Hääletus kestis kuni 14. maini.
Esikolmikusse kuuluvad kindlalt ja teisi konkurentsis osalejaid kaugele maha jättes „Võitlus Jägala jõe taastamiseks lõhejõena”, „Sindi paisu eemaldamine” ja „Hiiumaa kalurite päev”.
Loe edasi: EILSE SÜDAÖÖNI VÕIS VALIDA AASTA KALANDUSTEO KONKURSIL RAHVALEMMIKUT
Sel kevadel on meil kõigil tulnud palju aega kodus veeta. Toiduvalmistamine on tore võimalus midagi koos perega ette võtta. Võib-olla oleme avastanud metsaradu, kus korjata kevadel ka midagi head ja tervislikku oma toidulauale. Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustiku meeskond kutsub kõiki toiduhuvilisi osalema kodukokkade retseptikonkursil ja avastama põnevaid Põhja-Eesti maitseid.
Loe edasi: KODUKOKKADE RETSEPTIKONKURSILE OODATAKSE UUSI JA PÕNEVAID KEVADISI PÕHJA-EESTI MAITSEID
[pullquote]Vana-Võromaa eripära ja „Aigu om“ sõnumit edasi andvaid omapärased käsitöötooteid on kohalike meenete hulka juurde tulnud.[/pullquote]MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü poolt korraldatud konkursil sai peapreemia sildiseeria „Aig and hüvvä nõvvu“, mille autoriks oli konkursi käigus tekkinud Loominguline Seltskond Kats sõnomituujat (Epp Margna ja Külli Eichenbaum). Teise preemia sai Heli Esko autorlusega kandekott „Aigu om kõkõ tetä“. Eripreemiad said tooted Võromaa aonäütäjä (autor Jaanus Mark), persealonõ „Tassa 100 tulli“ (autor Liilia Tann) ja teekann koos tassiga „Aeg maha“ (autor Jana Valge).
Konkurss kestis 6. veebruarist kuni 30. aprillini, kokku laekus 26 erinevat tööd, osales 15 autorit ja töid esitati viieteistkümne märksõna all.
Loe edasi: KÄSITÖÖKONKURSS ANDIS HOOGU “AIGU OM” SÕNUMITE LEVIMISELE
Tegemist on Eesti hansalinnade seeria kolmanda meenemündiga, seeria eelmised mündid olid pühendatud Tallinnale ja Viljandile.
Eesti Panga juures tegutseva nõuandva kogu ettepanekul emiteerib keskpank 2021. aastal kaheksaeurose nimiväärtusega hõbemündi, mis on pühendatud hansalinn Pärnule.
Loe edasi: EESTI PANK KUTSUB PÄRNULE PÜHENDATUD MÜNTI KUJUNDAMA
[pullquote]Laste kasvatamise ja lasterikkuse väärtustamise juures on oluline see, et nii lapsed kui nende vanemad tunneksid, et nende lapsed on Eesti ühiskonda oodatud.[/pullquote]„Meile on see kriis väga positiivselt mõjunud – oleme koguaeg ninapidi koos, teeme koos rohkem asju ja ka vanematena on meis kasvanud motivatsioon panustada rohkem oma lastesse ja kodusse,“ sõnas Aasta Suurpere 2018 tiitli võitnud pereisa Taavi-Aadu Ait, kelle pere on tänaseks kasvanud viielapseliseks. „Tore on näha oma lapsi koos kasvamas ja tegutsemas. Näha, seda kuidas nad oskavad hinnata üksteise tuge ja arvestavad teineteisega. Suurimad raskused on alati seotud ajaga. Kahjuks aega juurde osta ei saa. Mida rohkem teed ning mida rohkem sinu ja su pere ümber toimub, seda kiiremalt aeg läheb. Kahju on, et lapsed kasvavad nii kiiresti ning alati ei jõua piisavalt kõigile tähelepanu pöörata. Teistpidi vaadates on tore avastada, kui suur ja iseseisev mõni neist juba on.“
Aage Õunapi sõnul on sellel aastal konkursile üles seatud juba 36 perekonda, mis on lühikese aja kohta muljetavaldav number. „2018. aastal, kui võitjaks oli perekond Ait Saaremaalt, osales konkursil rekordarv perekondi – 53. Kuid eesmärk ei ole kandidaatide rohkus, vaid et osaleksid väärikad ja erilised perekonnad ning neid saab veel esitada kuni 13. maini.“
Loe edasi: KRIIS AITAB SUURPEREDEL ROHKEM VÄÄRTUSLIKKU AEGA KOOS VEETA
Kõige enam esitati tunnustamiseks kandidaate Tallinna linnas – kokku 876. Esitamiste järgi oli teine suurim piirkond Tartu linn 187 kandidaadiga. Järgnesid Harjumaa 156 kandidaadiga, Lääne-Virumaa 109 kandidaadiga ja Pärnumaa 106 kandidaadiga. Võrreldes eelmise aastaga kasvas kandidaatide hulk kõige rohkem aasta õppejõu, aasta kutseõpetaja ja aasta klassijuhataja kategooriates.
Sel aastal määratakse esmakordselt riiklik haridustöötaja elutööpreemia senise ühe asemel kuni kolmele inimesele ning riiklik hariduspreemia ka huvialaõpetajale. Haridustöötaja elutööpreemia kategoorias laekus 65 kandidaati ning huvialaõpetaja kategoorias 160 kandidaati.
Esimese astme komisjonid esitavad finalistid riiklikule hariduspreemiate komisjonile, mis selgitab välja kõikide kategooriate laureaadid.
Auhinnad antakse üle aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab”, mis toimub 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas ning kantakse otse üle Eesti Televisioonis. Sündmuse korraldajad on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.
KU päevatoimetaja
„Nelja või enama lapsega perekondadele ehk suurperedele mõeldud konkurss on loodud eesmärgiga tunnustada Eestimaa suurperekondi,“ sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Välja antava stipendiumiga toetame suurpere liikmete jätkuvat teadmiste omandamist, oskuste arendamist ning loomingulist tegevust, et tuua neid ühiskonnale eeskujuks,“ lisas Õunap.
Oodatud on käsitöötooted, mis väljendavad Vana-Võromaa eripära ja pakuvad nii emotsionaalset kui praktilist väärtust.
Konkurss lõpeb 30. aprillil kell 16, selleks ajaks peavad olema kõik tööd jõudnud Võru Instituuti. Võidutööd selguvad 6. mail veebivahendusel, mida saab jälgida MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel.
Konkursi täpsemad tingimused ja täiendavad lisamaterjalid on avaldatud MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel ja Vana-Võromaa käsitöövõrgustku kodulehel.
Konkurssi aitab läbi viia Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetus Vana-Võromaa pärimuskultuuri meetmest. Käsitöövõrgustiku arendustööle annab hoogu Vana-Võromaa arendusprojektide toetus.
KU päevatoimetaja
Esmakordselt toimuv aasta kalandusteo konkurss väärtustab Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahva lemmiku auhinna kandidaatide esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. aprill. Kalandusteo mitterahalised auhinnad antakse välja kahes kategoorias: peaauhind ja rahva lemmiku auhind.
Kandidaadid võivad olla Eesti kalanduse arengusse panustanud üksikisikud, seltskonnad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, organisatsioonid ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kandidaadiks ei saa esitada konkursi korraldajat või tema tehtud kalandustegusid. Konkursile võib esitada ka enda tegemisi, mis väärivad aasta kalandusteo tiitlit.
Kalandusteo auhind antakse 2019. aasta jooksul tehtud kalandusele kasuliku teo eest, mis
XXIII üleriigilise noorte luulekonkursi “Koidulauliku valgel” peaauhinna pälvis Sindi gümnaasiumi 5. klassi õpilane Braian Kulp. Mõjuvat ja nauditavat etlemist õpetas võitjale õpetaja Eneli Arusaar.
Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar rõhutab, et kindlasti pole etlemine üksnes soravalt peast lugemine. Luuletaja looming tuleb viia kuulajani nõnda, et sõnad teda mõjutaksid ja pakuksid kõrvadele naudingut. Üleriigilisele konkursile pääses edasi 3. detsembril Pärnumaal saavutatud esimese kohaga. Arusaar soovib, et Braian räägiks etlemise õppimisest ise.
„Peaaegu iga päev peale kooli läksin ma õpetaja Eneli juurde harjutama. Harjumusest asusin ma alguses luuletuste lugemisel näitlema,” rääkis Braian, kes juba mitmendat aastat õpib Arusaare juhendamisel kooli näiterühmas näitlemise kunsti ja on osalenud juba reklaamfilmide rollides. „Õpetaja Eneli õpetas mulle, et näitlemine ei ole õige. Ta ütles kohe alguses, et omadus- ja asesõnu ei rõhutata. Aga minu arvates on kõige tähtsam asi luuletuses — mis õpetaja Eneli mulle õpetas — et pausid pole rea lõpus, vaid seal kus on punkt, koma, hüüu- või küsimärk. Pausid on eriti head selleks, et lasta kuulajal mõelda,” jätkas Braian selgitustega. „Mõnikord me harjutasime pimedas klassis, et saada kätte luule tunnetust. Tunnetus on tähtis, sest ilma selleta ei saa ma anda publikule edasi emotsioone. Järgmisena lugesin ma rahva ees, et harjutada silmsideme loomist. Peale lugemist oli selline ilus hetk, kus teised minu koolikaaslased hakkasid nutma.”
Loe edasi: Braian Kulp: luuletust ei esitata näideldes, seda oli raske õppida
Siseministeeriumi korraldatud koolinoorte ideekonkursile „Mina suudan” oodati mõtteid, kuidas parandada noorte turvalisust, heaolu ja tervist kohalikus kogukonnas. Noored said oma ideid esitada 23. septembrist kuni 14. oktoobrini. Nüüdseks on rahvastikuministri välja kuulutatud koolinoorte ideekonkursi võitjad selgunud.
[pullquote]Aktiivseimalt osavõtnud kooli ja õpilasesinduse tunnustus läheb Kihnu koolile[/pullquote]Rahvastikuministri Riina Solmani sõnul hoolivad tänapäeva noored ühiskonna tervisest ja tahavad selle parandamisel võimalikult palju ise osaleda. „Täiskasvanute ja riigi kohus on neid noori õpetada kogukonnas leiduvaid probleeme märkama ning neile ka lahendusi otsima. Esmakordselt läbiviidava projekti eesmärk on nii noorte endi innustamine kui ka õpetajatele sisendi andmine, kuidas kodanikuühiskonna ja -algatuse temaatikat tundides käsitleda, et ükski leidlik õpilane ei jääks ilma võimalusest ühiskonnas ise kaasa lüüa.”
Tööde hindamine toimus kolmes astmes: kooli, maakondliku ja üleriigilise vooruna. Iga maakond saatis kolm parimat tööd esitamiseks üleriiklikku hindamisvooru, kus valiti välja viis kõige läbimõeldumat ja suurema kogukondliku mõjuga ideed.
Loe edasi: Selgusid koolinoorte ideekonkursi „Mina suudan“ võitjad
Maaeluministeerium kuulutas välja konkursi „Eesti toidupiirkond 2020“.
„Iga-aastane konkurss Eesti toidupiirkonna valimiseks on kujunenud heaks traditsiooniks. Konkurss aitab edukalt tutvustada Eesti eri paikkondade ajaloolist ja ka tänapäevast toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust,“ ütles maaeluminister Mart Järvik.
„Loodan, et konkurss tuleb sama huvitav ja pingeline nagu eelmistel aastatel ning et iga kandideeriv piirkond toob välja oma kodukandi parimad ja põnevamad maitsed,“ lisas Järvik.
Eesti toidupiirkonna tiitli kandmiseks 2020. aastal saab taotluse esitada tänavu 12. detsembrini. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tõsta ja tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toitu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi toidupiirkonda külastama ja kohalikku sööki maitsma.
Täpsem teave taotluse esitamise kohta on Eesti toidu veebilehel.
Loe edasi: Algas konkurss 2020. aasta toidupiirkonna leidmiseks
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit kuulutavad välja Konstantin Pätsile rajatava mälestusmärgi ideevõistluse, mille auhinnafond on 33 000 eurot.
[pullquote]Konstantin Pätsi martüürium on justkui Eesti riigi martüürium. Ehk oleme ikkagi Konstantin Pätsi tänuvõlglased?[/pullquote]MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Arhitektide Liit kutsuvad skulptorite ja arhitektide kollektiive osalema avalikul ideevõistlusel, mille eesmärk on leida ruumiliselt ja kunstiliselt kõrgetasemeline terviklahendus Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamiseks Tallinna linnaruumis. Mälestusmärk rajatakse Eesti Vabariigile tähendusliku Tartu rahulepingu sõlmimise sajanda juubeli aastal ehk 2020. aastal.
Konstantin Pätsi monumendi kavandatav asukoht on ajaloolisel Uuel turul Estonia teatrihoone taga. Just Estonia Seltsi ruumides valmistati 1918. aasta esimestel nädalatel ette Eesti Iseseisvuse Manifesti ning Eesti Vabariigi väljakuulutamist, milles Konstantin Pätsil oli keskne ja juhtiv osa.
Loe edasi: Algab Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistlus
Raeküla Vanakooli keskuses toimunud Pärnu linna ja maakonna mudilaste laulukonkurss Lauluaias 2019 Viisiratast veeretades lõppkontsert selgitas välja ansambli ja solisti Grand Prix saajad.
Tänasele lõppkontserdile valis žürii välja 17 väikest lauljat ja neli ansamblit. Hindajateks olid rahvamuusik ja koorijuht Terje Ojaste Pärnu Aianduse ja mesinduse seltsist, laulja ja ansambli juht Imbi Tõnisson Kaisma rahvamajast ning muusik ja õpetaja Agnes Leemet Raeküla Vanakooli keskusest.
Ansambli Grand Prix võitis ansambel Rõõmsameelsed Audru lasteaiast, juhendaja Evi Vaher. Lauldi laulu „Vanaema juures”. „Alati naeratus ja lalud suul ning kõik jääb neile nagu iseenesest meelde,” öeldi Audru Vikerkaare majast oma rühma toredate ja rõõmsameelsete laululaste kohta. Ansamblile omistati eelvoorus ka säravate tähtede tiitel.
Solisti Garnd Prix võitis Even Nestor Pärnu lasteaiast Trall, juhendaja Hilja Vainula. Lauluks oli „Suve päkapikk”. Lisaks suurele auhinnale pälvis Even ka kõige enesekindlama esituse tiitli. Võitjat iseloomustatakse rõõmsameelse, nutika ja vahva poisina. Teda huvitavad uued kogemused ja aktiivne tegevus, olgu selleks ujumine, motosport või lihtsalt rattasõit. Even naudib jäätist ja suveaega, samuti on väga oodatud jõuluaeg koos päkapikkude ja jõuluvanaga.
Loe edasi: Laulukonkursi Lauluaias suure auhinna võitjad on Rõõmsameelsed ja Even Nestor
Arhitekt Britt Vaher rääkis kohtumisel TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli arhitektuurihuviliste kuulajatega sildadest maailmas ja Pärnus.
[pullquote]Belgias ja Saksamaal näeb isegi laevasid kandvaid kanalitega sildasid[/pullquote]Kolmapäeval, 10. aprillil olid pea kõik Pärnu kolledži suure auditooriumi sajast kohast hõivatud. Vaher ütles enda tutvustuseks, et on arhitektina töötanud 18 aastat, sellest viis aastat Arhitektuuribüroos Luhse & Tuhal OÜ.
Paljude slaididega illustreeritud loeng jaotus kolme osasse. Kõigepealt tutvustas ta väga erinevaid sildasid laiast maailmast, alustades koguni ajastust enne Kristuse sündi. Teisena rääkis ta mitmetest visioonivõistlustest Euroopas, kus on välja tuldud lausa ulmelistena näivate kavanditega. Kuuldu ja nähtu suunas mõtted omakorda tulevasele Pärnu kesklinna sillale. Kolmandaks avaski Vaher oma nägemust sellest, milline võiks olla ühena paljudest võimalustest Pärnu uus sild. Vaheri magistritöö “Pärnu sild – märk ja dialoog” valmis 2016. a Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas. Juhendajaks oli arhitekt Ignar Fjuk ja retsensent arhitekt Tanel Tuhal.
Tänavu 25. juubelit tähistaval Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb ühtekokku 180 Eesti toiduainet ja jooki, millest 118 esitasid Eesti suured toidutootjad ning 62 toodet osaleb piirkondlike väikeettevõtete konkursil.
[pullquote]üha rohkem kasutatakse jookides naturaalseid Eesti loodusest pärit komponente nagu astelpaju, nõges, kuuseoksad või kasemahl[/pullquote]Üks konkursi ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib tänavu ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.
Kõige rohkem esitati kandidaate lihatoodete kategooriasse, kus astub võistlustulle 28 toodet. „Eestlased armastavad väga liha süüa ning seetõttu on see valdkond aasta-aastalt ka hoogsalt kasvanud. Traditsiooniliste toodete kõrvale on tekkinud üha rohkem uusi ja põnevaid tooteid ning tootmisviise. Näiteks kohtab tänavuste võistlustoodete seas pruunvetikatest tehtud vorstikestasid ja sous vide meetodil valmistatud roogasid,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. Tema sõnul on palju populaarsust kogunud ka erinevad lihasnäkid ja üllatavate kodumaiste ja eksootiliste maitsega lihatooted.
Läbi aastate on arvukas olnud ka piimatoodete kategooria, kuhu esitati seekord 16 toodet. „Piimatoodete valik on täna poodides väga mitmekesine ning rõõm on tõdeda, et üha rohkem pööratakse hea maitse ja kõrge kvaliteedi juures silmas toote mõju tervisele, tuues esile toodete valgusisaldust ning vähendades toote maitsestamisel kasutatava suhkru osakaalu,“ rääkis Potisepp.
Loe edasi: Juubelikonkursil jahivad Eesti Parima Toiduaine tiitlit 180 toodet
Jõgeva võõrustab selle nädala lõpus taas noori muusikahuvilisi: 8. ja 9. märtsil saab Alo Mattiiseni muusikapäevade raames teoks XXIII üleriigiline noorte vokaalansamblite konkurss, millel osaleb 40 ansamblit 275 lauljaga.
[pullquote]Üleriigilise noorte vokaalansamblite konkursi kontserdid on vaba sissepääsuga ja neid on oodatud kuulama kõik muusikahuvilised[/pullquote]Jõgeva valla kodulehe teatel on võrreldes mullusega ansambleid tosina võrra vähem. Muusikapäevade peakorraldaja, Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja arvas, et sellel võib olla mitu põhjust. Laulupeoaastal ei pruugi muusikaõpetajatel ansamblite konkursiks valmistumiseks aega jääda. Juhendajatel võib teatud hetkel ka motivatsioon otsa saada, sest ansamblitega tegeldakse enamasti entusiasmist, st ilma tasu saamata. Oma jälje on jätnud ka koolivõrgu uuendused: gümnaasiumide arv on vähenenud ja seetõttu on vähemaks jäänud ka gümnaasiumiastme ansambleid.
Muusikapäevad avatakse pidulikult reedel kell 13 Jõgeva kultuurikeskuses. Sealsamas toimuvad ka konkursikontserdid. Reedel kell 14 ja 17 algavatel kontsertidel saab kuulata vastavalt neljanda-viienda ja kuuenda-seitsmenda klassi ansambleid. Reede õhtul kell 20 annab muusikapäevalistele kontserdi kolmest Rapla noormehest koosnev ansambel, konkursi Noortebänd 2016 võitja The Notes.
Loe edasi: Jõgeval algavad täna Alo Mattiiseni muusikapäevad
Otepää Kultuurikeskused kuulutas välja Otepää valla riimkroonika kirjutamise konkursi. Konkurss kestab kuni 3. märtsini 2019.
[pullquote]korraldamiseks on andnud inspiratsiooni Oskar Kruus oma samanimelise luuleteosega ning iga-aastane Otepää valla jõuluvanade kokkutulek[/pullquote]Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits ütles, et konkursi eesmärgiks on innustada inimesi rohkem ennast väljendama ning neid ümbritseva elu-olu kohta arvamust avaldama. Lisaks jäädvustatakse sellega ka Otepää valla ajalugu.
„Konkursi korraldamiseks on andnud inspiratsiooni Oskar Kruus oma samanimelise luuleteosega ning iga-aastane Otepää valla jõuluvanade kokkutulek, kus lauldakse vanal heal viisil eelmise aasta põletavatel teemadel,“ selgitas Merilin Kirbits. „Riimkroonika sisuks peakski olema ümbritseva elu-olu kajastus, kirjutaja jaoks olulised teemad, nende positiivsed ja negatiivsed küljed.“
Eile õhtul harjutas tänavu suvel toimuva laulu- ja tantsupeo ettelaulmise eelproovis Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoor, mille koosseisu kuuluvad folkloorirühm Rannalised ja Rääma lastevanemate koor. Tavaliselt tehakse proove nii Rääma põhikoolis kui Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsi saalis, sedakorda aga Raeküla Vanakooli keskuses.
[pullquote]Hiljemalt 30. mail antakse läbi laulu- ja tantsupeo elektroonilise registri igale kollektiivile teada ettelaulmise tulemused[/pullquote]Naiskoori juhatas dirigent Tõiv Tiits.
Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja Terje Ojaste sõnul otsiti võimalust esinemiseks ja seepärast tuldigi Raeküla vana koolihoone esinduslikku saali, kus kuulajaks olid peamiselt Raeküla seltsi inimesed.
Naiskoori eelproovides õpitakse nelja liigilaulu, millest kahe laulu ettelaulmine toimub 2. veebruari hommikul. Laulud on Mari Amori “Päikese tõusu aegu” ja Lembit Veevo “Suvine tuul”. Ettelaulmiseks tehakse kahest laulust valik loosimisega. Teises eelproovis, mis toimub 28. aprillil, on kohustuslik teos Seto viis “Kergotamine”, Kristel Laas. Seda esitatakse koos liikumisega. Lisaks valitakse loosiga üks teos kogu ülejäänud liigi- (teiseks lauluks võib olla ka naiskoori liigilaul Henry Laksi „Ilmaratas”) või midagi ühendkoori repertuaarist.
Loe edasi: Piltuudis: Rääma Rannalised harjutavad ettelaulmist
Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“.
[pullquote]Selle pildi sõnum on loomulik ja ilus[/pullquote]Pildi jäädvustas Tartumaa Kastre valla Koke küla Kiigeoru hiiesalus harrastusfotograaf Alari Talv. Kuigi võistlusel osales mitmeid silmatorkavamaid töid, eelistas hindamiskogu seda pilti sõnumi olulisuse tõttu. Nii Eesti kui ka kogu maailm on hetkel silmitsi metsade ja looduslike pühapaikade laieneva rüüstamisega. Võidupilt kõneleb sellest, miks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) arvates on looduslikud pühapaigad maailma vanimad kaitsealad. Hiite ja teiste metsade uuenemine on võimalik ka looduslikul teel ehk siis ilma inimese sekkumiseta. Vanade hiiepuude kõdunemine on aluseks elurikka metsa uuele põlvkonnale, leidis hindamiskogu.
„Selle pildi sõnum on loomulik ja ilus. Peategelasest künnapuu elu on lõppemas, ent sellest hoolimata kannab tema kaduv samblane ja samblikune tüvi meieni hiiepaiga salapärast väge,” sõnas hindamiskogu esimees Arne Ader.
Loe edasi: Rahvusvaheline fotovõistlus tõstis esile Eesti hiiemetsade kaitse
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldatud meenekonkursil pälvis kõige rohkem tunnustusi Põltsamaal elav käsitöömeister Helvi Nikkel, kes saavutas esikoha Põltsamaa piirkonna meenete arvestuses, esikoha Vooremaa piirkonna meenete arvestuses nii esimese kui teise koha ja valiti Facebook´i hääletusel publiku lemmikuks (173 häälega).
Harjumaalt Padiselt pärit Helvi Nikkel elab Põltsamaal. Käsitööga tegelemine oli talle algul hobiks, kuid nüüd on saanud sellest töö. Nikkel valmistab vastavalt tellimustele nii piltidega kellasid, kui ka külmkapimagneteid, samuti fotoalbumeid, beebiraamatuid, sünnitõenditele ümbriseid jne. Jõgevamaa meenetekonkursil ajendas Nikkelit osaleme soov oma loomingut suuremale avalikkusele tutvustada ja ennast esile tuua. Kokku esitas ta konkursile kümme toodet. „Ma arvan, et meened peavad olema ka praktilised. Nii otsustasingi just nende toodetega osaleda konkursil. Kõigepealt tuli mõelda, kuidas hakkab kell visuaalselt välja nägema. Selleks pidi tegema visandeid ja valima sobivad fotod ning toorikute tootjad,” rääkis Nikkel. Esikoha Põltsamaa piirkonna meenete osas tõi Nikkelile seinakell Põltsamaa lossihoovi pildiga, Vooremaa piirkonna esikoha tõi seinakell Palamuse, Vooremaa teise koha tõi külmkapimagnet Laiuse varemed. Facebook´i korraldatud hääletusel sai publiku lemmikuks seinakell Põltsamaa motiividega.
Loe edasi: Jõgevamaa meenemeistrile tõid mitmeid auhindu kultuurilooliste piltidega seinakellad
Suviselt kuumal 21. septembril toimus Lätis, imelises Bauska linnas Baltikumi parimate väikeveinitootjate ja siidrivalmistajate autasustamine.
[pullquote]Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas[/pullquote]Baltic cup 2018 konkursi peakorraldaja oli Läti väikeveinitootjate ühing ning partneriteks Eesti väikepruulijate liit ja Leedu veinitootjate ühing. Konkurssi korraldati teist aastat. Eesmärgiks on tunnustada parimaid väikeveinitootjaid ja propageerida kohalikust toorainest väärindatud toodangut.
Kolmest Balti riigist esitleti 147 toodet, mis jaotati tooraine ja valmistusmeetodite järgi alamklassidesse.
Kui koorekihi noppisid sel aastal Leedu ja Läti veinitootjad, siis Eestile tõi kastanid tulest välja Karmo Haas, Pärnumaalt Tori Siidritalust, kelle poolkuiv õunasiider „Demi Sec“ saavutas traditsioonilisel meetodil valminud siidrite klassis esikoha.
Eesti Arhitektide Liidu (EAL) aastapreemiale kandideerib tänavu kaheksa nominenti: Eleringi peahoone, kortermaja Tartus aadressil Kitsas tn 5, Lutheri masinasaal, palverännumaja Vastseliinas, Rapla Riigigümnaasium, Reiniku staadionihoone, suvila Murastes ja installatsioon Tootem.
Samuti valiti välja kaheksa nominenti preemiale „Väike“. Mõlemas kategoorias selguvad võitjad 6. detsembril Salme kultuurikeskuses toimuval arhitektuuripreemiate tseremoonial.
„Tänavune arhitektuuripreemiate konkurss on mitmeski mõttes silmapaistev. Mõlemas kategoorias esitati rekordarv kandidaate – aastapreemiale 19 ja väikeobjekti preemiale 24 tööd ning ka lõppvooru jõudis rohkem nominente kui ühelgi varasemal aastal,“ rääkis Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.
Koovi hinnangul näitab suur osalejate arv ühest küljest, et Eesti ehitusturg on elujõuline, arhitektidelt tellitakse palju töid. „Samas annab see tunnistust arhitektuuri ja arhitektide heast vormist. Üha enam arhitekte julgeb võtta vastutust, oma valminud töid laiemale avalikkusele esitleda ja anda neid žüriile hinnata. Siinkohal on oluline rõhutada, et arhitekti töö lõpebki alles hoone valmimisega – oma loodud projektilahendusi tuleb kontrollida ja jälgida kuni ehituse lõpuni. Hea meel on ka selle üle, et väikeobjekti kategoorias on sel aastal märgata tavapärasest enam noori autoreid kandideerimas,“ lisas Katrin Koov.
Loe edasi: Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia ja väikeobjekti preemia nominendid said teatavaks
Veel nädala saab esitada kandidaate eakate elu edendajate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“
60+ festivali raames üheksandat korda toimuv konkurss „Aastad täis sära ja väärikust” ootab eakate inimestega seotud säravaid algatusi ja ideid, et tunnustada neid vääriliste auhindadega. Ettepanekute laekumise tähtaeg on 17. september.
[pullquote]Justkui aitäh-sõnast jääks vajaka.[/pullquote]Konkursi eesmärk on ergutada ja tunnustada erinevaid inimesi või ettevõtmisi, kes või mis on muutnud eakate elu paremaks. Parimad teod ja algatused pärjatakse 60+ festivalil Tallinnas Salme kultuurikeskuses laupäeval, 6. oktoobril.
Konkursil tunnustatakse positiivseid tegusid, mis tehtud eakatele mõeldes või eakalt endilt kogukonnale, kuid on teenimatult märkamata ja tähelepanuta jäänud.
Loe edasi: Esita kandidaate konkursile „Aasta täis sära ja väärikust“
Laupäeval Maria talus toimunud Pärnumaa lõikuspeol kuulutati välja maakonna parimad toidumeened neljas jaotuses.
Pärnumaa parima toidumeene konkursil selgitas hindamiskomisjon võitjad enam kui 100 toote hulgast. „Pärnumaa maitsete aasta raames korraldatud toidumeenete võistluse eesmärgina otsiti piirkonnale iseloomulikke tooteid, mida külastajad võiksid meeldivate kingitusena kaasa osta,” selgitas Kadi Elmeste, Pärnumaa maitsete aasta projektijuht.
[pullquote]viskasid nalja ja tembutasid jõuluvanad Ärni ning Vidi[/pullquote]Pärnumaa uueks toidumeeneks valiti Kaatarusaare talu mustsõstramaius. Uudistoodete kategoorias pidas žürii parimaks Kristi Lehtla teekomplekti Pärnaõietee. Parima joogimeene tiitli võitis Jaanihanso siidritalu jääsiider. Parim leib on hindajate otsusel MTÜ Roheline Elu puuviljaleib.
Loe edasi: Pärnumaa uus toidumeene on Kaatarusaare mustsõstramaius
