AVINURME KANT ESITLES ENNAST ASJATUNDLIKULE KOMISJONILE MITMEKÜLGSE VÄÄRIKUSE JA ILUGA

Aasta küla komisjoni liikmed ja vastuvõtjad kadunud külade mälestusmärgi juures. Foto: Avinurme Külavanemate Koda

21. mai oli Mustvee valla Avinurme kandis ootusärev ja pidulik päev. Paikonnaga tutvus aasta küla komisjon eesotsas Riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Jõgevamaa Aasta küla on üks paikasid, mis kandideerib tunnustusele Eesti Aasta Küla 2021.

Loe edasi: AVINURME KANT ESITLES ENNAST ASJATUNDLIKULE KOMISJONILE MITMEKÜLGSE VÄÄRIKUSE JA ILUGA

PARIMA TALU KONKURSILE OODATAKSE KANDIDAATIDE ESITAMIST

Möldri talu peremees Jüri Laur, 2020. aasta Parima Talu konkursi võitja. Foto: Tarmo Pihelgas

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldab pea kolmekümne aastase traditsiooniga parima talu valimise konkurssi, kuhupalutakse üles seada kanditaate kuni 20. juunini.

Loe edasi: PARIMA TALU KONKURSILE OODATAKSE KANDIDAATIDE ESITAMIST

TÕNIS MÖLDER: PALUME, ET AITAKSITE SILMAPAISTVAID KESKKONNAHOIDJAID TÄNADA

Avanevate pungadega maikuu õunapuu ja õunapuuõie kujuline keskkonnamärgis. Foto: Külauudised

Vaatamata koroonakriisist tingitud ülemaailmsele ebakindlusele tehti läinud aastal Eestis keskkonna heaks palju tähelepanuväärset. Nüüd on aeg need tublid ettevõtted, ühingud või inimesed Aasta Keskkonnateo ning Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte konkursile esitada.

Loe edasi: TÕNIS MÖLDER: PALUME, ET AITAKSITE SILMAPAISTVAID KESKKONNAHOIDJAID TÄNADA

PARIMA TOIDUAINE KONKURSI PIIRKONDLIKE VÄIKEETTEVÕTETE PAREMIK

Remedyway müsli Rubiin ja OÜ Kõivsaare toodetud Ebaküdoonia vahuvein. Fotod: Eesti parim toiduaine

Eesti Parima Toiduaine konkursi piirkondlike väikeettevõtete konkursil osales kokku 67 toodet. Võidu noppisid Puljong OÜ, Põhjala Brewing AS, Saaremaa Delifood, Remedyway ning OÜ Kõivsaare.

Loe edasi: PARIMA TOIDUAINE KONKURSI PIIRKONDLIKE VÄIKEETTEVÕTETE PAREMIK

KESKKONNAKÄPA JA NOORTE LOODUSKAITSJATE KONKURSILE OTSITAKSE KANDIDAATE

Keskkonnakäpa ja noorte looduskaitsjate konkurss ootavad kandidaate. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Keskkonnasõbralikku haridust tunnustav Keskkonnakäpa konkurss ning kuni 26-aastaste aktiivsete looduskaitsjate tegevuse ausse tõstmiseks mõeldud noore looduskaitsja märgi konkurss otsivad taas väärikaid kandidaate.

Loe edasi: KESKKONNAKÄPA JA NOORTE LOODUSKAITSJATE KONKURSILE OTSITAKSE KANDIDAATE

ÕPILASED TEADVUSTAVAD KRAANIVEE EELISEID

Üleskutse eelistada kraanivett pudeliveele. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Aprillis algas reklaamikonkurss „Veendumus“, mille käigus hakkavad 6.-12. klasside õpilased looma reklaame, et veenda oma vanemaid, sõpru ja teisi õpilasi selles, et kraanivee joomisega saab teha heateo nii keskkonnale, oma tervisele kui ka rahakotile.

Loe edasi: ÕPILASED TEADVUSTAVAD KRAANIVEE EELISEID

REEDEL VALITAKSE VILJANDIS VABARIIGI PILLIMEES 2020

Juhan Uppin, Vabariigi Pillimees 2018. Foto: Stina Kase

6. novembril toimub Viljandis Pärimusmuusika Aidas ajaloo teine Vabariigi Pillimehe konkurss, kus selgub parim soolopillimees Eestis. Südapäeval algavatest eelvoorudest pääseb õhtusele, kell 19.00 algavale finaalkontserdile neli parimat pillimängijat. Finalistide hulgast valib Vabariigi Pillimehe publik. Võitjale annab tiitli ja hõbemärgi üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Loe edasi: REEDEL VALITAKSE VILJANDIS VABARIIGI PILLIMEES 2020

PARIM NOORTE PÄRIMUSBÄND ON PÄRIT PÄRNUST

Pärimusbändide konkursi võitja Duo Mann ja Juula (Maria Mänd ja Juuli Kõrre). Foto: Annika Vihmann

28. oktoobril neljandat korda toimunud Noorte Pärimusbändide konkursi võitis Duo Mann ja Juula. Pärnust pärit ning hetkel Tartus tegutseva viiuliduo moodustavad Juuli Kõrre ja Maria Mänd. Noorema vanuseklassi parimaks tunnistas žürii Valga Muusikakooli ansambli Kirekind.

Loe edasi: PARIM NOORTE PÄRIMUSBÄND ON PÄRIT PÄRNUST

EILSE SÜDAÖÖNI VÕIS VALIDA AASTA KALANDUSTEO KONKURSIL RAHVALEMMIKUT

Kalanduse teabekeskus kuulutas aprillis välja aasta kalandusteo konkursi, millega väärtustatakse Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Muuhulgas valiti ka rahva lemmik.

Sindi kärestikul. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Sindi kärestikul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Hääletus kestis kuni 14. maini.

Esikolmikusse kuuluvad kindlalt ja teisi konkurentsis osalejaid kaugele maha jättes „Võitlus Jägala jõe taastamiseks lõhejõena”, „Sindi paisu eemaldamine” ja „Hiiumaa kalurite päev”.

Loe edasi: EILSE SÜDAÖÖNI VÕIS VALIDA AASTA KALANDUSTEO KONKURSIL RAHVALEMMIKUT

KODUKOKKADE RETSEPTIKONKURSILE OODATAKSE UUSI JA PÕNEVAID KEVADISI PÕHJA-EESTI MAITSEID

Leiuta ja valmista Põhja-Eestis kasvanud või valmistatud toorainest toit, jäädvusta protsess, pane retsept ja lugu kirja ning saada konkursile – osalejaid ootab võimalus näha oma retsepti valmivas kokaraamatus ja võtta osa kokakunsti töötubadest!

Puhtast loodusest värsket söödavat. Fotod: Urmas Saard  / Külauudised
Puhtast loodusest värsket söödavat. Fotod: Urmas Saard / Külauudised

Sel kevadel on meil kõigil tulnud palju aega kodus veeta. Toiduvalmistamine on tore võimalus midagi koos perega ette võtta. Võib-olla oleme avastanud metsaradu, kus korjata kevadel ka midagi head ja tervislikku oma toidulauale. Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustiku meeskond kutsub kõiki toiduhuvilisi osalema kodukokkade retseptikonkursil ja avastama põnevaid Põhja-Eesti maitseid.

Loe edasi: KODUKOKKADE RETSEPTIKONKURSILE OODATAKSE UUSI JA PÕNEVAID KEVADISI PÕHJA-EESTI MAITSEID

KÄSITÖÖKONKURSS ANDIS HOOGU “AIGU OM” SÕNUMITE LEVIMISELE

Täna kuulutati veebi vahendusel välja käsitöötoodete konkursi „Aigu om“ tulemused.

Aigu om sildi. Foto:  Vilve Oja
Aigu om sildi. Foto: Vilve Oja

[pullquote]Vana-Võromaa eripära ja „Aigu om“ sõnumit edasi andvaid omapärased käsitöötooteid on kohalike meenete hulka juurde tulnud.[/pullquote]MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü poolt korraldatud konkursil sai peapreemia sildiseeria „Aig and hüvvä nõvvu“, mille autoriks oli konkursi käigus tekkinud Loominguline Seltskond Kats sõnomituujat (Epp Margna ja Külli Eichenbaum). Teise preemia sai Heli Esko autorlusega kandekott „Aigu om kõkõ tetä“. Eripreemiad said tooted Võromaa aonäütäjä (autor Jaanus Mark), persealonõ „Tassa 100 tulli“ (autor Liilia Tann) ja teekann koos tassiga „Aeg maha“ (autor Jana Valge).

Konkurss kestis 6. veebruarist kuni 30. aprillini, kokku laekus 26 erinevat tööd, osales 15 autorit ja töid esitati viieteistkümne märksõna all.

Loe edasi: KÄSITÖÖKONKURSS ANDIS HOOGU “AIGU OM” SÕNUMITE LEVIMISELE

EESTI PANK KUTSUB PÄRNULE PÜHENDATUD MÜNTI KUJUNDAMA

Eesti Pank kuulutab välja hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi, millest oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive. Kujunduskonkursi võitja autoritasu on 2000 eurot.

Hansalinn Pärnu. Foto Urmas Saard  Külauudised
Hansalinn Pärnu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tegemist on Eesti hansalinnade seeria kolmanda meenemündiga, seeria eelmised mündid olid pühendatud Tallinnale ja Viljandile.

Eesti Panga juures tegutseva nõuandva kogu ettepanekul emiteerib keskpank 2021. aastal kaheksaeurose nimiväärtusega hõbemündi, mis on pühendatud hansalinn Pärnule.

Loe edasi: EESTI PANK KUTSUB PÄRNULE PÜHENDATUD MÜNTI KUJUNDAMA

KRIIS AITAB SUURPEREDEL ROHKEM VÄÄRTUSLIKKU AEGA KOOS VEETA

Tublisid suurperesid iseloomustabki eelkõige ettevõtlikkus ja laste arengusse panustamine, sõnas Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap, kes korraldab 16. aastat järjest Aasta Suurpere konkurssi.

Eesti Lasterikaste Perede Liit[pullquote]Laste kasvatamise ja lasterikkuse väärtustamise juures on oluline see, et nii lapsed kui nende vanemad tunneksid, et nende lapsed on Eesti ühiskonda oodatud.[/pullquote]„Meile on see kriis väga positiivselt mõjunud – oleme koguaeg ninapidi koos, teeme koos rohkem asju ja ka vanematena on meis kasvanud motivatsioon panustada rohkem oma lastesse ja kodusse,“ sõnas Aasta Suurpere 2018 tiitli võitnud pereisa Taavi-Aadu Ait, kelle pere on tänaseks kasvanud viielapseliseks. „Tore on näha oma lapsi koos kasvamas ja tegutsemas. Näha, seda kuidas nad oskavad hinnata üksteise tuge ja arvestavad teineteisega. Suurimad raskused on alati seotud ajaga. Kahjuks aega juurde osta ei saa. Mida rohkem teed ning mida rohkem sinu ja su pere ümber toimub, seda kiiremalt aeg läheb. Kahju on, et lapsed kasvavad nii kiiresti ning alati ei jõua piisavalt kõigile tähelepanu pöörata. Teistpidi vaadates on tore avastada, kui suur ja iseseisev mõni neist juba on.“

Aage Õunapi sõnul on sellel aastal konkursile üles seatud juba 36 perekonda, mis on lühikese aja kohta muljetavaldav number. „2018. aastal, kui võitjaks oli perekond Ait Saaremaalt, osales konkursil rekordarv perekondi – 53. Kuid eesmärk ei ole kandidaatide rohkus, vaid et osaleksid väärikad ja erilised perekonnad ning neid saab veel esitada kuni 13. maini.“

Loe edasi: KRIIS AITAB SUURPEREDEL ROHKEM VÄÄRTUSLIKKU AEGA KOOS VEETA

AASTA ÕPETAJA KONKURSILE ESITATI ÜLE KAHE TUHANDE KANDIDAADI

Kuni 26. aprillini said kõik soovijaid esitada õpetajaid ja haridustöötajaid aasta õpetaja 2020 konkursile. Kolmeteistkümnes kategoorias esitati kokku 2051 kandidaati, mis on kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Aasta õpetaja konkursile esitati üle kahe tuhande kandidaadiKõige enam esitati tunnustamiseks kandidaate Tallinna linnas – kokku 876. Esitamiste järgi oli teine suurim piirkond Tartu linn 187 kandidaadiga. Järgnesid Harjumaa 156 kandidaadiga, Lääne-Virumaa 109 kandidaadiga ja Pärnumaa 106 kandidaadiga. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kandidaatide hulk kõige rohkem aasta õppejõu, aasta kutseõpetaja ja aasta klassijuhataja kategooriates.

Sel aastal määratakse esmakordselt riiklik haridustöötaja elutööpreemia senise ühe asemel kuni kolmele inimesele ning riiklik hariduspreemia ka huvialaõpetajale. Haridustöötaja elutööpreemia kategoorias laekus 65 kandidaati ning huvialaõpetaja kategoorias 160 kandidaati.

Esimese astme komisjonid esitavad finalistid riiklikule hariduspreemiate komisjonile, mis selgitab välja kõikide kategooriate laureaadid.

Auhinnad antakse üle aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”, mis toimub 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas ning kantakse otse üle Eesti Televisioonis. Sündmuse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Print

 

 KU päevatoimetaja

AASTA SUURPERE KANDIDATIDE ESITAMINE ON ALANUD

Alates tänasest saab esitada Aasta Suurpere konkursile kandidaate. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav stipendium summas 7000 eurot antakse võitjale üle 24. mail saates „Hommik Anuga“. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehel kuni 13. maini.

Aasta Suurpere 2019 perekond Soon (vasakult Aage Õunap, Urmas Vaino, Jonna Pechter, perekond)
Aasta Suurpere 2019 perekond Soon (vasakult Aage Õunap, Urmas Vaino, Jonna Pechter, perekond)

„Nelja või enama lapsega perekondadele ehk suurperedele mõeldud konkurss on loodud eesmärgiga tunnustada Eestimaa suurperekondi,“ sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Välja antava stipendiumiga toetame suurpere liikmete jätkuvat teadmiste omandamist, oskuste arendamist ning loomingulist tegevust, et tuua neid ühiskonnale eeskujuks,“ lisas Õunap.

Loe edasi: AASTA SUURPERE KANDIDATIDE ESITAMINE ON ALANUD

KÄSITÖÖKONKURSS „AIGU OM” KESTAB APRILLI LÕPUNI

Vana-Võromaa käsitöökonkursi „Aigu om“ lõpptähtaeg läheneb, aga veel on aega mõni hea mõte teoks teha ning esitada konkursile.

Kassil om aigu. Foto: Vilve Oja
Kassil om aigu. Foto: Vilve Oja

Oodatud on käsitöötooted, mis väljendavad Vana-Võromaa eripära ja pakuvad nii emotsionaalset kui praktilist väärtust.

Konkurss lõpeb 30. aprillil kell 16, selleks ajaks peavad olema kõik tööd jõudnud Võru Instituuti. Võidutööd selguvad 6. mail veebivahendusel, mida saab jälgida MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel.

Konkursi täpsemad tingimused ja täiendavad lisamaterjalid on avaldatud MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel ja Vana-Võromaa käsitöövõrgustku kodulehel.

Konkurssi aitab läbi viia Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetus Vana-Võromaa pärimuskultuuri meetmest. Käsitöövõrgustiku arendustööle annab hoogu Vana-Võromaa arendusprojektide toetus.

Print

 KU päevatoimetaja

AITA VALIDA AASTA KALANDUSTEGU

Kalanduse teabekeskus kuulutas välja aasta kalandusteo konkursi. Lemmikkandidaatide esitajate vahel loositakse välja kaks spinningukomplekti.

Kalalaevaga Liivi lahel. Foto: Urmas Saard
Kalalaevaga Liivi lahel. Foto: Urmas Saard

Esmakordselt toimuv aasta kalandusteo konkurss väärtustab Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahva lemmiku auhinna kandidaatide esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. aprill. Kalandusteo mitterahalised auhinnad antakse välja kahes kategoorias: peaauhind ja rahva lemmiku auhind.

Kandidaadid võivad olla Eesti kalanduse arengusse panustanud üksikisikud, seltskonnad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, organisatsioonid ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kandidaadiks ei saa esitada konkursi korraldajat või tema tehtud kalandustegusid. Konkursile võib esitada ka enda tegemisi, mis väärivad aasta kalandusteo tiitlit.

Kalandusteo auhind antakse 2019. aasta jooksul tehtud kalandusele kasuliku teo eest, mis

Loe edasi: AITA VALIDA AASTA KALANDUSTEGU

Braian Kulp: luuletust ei esitata näideldes, seda oli raske õppida

XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi “Koidulauliku valgel” peaauhinna pälvis Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Braian Kulp. Mõjuvat ja nauditavat etlemist õpetas võitjale õpetaja Eneli Arusaar.

Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto Urmas Saard
Õpetaja Eneli Arusaar ja XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi Koidulauliku valgel võitja Braian Kulp. Foto: Urmas Saard

Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto Urmas Saard
Braian Kulp õpetaja Eneli Arusaare tänukirja ja peaauhinnaks saadud Lydia Koidula pildiga. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar rõhutab, et kindlasti pole etlemine üksnes soravalt peast lugemine. Luuletaja looming tuleb viia kuulajani nõnda, et sõnad teda mõjutaksid ja pakuksid kõrvadele naudingut. Üleriigilisele konkursile pääses edasi 3. detsembril Pärnumaal saavutatud esimese kohaga. Arusaar soovib, et Braian räägiks etlemise õppimisest ise.

„Peaaegu iga päev peale kooli läksin ma õpetaja Eneli juurde harjutama. Harjumusest asusin ma alguses luuletuste lugemisel näitlema,” rääkis Braian, kes juba mitmendat aastat õpib Arusaare juhendamisel kooli näiterühmas näitlemise kunsti ja on osalenud juba reklaamfilmide rollides. „Õpetaja Eneli õpetas mulle, et näitlemine ei ole õige. Ta ütles kohe alguses, et omadus- ja asesõnu ei rõhutata. Aga minu arvates on kõige tähtsam asi luuletuses — mis õpetaja Eneli mulle õpetas — et pausid pole rea lõpus, vaid seal kus on punkt, koma, hüüu- või küsimärk. Pausid on eriti head selleks, et lasta kuulajal mõelda,” jätkas Braian selgitustega. „Mõnikord me harjutasime pimedas klassis, et saada kätte luule tunnetust. Tunnetus on tähtis, sest ilma selleta ei saa ma anda publikule edasi emotsioone. Järgmisena lugesin ma rahva ees, et harjutada silmsideme loomist. Peale lugemist oli selline ilus hetk, kus teised minu koolikaaslased hakkasid nutma.”

Loe edasi: Braian Kulp: luuletust ei esitata näideldes, seda oli raske õppida

Selgusid koolinoorte ideekonkursi „Mina suudan“ võitjad

Siseministeeriumi korraldatud koolinoorte ideekonkursile „Mina suudan” oodati mõtteid, kuidas parandada noorte turvalisust, heaolu ja tervist kohalikus kogukonnas. Noored said oma ideid esitada 23. septembrist kuni 14. oktoobrini. Nüüdseks on rahvastikuministri välja kuulutatud koolinoorte ideekonkursi võitjad selgunud.

Kihnu kooli hoone (tagaplaanil). Foto Urmas Saard
Kihnu koolihoone (tagaplaanil). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Aktiivseimalt osavõtnud kooli ja õpilasesinduse tunnustus läheb Kihnu koolile[/pullquote]Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul hoolivad tänapäeva noored ühiskonna tervisest ja tahavad selle parandamisel võimalikult palju ise osaleda. „Täiskasvanute ja riigi kohus on neid noori õpetada kogukonnas leiduvaid probleeme märkama ning neile ka lahendusi otsima. Esmakordselt läbiviidava projekti eesmärk on nii noorte endi innustamine kui ka õpetajatele sisendi andmine, kuidas kodanikuühiskonna ja -algatuse temaatikat tundides käsitleda, et ükski leidlik õpilane ei jääks ilma võimalusest ühiskonnas ise kaasa lüüa.”

Tööde hindamine toimus kolmes astmes: kooli, maakondliku ja üleriigilise vooruna. Iga maakond saatis kolm parimat tööd esitamiseks üleriiklikku hindamisvooru, kus valiti välja viis kõige läbimõeldumat ja suurema kogukondliku mõjuga ideed.

Loe edasi: Selgusid koolinoorte ideekonkursi „Mina suudan“ võitjad

Algas konkurss 2020. aasta toidupiirkonna leidmiseks

Maaeluministeerium kuulutas välja konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“.

Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Foto Urmas Saard
Koos tiitliga antakse toidupiirkonnale üle 1,5 meetri pikkune rändkahvel. Foto: Urmas Saard

„Iga-aastane konkurss Eesti toidupiirkonna valimiseks on kujunenud heaks traditsiooniks. Konkurss aitab edukalt tutvustada Eesti eri paikkondade ajaloolist ja ka tänapäevast toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.

„Loodan, et konkurss tuleb sama huvitav ja pingeline nagu eelmistel aastatel ning et iga kandideeriv piirkond toob välja oma kodukandi parimad ja põnevamad maitsed,“ lisas Järvik.

Eesti toidupiirkonna tiitli kandmiseks 2020. aastal saab taotluse esitada tänavu 12. detsembrini. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma.

Täpsem teave taotluse esitamise kohta on Eesti toidu veebilehel.

Loe edasi: Algas konkurss 2020. aasta toidupiirkonna leidmiseks

Algab Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistlus

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit kuulutavad välja Konstantin Pätsile rajatava mälestusmärgi ideevõistluse, mille auhinnafond on 33 000 eurot.

Trivimi Velliste seisab ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga, kuhu kavandatakse Konstantin Pätsi monumenti. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste seisab ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga, kuhu kavandatakse Konstantin Pätsi monumenti. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Konstantin Pätsi martüürium on justkui Eesti riigi martüürium. Ehk oleme ikkagi Konstantin Pätsi tänuvõlglased?[/pullquote]MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad skulptorite ja arhitektide kollektiive osalema avalikul ideevõistlusel, mille eesmärk on leida ruumiliselt ja kunstiliselt kõrgetasemeline terviklahendus Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamiseks Tallinna linnaruumis. Mälestusmärk rajatakse Eesti Vabariigile tähendusliku Tartu rahulepingu sõlmimise sajanda juubeli aastal ehk 2020. aastal.

Konstantin Pätsi monumendi kavandatav asukoht on ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga. Just Estonia Seltsi ruumides valmistati 1918. aasta esimestel nädalatel ette Eesti Iseseisvuse Manifesti ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist, milles Konstantin Pätsil oli keskne ja juhtiv osa.

Loe edasi: Algab Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistlus