Kuu: veebruar 2013

Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat "Päike läheb puhkusele".
Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat “Päike läheb puhkusele”.
1. veebruaril kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2012. aasta Eesti kauneimad raamatud. Samas peanäitusesaalis avati kauneimatest raamatutest näitus, kus lisaks eksponeeritakse Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatuid ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome 2011. aasta kauneimaid raamatuid.

Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.

”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.

„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik. Loe edasi: Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Tulekul legendaarsed Voose talispordipäevad

Kätte hakkab taas jõudma aeg, kui on põhjust sammud seada Voose külla Anija vallas Harjumaal. Legendaarsed Voose talispordipäevad toimuvad seekord 9. veebruaril. Nagu ikka, on eesmärk tunda rõõmu koostegemisest ja omavahel mõõduvõtmisest.

Voose Külaselts kutsub taas üles esindama väärikalt oma koduküla või -linna, oma ettevõtet või sõpruskonda. Sellelgi korral on võimalik teenida lisapunkte lühikese etteaste eest peale spordivõistlust. Kohalik “vabakava” näitab, kes peale füüsilist pingutust veel ka vaimsete kunstidega tegeleda suudab.

Pane oma võistkond kokku (kaks meest ja kaks naist ehk neljaliikmeline seltskond), võta toetajad/ergutajad kaasa ja tule Voosele laupäeval, 9. veebruaril. Kasuks tuleb sportlik riietus ja vahetusriided, et oleks mugavam hiljem rahvamajas keha kinnitada (soe söök on võistlejatele kohapeal tasuta) ja tantsida (vabakavast osavõtjate ergutamiseks istumisest ei piisa). Osavõtutasu 3 EURi ja lisainformatsioon ning võistkondade registreerimine kuni 4. veebruarini tel: 505 0987- Andrus, 523 4627- Anna või voose@voose.ee. Loe edasi: Tulekul legendaarsed Voose talispordipäevad

Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Täna Hiiumaal toimunud seminaril arutati biokütuse tootmisvõimalusi. Tutvustati uuringut „Biokütuse tootmisvõimalused Hiiumaal“, mis hindab Hiiumaa potentsiaali puitpõhise biokütuse tootmise paigana väga heaks, sest kohapeal on olemas sobivad eeldused kütuse tootmiseks ja kasutuselevõtmiseks.

„Seminar oli suunatud hiidlastele, aga ka laiemalt kõigile bioenergia huvilistele ja läks väga hästi korda,“ võttis sisuka päeva kokku Erametsakeskuse projektijuht Indrek Jakobson. „Rõõmustab, et huvi selle aktuaalse teema vastu on Hiiumaal väga suur – hiidlased näitasid ise üles initsiatiivi ja valmisolekut teha koostööd. Suure tõenäosusega realiseerub praegune projekt varem või hiljem ka konkreetsete lahendustena.“

Hiiumaa on metsarikka Eesti maakondadest omakorda kõige metsarikkam. Hiiu maakonnas on hinnanguliselt 72 600 ha metsa, millest korraldatud metsamaad on 47 900 ha.

Kasutamata puitmaterjali, millest saab toota puitpõhiseid biokütuseid (pelleteid, brikette jm), on Hiiumaal hinnanguliselt 26 000 tm/a ehk primaarenergiana 54 000 MWh/a. Ressursi kättesaamine on mõneti problemaatiline metsateede vähesuse ja nende suhteliselt kehva seisukorra tõttu. Loe edasi: Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Viljandist saab täna pärandilinn

Täna kell 13.00 toimub Viljandis, Kondase keskuses kultuuripärandi aasta eriprojektide pressikonverents, kus linnale antakse üle pärandlinna lipp.

Pressikonverentsil osaleb Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Tõnis Lukas, kes tutvustab muuseumi plaane käesoleval kultuurpärandi aastal. Samuti räägitakse ERMi ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse koostööprojektist ”Aja puudutus Raadil”, mis on 2014. aasta laulu- ja tantsupeol osalevate kollektiivjuhtide häälestuskohtumine ja mis tippneb XXVI laulu- ja XIX tantsupeo ”Aja puudutus. Puudutuse aeg.” esitluskontserdiga muuseumi õuel Raadil.

Lisaks osaleb pressikonverentsil Eesti Vabaõhumuuseumi projektijuht Elo Lutsepp, kes tutvustab 8. veebruaril algavat üle-eestilist pärandiralli projekti. Teiste seas on kohal ka pärandisaadikud ning pärandiaasta koordinaator Riin Alatalu.

Viljandit esindab pressikonverentsil linnavolikogu esimees Tarmo Loodus, kes räägib linna sündmustest ning võtab Vabaduse väljakul vastu pärandilinna tiitli ja lipu.

Pärast pressikonverentsi on kõigil võimalus osaleda Viljandi XV talvise tantsupeo tulesüütamisel, pidulikul rongkäigul ja suurel ühistantsimisel. Loe edasi: Viljandist saab täna pärandilinn

Viljandimaa ühinevate valdade edulugu väärib tähelepanu

kohtumineKoseKõue31.01
Vasakult: Viljandi maavanem Lembit Kruuse, maavalitsuse arenguosakonna juht Kaupo Kase ning Kose ja Kõue valla juhid.

“Elada ei saa nii, et ootame pidevalt abi väljastpoolt ja jätame kasutamata oma sisemised võimalused arengut ise kujundada,” ütles Viljandi maavanem Lembit Kruuse eile Viljandis Kose ja Kõue valla juhtidele.

Lembit Kruuse ning loodava Viljandi (rõngas)valla ühinemiskomisjoni esimees, Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juht Kaupo Kase jagasid paaritunnise arutelu käigus Kose ja Kõue valla liitujatele kogemusi ühinemise teemadel.

“Sain siit veel kord kinnitust, et Viljandimaa valitud suund ühinemisele on ainuõige. Probleemid, mis liitumise käigus tekivad, on igal pool sarnased ja puudutavad peamiselt inimeste hirme muutuste ees. Seega tuleb järjekindlalt rääkida ja selgitada seda, millised lisaväärtused liitumisega kaasnevad, ” selgitas Kruuse. “Ühinemisest võidab kogu maakond. Viljandi ümber moodustuv rõngasvald saab arenguhüpet kavandama hakata juba sellest sügisest. Kaotatud eluaastate tähtsus on meile kõigile selge, kuid ka iga arengus kaotatud aasta on kuritegu piirkonna inimestele,” rõhutas ta.

Kaupo Kase sõnul on ühinemise eelduseks kolm reeglit: “Esiteks tuleb olla aus, teiseks tuleb näha eesmärki ehk nn suuremat pilti ja sellele keskenduda ning kolmandaks austada neid, kellel on teistsugune arvamus.”

Kolkjas peetakse pühapäeval tõukekelgupäeva

Pühapäeval, 3. veebruaril 2013 toimub Peipsiääre vallas Kolkja külas neljas rahvusvaheline tõukekelgupäev Kolkja Kelk 2013.

Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12.00. 800 meetri pikkusel distantsil saab jõudu toitlustuspunktist. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja aga auhinna.

Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13.00. Mõõtu võtavad neljaliikmelised võistkonnad, kogudistants on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja meeskonna liikmed aga võitjale väärilised auhinnad.

Rahvasõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga. Eelregistreerimisel saab korraldajatelt kelgu 3 euro eest laenutada. Meeskondlikuks teatevõistluseks on ühesugune tõukekelk kõikidele meeskondadele kohapeal olemas.

Tõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa Külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja) juures.  Loe edasi: Kolkjas peetakse pühapäeval tõukekelgupäeva

Põlvas peeti titepidu

http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/gallery2_img/gallery_67/magick.php/1374_DSC_0192.jpg?resize(398x600)
Väike põlvakas.

Linnapea Georg Pelisaar õnnitles teisipäeval, 29. jaanuaril 60 uut väikest põlvakat ja nende vanemaid. Just niipalju lapsi sündis Põlva linnas 2012. aastal. Nende seas oli 26 tüdrukut ja 34 poissi ning 2 paari kaksikuid.

Kõik peole palutud lapsed said kingituseks Põlva linna pildiga seinataldriku, millele on kirjutatud lapse nimi ja sünniaeg ning Põlva tunnuslausega suure ja sooja fliisteki. Sündmusele lisasid värvi kaunistatud priimulapotid. Pered jäädvustasid oma nime linna Titeraamatusse. Lastele ja nende vanematele esinesid Põlva Muusikakooli kõige väiksemad viiuldajad õpetaja Tiina-Mai Arundiga ja Mammaste Lasteaed-Algkooli laululapsed Kersti Matsoni juhendamisel. Rahvalikult sooja tervituse edastasid ka väikesed lõõtspillimängijad Kristin Semm ja Mart Kirotar.

Õnnitluste lõpuks sai tehtud ühispilt. Üritus lõppes tordilauas lõõtspillihelide saatel. Titepeo pilte saab vaadata siit.

Allikas: polva.ee

Kirnas õpetatakse külamajade majandamist

Kodukant Järvamaa korraldab reedel, 15. veebruaril algusega kell 10.00 Kirna seltsimajas (Türi vald) koolituse teemal: „Külamajade majandamine“.

Koolitajaks on Margit Kool, koolitust toetab kohaliku omaalgatuse programm. Paljud aktiivsed elanikud maapiirkondades on seotud erinevate mittetulunduslike ühendustega. Seltsitegevus kui ühistegevus on üheks levinumaks vormiks kodukoha elu edendamisel. Tegutsevaid külaseltse iseloomustab soov omada või korda teha ja käigus hoida külamaju. Külamajade olemasolu aitab kaasa kogukonna seltsielu elavdamisele, sh pakub kogukonna inimestele võimalusi vaba aja veetmiseks, eneseteostuseks ja erinevate teenuste kasutamiseks.

Kodukandi Koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu sõnul on koolituse eesmärgiks jagada teadmisi külamajade edukast majandamisest ning nende kujundamisest teenusekeskusteks. Muuhulgas keskendutakse koolitusel sellele, kuidas jõuda ideest finantsprognooside koostamiseni, saadakse teada, mis on tasuvusarvestus ja kuidas seda teha ning mis on emotsioonidega turundamine. Loe edasi: Kirnas õpetatakse külamajade majandamist

Uuring: külad vajavad enim toetust kogukonnateenuste väljaarendamiseks

Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et külades nähakse suurimat toetusvajadust kogukonnateenuste pakkumise väljaarendamiseks, küla välisilme parandamiseks ja väiksema tehnilise infrastruktuuri arendamiseks. 

Uuringu käigus kaardistati andmebaaside põhjal 931 avalikuks kasutuseks mõeldud küla-, seltsi- ja kultuurimaja ning küsitleti ligi 400 avalike objektide, KOVide, LEADER tegevusgruppide esindajat. Küsitletute hinnangul on eriti suur roll küla-, seltsi ja kultuurimajade olukorra parandamisel olnud külameetmel.

Toetust saanud avalikke objekte kasutatakse peamiselt erinevate ürituste läbiviimiseks, huviringide tegevuseks ja/või renditakse ruume välja. Toetuse abil tehtud investeeringute suurim mõju on olnud vaba aja veetmise võimaluste kvaliteedi tõusule maapiirkonnas.

Uuringu käigus kaardistatud avalikest objektidest selgus, et keskmine avalike objektide arv 1000 elaniku kohta on Eestis 0,69. Enim objekte 1000 elaniku kohta on Hiiumaal (2,60), Põlvamaal (2,24), Saaremaal (2,20) ja Läänemaal (2,02), kõige vähem aga Harjumaal (0,22), Ida- Virumaal (0,39), Tartumaal (0,43) ja Pärnumaal (0,76). Vähem objekte 1000 elaniku kohta on suuremate linnaliste piirkondadega maakondades ning enam saarelistes ja suurte linnadeta piirkondades.

Kuna toetusvajadus erineb piirkonniti, siis tehti uuringus ettepanek toetusvajadust hinnata ja toetusi jagada piirkonnapõhiselt. Selleks sobib hästi Leader-lähenemine, mille rakendusskeem arvestab paremini kohalike eripäradega ja võimaldab toetusi jagada vastavalt piirkonna vajadustele. Põllumajandusministeeriumis koostamisel oleva Maaelu arengukava 2014-2020 raames on plaanis külaarengule suunatud tegevusi edaspidi rahastada just läbi Leader-põhimõtete.

Uuringu eesmärk oli analüüsida külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust saanud ja mittesaanud avalikuks kasutamiseks mõeldud seltsi-, kultuuri- ja külamajademajanduslikku olukorda, selgitada välja võimalused, kuidas tagada nende kestlik (jätkusuutlik) tegevus ning teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava sotsiaal-kultuurilise elukeskkonna parandamiseks ettenähtud meetmete kujundamiseks järgmisel programmiperioodil (2014–2020). Uuringu teostas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Ernst ja Young Baltic AS.

Elvas loodi õppejõudude kogu

Kogu4
Majandusgeograaf Hardo Aasmäe, psühholoogiaprofessor Jüri Allik ja meediaprofessor Veronika Kalmus. Foto: Priit Simson

Verevi motellis kogunes nädalavahetusel esmakordselt Elva õppejõudude kogu, mille sihiks on liita Elvaga sidet tundvaid kõrgkoolide õppejõude ja arutleda väikelinna arengusuundade üle. 

Kohale tulnud üheksa õppejõudu kuulasid külalisesineja majandusgeograaf Hardo Aasmäe ettekannet, mis keskendus Tartu ja Riia raudteeühenduse olulisusele. „Kui Elva tahaks toimida Tartu eeslinnana, siis peaks rong sõitma Tartusse 15 minutit, maksimaalselt 20 minutit,“ rääkis Aasmäe. Praegusel hetkel on näha, et Elva eeslinnana siiski edukalt ei toimi, sest näiteks Nõo kinnisvara pole odavam, kuigi tegemist on märksa väiksema kohaga.

Aasmäe nägi Elva jaoks üht tulevikuvõimalust lõunapoolsete maade hingamisraskustega elanike kliimaturismis, kuna siinne hapnikurikas õhk on sealsete kopsuhaigete jaoks kergemini hingatav.

Elvas elav psühholoogiaprofessor akadeemik Jüri Allik pidas oluliseks probleemiks Elva linnasüdame vähest atraktiivsust. „Linnas pole korralikku kohvikut ja teisi tsivilisatsiooni ilminguid. Kesk tänava väljanägemine, kus majad lagunevad ja müüakse peamiselt odavat pudi-padi, on jube,“ ütles Allik.

Kohviku puudumine häiris teisigi õppejõude. Tartu Ülikooli majandusdotsent Kulno Türk osutas, et Setumaal on mitmel pool suudetud elu käimas hoida vaatamata sellele, et seal on ääremaa ja elanikke vähe. „Paljusid asju tehakse seal ilma igasuguse kavatsuseta raha teenida,“ selgitas Türk. „Seatakse ette tähtaeg ja tegevus, antakse ettevõtjatele kohalike omavalitsuste poolt lihtsalt ruumid kätte ja lastakse tegutseda, sest muidu ei sünniks midagi.“  Loe edasi: Elvas loodi õppejõudude kogu

Rahvusvaheline veebiportaal otsib blogijaid

Läänemere piirkonna riikide ühine uus veebiportaal newsWave otsib Eestist vabatahtlikke blogikirjutajaid. Taotlust osaluseks saab esitada kuni 4.veebruarini.

Läänemere riikide projekti ONE BSR raames avatakse peagi veebiplatvorm newsWave, mis hakkab kajastama piirkonna uudiseid. Projekti eesmärk on leida üles Läänemere piirkonnale omaseid iseloomujooni ning neid maailmale tutvustada.

Eestvedajate sõnul soovitakse Läänemere piirkonna elukeskkonda, traditsioone ja võimalusi tutvustada rahvusvaheliselt just sel viisil, kuidas seda näevad siin piirkonnas elavad inimesed. Seetõttu kuulutati välja konkurss blogijate leidmiseks Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Venemaalt, Rootsist ja Taanist.

Kandideerima oodatakse inimesi, kes kirjutaksid oma igapäevaelu kogemusest, hobidest, huvialadest ja sündmustest newsWave veebiportaalis vähemalt korra kuus ühe aasta jooksul. Blogijad võivad olla erinevate elualade esindajad, näiteks kunstnikud, teadlased, üliõpilased jt, kel oleks soov jagada mõtteid kohalikust eluviisist, traditsioonidest ja sündmustest. Eelduseks on hea inglise keele oskus. Blogikannetesse võib lisada ka endatehtud fotosid ja videoid.

newsWave´i liikmetel avaneb võimalus jõuda suure hulga rahvusvahelise auditooriumini ning olla osa rahvusvahelisest blogijate võrgustikust.

Osalemiseks tuleb täita registreerimisankeet enne 4. veebruari. Parimatel blogijatel on võimalus kaasa lüüa ka Läänemere ringreisil 2013. aasta suvel. Täpsemad tingimused ja kandideerimise info siin.