VÄRSKA TALUMUUSEUMISSE VIKATIGA NIITMIST ÕPPIMA

Vikatiga kraavipervel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Laupäeval, 4. juulil kell 12.00 toimub Värska talumuuseumis heinapäev. Kõigil osalejatel on võimalus harjutada vikatiga niitmist ning vikati töökorda panemist, kuulata saab heinaajalaule Setomaalt ja arutleda loodussõbraliku koduaia üle, lastele on sisse seatud meisterdamisnurk.

Loe edasi: VÄRSKA TALUMUUSEUMISSE VIKATIGA NIITMIST ÕPPIMA

MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

Suur Muuseumiöö toimub tänavu 16. mail, mil Eesti muuseumid avavad oma uksed tasuta kell 18. Eriprogrammid, ekskursioonid ning muu spetsiaalselt selleks õhtuks korraldatu on inspireeritud muuseumide ühiselt valitud teemast “Öös on aega”. Aasta suurim muuseumiüritus toimub üle terve Eesti ning kestab viis tundi: täna saavad muuseumid veel programmiga liituda, selleks tuleb ühendust võtta muuseumiöö korraldustoimkonnaga.

Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto Urmas Saard
Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg[/pullquote]Muuseumiöö teema “Öös on aega” kutsub külastajaid sel ööl mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Aega on inimestel justkui järjest vähem, aga teisest küljest peaks meil kõigil ometi sama palju aega olema – 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb, kuhu aeg kaob ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse “oma aja laps” ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt, tehnoloogiliselt – ja miks mõned meist elavad täna aastas 2020, aga teistel on aastanumbriks 5778, 1441 või 10233?

Loe edasi: MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

OTEPÄÄ TALVEÖÖS LAULDI ARMASTUSEST JA LUMEST

25. jaanuari õhtul täitus Otepää Kultuurimaja park meeleolukast muusikast – toimus VI Talveöölaulupidu, mis oli sellel aastal pühendatud armastusele.

Otepää talveöös kõlasid laulud lumest ja armastusest. Foto Monika Otrokova
Otepää talveöös kõlasid laulud lumest ja armastusest. Foto: Monika Otrokova

[pullquote]Laval oli 10 koori ja 120 lauljat, kaasa laulis ca 500 pealtvaatajat.[/pullquote]Tuledega valgustatud õdusas kultuurimaja pargis kõlas 18 eestikeelset laulu Alen Veziko, Margit Tali, Allan Kasuka ja Jorma Riivaldi esituses. Saateks mängis Margit Tali bänd (Margit Tali, Andres Vago, Silver Sirp, Keio Münti), õhtut juhtis Mare Taar. Talveöölaulupeol ütles tervitussõnad Otepää valla poolt vallavalitsuse kultuurispetsialist Valdur Sepp.

Laval oli 10 koori ja 120 lauljat, kaasa laulis ca 500 pealtvaatajat. Laulma olid tulnud Segakoor KARP (Tartu), Maarja – Magdaleena Segakoor (Tartumaa), Valga Kammerkoor (Valga), naisansambel Lüüra (Kambja), Naiskoor Domina (Tartu), Urvaste segaansambel (Võrumaa), Naisansambel Hermes (Tõrva, Valgamaa), Segakoor Rõõm (Valga), Naiskoor Helletajad (Tartumaa), Naisansambel HarMõn (Valgamaa – Võrumaa).

Loe edasi: OTEPÄÄ TALVEÖÖS LAULDI ARMASTUSEST JA LUMEST

Luuvalupäeval peetakse seenioride vabaajamessi

Järjekordne seenioride vabaajamess toimub pühapäeval, 9. veebruaril kell 12-16 Pärnu Kaubamajakas, kus taas rullub messilaval lahti kirev programm ja näeb osalemas palju põnevaid kollektiive, tervisetarku ning häid nõuandjaid.

Seenioride Vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard
Seenioride vabaajamess Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest[/pullquote]Sedakorda kutsutakse külla lisaks kodukandi kultuurikollektiividele Vikerraadiost legendaarsed virgutusvõimlemise ässad Viive Ernesaksa ja Martin Kõrvi ning kasulikku nõu andma doktor Adik Levini. Ta selgitab, kuidas kaheksakümneselt diabeediga hästi koos elada. Doktor annab edasi isikliku kogemuse, kuidas ennast ise aidata, et diabeeti ja ka veresoonkonda ja vererõhku kontrolli all hoida.

Seenioride vabaajamess on armastatud kokkusaamiskoht eakate seas ning toob selleks päevaks kohale pea 10 000 inimest, muutes Kaubamajaka aatriumi ja koridorid suureks vabaajakohvikuks. Kaubanduskeskusesse koondatakse väärikale eale sobivad tegevusvõimalused: kultuuri-, vabaaja- ja sporditegevuste tutvustajad ning terviseteenuste ja meelelahutuse pakkujad.

Loe edasi: Luuvalupäeval peetakse seenioride vabaajamessi

Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo

Paikuse esimesel talvisel tantsupeol kuuleb Kotkasule trummisoolot ja näeb jõulukuuskedest tuleskulptuuri.

Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto Urmas Saard
Kasutatud pühadekuused Paikuse vanale jaanitule asemele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et kunstnik Kallau eestvedamisel püstitada kaunis kuusekujuline tuleskulptuur, vajatakse umbes poolsada kodudest välja visatud pühadekuuske[/pullquote]Pärnumaal Paikusel ulatub ühine kuuskede põletamise tava kaugele paljude aastate tagusesse aega. Tänavu tehakse seda uuel kombel. Kolmekuningapäeva järgsel laupäeval, 11. jaanuaril kogunetakse kella viieks harjumuspäraselt Paikuse alevi kortermajade ja Pärnu jõe vahelisele ammusele jaanituleplatsile.

Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam ütleb eelseisvat kuuskede põletamise ja talvise tantsupeo kava tutvustades, et kell 17 alustab šamaan Kotkasulg trummisoolo ja Tule tänu riitusega. Tunamullu telesaates „Eesti selgeltnägijate tuleproov” 2018. aasta hooaja võitnud kodanikunimega Evald Piirisild sai endale hingenimeks Kotkasulg Pärnumaal peetud indiaanilaagris. Kotkasulg nimetab ennast ausa otsekohesusega šamaaniks.

Loe edasi: Kotkasule trummipõrin avab Paikuse esimese talvise tantsupeo

Seljametsal peeti kadripulma

Ülisuur pildigalerii

Kadripulma puhul mõistetakse Kadri ja Mardi „paariminekut“. Pulmatava jäljendamine on iseloomulik Läänemaale ja lähipiirkondade kadripidudele. Sobis hästi kadripäeva eel ka Pärnumaal, Paikuse osavalla Seljametsa rahvamajas, kus laupäeval mängiti läbi ehtsate vanade kadrikommetega pulmapidu.

Kadripulm Seljametsal. Foto Urmas Saard
Kadripulm Seljametsal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pulmas on vaja nalja teha ja möllata ja täie rinnaga elada! Vaat sedasi![/pullquote]Kadripulm sai teoks Seljametsa rahvamaja ja muuseumi koostöös Seljametsa külateatri ja Häädemeeste harrastusnäitlejatega. Väärib mainimist, et möödunud nädalal rikastus Rahvakultuuri Keskuse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu Häädemeeste piirkonna harrastusnäitemängu tegemiste sissekandega. Sissekande tegi Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop, kes on väga paljude näitemängude teksti looja ja lavastaja. Sellegi näidispulma stsenarist ja lavastaja oli Koop, aga ka pulmaema. Seljametsa poolelt vedas ühistegemist Seljametsa rahvamaja juhataja Annika Põltsam, keda toetasid Paikuse osavalla naisteühing Marta liikmed, lisaks suur hulk ansamblite lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid.

Loe edasi: Seljametsal peeti kadripulma

Piltuudis: Raeküla rahva madripidu

Raeküla Vanakooli keskuses peeti madripidu rändteater Vaba Vanker külalisetenduse vaatamisega, hiljem tantsiti ühiselt koos Rahvuskultuuriselts Kirmase väikeste ja suurte tantsijatega. Peo kahe osa vahel loositi Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast loteriivõite.

Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto Urmas Saard
Pärnu Y-klubi korraldatud heategevusannetuste vastu saadud piletite hulgast peamise loteriivõidu loosimine. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg selgitas, et nende keskusel on tavaks tähistada madripidu, mille tähendusest sageli päris hästi aru ei saada, sest rahvakalendrist madripäeva ei leia. Kuid Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab novembris nii mardipäeva kui kadripäeva.

Loe edasi: Piltuudis: Raeküla rahva madripidu

Loodusteaduste päev Sindi gümnaasiumis

Täna toimus Sindi gümnaasiumis terve päeva kestel seitsmendast kuni 12. klassile mõeldud looduskaitse päev. Esmakordsest ettevõtmisest loodetakse kujundada traditsiooniline igal aastal peetav loodusteaduslik sündmus, kuhu kaasatakse võimalikult palju õpilasi.

Sindi gümnaasiumi esimesel loodusteaduste päeval. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi esimesel loodusteaduste päeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ailiste hinnangul oli vast kõige huvitavam õpetaja Lelovi töötuba, kus sai maitsta erinevaid aiasaadusi ja metsaande[/pullquote]Päeva läbiviimisel osales viis õpetajat kuues erinevas ruumis. Õpetaja Maarika Tärk õpetab igapäevaselt Sindi gümnaasiumis kolmandat aastat keemiat, füüsikat ja loodusõpetust. Täna jagas ta ennast samaaegselt kahe õpperuumi vahel. „Uurime suhkrut ja kaloreid. Suhkur on sattunud põhjendamatult põlu või viha alla. Suhkru ohtlik osa on lisatud suhkur. See on see, millest tuleks esmajoones aru saada,” selgitas Tärk. Kahes lauas tehti soolakristalle. „Kristallid moodustuvad kõigist kristalliliselt esinevatest ainetest ja seda saab teha küllastunud lahuse jahutamisel, kui küllastunud lahus hakkab sealt välja sadenema. Kristallide tegemine võtab aega ja ilmselt näevad õpilased kristalle esmaspäeval või isegi alles nädala pärast.”

Tärk ütles, et kõik loodusained on omavahel seotud. „Koolist välja minnes ei ole eraldi loosusõpetust, keemiat, füüsikat – vaid on lihtsalt elu.”

Loe edasi: Loodusteaduste päev Sindi gümnaasiumis

Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund

Sindi gümnaasium korraldab tseremooniaväljakul tervele kooliperele ajalootunni, millega tähistatakse 100 aasta möödumist Tartu rahulepingu läbirääkimiste algusest. Aastapäeva ajalootundi kaunistab sadakond Eesti lippu.

Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa ausamba juures seisab ajaloolise lipuga auvalves Jaan Roosnurm, Eesti lipu seltsi liige. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma[/pullquote]Ajaloolane Jaak Valge on öelnud: „Kui Eesti valikud 1939. aastal olid halva ja väga halva vahel, siis 1920. aasta Tartu rahu kõnelustel olid valikud hea ja väga hea vahel.” Diplomaat Trivimi Velliste rääkis 15. novembril Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135”, et 4. detsembril peetakse Eestis meeles neid, kes olid sajand tagasi läbirääkimiste laua taga ja võitlesid Eestile välja vägagi head rahutingimused. „Tartu rahu laua taga ei pidanud Eesti midagi paluma ega manguma, sest Poska ja Seljamaa selja taga seisid vaimusilmas kindral Laidoneri 100 000 mõõka ja tääki. See oli reaalne jõud, millega vaenlasel tuli arvestada.”

Loe edasi: Seljamaa monumendi juures toimub ajalootund

Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Tallinna Lastehaigla toetajana juba 26. aastat värvub Neste Eesti peakontori fassaad täna sirelilillaks. Ülemaailmse algatusega liitudes väljendab ettevõte toetust enneaegselt sündinud lastele ja nende peredele.

Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks
Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

17. novembril tähistatakse üle maailma enneaegse sünni päeva ja sel puhul värvuvad õhtu saabudes sirelilillaks haiglad, kirikud, kultuuri- ja ametiasutused ning paljud avalikud hooned, juhtides tähelepanu enneaegsete laste sünniga seotud probleemidele.

„Tänase aktsiooniga mõtleme me lastele, kes oma esimesed nädalad ja vahel isegi kuud veedavad haiglas. Ja nendele vanematele, kelle rõõmu lapse sünni üle varjutab lapse keeruline olukord, mure, teadmatus ja stress,“ ütles Neste Eesti peadirektor Dennis Antamo.

Loe edasi: Neste Eesti peakontori fassaad värvub täna sirelilillaks

Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Täna Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135” kõneles diplomaat ja Eesti lipu seltsi juhatuse liige Trivimi Velliste, et sinimustvalge lipp ja kindral Laidoner on pea üheealised, et rasketes sõnalahingutes istus Jaan Poska kõrval Sindi mees Julius Seljamaa, et nende meeste taga seisid 100 000 Eesti Vabariigi mõõka ja tääki.

Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil Eesti lipp 135 Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste, Eesti lipu seltsi juhatuse liige, Sindi gümnaasiumi õpilaskonveentsil “Eesti lipp 135”. Foto: Urmas Saard

Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste ja Ain Keerup Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ajal, mil see lipp Otepääl pühitseti, häälitses ühe Viljandi lähedase talumaja kätkis üks väike kolmekuune poiss[/pullquote]Head sinimustvalge lipu sünnipäevalised! Hea Sindi gümnaasiumi pere!

135 aastat tagasi, suvel, pühitseti Otepää kiriklas kolmevärviline lipp, millele oli saatusest määratud saada meie ühendjaks. Ühe rahva liikmetel võib olla palju eri arvamusi üksikutes küsimustes, aga vabadel rahvastel on ka midagi, mis selle liikmeid ühendab, mis on nende kõigi ühine tunnus. Meie puhul on selleks kahtlemata sinimustvalge lipp.

See lipp on pidanud algusest peale võitlema oma olemasolu, oma väärikuse eest. Saksakeelsed buršid tallasid sinimustvalged värvid Tartus oma jalge alla kohe, kui need värvid olid ilmavalgust näinud. Sest neile ei mahtunud hinge, et mingid matsid on endale ka uhked värvid valinud ja tahavad äkki saksa moodi välja näha!

Loe edasi: Meid ühendav ühine tunnus on sinimustvalge lipp

Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta

Tänasel Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsil „Eesti lipp 135“ tegi Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup kümnekonnale aastale pilkuheitva ülevaate lipuviljest, millega kool on pälvinud kasvavat tähelepanu ja imetlust nii maakondlikul kui üleriigilisel tasandil. Samas üritab ta tõelise juhi ja peamise eestvedajana jääda enesekriitilise väärikusega üksnes meeskonna tavaliikmeks.

Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto Urmas Saard
Ain Keerup võtab vastu Eesti lipu seltsi tänukirja, mille annab üle juhatuse liige Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega Jää vabaks Eesti meri Foto Urmas Saard
Ain Keerup laulab koos Sindi gümnaasiumi õpilastega “Jää vabaks Eesti meri !”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]2012 alustasime nüüdseks traditsiooniks saanud piduliku lipuheiskamisega Sindi raekoja torni.[/pullquote]Tänase lühiettekande ettevalmistamine ei olnud üldsegi lihtne. Seda kahel põhjusel. Koolis on toimunud väga palju, ja minu roll on olnud selles suhteliselt tagasihoidlik. Olen olnud vaid osaline asjades, mis on meeskonnatöö tulemusena sündinud. Ja kuna ka iseloom on selline pigem tagasihoidlik, siis nagu polegi millestki rääkida. Aga kuivõrd lubasin seda teha, siis lubadused tuleb täita.

Igal aastal tekib mul hetk, kus ma tunnen ennast pisut ebamugavalt. Vahel on isegi pisut piinlik. Ma tean, et ei peaks, aga ikka on. Eriti augustikuus. Paljud räägivad uhkusega kuidas nad käsikäes ja sinimustvalgete lippudega Balti ketis seisid. Mind seal ei olnud. Olin 25-aastane, aga mind ei olnud seal koos teistega seismas. Seisin siloaugu ääres ja vaatasin, et loomade talvesööt saaks ilusasti kinni tallatud ja õhukindlalt kaetud. Ma pidin olema tööl, ja mul ei ole sellest päevast midagi meenutada. Pisut ehk kergendab olukorda teadmine, et minu abikaasa ja kolmeseks saav vanem poeg olid Balti ketis.

Loe edasi: Ain Keerup: käesolev aasta on olnud väga viljakas lipuvilje aasta

Lipp sümboliseerib riigi kohalolekut

„Sindi gümnaasiumi loomulikuks osaks on traditsioonide ja eestluse hoidmine. Lippudega rivistumised, rongkäigud ja üldse lipukultuuri edendamine õpilaste isamaalises kasvatuses. Samuti erinevad sündmused, millega meie maad meeles peetakse ja vaimsust kujundatakse,” lausus Tori vallavanem Lauri Luur tänavu veebruaris paar lauset Sindi gümnaasiumi kohta, mis seda kooli kõige rohkem iseloomustab.

Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile saabuv Jüri Trei, Eesti lipu seltsi juhatuse esimees, diplomaat, välisministeeriumi nõunik. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpilaskonverentsile saabuv Jüri Trei, Eesti lipu seltsi juhatuse esimees, diplomaat, välisministeeriumi nõunik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oma kogemust jagab kooli juht Ain Keerup, kelle panus Sindi gümnaasiumi kodaniku kasvatusse ja lipuvilje edendamisse on väärinud kiitust haridusministeeriumi tasandil.[/pullquote]Vanu ajalehti sirvides võib täheldada, et Sindi lipuvilje kujunemise lugu ulatub ennesõjaaegsesse järku ja on jätkunud julgete ning pühendunud isiksuste esilekerkides ka viimastel aastakümnetel.

Olgu selle tõenduse näiteks 1991. aasta augustiputši päev, kui mahajäetud Sindi linnavalitsusesse jäi üksinda valvet pidama Lia Oras, kes otsustas iseseisvalt heisata raekoja tornis asuvasse lipumasti sinimustvalge lipu. Lia kutsus töö juurde oma abikaasa Agu, kes võttis endaga kaasa ka Ülo Luige. Lipumastil puudus nöör, mille külge lippu kinnitada. Julge ja sitke mees ronis lipumasti tippu, vedas nööri läbi ülemise pilu ja lipp saigi heisatud, et võimaliku Vene agressiooni korral anda neile teada Eesti riigi kohalolekust.

Loe edasi: Lipp sümboliseerib riigi kohalolekut

Pärnumaa vene keele päeval valmistati pelmeene

Täna toimus Sindi gümnaasiumis vene keele maakondlik tegevuspäev 9., 10. ja 11. klassi õpilastele, kes valmistasid meistriklassis pelmeene ja osalesid “Vene köögi” teemalises mälumängus.

Pärnumaa vene keele päeval valmistati Sindi gümnaasiumis pelmeene. Pildil Milena Kostjukova. Foto Urmas Saard
Pärnumaa vene keele päeval valmistati Sindi gümnaasiumis pelmeene. Pildil Milena Kostjukova. Foto: Urmas Saard

[pullquote]vene köögi erisused tulenevad geograafilisest paiknemisest, usust ja kommetest[/pullquote]Sama sisuga päeva korraldas Sindi gümnaasium vene keele õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi eestvedamisel ka mullu sügisel. Osalejadki olid eelmisel aastal pea samad: Häädemeeste keskkool, Kilingi-Nõmme gümnaasium, Vändra gümnaasium ja Sindi gümnaasium. Tänavu liitus nendega Lihula gümnaasium. Vene keele õpetaja Inna Esko ütles, et Pärnumaa vene keele päeval on Lihula gümnaasium varemgi osalenud. Siis küll külalisena Läänemaalt, aga nüüd pärast maakondliku halduspiiri muutust tuldi Sinti Pärnumaalt, Lääneranna vallast.

Loe edasi: Pärnumaa vene keele päeval valmistati pelmeene

Algab üleriigiline mardi- ja kadrisantide rahvaloendus

Eesti Folkloorinõukogu koostöös Rahvakultuuri Keskusega korraldab üleriigilise sanditamistraditsioone elavas kasutuses ja au sees hoidva aktsiooni „Hakkame santima!“ raames mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse, mille eesmärk on teada saada, millistes Eesti piirkondades enim mardi- ja kadrisante ringi jookseb.

Mardisandid ootamatult uksel. Foto Urmas Saard
Mardisandid ootamatult uksel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kulminatsiooniks on rahvusvaheline festival koos 24. novembril toimuva üle-eestilise kadrisandijooksmisega[/pullquote]Soovime „Hakkame santima!“ aktsiooniga populariseerida meie oma ägedaid sanditamiskombeid ning olukorrast parema ülevaate saamiseks korraldamegi mardi- ja kadrisantide rahvaloenduse. Mardi- ja kadrisandijooksmine on koos sõprade või sõpruskonnaga lõbus sügisene ettevõtmine, samas ka oluline osa meie kultuuripärandist,“ ütles „Hakkame santima!“ aktsiooni eestvedaja Kati Taal.

„Mida rohkem mardi- ja kadrisante end kirja paneb, seda parema ülevaate mardi- ja kadrisandijooksmise seisust üleriigiliselt saame,“ lisas Taal.

Loe edasi: Algab üleriigiline mardi- ja kadrisantide rahvaloendus

Maakondlik Briti päev Sindi gümnaasiumis

31. oktoobril toimus Sindi gümnaasiumis Pärnu maakonna ja Pärnu linnaga ühine Briti päev 6.-8. klassidele, pühendatud kuninganna Victoria ning prints Alberti 200. sünniaastapäevale.

Maakondlik Briti päev Sindi gümnaasiumis. Foto Maris Voltein
Maakondlik Briti päev Sindi gümnaasiumis. Foto: Maris Voltein

Inglismaa sümbolitega tort. Foto Silva Sikk
Inglismaa sümbolitega tort. Foto: Silva Sikk

[pullquote]Valima pidi usu, heade kommete, moetrendide järgimise ja poliitikas osalemise vahel[/pullquote]Kolme tunni pikkuses kavas osales kuraditosin üldhariduskooli: kuus Pärnu linnast ja seitse maakonnast. Igat kooli esindas kolm õpilast ja neid saatev õpetaja. Ainult Sindi gümnaasium oli korraldava koolina suurema hulga õpilastega esindatud. „Kokku osales õpilasi kusagil 50 ringis,” ütles Sindi gümnaasiumi inglise keele õpetaja Silva Sikk, kes kandis peakorraldaja vastutavat kohustust. „Igapäevane tundide andmine on üks asi. Maakondliku ainepäeva kava kokku panemine ja organiseerimine on õpetaja töö teine külg, mis aitab samuti võõrkeelt lastele lähemale tuua,” selgitas Sikk, kelle arvates ei tuleks võetud ülesannet käsitleda erilise kohustusena. „Pigem suht loomuliku osana õpetaja töös. Suurt abi osutas Häädemeeste kooli inglise keele õpetaja Rene Kurm, maakondliku inglise keele ainesektsiooni juhataja, toetasid kõigi teistegi koolide õpetajad.”

Loe edasi: Maakondlik Briti päev Sindi gümnaasiumis

Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga

Mustvee Raamatukogu korraldavatel raamatukogupäevadel pööratakse tänavu erilist tähelepanu lastele ette lugemisele.

Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto Anu Ots
Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto: Anu Ots

[pullquote]Raamatukogupäevadele paneb lõpp-punkti Avinurme puhkpilliorkestri rõdukontsert[/pullquote]Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots märkis, et 21. oktoobril käisid raamatukoguhoidjad Mustvee lasteaeda lastele lugemas unejuttu. Kristi Pukk luges eesti rühmas ja Veronika Obuhova vene rühmas. Loetakse Eno Raua „Sipsikut” 22. oktoobril olid raamatukogus ettelugemispäeval kodused lapsed . 28. oktoobril loevad Tiheda lasteaias ette Kristi Pukk ja Liidia Krehova. „Sipsiku valisime ettelugemiseks ka põhjusel, et raamatu illustraatori kunstnik Edgar Valteri sünnist möödus 90 aastat„ ütles Anu Ots.

Vaadata saab mitmeid näitusi. Laenutusosakonda seatakse üles väljapanek kirjanik Indrek Hargla raamatutest. 29 oktoobril on võimalik Harglaga ka Mustvees kohtuda. Uuendatakse Mustvee raamatukogu trepiväljapanekut, kuhu lisatakse vanasõnad. Avinurme raamatukogus sai 23. oktoobril teoks kohtumine kohalike juurtega kirjaniku Anneli Lambiga.

Loe edasi: Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga

Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.

Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust
Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust

[pullquote]Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.[/pullquote]Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.

Loe edasi: Hõimupäeval astub üles saami legendaarne muusik Wimme ja paljud teised oodatud ansamblid

Tapiku kõrvitsapäevale toodi üle kolmesaja kõrvitsa

Möödunud laupäeval korraldas kohalik külaselts Põltsamaa vallas Tapikul teistkordselt kõrvitsapäeva. Sündmusel pakuti atraktiivset tegevust, vahvat vaatemängu, head muusikat. Rõhutati kõrvitsa ja sellest valmistatud toitude tervislikkust.

Kõrvitsad. Foto Urmas Saard
Kõrvitsad. Foto: Urmas Saard

Tapiku kõrvitsapäeval võisteldi kõrvitsate lõikamises. „Osavõtjate fantaasia oli piirideta, teoseid jätkus seinastseina ja väga vahvad ideed said teostatud. Neljaliikmeline erapooletu žürii valis võitjad ja seekord üllatuslikult väga ühehäälselt, ilma vaidlusteta,” rääkis Tapiku külaseltsi juhatuse liige Eda Kasar.

Loe edasi: Tapiku kõrvitsapäevale toodi üle kolmesaja kõrvitsa

Siseminister Mart Helme kuulas pärnakate muresid ja vastas küsimustele

Reedel, 11. oktoobril toimus Pärnus Akadeemia tänaval asuvas riigimajas kohtumine kuni poolesaja huvilisega, kes tahtsid teada siseministri mõtteid, hoiakuid ja vastuseid oma küsimustele. Helmega istusid laua taga ka Lääne prefektuuri juht Kaido Kõplas, Pärnu päästepiirkonna juht Andro Oviir ja siseministri nõunik Mark Majorov.

Eakas proua ministrile ja prefektile oma muret kirjeldamas. Foto Urmas Saard
Eakas proua ministrile ja prefektile oma muret kirjeldamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Milline on ministri seisukoht?[/pullquote]Umbes poole tunni pikkusele sissejuhatavale sõnavõtule järgnesid Kõplase ja Oviiri lühikesed jutud.

Kõplas rääkis, et Pärnu murekoht on liiklus. Pärnu maakonda ja linna läbib Eesti suurima liikluskoormusega trass. Ka Pärnu linn on väga suure liiklusintensiivsusega. Samuti rääkis ta hiljuti toimunud nelja maja süütamisest Pärnus. Sama mees süütas suvel sõiduauto, millest süttis kuur. Kinnipeetud haige mees vajab ravi. Tõsiselt tuleb veel vaeva näha Sindi süütamistega. Siiski toonitas ta, et Pärnu pole peksupealinn.

Prefekt tunnistas, et tunneb puudust Weekend festivalist. Need noored ei olnud probleemsed. Ühtegi rasket kuritegu festivali ajal toime ei pandud. Narkokuriteod, mis festivalil ilmnesid, selliseid asju juhtub Kõplase sõnul igal nädalavahetusel kõigis Eestimaa ööklubides. Selles mõttes polnud Weekend erand, aga ta elavdas linna suvist kultuuriviljet.

Loe edasi: Siseminister Mart Helme kuulas pärnakate muresid ja vastas küsimustele

Pärnu Kohvikute Nädal saab rahvusvahelise avapaugu

Sel sügisel juba viiendat korda toimuv Pärnu Kohvikute Nädal saab sel laupäeval tavapärasest rahvusvahelisema avapaugu. Teemanädala avamine toimub 5. oktoobril kell 12 Pärnu kolledžis, kus muuhulgas õpetavad TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppurid kohalikke toiduvalmistamise nippe külalistele eri riikidest. Lisaks avatakse laupäeval ülikooli ruumides kohvik, kus koduseid omavalmistatud suupisteid pakuvad Väärikate ülikooli tudengid.

Romantilise Rannatee pitsaküpsetamine
Romantilise Rannatee pitsaküpsetamine

Pärnu kolledži heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise programmijuht Liis Juust selgitusel on Pärnus magistrikraadi saamas tudengid maailma eri paikadest ja kohvikute nädala avamisel tutvustatakse neile siinseid toiduvalmistamise traditsioone. “Nii saavad omavahel kogemusi jagada meie kõige väärikamad tudengid ja kõige kaugematest paikadest siia sõitnud õppurid. Tudengeid on lisaks lähiriikidest tulijatele ka näiteks Montenegrost, Sri lankalt, Nigeeriast, Iraanist, Bangladeshist ja Pakistanist,” kinnitas Juust.

Laupäeval, 5. oktoobril avatakse ühepäevakohvikud üle terve Pärnumaa, kus pakuvad kehakinnitust nii profikokad kui ka kodus küpsetajad. Ühepäevakohvikute pakkumised on spetsiaalselt selleks päevaks loodud ja ainult laupäeval, viiendal oktoobril on erakordne võimalus nendest osa saada. Kohvikud avavad uksed südapäeval ja võtavad külalisi vastu niikaua, kuni head-paremat jagub. Külla kutsuvad nii Tammesilla talu, Rokkiv Rebane, Maria talu, Jaanihanso siidritalu ja paljud teised toredad kohad.

Romantilise Rannatee ettevõtjad koonduvad laupäeval Pärnu kesklinnast 15 minuti autosõidu kaugusel asuvasse Kihlepa Külamajja, kus avatakse 5. oktoobril Romantilise Rannatee pitsakohvik ja pitsasid valmistatakse ehtsas savist pitsaahjus.

Romantilise Rannatee eestvedaja Mercedes Merimaa sõnul avatakse laupäeval Kihlepa külamaja aias EV 100 kingituseks valminud ravimtaime- ja ürdiaed, mida kõigile huvilistele kohapeal ka tutvustatakse. Lisaks on avatud kohalike toidutootjate toodangu ja käsitöökauba müügiletid ning mitmed põnevad kohvikud. “Pitsasid valmistavad Pootsi suvekohviku “Amps ja Lonks” tegijad, tacode valmistamise ning magusa poole eest hoolitseb Kristi Lehtla koos Eassalu Neitsi Külaseltsi köögiga. Võlillekohvi pakub Janek Kõvask ja naturaalseid veine tutvustab Ivo Luik,” tutvustas Merimaa.

Pärnu Kohvikute Nädal kutsuti ellu viis aastat tagasi, et üürikest suvemelu pikendada. Teemanädal annab pärnakatele põhjuse kohvikuid külastada ning linnakülalistele põhjuse sügisesse Pärnusse tulla.

Kadi Elmeste

Samal teemal:

Kadi Elmeste. Foto Urmas Saard

 

 

 

Kadi Elmeste: kohvikute nädal ootab osalejaid üle terve Pärnumaa

Sadalas vaadati näitust vihmavarjudest

28. septembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Maal elamise päeval äratas tähelepanu ennekõike näitus erineva vanuse, suuruse ja väljanägemisega vihmajavarjudest.

Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto Jaan Lukas
Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Sadala nimetus ja paik seostub hästi sademetega[/pullquote]Vihmavarjude näituse korraldamise idee algataja Sadala Külade Teatri trupijuht Valdi Reinas märkis, et kui paar päeva tagasi oli koos ligi kaheksakümmend varju, siis Maa elamise päeva hommikuks saadi neid kokku 137.

Mitmeid vihmavarjusid tõid näitusele Sadala Külade seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja-Mari Luhalaid. Agaralt varustasid näitust aktiivne kogukonnategelane Tiina Ivask ja tema tütar Siimusti lastekeskuse Metsatareke direktor Imbi Ivask.

Viimaselt Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõsevilt (tänane Jõgeva abivallavanem) oli näitusel ka tumepunane vihmavari, mis oli Jõgeva maavalitsuse kingituseks-inspiratsiooniks Jõgevalt võrsunud kirjaniku Betti Alveri luuletus, 100 Eesti luulepärli hulka valitud „Tulipunane vihmavari”. Oma vihmavarjudega aitas näitust atraktiivseks muuta Riigikogu liige Aivar Kokk.

Loe edasi: Sadalas vaadati näitust vihmavarjudest

Maal elamise päev Tori vallas

Sindi raekoja ette jõudes lõpetasid Tori vallavanem Lauri Luur ja volikogu esimees Enn Kuslap parajasti esimese suure pannitäie pannkookide küpsetamist.

Abivallavanem Signe Rõngas astub Sindi raekoja uksest välja maasikamoosiga, millega kostitab Tori valla elanikke. Foto Urmas Saard
Abivallavanem Signe Rõngas astub Sindi raekoja uksest välja maasikamoosiga, millega kostitab Tori valla elanikke. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kasvamas Tammiste ja Eametsa külad[/pullquote]Abivallavanem Signe Rõngas oli toonud maal elamise päeva puhul oma isiklikust hoidiste valikust kõige paremad moosid kookidele määrimiseks. Aga nagu olnuks sellest veel vähe. Ilma purkide sisu lähemalt uurimata ja maitsmata küsisin esimese hooga magusat maasikamoosi. Ja näe imet. Hetk hiljem ilmus Signe neljanda purgiga raekoja paraaduksele ja palus, et abivallavanem Priit Ruut keeraks tugeva mehekäega kaane lahti. Kuid pannkoogi ennelõunal olid abiks veel abivallavanem Jana Malõh ja avalike suhete korraldaja Katariina Vaabel. Kõik nad olid ootevalmilt vallakodanikke kostitamas ja teenindamas. Katariina pakkus palavat kohvi. Kui seda ei soovitud, valas kuuma teevett ja tõi koos pakikesega lauda.

Loe edasi: Maal elamise päev Tori vallas

Keeltekohvik toob Võrru üheks päevaks 20 tasuta keelekursust

26. septembril tähistatakse Euroopa keeltepäeva, mille raames korraldatakse Eestis juba mitmendat aastat järjest menukat keeltekohvikut. Varasemalt Tallinnas ja Narvas toimunud keeltekohvik leiab sel korral aset Võrus, Stedingu kohvikus.

Keeltekohvik 2018 Station Narva. Foto Raigo Pajula
Keeltekohvik 2018 Station Narva. Foto: Raigo Pajula

[pullquote]mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu[/pullquote]Tänavune keeltepäevale pühendatud keeltekohvik avab uksed 26. septembril kell 15–18 Võrus Stedingu kohvikus (F. R. Kreutzwaldi 15), kus 15-minutilistes tasuta lühitundides on võimalik tutvuda 20 keelega: eesti, gruusia, hiina, hispaania, hollandi, inglise, leedu, läti, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, tšehhi, ungari, vene, samuti seto ja võro.

Keeltekohvik on igas vanuses ja igast rahvusest inimestele mõeldud üritus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu keelelisele ja kultuurilisele mitmekesisusele ning propageerida keeleõpet. Keeltekohvikus on kõigil huvilistel võimalus osaleda eri keelte lühitundides, mille mõte on anda aimu sellest, kuidas eri keeled kõlavad ja tekitada inimestes huvi keelte õppimise vastu.

Loe edasi: Keeltekohvik toob Võrru üheks päevaks 20 tasuta keelekursust

Kadi Elmeste: kohvikute nädal ootab osalejaid üle terve Pärnumaa

Kolletamiskuul toimub viiendat korda Pärnu Kohvikute Nädal, mis saab avalöögi 5. oktoobril. Eelmisel aastal laienes kohvikute nädal esimest korda Pärnumaale ja nii jõudsid külalised põnevatesse paikadesse üle terve maakonna. Tänavu tahetakse samaga jätkata.

Kadi Elmeste. Foto Urmas Saard
Kadi Elmeste. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Mingit liitumistasu ei ole ja korraldajate soov on korraldada põnevat sündmust, mis meelitab suvepealinna tänavatele rahvast ka hooajavälisel ajal.[/pullquote]Korraldajad ootavad sellelgi korral üle terve Pärnumaa osalevaid põnevaid kohvikuid, kes teevad 5. oktoobril üheks päevaks uksed lahti ja kostitavad külalisi heast paremaga.

Lisaks on käesoleval aasta kohvikute nädalal veel teinegi põnev uuendus: 11. oktoobril toimub kohvikuöö. Reede õhtul kell 20 avatakse uksed mitmetes põnevates Pärnu paikades, kuhu tavaliselt õhtuti sisse pole võimalik astuda. Sel õhtul kutsuvad külla disainipoed, ilusalongid, kodukohvikud, fotostuudio ja mitmed teised põnevad ettevõtted, kuhu muidu hilisõhtustel tundidel sisse ei pääse.

Loe edasi: Kadi Elmeste: kohvikute nädal ootab osalejaid üle terve Pärnumaa