LAUPÄEVASEL SIBULATEE PUHVETIPÄEVAL ASUB AUKOHALE PEIPSI KALA

Kuivatatud Peipsi järve kala. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Laupäeval, 30. aprillil toimub Sibulatee kalapuhvetite päev. Kui sügisene puhvetitepäev Sibulateel keskendub aiasaadustele ja loomulikult kohalikule sibulale, siis nüüd peab iga avatava puhveti menüüs vähemalt üks pearoog olema Peipsi kalast.

Loe edasi: LAUPÄEVASEL SIBULATEE PUHVETIPÄEVAL ASUB AUKOHALE PEIPSI KALA

SEEKORDNE MUUSEUMIÖÖ KUTSUB UNISTAMA

Muuseumiöö 2022. aasta pealkiri “Öös on unistusi”.
Illustreeriv foto: Urmas Saard / Külauudised

Eesti Muuseumiühingu teatel tähistatakse laupäeval, 21. mail 13. korda üleriigilist muuseumiööd, mis kannab pealkirja “Öös on unistusi”. Pärast aastast pausi avavad muuseumid, mäluasutused ja külastuspaigad üle Eesti publikule taas oma uksed kell 18-23.

Loe edasi: SEEKORDNE MUUSEUMIÖÖ KUTSUB UNISTAMA

SETOMAAL PEETAKSE XI SATSERINNA SÕIRAPÄEVA

Tükike sõira. Foto: Urmas Saard / Külauudised

12. juunil kell 12-17 toimuv XI Satserinna sõirapäev tutvustab Saatse piirkonna kui „kohopiimänulga“ traditsioone ning tõstab esile sõira, Setomaa tunnustoidu. Sõirapäeval toimuvad Saatse muuseumi õuel erinevad õpitoad, rahva osalusel valitakse parim sõirameister, laadalt leiab nii toidu- kui käsitöökraami, toimuvad erinevad ekskursioonid ning tutvuda saab eluga piiri ääres.

Loe edasi: SETOMAAL PEETAKSE XI SATSERINNA SÕIRAPÄEVA

PÄRNU NÜÜDISMUUSIKA PÄEVADEL TEGELDAKSE MIKROTONAALSUSEGA

Tallinna Uue Muusika Ansambel. Foto: Rene Jakobson

Mikrotonaalsus on helisüsteemi omadus sisaldada mikrointervalle. Mikrotonaalsuse mõistet kasutatakse ka üldmõistena helisüsteemide kohta, mis sisaldavad võrdtempereeritud häälestuses pooltoonile taandumatuid intervalle.

Loe edasi: PÄRNU NÜÜDISMUUSIKA PÄEVADEL TEGELDAKSE MIKROTONAALSUSEGA

KAKKUDELE JA JÄÄKARUDELE PÜHENDATUD LAUPÄEVAD

Kõrvukräts saagiga. Foto: Karmel Ritson

Igal novembrikuu laupäeval tutvustatakse Tallinna loomaaias jääkaru ja kakulisi. Loomaaednikud räägivad lugusid loomariigist ja näitavad huvilistele lähemalt, kuidas käib jääkaru ja kakkude toitmine ning nende elukeskkonna põnevamaks muutmine.

Loe edasi: KAKKUDELE JA JÄÄKARUDELE PÜHENDATUD LAUPÄEVAD

KÕRVITSAPIDU TALLINNA LOOMAAIAS

Tallinna Loomaaias. Foto: Inari Leiman

Laupäeval, 31 oktoobril kell 11-14 tähistab Tallinna loomaaed traditsioonilist kõrvitsapidu. Päev rikastab loomade toidulauda ning pakub neile tavapärasest erineval moel serveeritud köögivilja näol põnevat tegevust. Külastajale avaneb emotsioonideküllane vaatepilt loomade toimumiskäitumisest, mida aitavad paremini mõista ja mõtestada loomaaia loodusharidustöötajad.

Loe edasi: KÕRVITSAPIDU TALLINNA LOOMAAIAS

KÕIK ASJAD ALGAVAD KELLEGI ENTUSIASMIST, KA INSPIRATSIOON


Pärnumaa noorte inspiratsioonipäev. Foto erakogust

Enesekindlus ja enesekehtestamine on omadused, mis ei tule kõigil üleöö. Sellegipoolest on need niivõrd olulised selleks, et elus sirge seljaga ja naeratus näol läbi lüüa. Nende teemade ümber tiirles teisipäeval toimunud Pärnumaa noorte inspiratsioonipäev, kus osales õpilasi suisa tuhande ringis.

Loe edasi: KÕIK ASJAD ALGAVAD KELLEGI ENTUSIASMIST, KA INSPIRATSIOON

KÕRVITSAD JA ERSA-MOKŠA ANSAMBEL TAPIKU KÜLAPLATSIL

Tapiku mõisaseltsi eestvedaja Olev Kull koos Ersa-Mokša kultuuriühingu ansambliga tantsimas. Foto: Jaan Lukas

Põltsamaa valla Tapiku külaplatsil kolmandat korda toimunud Jõgevamaa Halloweeni festivalil ja kõrvitsapäeval meisterdati kõrvitsalaternaid, maitsti kõrvitsatoite ja elati kaasa muusikute esinemisele.

Loe edasi: KÕRVITSAD JA ERSA-MOKŠA ANSAMBEL TAPIKU KÜLAPLATSIL

SADALA KÜLAVÄRAVATEL AVALDUS PAIKKONNA HUBASUS JA SÜGAV VILJEKIHT

Segakoor Sõbrahing ja naisrühm Tantsulust vihmavarjudega. Foto: Aivar Kokk

Avatud Külaväravad ja Maal elamise päev koondasid 26. septembril Sadalasse mitmeid põnevaid sündmusi: toimus vihmavarjude näitus, osaleti kohaliku viljeelu mälumängul, elati kaasa paikkonna viljetegijate ja kutseliste artistide esinemisele. Võimalus oli osta toidukaupu, käsitööd ja trükiseid kohalikelt ettevõtjatelt.

Loe edasi: SADALA KÜLAVÄRAVATEL AVALDUS PAIKKONNA HUBASUS JA SÜGAV VILJEKIHT

VÄRSKA TALUMUUSEUMISSE VIKATIGA NIITMIST ÕPPIMA

Vikatiga kraavipervel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Laupäeval, 4. juulil kell 12.00 toimub Värska talumuuseumis heinapäev. Kõigil osalejatel on võimalus harjutada vikatiga niitmist ning vikati töökorda panemist, kuulata saab heinaajalaule Setomaalt ja arutleda loodussõbraliku koduaia üle, lastele on sisse seatud meisterdamisnurk.

Loe edasi: VÄRSKA TALUMUUSEUMISSE VIKATIGA NIITMIST ÕPPIMA

MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

Suur Muuseumiöö toimub tänavu 16. mail, mil Eesti muuseumid avavad oma uksed tasuta kell 18. Eriprogrammid, ekskursioonid ning muu spetsiaalselt selleks õhtuks korraldatu on inspireeritud muuseumide ühiselt valitud teemast “Öös on aega”. Aasta suurim muuseumiüritus toimub üle terve Eesti ning kestab viis tundi: täna saavad muuseumid veel programmiga liituda, selleks tuleb ühendust võtta muuseumiöö korraldustoimkonnaga.

Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto Urmas Saard
Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg[/pullquote]Muuseumiöö teema “Öös on aega” kutsub külastajaid sel ööl mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Aega on inimestel justkui järjest vähem, aga teisest küljest peaks meil kõigil ometi sama palju aega olema – 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb, kuhu aeg kaob ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse “oma aja laps” ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt, tehnoloogiliselt – ja miks mõned meist elavad täna aastas 2020, aga teistel on aastanumbriks 5778, 1441 või 10233?

Loe edasi: MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

OTEPÄÄ TALVEÖÖS LAULDI ARMASTUSEST JA LUMEST

25. jaanuari õhtul täitus Otepää Kultuurimaja park meeleolukast muusikast – toimus VI Talveöölaulupidu, mis oli sellel aastal pühendatud armastusele.

Otepää talveöös kõlasid laulud lumest ja armastusest. Foto Monika Otrokova
Otepää talveöös kõlasid laulud lumest ja armastusest. Foto: Monika Otrokova

[pullquote]Laval oli 10 koori ja 120 lauljat, kaasa laulis ca 500 pealtvaatajat.[/pullquote]Tuledega valgustatud õdusas kultuurimaja pargis kõlas 18 eestikeelset laulu Alen Veziko, Margit Tali, Allan Kasuka ja Jorma Riivaldi esituses. Saateks mängis Margit Tali bänd (Margit Tali, Andres Vago, Silver Sirp, Keio Münti), õhtut juhtis Mare Taar. Talveöölaulupeol ütles tervitussõnad Otepää valla poolt vallavalitsuse kultuurispetsialist Valdur Sepp.

Laval oli 10 koori ja 120 lauljat, kaasa laulis ca 500 pealtvaatajat. Laulma olid tulnud Segakoor KARP (Tartu), Maarja – Magdaleena Segakoor (Tartumaa), Valga Kammerkoor (Valga), naisansambel Lüüra (Kambja), Naiskoor Domina (Tartu), Urvaste segaansambel (Võrumaa), Naisansambel Hermes (Tõrva, Valgamaa), Segakoor Rõõm (Valga), Naiskoor Helletajad (Tartumaa), Naisansambel HarMõn (Valgamaa – Võrumaa).

Loe edasi: OTEPÄÄ TALVEÖÖS LAULDI ARMASTUSEST JA LUMEST

Luuvalupäeval peetakse seenioride vabaajamessi

Järjekordne seenioride vabaajamess toimub pühapäeval, 9. veebruaril kell 12-16 Pärnu Kaubamajakas, kus taas rullub messilaval lahti kirev programm ja näeb osalemas palju põnevaid kollektiive, tervisetarku ning häid nõuandjaid.

Seenioride Vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard
Seenioride vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest[/pullquote]Sedakorda kutsutakse külla lisaks kodukandi kultuurikollektiividele Vikerraadiost legendaarsed virgutusvõimlemise ässad Viive Ernesaksa ja Martin Kõrvi ning kasulikku nõu andma doktor Adik Levini. Ta selgitab, kuidas kaheksakümneselt diabeediga hästi koos elada. Doktor annab edasi isikliku kogemuse, kuidas ennast ise aidata, et diabeeti ja ka veresoonkonda ja vererõhku kontrolli all hoida.

Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest, muutes Kaubamajaka aatriumi ja koridorid suureks vabaajakohvikuks. Kaubanduskeskusesse koondatakse väärikale eale sobivad tegevusvõimalused: kultuuri-, vabaaja- ja sporditegevuste tutvustajad ning terviseteenuste ja meelelahutuse pakkujad.

Loe edasi: Luuvalupäeval peetakse seenioride vabaajamessi

Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo

Paikuse esimesel talvisel tantsupeol kuuleb Kotkasule trummisoolot ja näeb jõulukuuskedest tuleskulptuuri.

Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto Urmas Saard
Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et kunstnik Kallau eestvedamisel püstitada kaunis kuusekujuline tuleskulptuur, vajatakse umbes poolsada kodudest välja visatud pühadekuuske[/pullquote]Pärnumaal Paikusel ulatub ühine kuuskede põletamise tava kaugele paljude aastate tagusesse aega. Tänavu tehakse seda uuel kombel. Kolmekuningapäeva järgsel laupäeval, 11. jaanuaril kogunetakse kella viieks harjumuspäraselt Paikuse alevi kortermajade ja Pärnu jõe vahelisele ammusele jaanituleplatsile.

Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam ütleb eelseisvat kuuskede põletamise ja talvise tantsupeo kava tutvustades, et kell 17 alustab šamaan Kotkasulg trummisoolo ja Tule tänu riitusega. Tunamullu telesaates „Eesti selgeltnägijate tuleproov” 2018. aasta hooaja võitnud kodanikunimega Evald Piirisild sai endale hingenimeks Kotkasulg Pärnumaal peetud indiaanilaagris. Kotkasulg nimetab ennast ausa otsekohesusega šamaaniks.

Loe edasi: Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo

Seljametsal peeti kadripulma

Ülisuur pildigalerii

Kadripulma puhul mõistetakse Kadri ja Mardi „paariminekut“. Pulmatava jäljendamine on iseloomulik Läänemaale ja lähipiirkondade kadripidudele. Sobis hästi kadripäeva eel ka Pärnumaal, Paikuse osavalla Seljametsa rahvamajas, kus laupäeval mängiti läbi ehtsate vanade kadrikommetega pulmapidu.

Kadripulm Seljametsal. Foto Urmas Saard
Kadripulm Seljametsal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pulmas on vaja nalja teha ja möllata ja täie rinnaga elada! Vaat sedasi![/pullquote]Kadripulm sai teoks Seljametsa rahvamaja ja muuseumi koostöös Seljametsa külateatri ja Häädemeeste harrastusnäitlejatega. Väärib mainimist, et möödunud nädalal rikastus Rahvakultuuri Keskuse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu Häädemeeste piirkonna harrastusnäitemängu tegemiste sissekandega. Sissekande tegi Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop, kes on väga paljude näitemängude teksti looja ja lavastaja. Sellegi näidispulma stsenarist ja lavastaja oli Koop, aga ka pulmaema. Seljametsa poolelt vedas ühistegemist Seljametsa rahvamaja juhataja Annika Põltsam, keda toetasid Paikuse osavalla naisteühing Marta liikmed, lisaks suur hulk ansamblite lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid.

Loe edasi: Seljametsal peeti kadripulma

Piltuudis: Raeküla rahva madripidu

Raeküla Vanakooli keskuses peeti madripidu rändteater Vaba Vanker külalisetenduse vaatamisega, hiljem tantsiti ühiselt koos Rahvuskultuuriselts Kirmase väikeste ja suurte tantsijatega. Peo kahe osa vahel loositi Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast loteriivõite.

Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto Urmas Saard
Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg selgitas, et nende keskusel on tavaks tähistada madripidu, mille tähendusest sageli päris hästi aru ei saada, sest rahvakalendrist madripäeva ei leia. Kuid Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab novembris nii mardipäeva kui kadripäeva.

Loe edasi: Piltuudis: Raeküla rahva madripidu

Loodusteaduste päev Sindi gümnaasiumis

Täna toimus Sindi gümnaasiumis terve päeva kestel seitsmendast kuni 12. klassile mõeldud looduskaitse päev. Esmakordsest ettevõtmisest loodetakse kujundada traditsiooniline igal aastal peetav loodusteaduslik sündmus, kuhu kaasatakse võimalikult palju õpilasi.

Sindi gümnaasiumi esimesel loodusteaduste päeval. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi esimesel loodusteaduste päeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ailiste hinnangul oli vast kõige huvitavam õpetaja Lelovi töötuba, kus sai maitsta erinevaid aiasaadusi ja metsaande[/pullquote]Päeva läbiviimisel osales viis õpetajat kuues erinevas ruumis. Õpetaja Maarika Tärk õpetab igapäevaselt Sindi gümnaasiumis kolmandat aastat keemiat, füüsikat ja loodusõpetust. Täna jagas ta ennast samaaegselt kahe õpperuumi vahel. „Uurime suhkrut ja kaloreid. Suhkur on sattunud põhjendamatult põlu või viha alla. Suhkru ohtlik osa on lisatud suhkur. See on see, millest tuleks esmajoones aru saada,” selgitas Tärk. Kahes lauas tehti soolakristalle. „Kristallid moodustuvad kõigist kristalliliselt esinevatest ainetest ja seda saab teha küllastunud lahuse jahutamisel, kui küllastunud lahus hakkab sealt välja sadenema. Kristallide tegemine võtab aega ja ilmselt näevad õpilased kristalle esmaspäeval või isegi alles nädala pärast.”

Tärk ütles, et kõik loodusained on omavahel seotud. „Koolist välja minnes ei ole eraldi loosusõpetust, keemiat, füüsikat – vaid on lihtsalt elu.”

Loe edasi: Loodusteaduste päev Sindi gümnaasiumis

Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund

Sindi gümnaasium korraldab tseremooniaväljakul tervele kooliperele ajalootunni, millega tähistatakse 100 aasta möödumist Tartu rahulepingu läbirääkimiste algusest. Aastapäeva ajalootundi kaunistab sadakond Eesti lippu.

Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma[/pullquote]Ajaloolane Jaak Valge on öelnud: „Kui Eesti valikud 1939. aastal olid halva ja väga halva vahel, siis 1920. aasta Tartu rahu kõnelustel olid valikud hea ja väga hea vahel.” Diplomaat Trivimi Velliste rääkis 15. novembril Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135”, et 4. detsembril peetakse Eestis meeles neid, kes olid sajand tagasi läbirääkimiste laua taga ja võitlesid Eestile välja vägagi head rahutingimused. „Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma, sest Poska ja Seljamaa selja taga seisid vaimusilmas kindral Laidoneri 100 000 mõõka ja tääki. See oli reaalne jõud, millega vaenlasel tuli arvestada.”

Loe edasi: Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund

Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Tallinna Lastehaigla toetajana juba 26. aastat värvub Neste Eesti peakontori fassaad täna sirelilillaks. Ülemaailmse algatusega liitudes väljendab ettevõte toetust enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele.

Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks
Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

17. novembril tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva ja sel puhul värvuvad õhtu saabudes sirelilillaks haiglad, kirikud, kultuuri- ja ametiasutused ning paljud avalikud hooned, juhtides tähelepanu enneaegsete laste sünniga seotud probleemidele.

„Tänase aktsiooniga mõtleme me lastele, kes oma esimesed nädalad ja vahel isegi kuud veedavad haiglas. Ja nendele vanematele, kelle rõõmu lapse sünni üle varjutab lapse keeruline olukord, mure, teadmatus ja stress,“ ütles Neste Eesti peadirektor Dennis Antamo.

Loe edasi: Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Täna Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135” kõneles diplomaat ja Eesti lipu seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste, et sinimustvalge lipp ja kindral Laidoner on pea üheealised, et rasketes sõnalahingutes istus Jaan Poska kõrval Sindi mees Julius Seljamaa, et nende meeste taga seisid 100 000 Eesti Vabariigi mõõka ja tääki.

Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil Eesti lipp 135 Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil “Eesti lipp 135”. Foto: Urmas Saard

Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ajal, mil see lipp Otepääl pühitseti, häälitses ühe Viljandi lähedase talumaja kätkis üks väike kolmekuune poiss[/pullquote]Head sinimustvalge lipu sünnipäevalised! Hea Sindi gümnaasiumi pere!

135 aastat tagasi, suvel, pühitseti Otepää kiriklas kolmevärviline lipp, millele oli saatusest määratud saada meie ühendjaks. Ühe rahva liikmetel võib olla palju eri arvamusi üksikutes küsimustes, aga vabadel rahvastel on ka midagi, mis selle liikmeid ühendab, mis on nende kõigi ühine tunnus. Meie puhul on selleks kahtlemata sinimustvalge lipp.

See lipp on pidanud algusest peale võitlema oma olemasolu, oma väärikuse eest. Saksakeelsed buršid tallasid sinimustvalged värvid Tartus oma jalge alla kohe, kui need värvid olid ilmavalgust näinud. Sest neile ei mahtunud hinge, et mingid matsid on endale ka uhked värvid valinud ja tahavad äkki saksa moodi välja näha!

Loe edasi: Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta

Tänasel Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135“ tegi Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup kümnekonnale aastale pilkuheitva ülevaate lipuviljest, millega kool on pälvinud kasvavat tähelepanu ja imetlust nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil. Samas üritab ta tõelise juhi ja peamise eestvedajana jääda enesekriitilise väärikusega üksnes meeskonna tavaliikmeks.

Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto Urmas Saard
Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega Jää vabaks Eesti meri Foto Urmas Saard
Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega “Jää vabaks Eesti meri !”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]2012 alustasime nüüdseks traditsiooniks saanud piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni.[/pullquote]Tänase lühiettekande ettevalmistamine ei olnud üldsegi lihtne. Seda kahel põhjusel. Koolis on toimunud väga palju, ja minu roll on olnud selles suhteliselt tagasihoidlik. Olen olnud vaid osaline asjades, mis on meeskonnatöö tulemusena sündinud. Ja kuna ka iseloom on selline pigem tagasihoidlik, siis nagu polegi millestki rääkida. Aga kuivõrd lubasin seda teha, siis lubadused tuleb täita.

Igal aastal tekib mul hetk, kus ma tunnen ennast pisut ebamugavalt. Vahel on isegi pisut piinlik. Ma tean, et ei peaks, aga ikka on. Eriti augustikuus. Paljud räägivad uhkusega kuidas nad käsikäes ja sinimustvalgete lippudega Balti ketis seisid. Mind seal ei olnud. Olin 25-aastane, aga mind ei olnud seal koos teistega seismas. Seisin siloaugu ääres ja vaatasin, et loomade talvesööt saaks ilusasti kinni tallatud ja õhukindlalt kaetud. Ma pidin olema tööl, ja mul ei ole sellest päevast midagi meenutada. Pisut ehk kergendab olukorda teadmine, et minu abikaasa ja kolmeseks saav vanem poeg olid Balti ketis.

Loe edasi: Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta