veebruar 2013 Archives

Pirita Vaba Aja Keskuses toimuvad kontsert ja õpituba

Sel reedel on Pirita Vaba Aja Keskuses võimalik harida nii meelt kui keha:

22. veebruaril kell 14.00 toimub Pirita Sotsiaalkeskuse saalis Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsert. Esinevad G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli õpilased, Valju Kasuk (viiul) ja lauluansambel Sirjelind. Sissepääs prii!

22. veebruaril kell 18.15–20.15 Alexanderi tehnikat tutvustav õpituba Pirita Vaba Aja Keskuses. Juhendaja Karin Brown. Alexanderi tehnika on praktiline eneseabi meetod, terviseõpe, mida võib rakendada igaüks, et teada saada, vabaneda ja hoiduda pingeid tekitavatest harjumustest kehakasutuses. Osalustasu 10 eurot. Lisainfo ja registreerumine: kristi.arendi@gmail.com, 52 19 097.

Osulas toimub muusikalaat “Pärimusmuusikast levimuusikani“

Fotomeenutus 2009. aasta muusikalaadast foto: Sõmerpalu valla kodulehekülg

16.märtsil toimub Sõmerpalu vallas Osula koolimajas muusikalaat 2013„Pärimusmuusikast levimuusikani“

Muusikalaat 2013 „Pärimusmuusikast levimuusikani“ avab võimaluse osalejatel tutvuda ja koos musitseerida teiste maakondade muusikute ning huvilistega. Muusikalaat tutvustab kohalikel traditsioonidel põhinevat rahvamuusikat, rahvapille, rahvalaule ning kaasaegsemat muusikat. Samalaadne üritus on edukalt toimunud Sõmerpalu vallas juba kahel korral 2009 ja 2010 aastal.

Muusikalaada raames toimuvad õpitoad, kus on võimalus tutvuda erinevate muusikainstrumentidega. Üles astuvad ka erinevad muusikud.

Kohal on pillimüüjate infoletid ja pillid ning samas on võimalik osta, müüa, vahetada seismajäänud muusikariistu.

Päeva lõpetab konkurss „ Muusik 2013“, kus selgitatakse Võrumaa parimad üksikpillimehed ja pillimuusikaga tegelevad kollektiivid. Antakse välja ka eriauhinnad tublimatele pillimeestele ja kollektiividele. Auhinnaks on pillipoodide kinkekaardid.

Loe edasi: Osulas toimub muusikalaat “Pärimusmuusikast levimuusikani“

Elva on metsapealinn

Selle aasta metsapealinn on Elva. Nime sai ta juba pühapäeval Tartu maratoni finišis. Metsapealinna lipu andis Rakvere linnapea, Toomas Varek,
Elva abilinnapea, Heiki Hansenile.

Sümboolne metsapealinna avapalk saeti finišikoridoris läbivahetult enne maratonivõitja saabumist.Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk märkis, et „Maratoni finiš on metsapealinna tiitli üleandmise paigaks esmakordne ning täiesti ainulaadne. Samas on see väga sobiv koht, sest Elva on maratoni finišipaik ning mets, tervis ja sport on seal väga tihedalt seotud.”

Metsapealinn 2013 tähtsustab tervist, puhkust metsas ja väärtuslikku elukeskkonda. Metsapealinna projekti eestvedajaks on Eesti Metsaselts.

Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebiankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee või otse järgnevalt lingilt:

https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDc4UVhYS1JlMTNqQjlFZWlZb2NuX0E6MQ#gid=0

Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Loe edasi: Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“

Loodusõhtu Türi kultuurimajas

Kolmapäeval, 20. veebruaril algusega 18.00 toimub Türi kultuurimajas (Hariduse 1) loodusõhtu teemal „Seiku loomade elust ja kokkupuudetest inimesega“.

Külas on Tiit Maran, kes on kaitsnud doktorikraadi, uurides euroopa naaritsat, selle liigi väljasuremist ning selle põhjuseid. Praegu töötab ta Tallinna Loomaaia teadussekretärina ning teadusliku liigikaitse labori juhatajana, tegeledes muuhulgas ka euroopa naaritsa säilitamise ja loodusesse tagasi viimisega. Loodusõhtul kõneleb Maran sellest, keda me peame loomaks ja kuidas me neid tajume.Juttu tuleb haruldastest ja tavalistest liikidest ning nende tähtsusest.

Muusikalise raami kujundab õhtule “Oma Lugu”.

Loodusõhtul osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

NB! Palume osalemisest teada anda kuni 18. veebruarini: piret.eensoo@keskkonnaamet.ee või Keskkonnaameti Järvamaa kontori üldtelefonil 384 8688.

Lisainfo: Piret Eensoo, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, e-post piret.eensoo@keskkonnaamet.ee, 384 8687, 5306 5044

Euroopa pakub õigustohtrite abi noortele tööotsijatele

Euroopa kodanike aasta raames, mis on pühendatud eurooplastele ja nende õigustele, avati hiljuti Euroopa Kodanikualgatuse Teenistuse toel õiguskliinik, mis annab nõu tudengitele ja noortele tööotsijaile ning selgitab põhjalikult lahti elamislubade ja sotsiaalkindlustusega seonduva. Tohtrid ootavad nii kõnesid kui ka e-kirju, Eesti kodanikele on abiks ka AEF.

Brüsselis asuva Kenti ülikooli ja Euroopa Kodanikualgatuse Teenistuse toel avatud õiguskliinik kogub lisaks õigusabi andmisele tõendeid probleemsete juhtumite kohta järgnevates valdkondades:

Tudengite ja noorte tööotsijate vaba liikumise barjäärid.

Euroopa Liitu sisenemine ja resideerumine.

Piiride ülene sotsiaalne turvalisus.

www.citizenhouse.eu

Nädala foto

Nädala pilt (18.02.2013)
Talve raskus. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Reportaaž väsinud transpordist: „Tulgu või kruvikeeraja, mina järgmine aasta enam tööle minna ei taha!“

Anu-Mari Kivisiv, abiturient

Varavalges puhub juht bussile hinge sisse. Kohe on algamas minu tööpäev. Mõtlete, et see on lugu viimase allesjäänud reisisaatja argipäevast? See pole lugu reisisaatjast, kuigi iseloomult me üksteisest eriti ei erinegi. Kui te veel ei ära ei arvanud, siis mina olen tuhandeid tallinlasi teeniv väsinud bussiiste. Olen erinevalt uute läikivate äärtega toolidest nii mõndagi näinud, olen tundnud külma ja kuuma, saanud üheks nii okse kui magava asotsiaali ilaga.

Asun koos teiste minusugustega katkise bussikolu tagaotsas.Siin liigub igasugu rahvast, nooremaid kui vanemaid, edukamaid, aga ka täiesti põhja käinuid. Ma pole ehk nii puhas ja hoolitsetud kui bussijuhi taga asuvad kaaslased, aga see-eest tunnen ma rõõmu kirevast elust, mida bussijuhi juures peaaegu kunagi ei näe.

Hommikuti ei juhtu üldiselt midagi, eriti argipäeviti. Nagu alati, õõtsuvad unised töömesilased mornidel nägudel tööle. Kooliskäijad tukuvad akna najal. Ainus kõrghetk on, kui täiesti ettearvamatul hetkel astub uksest sisse kontroll, just unelenud nägudele tekib selginemise hetk ja käe paarid asuvad usinalt otsima, millega oma tasuta või tasutud sõiduõigust tõendada, mõni paaniline pilk seirab koti avarusi. Üldiselt neid rohelisi mehikesi ei sallita, eriti need jänesed, kes ei suvatse meid toetada.

Loe edasi: Reportaaž väsinud transpordist: „Tulgu või kruvikeeraja, mina järgmine aasta enam tööle minna ei taha!“

42. Tartu maratoni võidu võttis põnevas grupifinišis Simen Østensen

42. Tartu maratoni võidu nimel võitlesid pingelises lõpuheitluses 17 paremat meest, kellest esimesena ületas finišijoone Simen Østensen (NOR) ajaga 2:45:01. Napilt jäi teiseks eelmise aasta võitja Jörgen Brink (SWE) ajaga 2:45:02.1, kolmanda koha võttis kahekordne Tartu maratoni võitja Anders Aukland (NOR) ajaga 2:45:02.3.

Parima eestlasena finišeeris grupifinišis 11 kohal Algo Kärp ajaga 2:45:07.

Parima naisena oli esimesena finišis Sandra Hansson ajaga 2:58:53, mis andis talle üldarvestuses 43. koha ning kokku neljanda Tartu maratoni naistearvestuse võidu.

Østenseni jaoks oli see esimene Tartu maratoni võit ning oma tulemusega oli mees igati rahul: “Mul on hea meel, et ma suutsin nii kiire finiši teha! Ma tundsin ennast täna tugevana,” sõnas Østensen. “Minul ja Andersil (Aukland) oli plaan täna head tempot teha, kuid viimasel 15 kilomeetril sain aru, et tuleb grupifiniš ja et viimase 500 meetri jooksul tuleb endast parim anda.”

“Simen oli täna minust kiirem, aga ma olen väga rõõmus, et sain taas poodiumil olla,” oli Brink oma teise kohaga rahul ning lisas: “Tartu maratoni rada on pikamaasuusatamise karikasarjas üks parimaid radu. Täna oli vorm hea, aga lahtine lumi rajal muutis vahede kasvatamise raskeks ja nii see grupifiniš tuli.”

Anders Aukland, tänane kolmas mees, oli samuti oma tulemusega rahul: “Ma olen väga rõõmus, et jõudsin täna poodiumile. Vahede kasvatamine oli keeruline, kuid tänane strateegia oli anda endast parim,” rääkis Aukland. “Mulle meeldib see rada – siin on ka tõuse ja laskumisi, mis teevad raja huvitavaks,” lisas Aukland.

Algo Kärp tänasest: “Viimastel kilomeetritel panid maratonimehed paaristõuked mängu ja kuni viimase km-ni oli see okei, kuid siis läks raskemaks ja kaotasin neile. Minu jaoks oli raske, et nii suur punt korraga finišisse tuli. Kahju on, aga vähemalt sain selle maitse kätte, et Tartu Maratoni võit ei ole võimatu,” lõpetas Kärp optimistlikult.

Naiste esikoht Sandra Hansson oli samuti rõõmus: “Ma tunnen ennast väga hästi. Mulle väga meeldib see rada ja see võistlus, see on isegi minu lemmik rada,” rääkis Hansson. Tänane strateegia oli Hanssoni sõnul kõvasti võidelda ja endast parim anda.

42. Tartu maratoni võistluste direktor Indrek Kelk: “Õnneks olid nädalavahetusel külmakraadid ning saime raja hästi ette valmistada, et ka hilisemad finišeerijad saaksid heas jäljes sõita,” rääkis Kelk. “Mul on hea meel, et uus nimi lisandus võitjate nimekirja ja tegelikult on mul hea meel ka selle üle, et ainuke kolmekordne Tartu Maratoni üldvõitja tiitel jäi eestlase Raul Olle kätte,” lõpetas Kelk jutu meeleolukalt.

42. Tartu maraton jätkub täie hooga! Jooksvad mitteametlikud tulemused: http://tartumaraton.ee/42-tartu-maraton-2013-tulemused

Fotod: www.argoa.com/press (SCANPIX, Karli Saul)

Eestimaa talimängudeni on vähem kui kaks nädalat

1.-3. märtsini toimuvad Võrus ja Võrumaal 12. Eestimaa talimängud.

Talimängud korraldatakse iga nelja aasta järel. Talimängudele oodatakse üle 3000 osaleja. Talimängudel võivad osaleda kõigi Eesti maakondade, linnade ja valdade võistkonnad.

Kontakt Merike Õun, merike.oun@gmail.com, tel 51 657 20.

Eestimaa talimängude kava. Allikas: Eestimaa talimängude Facebooki lehekülg.

Kapa stuudium märgib kultuuripärandi aastat folklorist Marju Kõivupuu loenguga “Pärand meis endis ja meie ümber”

Pühapäeval, 17. veebruaril kell 15.00 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumi kevadsemestri esimene loeng. „2013. aasta on pühendatud kultuuripärandile, aasta juhtmõtteks on “Pärijata pole pärandit”. Meie kõik, kes me elame tänases päevas, oleme samaaegselt nii pärijad kui ka pärandajad. Kõneleme stuudiumis sellest, mida mõistame kultuuripärandina ning miks tekivad aeg-ajalt erimeelsused kultuuripärandi mõtestamisel ja väärtustamisel.,“ ütles Marju Kõivupuu eelseisvat loengut kommenteerides.

Marju Kõivupuu on eesti filoloog ja tuntud folklorist. 2002. aastal kaitses ta doktoritööd surmakultuuri suundumustest Võrumaa matusekombestiku näitel. Ta on olnud paljude raadiosaadete autor, kirjutanud artikleid peamiselt meditsiinifolkloori, surmakultuuri, lokaalkultuuride spetsiifika ja rituaalmaastike teemadel. Marju Kõivupuu on õppejõu ja teadurina töötanud Tartu ülikoolis, Eesti kunstiakadeemias, Eesti maaülikoolis, TÜ Viljandi kultuuriakadeemias, TTÜ Tartu kolledžis ning Võru instituudis; 2000. aastast Tallinna ülikoolis. (allikas wikipeedia ja TLU EHI)

Tänavu märtsis täitub loengusarjal „Kapa stuudium“ viis tegutsemisaastat. Loengusarja algatasid Kohila vallavalitsus ja koolituskeskus 2008 aasta kevadel. Avaloengu pidas akadeemik Peeter Tulviste.

Stuudiumi loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest ning maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring kus huvilised lektoriga privaatsemalt vestelda saavad.

Lisainfo: Eeva Kumberg, tel 5663 7037, Reet Aro, tel 5818 8568

Vabariigi aastapäevale pühendatud suusamatk

4.lk_.Suusaretk_E — Vabariigi aastapäeva suusamatk 2012. Foto: Erakogu

23. veebruaril algusega kell 12.00 toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud suusamatk.

Suusamatk saab alguse Vaivara Sinimägede Muuseumi juurest. Suusamatka marsruut: Sinimäe – Mummassaare – Pimestiku – Tornimägi – Põrguhauamägi – Sinimäe.

Pimestiku kontrollpunktis toimub supipaus.

Kõik on oodatud!

Suusamatka korraldab MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi.

Noored töötud aidatakse tööturule

SA Innove on avanud taotlusvooru, mis aitab noori töötuid tagasi tööturule.

Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.3.1 “Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine” abil toetatakse tegevusi, mis aitavad kuni 24 aastatel noortel tööturule siseneda.

Sihtgruppi kuuluvad:

Noored (16–24-aastased), kes on põhi-, kesk- või kutsehariduse omandanud või katkestanud ja kes ei ole viimase 4 kuu jooksul olnud töösuhtes või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana;
vähemalt viimased 18 kuud mitte töötanud kuni 7-aastase lapsega kodus viibinud töötud vanemad.

Kuni 7 aastaste laste vanematele tagatakse projekti tegevuste jooksul lapsehoiuteenuse hüvitamine.

Avatud taotlusvooruga seoses soovib Rae Vallavalitsus koondada informatsiooni potentsiaalsest sihtgrupist.

Palun anna endast märku hiljemalt 22. veebruariks, kui vastad eeltoodud kirjeldustele ja sooviksid projektis osaleda või tead kedagi teist, kes on huvitatud saama nõustamisteenust, koolitust, karjääriplaani koostamist või tööpraktikat.

Lisainfo: e-post Merlin.Sillard@rae.ee, tel 6056 753

Täpsem informatsioon taotlusvooru kohta:

http://www.innove.ee/struktuuritoetused/voor

Soome keele kursus Lihula Rahvaülikoolis

19. veebruaril algab Lihula Rahvaülikoolis soome keele kursused algajatele. Kursused toimuvad teisipäeviti ning kursuse maht on 48 akadeemilist tundi. Õpetajaks on Mare Ots.

Kursuse sihtgrupp: Teenindus-, kaubandus- ja turismialal töötavad inimesed, tööturul mitteaktiivsed täiskasvanud, kellel on madalam haridustase või aegunud kvalifikatsioon. Kursused toimuvad programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 raames ja on osalejatele tasuta. Õppija tasub vaid õpiku eest.

Kursuse läbiviimist rahastavad Eesti riik ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Lisainfo: http://rahvaulikool.ee/

Registreerimine: tel +372 5342 6707, e-post rahvaylikool@gmail.com

Algas registreerumine lõimumisaruteludele

Mõttekoda Praxis ja Balti Uuringute Instituut korraldavad aruteluseminarid Eestis elavatele teiste riikide kodanikele. Vene- ja ingliskeelsetele lõimumisaruteludele on oodatud kokku 150 Eestis elamisloaga elavat inimest, kellel ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust või kellel on määratlemata kodakondsus.

Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kohtla-Järvel toimuvatel aruteluseminaridel saavad osalejad avaldada oma arvamust haridus- ja tööturuteemadel ning rääkida kaasa keeleõppe, sotsiaalteenuste ja kodakondsusega seotud probleemide ja võimaluste vallas. Enne kohtumist teeb korraldaja kõigi osalejate seas küsitluse, mille alusel täpsustatakse iga lõimumisarutelu teemaringi. Kogutud ettepanekud esitatakse uue lõimumiskava koostajatele.

Kultuuriministeeriumi algatusel koostatakse sel aastal uus lõimumisvaldkonna arengukava „Eesti 2020″. Kava kokkupanek kestab pikka aega ja hõlmab paljusid tegevusi. Lõimumisprotsess eeldab riigi koostööd kõikide huvirühmadega, et luua tervikpilt valdkondliku tegevuse vajadusest, ulatusest ja tarvilikest ressurssidest.

On oluline, et siin elavad teiste riikide kodanikud − näiteks Venemaa kodanikud, aga ka hiljuti siia saabunud sisserändajad − saaksid kaasa rääkida teemadel, mis puudutavad nende igapäevaelu, ning et nende arvamus jõuaks ka otsustajateni.

Osalemiseks täitke registreerimisankeet enne 20. veebruari siin: http://www.etnoweb.ee/arutelud või siin.

Lõimumisarutelude ajakava:

Narva (venekeelne) – reede, 22. märts kell 14.00−18.30
Kohtla-Järve (venekeelne) – laupäev, 23. märts kell 10.00−15.30
Tallinn (venekeelne) – laupäev, 23. märts kell 10.00−15.30
Tallinn (venekeelne) – neljapäev, 28. märts kell 14.00−18.30
Tartu (ingliskeelne) – neljapäev, 28. märts kell 14.00−18.30
Tallinn (ingliskeelne) – reede, 5. aprill kell 14.00−18.30

Igale arutelule registreeritakse 30 osalejat.

Vajaduse korral hüvitatakse kohaletuleku transpordikulu sama päeva ühissõidukipileti alusel.

Ürituse kava saadetakse registreerunutele, kuid üldjoontes on see järgmine:

Tervituskohv
Küsitlustulemuste tutvustamine ja arutelu
Lõuna
Rühmaarutelu
Lõpetamine

Projekti eestvedajad on poliitiliselt sõltumatud organisatsioonid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut, kes on aastaid tegelenud erinevate lõimumisvaldkonna uuringutega ja on kursis riikliku lõimumispoliitikaga. Projekti toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Kontaktisik ja lisateave: Valentina Batueva, Poliitikauuringute Keskus Praxis, e-post valentina.batueva@praxis.ee, tel +372 698 8582

Rakveres avatakse Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja

Esmaspäeval, 18. veebruaril kell 13.00 avatakse Rakveres Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja.

Taasiseseisvumisajal on küll rajatud krematooriume koos ärasaatmispaikadega, kuid teadaolevalt on Rakveres avatav esimene omataoline tavanditeenuse pakkumiseks ehitatud hoone Eestimaal.

Hoone rajaja OÜ Rakvere Linnahoolduse juhatuse liige Üllar Vaserik: „Inimese teekond siin maises ilmas on lõplik. Viimastel aastatel on inimeste sündi ja olemist siin ilma peal püütud muuta meeldivamaks. Korrastatud on sünnitushaiglaid, lasteaedu, koole, eluasemeid – rajatud kaasaegseid infrastruktuure, kuid inimese lahkumisele igavikuteele ei ole pööratud piisavalt väärilist ruumilist ja inimlikku tähelepanu.”

Hoone arhitekt Reio Avaste – „Tavandimaja kujundamisel on omavahel läbi põimitud lihtsa klassikalise Eesti maa-arhitektuuri elemendid väärika esindusliku sakraalarhitektuuri omadega, et leida tasakaalukas üleminek mitmes mõttes. Kalmistult linnakeskkonda ruumilise objektina ja olevikust igavikku selles toimuvate tseremooniate toimumispaigana. Lihtsa, kuid mõjuva vormi ja naturaalsete materjalidega peaks hoone seisma vaikse ja mõtliku toena inimestele nende tõsistel hetkedel.”

Avatav Rakvere Tavandimaja paikneb Rakvere linnakalmistuga piirneval kinnistul. Rakvere linnakalmistu pühitsemine toimus 29. aprillil 1806. Tänini säilinud raudväravad valmistas Rakvere sepp Schmiedeberg aastatel 1864-1865. Rakvere linnakalmistu on viimaseks puhkepaigaks väga paljudele Rakvere linna ja Virumaa elus tähtsat osa etendanud hariduse- ja kultuuritegelastele, teadlastele, vabadusvõitlejatele. Peale selle leidub seal ka mitmeid kunstimälestisi. Vanimad säilinud hauatähised pärinevad 1830-ndatest aastatest. Palju tähiseid on tehtud tuntud kiviraidurite poolt, näiteks J. Schvalbe, Casperson, Kopijevski. Mitmed hauatähised on ka eraldi kaitse all.

Tavandimaja rajas Rakvere Linnahoolduse Osaühing. Juhataja Üllar Vaseriku sõnul võib tulemusega vägagi rahul olla. Lisaks kaunile arhitektuurilisele lahendusele on tegemist vägagi kogukondliku ja kohalikule ettevõtluse toel rajatud majaga. „Kõik maja ehitamisega seotud ettevõtted on Rakverest,” sõnas Vaserik. Ehituse peatöövõtt kuulus AS Later GR-le. Tavandimaja sakraalarhitektuursete elementidega uksed tegid eritellimusena Rakvere Metsamajand OÜ meistrimehed, elektritööd Oom Konsult OÜ jne.

Avamistseremoonia algab piduliku lindilõikamisega kell 13.00 ning kulmineerub hoone sisseõnnistamisega. Avamistseremoonia lõpetab kõikide Rakvere koguduste esindajate ühispalve.

Lisainfo:

Arhitektuursetes küsimustes: Reio Avaste, Avaste Arhitektuuribüroo OÜ, Sõpruse pst 9-17, Tallinn 10615, tel +372 6873 136, +372 5018 839, e-post reio@avaste.ee

Organisatsioonilistes küsimustes: Üllar Vaserik, Rakvere Linnahoolduse OÜ, Rakvere J. Kunderi tn 6, tel +372 5087 744, e-post linnahooldus@domus.ee, yllar@domus.ee

Tartu Maratoni laste suusasõitudel osales läbi aegade enim lapsi – ligi 2000 last

Tartu Maraton jätkab rekordite lainel. Täna, 16. veebruaril toimunud 42. Tartu Maratoni lastesõidud tõid kokku esialgsetel andmetel 1921 väikest suusatajat. Eelmisel aastal oli lapsi 1645. Homme toimuvale 42. Tartu Maratonile on registreerinud viimase 25 aasta suurim arv osalejaid – üle 8500.

TILLUsõitudest, kus osalevad kuni kaheksa aastased, võttis osa 1316 suusatajat. Vanematele suusatajatele mõeldud MINImaratonist võttis osa 605 suusatajat.

“On tore näha, et üha enam lapsi võtab osa lasteüritustest ja et üle mitme aasta oli ka ilm ilus. Mis on aga eriti meeldiv, on see, et üritus tõi kokku niivõrd palju erinevaid lapsi ja just neid kõige pisemaid. Tore oli näha, et kohal olid ka turvakodude lapsed SEB Heategevusfondi eestvedamisel, esmakordsed suusatajad ning ka need lapsed, kes ka igapäevaselt tihedalt suusatavad. Lastesõidud on tõesti kõigile!” rõõmustab Klubi Tartu Maratoni projektijuht Kunnar Karu.

6-aastane Luisa põhjendab oma tulekut TILLUsõidule: “Siin õpin suusatama ja siis suurena on mul lihtne suusatada!” Sama vana Ursula on nõus ning lisab: “See on äge!”

42. Tartu Maratoni lastesõidud avasid ühtlasi ka Tartu Mini Neliküritus 2013 sarja. Järgmised lasteüritused toimuvad SEB 31. Tartu Jooksumaratoni raames 11. mail.

42. Tartu Maratoni otseülekannet näeb homme ETV vahendusel nii veebis (http://otse.err.ee/etv/) kui teles kell 10.00-12.55, kell 19.55 on ETV2 eetris kokkuvõttev saade.

Lisainfo: Greete Kempel, 42. Tartu Maratoni pressiesindaja, MTÜ Klubi Tartu Maraton, tel 5592 2183, e-post press@tartumaraton.ee

42 Tartu Maraton_lastesoidud_Ardo Saks (2) — 42. Tartu Maratoni lastesõit Foto: Ardo Säks

Haanja valla vastlapäev

Haanja valla vastlapäev toimub 17. veebruaril algusega kell 12.00 Plaanil.

Kavas on suusa- ja kelguslaalom, täpsuskelgutamine, köievedu, vildivise, saanisõit ja erinevad jõukatsumused. Samuti on ette nähtud mõnusad seltskonnatantsud ning vastlavurri õpituba.

Kõigile osavõtjatele on kosutuseks vastlasupp ja kuum tee!

Vastlapäevale viivad bussid nii Haanjast kui Ruusmäelt. Buss Plaanile väljub Haanjast kell 11.45 ning Ruusmäelt kell 11.15.

Kogu päev on kõigile tasuta!

Lisainfo: Sirje Pärnapuu, tel 5165 728

Teabepäev Järvamaal: „Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine – võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes”

19. veebruaril kella 13-16.30 toimub Paides Järva maavalitsuses teabepäev „Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine – võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes”.

Teabepäeva eesmärgiks on viia kokku mahetootjate, -töötlejate, turustajate, omavalitsuste, koolide ja lasteaedade esindajad, et arutada üheskoos mahetoidu kasutamise võimalusi Järvamaa lasteasutustes.

Päevakava
13.00 Tervitussõnad ja mahelõuna
13.30 Mahepõllumajanduse põhimõtetest
14.00 Mahetoidu kasulikkus
14.30 Eesti turul olevad mahetooted
15.00 Mahetoidu kasutamise kogemused Eesti koolides
15.30-16.30 Arutelu mahetoidu kasutamise võimaluste osas lasteasutustes

Lektoriteks on Elen Peetsmann ja Darja Matt. Vestlusringis jagavad oma kogemusi mahetoidu pakkumise osas mahetootjad.

Teabepäeva korraldab SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös põllumajandusministeeriumiga, toetab Euroopa Liit.

Lisainfo: Elen Peetsmann, tel: 5304 4003.

Noored disainerid esitlevad Pirital oma kollektsioone

Homme, 16. veebruaril toimub Pirita vaba aja keskuses noorte omaloominguline moeshow NEO:N ehk Noorte Enda Oma Nägu. Üritusel kohtuvad Tallinna ja Harjumaa moeloojatest noored, et esitleda loodud kollektisoone ning pakkuda publikule vaatemängulist showd.

Noored moekunstnikud vanuses 12-20 esitlevad taustamuusika saatel oma kollektsioone, mille loomisel on korraldajad andnud nii materjali kui ka idee osas vabad käed. Disainerite originaalsust ja fantaasiarikkust hindab kolmeliikmeline žürii kosseisus Maria Vaakmann, Ester Soidla ja Kenneth Bärbel.

„Üritus eesmärgiks on toetada noorte omaalgatust ja loomingulisust, kuid NEO:Ni korraldajad peavad oluliseks rõhutada ka noorte omavahelist suhtlemist ja meeskonnatööd,“ sõnas Dagne Press, üks Neo:ni eestvedajatest. Press lisab, et üritus annab hea võimaluse tunnustada noori nende saavutuste eest ning julgustada moehuvilisi ka edaspidi moeloomisega tegelema.

Ürituse eestvedaja Hanna Mark lubab, et osalevaid disainereid ootab kohapeal üllatus, mis paneb proovile noorte loomingulisuse ning pakub põnevat jälgimist ka pealtvaatajatele. Muusikalist vahepala pakub Tallinna ülikooli ajakirjandustudengite bänd The Journalist ning Dan-Erik Tamm.

Noorte Enda Oma Nägu sai alguse 2005. aastal ning toimub tänavu juba üheksandat korda. Üritus on nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele tasuta ning ei toimu tulu teenimise eesmärgil.

Tallinna ja Harjumaa töötutele pakutakse sõltuvusnõustamist

Et parandada tööturule naasmise võimalusi, on alkoholiprobleemiga vanemaealised inimesed oodatud osalema nõustamise, koolituse ja tööpraktika projektis.

MTÜ Eesti Abikeskused Tallinnas viib läbi projekti, mis on suunatud alkoholisõltuvusega 50-74-aastastele Tallinna ja Harjumaa inimestele. Projekti programm koosneb erinevatest tegevustest. Alustuseks oodatakse osalejat psühhiaatrilisele nõustamisele, mille tulemusena määratletakse, milline raviviis on kõige sobilikum tööelu segavast sõltuvusest vabanemiseks. Inimese informeeritud nõusoleku korral on võimalik nn ampulli panemine (ehk depoopreparaadi impantatsioon), millele järgneb taas mitmel korral põhjalik personaalne psühhiaatriline nõustamine.

Edasi aidatakse projektis osalejatel koostada karjääriplaan. Sõltuvalt inimese konkreetsetest vajadustest saab igaüks lisaks psühholoogilist-, sotsiaal-, võla- ja karjäärinõustamist. Projekt jätkub tööklubiga, kus antakse praktilisi näpunäiteid, kuidas tööd otsida, CV-d kirjutada, kuidas käituda tööintervjuul jne. Olenevalt projektis osaleja erialaoskustest aidatakse tal oma oskusi ja teadmisi tänapäevastada ning erialakoolitust läbida või tööpraktika tööandja soovidega kohaneda. Nõustamistegevused toimuvad Tallinnas, praktikakoht sõltub juba aga tööandja asukohast. Kõik nõustamised, tööklubid ja koolitused on osaleja emakeeles, kas eesti või vene keeles. Projekti vältel on osalejale võimalik kompenseerida sõidukulud ning maksta koolituse ja praktika ajal stipendiumi.

Projekti lõpuks on osalejad vabanenud töö- ja tavaelu segavast alkoholisõltuvusest, omandanud paremad erialased ja sotsiaalsed oskused.

Projektis osalejate vastuvõtt toimub Tallinna arstlikus perenõuandlas aadressil Suur-Ameerika 18a. Osalemiseks saab end registreerida ning lähemat infot küsida telefonil 6999 691 või e-posti teel mari-liis.mand@1220.ee.

Projekti „Tallinna ja Harjumaa vanemaealiste alkoholisõltuvusega töötute tagasitoomine tööturule“ rahastus tuleb Euroopa Sotsiaalfondist meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ kaudu.

Millega seletada waldorfkooli populaarsuse kasvu?

Külli Volmer,
õpetaja

Mida tempokamaks, kirjumaks ja virtualiseeritumaks muutub elu meie ümber, seda enam lapsi leiab tee waldorfkoolide juurde. Miks? Sest täiskasvanuina võime me eelkirjeldatud maailmaga enam-vähem hakkama saada, laps aga ei saa sellega hakkama, sest inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust, käegakatsutavat tegelikkust ning täiskasvanute selget arusaamist sellest, kuidas areng toimub.

Näiteks – et liigvarasele intellektuaalsele arengule rõhudes maksame hiljem lõivu nii nõrga eluhuvi kui tervisehäiretega. Waldorfkoolid ja lasteaiad panustavad rahulikult ning kivi kivi haaval kõigepealt baasoskustesse, seejärel pealisehitusesse. Waldorfkooli õpetaja julgeb võtta aega ning olla olulises põhjalik. Muuseas, mitte ükski tööga seotud Eesti vanasõnadest ei kinnita vastupidise toimimisviisi mõistlikkust!

Waldorfkool on tegutsev kool. Terve laps on eelkõige tegutseja, kelleni praktilised maailmatõed jõuavad läbi tegutsemise. Tegutsemisviisiks on ka oma käega kirjutatud – illustreeritud ainevihiku koostamine, selmet ettetrükitud töövihikus lünki täita. Kool on ajast aega lastele pakkunud seda, milleni kodu ja lähiümbrus ei küüni. Näiteks agraarühiskonnas kirja- ja rehkendusoskust ning laiemat maailmapilti. Seejuures ärgem unustagem, et vahetu kontakt maailmaga nii nagu ka praktilised eluoskused olid neil lastel loomulikul viisil olemas. Loe edasi: Millega seletada waldorfkooli populaarsuse kasvu?

Jututarõ kõmri keelest ja keelepoliitikast

Puulpäävä, 23. veebr kell 18.00 Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusen (Lossi 3-134, Tarto) jututarõ kõmri (walesi) keelest ja keelepoliitikast. Küläline om Kali Stuart, jutt tulõ inglüse keelen. Tarvidusõ perrä lühküid seletüisi võro keelen.

Kõmri ja võro keele huvilinõ ja mõlõmba keele mõistja Tarto/Helsingi keeletiidläne Santeri Junttila um kirotanuq teema tutvustusõs: „Kõmrimaal ehk Walesin ommaq kõmrikeelidseq joba viiskümmend aastakka tagasi uma keele kaitsmisõs organisiirünüq. Pall’o om kätte võidõt: näütüses opvaq pia kyik Walesi latsõq koolin kõmri kiilt kas imä- vai vyyrkeeles, nink pia egän liinan ommaq kõmrikeelidseq kooliq. Aga 2011. aastaga rahva kokkolugõmisõl oll’ kõmri keele kynõlõjidõ hulk siski vähämbäs jäänüq: kyigist Walesi elänikest mõist ynnõ 19% kõmri kiilt kynõldaq, a kümme aastakka varrampa mõist’ 21%.

Keele kaitsjaq olõ-i passiivsõs jäänüq. Om kõrraldõt suuri meeleavalduisi egäl puul Kõmrimaad nink nõvvõt vahtsõt muudu keelepoliitikat. Walesin toimuvast tulõ meile kynõlõma parhillaq Baltikumin elläv waleslanna Kali Stuart.“

Tulkõq kullõma ja üteh kõnõlõma!

Manoq saa küssüq: juvasul@ut.ee, santeri.junttila@helsinki.fi

Jüvä Sullõv

Meremäe tervise teisipäeval valmistati lihata kotlette

Meremäel toimus 12. veebruaril Meieselts Meroosi õpitoas tervise teisipäev. Osa võttis hulk tublisid perenaisi, kes teadsid tervislikust toidust nii mõndagi.

Meremäe tublid naised esitlesid omatehtud lihata kotlette. Üheskoos mekiti kaasavõetut ja avaldati koosviibijatele kotlettide valmistamise saladusi ning koostist. Vahetati omavahel retsepte ning Lea kaalikakotlett, Eevi punapeedi, Lilia kaerahelbe, Liisi punapeedi , Ruthi aedvilja kotletid olid kiiduväärselt maitsvad.

Esmakordselt MS Meroosi üritusele tulijad avastasid töötoast enda jaoks palju huvitavat. Oldi üllatunud, et on välja pandud palju kauneid ja huvitavaid käsitöö esemeid, mis on kohapeal ja seltsi naiste poolt valmistatud. Nii mõnigi kaalus otsust lüüa kaasa edaspidi MS Meroosi ettevõtmistes ja töötubades.

Lahkuti rõõmsameelselt ning sooviti taaskohtumist samalaadsetel üritustel.

Milvi Jõe

Tartu Maratoni finišijoone ületavad esimesena metsamehed

Sel pühapäeval annab Metsapealinn 2012 Rakvere metsapealinna tiitli üle Elva linnale. Tiitli üleandmise tseremoonia toimub Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartu Maratoni võistlejate finiši eel.

“Maratoni finiš on selleks väga hea koht. Terves metsas on terve vaim – mets, sport ja tervis käivad pea alati käsikäes,” ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Metsapealinna tiitli üleandmise tseremooniat alustavad neli suusatavat saemeest, kes toovad finišisse Metsapealinna lipu ja saevad läbi Metsapealinna ja Tartu Maratoni finiši „avapalgi“. Korraldajate poolt on tagatud see, et saepuru ei hakka segama suusatajaid. Peale palgi lõikamist annab Rakvere linnapea lipu üle Elva abilinnapeale. Elva jahimeeste püssidest antud kogupauk tähistab pealinna tiitli üleminekut Rakverelt Elvasse.

Esialgne ajakava on järgmine (ajakava võib muutuda sõltuvalt võistlevate suusatajate liikumiskiirusest):

*11:25 – Metsapealinna sõnumitoojad rajal
*11:33 – Metsapealinna ja 42. Tartu Maratoni finiši “avapalgi” saagimine
*11:35 – lipu üleandmine ja tervituskõne metsapealinnalt
*11:42 – Finišiala on võitja saabumiseks avatud

Allikas: Eesti Metsaselts