Seoses keskkonnakomisjonis arutlusel oleva jahiseaduse eelnõuga, esitas Eesti Loomakaitse Selts riigikogus peetud keskkonnakomisjoni erakorralisel istungil omapoolsed ettepanekud, mis lähtuvad eelkõige eluslooduse igakülgsest kaitsest. Eelnõu tõsisemateks probleemideks on metsloomade arvu piiramatu loodusest eemaldamine majanduslikul eesmärgil, küttimismahtude otsustamine riigi kontrolli alt väljas oleva organi poolt ning jahikoerte katsetamine ehk nende oskuste testimine elusat metslooma kasutades.
Meil on hea meel, et jahiseaduse eelnõu ei luba vibujahti ning jahipidamisel jahikulli kasutada. Selts toetab jahikullide ja pistrike kasutamise osas Eesti Ornitoloogiaühingu seisukohta, mille kohaselt võivad sellised jahipidamisviisid ohtu seada kaitse all olevad ja teised linnuliigid ning suurendada ebaproportsionaalselt jahindusalase järelevalvega seonduvat halduskoormust.
Üheks suuremaks murekohaks on Eesti Loomakaitse Seltsile aga eelkõige muudatus, millega võimaldatakse kohaliku liigi loomi sisuliselt piiramatus mahus loodusest eemaldada, muu hulgas metsloomafarme asutada või täiendada. Samuti on eelnõus jahikoerte katsetused elusloomadel lubatud ja täiesti reguleerimata, mistõttu võib põhimõtteliselt igaüks neid läbi viia. Problemaatiline on ka, et küttimismahtude üle võib otsustada riigi kontrolli alt väljas olev organ, kes võib antud jahipiirkonnas tegutseda tähtajatult ja lubada küttida selles piirkonnas piiramatult suurulukeid, samas kui väikeulukite küttimismahud on sisuliselt maaomanike otsustada.
Seltsile jäi selgusetuks, kas jahiseaduse väljatöötamisel on arvesse võetud Euroopa Nõukogu 1979. aasta Berni konventsiooni Euroopa eluslooduse ning looduslike elupaikade kaitse kohta. Nimetatud dokumendiga on reguleeritud nii loomade loodusest eemaldamine, jahikoerte katsetamine kui ka muud olulised jahindusküsimused.
Oleme seisukohal, et metsloomad on loodusressurss, mille säilimise tagamine on riigi kohustus. Sellest põhimõttest lähtuvalt peaks ka jahiseadus tervikuna üles ehitatud olema. Taunime, et eelnõus on võetud lähtealuseks, et metsas vabalt elavad loomad on peremehetu vara, keda võib igaüks piiramatus mahus hõivamisega omandada.
Eesti Loomakaitse Selts (ELS) on loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine, loomasõbraliku eluviisi edendamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Seltsil on üle Eesti ligi 550 liiget. Alates 2006. aastast on ELS Euroopa Liidu juures tegutseva organisatsiooni Eurogroup for Animals liige.
iEVELYN VALTIN, Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht
Ajalehest Vooremaa