.
Loe edasi: Rakvere Gümnaasium austas Eesti iseseisvuse eest langenuid kooliõpilasi ja õpetajaid

Meeldejääv kohtumine Meremäe raamatukogus

21. veebruaril olid Meremäe raamatukogu kõige tähtsamateks külalisteks siinse lasteaia mudilased koos oma õpetajatega. Seekordne jutu- ja lugemisetund oli pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Meeleolu oli elev ja pidulik, sest lisaks tavapärasele uute ja huvitavate raamatutega tutvumisele leidis aset ka kohtumine vallavanem Rein Järvelillega.

See oli lapsesõbralik, lihtne ja südamlik jutuajamine, milles meie väikesed vallakodanikud säravail silmil kaasa lõid. Lapsed tänasid külalist H.Haraku südamliku luuletusega “Ainult siin”.

Veel õhtulgi meenutanud lapsed kodudes, kuidas nad käisid raamatukogus kohtumas valla kõige tähtsama mehega ning kuidas nad on uhked, et elavad just Meremäe vallas. Mainimata ei jäetud sedagi, et pühapäeval, 24. veebruaril on meie kõigi pidupäev ja hakkame torti sööma.

Anni Lahe,

Meremäe raamatukogu juhataja

Kutse ohtlike jäätmete teemalisele seminarile

4_lamp Lugupeetud õpetajad, keskkonnahariduskeskuste töötajad ja teised huvilised, kes puutuvad igapäevatöös kokku ohtlike jäätmetega!

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub kõiki huvilisi seminarile „Kuidas toimida ohtlike jäätmetega? Veebipõhine õppematerjalide kogu“. Seminaril kõneldakse ohtlike jäätmete teemal ning tutvustatakse projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ raames koostatud õppematerjale.

Seminar toimub neljapäeval 28. veebruaril 2013 Tartus hotell Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) Petersoni saalis. Seminar kestab kell 12.30 – 15.30 ja on osalejatele tasuta.

Seminarile saab registreeruda kuni esmaspäevani 25. veebruarini!

Projekti „Ohtlike jäätmete õppemoodul“ käigus koostati veebipõhine õppematerjalide kogu ohtlike jäätmete teemal. Õppemoodul sisaldab informatiivset materjali, videoklippe, tööpakette õpetajatele ning mitmesuguseid muid materjale e-õppeks ning klassitundides kasutamiseks. Lisainfot projekti kohta leiab siit ja SIIT!

Seminari päevakava:

12.30-13.00 registreerumine, tervituskohv
13.00- 13.15 sissejuhatus ja projektitutvustus (Mirjam Burget, Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Jari Heiskanen, SYKLI keskkonnakool)
13.15-13.25 projektitulemuste avalikustamine Lätis (Ilona Roja, Ideja)
13.25-13.40 jäätmekäitluse teemaline koolitus (Taru Uotila, SYKLI keskkonnakool)
13.40-14.00 patareide taastöötlemine (Jarmo Pudas, AkkuSer)
14.00-14.30 patareide tagasivõtusüsteem Eestis (Margus Vetsa, EES-Ringlus)
14.30-15.00 ohtlike jäätmete käitlemine (Moonika Lipping, Epler & Lorenz)
15.00-15.30 lõuna (seminari lõpp)

Seminar on eesti ja inglise keeles.
Seminari toetavad Nordplus ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kohtumiseni seminaril!

Lisainfo: Mirjam Burget, tel 5343 2408, mirjam.burget@teec.ee