Reedel, 1. aprillil tähistati Koeru kultuurimajas Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva etendusega “Muuseum on maarahva varaait”. Muuseumi aastapäeval õnnitleti hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud Koeru folkloorirühma kunstilist juhti, folklooriringi juhendajat ja valla ajaloo uurijat Juta Rundut. Maavanem Tiina Oraste andis Juta Rundule üle Järvamaa teenetemärgi.
Ants Leppoja foto
RMK korraldab 6. mail kevadise metsaistutuspäeva, kuhu seekord oodatakse 6.-12. klasside õpilasi. Kohti jagub 4000-le õpilasele, uus
mets pannakse kasvama 75 hektaril üle Eesti.
RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on metsaistutuspäeva eesmärk näidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning pakkuda õpilastele isetegemise kogemust. “Et käimas on rahvusvaheline metsa-aasta, teeme õpilastele istutamise kõrval ka hariva metsaretke ning tutvustame säästva metsamajanduse põhimõtteid,“ lisas ta.
Tänavune metsaistutuspäev on osa RMK igakevadisest koolidele suunatud loodushariduskampaaniast. Programm sisaldab lisaks istutamisele ja metsaretkele ka lõunat. Osaliselt kompenseeritakse koolidele ka transport istutuskohta ja tagasi.
Metsaistutuspäevale registreerimine toimub RMK looduskeskuste kaudu alates tänasest, 4. aprillist, lisainfo www.rmk.ee/metsakool.
Tänavuse kevadkampaania käigus korraldavad RMK looduskeskused üle Eesti erinevaid loodusharidusprogramme ligi 10 000 õpilastele. Analoogsed kampaaniad toimuvad ka sügisel ja talvel.
Aktiivsed kodanikud koostöös liikumisega Tere, Sõber! korraldavad 1. mail üle Eesti lastekodudes talguid. Talgute eesmärk on koos asenduskodu (rahvakeeli lastekodu) töötajate ja lastega teha nende lastekodu ümbruses kevadisi heakorratöid, pakkudes vaheldust ning rõõmu koos tegutsemisest. Kõiki huvilisi oodatakse kaasa lööma.
Soovist osaleda või muul moel lapsi aidata võib teada anda Facebook´i lehel http://www.facebook.com/pages/Lastekodulastele-nende-õigused/209505925731773, millega on lühikese aja jooksul liitunud juba üle 700 inimese. Samuti võib ühendust võtta piirkondlike kontaktisikutega.
Kodanikualgatus loodi, et igakülgselt aidata asenduskodudes elavaid lapsi: pakkuda neile sõbrakogemusi ning -tuge väljaspoolt lastekodu, korraldada koos üritusi ning seeläbi suurendada sealsete laste usaldust ning huvi maailma vastu, samuti anda lastele tööoskusi ning teadmisi elust väljaspool asenduskodu, et toetada nende ettevalmistust iseseisvaks eluks.
Sama kodanikualgatus on oma südameasjaks võtnud, et ükski laps ei peaks haiglasse sattudes vanemate puudumise tõttu pikkadeks päevadeks sotsiaalsesse ja emotsionaalsesse isoleeritusse jääma. Nii edastati 28. märtsil pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole, kus esitati ettepanekud praeguse seadusandluse muutmiseks või uute õigusaktide vastu võtmiseks, mis tagaks ilma vanemateta haiglas viibivatele lastele elementaarsed õigused: hooliva tähelepanu, piisava inimkontakti ja võimalused mänguks ja arenguks.
Veiko-Peeter Kargu, kodanikualgatuse eestvedaja
70 aastat on Virtsu poolsaarel lapsi õpetatud. Virtsu Kool tähistas seda sündmust koolimälestuste üleskirjutamisega. Hanila Muuseumi Selts ja Virtsu Kooli meeskond eesotsas projektijuht Anu Mätasega võtsid ette kooli kroonikad, lugesid ja panid kirja huvitavamad faktid kooli ajaloo kohta. Õpilased kogusid kirjalikke ja suulisi materjale, dokumente ning fotosid oma vanemate, õdede-vendade, sugulaste ja tuttavate käest. Kogutud mälestustest koostati näitus. Kooli arhiivist otsiti välja palju huvitavat: õpetajate ja õpilaste luuletusi, fantaasiakirjandeid teemal, milline näeb Virtsu välja 10 või 20 aasta pärast, väga palju fotosid, vanu koolitarbeid, noppeid õpilaste kirjandiapsudest jne.
Kõigest sellest tuli kokku nii palju materjali, et väljaandjad olid sunnitud tegema koguni kaks raamatut: üks raamat ilmub väiksemas mahus paberkandjal, teine, mahukam, aga leiab oma koha veebis kooli koduleheküljel www.virtsukoolx.webs.com.
Mälestusteraamatu esitlus toimub 8. aprillil Virtsu Kooli tänuõhtul, kuhu on kutsutud kooli parimad õpilased ja nende vanemad.Raamatu väljaandmist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kohaliku omaalgatuse programmist.
Airi Aavik,
Virtsu Kooli direktor
Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat on näitleja ja lavastaja Ott Sepp.
Stipendium anti pidulikult kätte täna, 3. aprillil Palamuse rahvamajas. Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.
Eelmisel aastal sai huumoripreemia näitleja Tõnu Aav, 2007. aastal pälvis preemia Urvastest pärit luuletaja Contra (Margus Konnula).
Ott Sepp lahkus Palamuselt 50 000 krooni ja ahjuroobiga
Näitleja ja stsenarist Ott Sepp sai täna Palamuse rahvamajas pidulikult kätte Oskar Lutsu huumoripreemia (50 000 krooni), mis on 1987. aastal asutatud naljaauhinna rekordsumma. Mitmetest kingitustest meeldis Sepale eriti ahjuroop, mille andis üle Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Ott Sepale Oskar Lutsu huumoripreemia üle andnud Palamuse vallavanem Urmas Astel teatas, et sponsorite abiga kogunev naljaauhinna summa on järjest suurenenud: 2009. aastal sai Peep Pedmansson preemiaks 40 000, 2010. aastal Tõnu Aav 41 000, Ott Sepp aga juba 50 000 krooni. Et preemiat on varem jagatud kroonides, kuulutati selle nüüdki välja samas rahaühikus. Preemiaraha kogumist korraldas mittetulundusühing Sokuturi.
Lutsu huumoripreemia üleandmisele traditsiooni järgi ristisid Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus ja Jõgeva maavanem Viktor Svjtatõšev Ott Sepa Tootsiks. Maavanem kinkis Ott Sepale ka ahjuroobi tekstiga: Naljaka segamiseks tõsisega. „Ahjuroop on fantastiline kingitus,“ märkis Sepp ja lisas, et kui naljaka ja tõsise vahekorrast rääkida, siis tema elus ja töös jagunevad mõlemad komponendid pooleks. Oma lemmikstiiliks nalja tegemisel nimetas Ott Sepp musta huumorit.
Vanemuise näitlejale Ott Sepale huumoripreemia andmisel arvestati ennekõike tema naljategemisi (koos Märt Avandiga) telesaates „Tujurikkuja“, filmi „Riigimehed“ stsenaariumi kirjutamist, mängimist kriminaalkomöödias „Kättemaksukontor“ ja teisigi etteasteid.
Jaan Lukas
Laupäeval toimus Paides esimest korda üleriigiline kvartettide konkurss “Kuninglik kvartett 2011”. Kvartetid võtsid üksteisega mõõtu Paide kultuurikeskuses toimunud kontserdil ning esitasid oma loomingut õhtul Paide raekojas Paide linna ja rahvusooperi Estonia vahelise koostöölepingu allkirjastamise üritusel.
Raekojas kõiki kvartette tänanud linnapea Kaido Ivask tunnustas muusikute laulu- ja kokkumänguoskust. Konkursi Grand Prix’iga pärjati Rakvere muusikakooli puhkpillikvartett.
Allikas: jarva.ee
Erki Evestus esitles reedel, 1. aprillil Narva muuseumi kunstigaleriis rahvusvahelise karikatuurinäituse ”Vana ja uus” raames uut huumoriajakirja Pilkaja.
2010. aastal tuli Erki Evestus koos teiste huumorisõpradega ideele taastada Eesti oma naljaajakiri. Uus ajakiri pakub nii lugemist kui ka naljapilte.
Evestus ütles, et lugejaskond on huumoriajakirjal täiesti olemas. Kunagisel huumoriajakirjal Pikker oli 80 000 lugejat.
Saare maakonna päevaleht Meie Maa kirjutab, et Saaremaal valmib sõjakeerises langenud hiidlaste mälestusmärk. Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastest sõjameeste mälestusmärgi keskne kuju – istuv noormees – on valmimas skulptor Elo Liivi ateljees Leisi vallas.
2007. aastal osales Elo Liiv koos arhitekt Maris Kergega Hiiumaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud ideekonkursil repressioonides langenud hiidlastele kavandatava mälestusmärgi rajamiseks. Mälestusmärgi rajamise idee algataja oli Kärdla elanik Otto Mägi.
Kärdla kiriku sissepääsu juurde rajatav sadakond ruutmeetrit hõlmav kompleks koosneb kiviplokil istuvast, sõjast naasnud Hiiumaa noormehest ning maa seest kerkivaist ja maasse vajuvaist kivitahvlite reast. Elo Liivi ja Maris Kerge visiooni kohaselt tuleb monument positiivse sõnumiga: sõjatandrilt saabunud noor mees on võtnud hetkeks kivil istet ja heidab enne koju minekut pilgu kodukülale. Noormehe vasemal käel paiknevad püstised kivid märgivad Hiiumaa valdasid ning neisse on raiutud Teises maailmasõjas hukkunud 685 hiidlase nimed. Sõdurpoisi paremale käele jäävatel langevatel kividel on aga kujutatud Hiiumaa vöökirjad.
Sõjakeerises elu jätnud hiidlaste mälestusmärk on Kärdla linnal plaanis avada 23. juunil.
Seni annab arhitekt Maris Kerge viimast lihvi Hiiumaa vöökirjade stiliseeringule, Elo Liivi loodud skulptuuri ootab ees pronksi valamine ning Saare Dolomiit – Väokivi OÜ valmistab monumendile graniidist kivitahvlite rea.
Allikas: meiemaa.ee
Sel aastal esines teater mitmel korral Põlvas, kuid lisaks kodupublikule sai 5. hooaja lavastusi näha ka Kanepi, Värska ja ka Haanja rahvas.
20. märtsil Värska Kultuurimajas toimunud Põlvamaa harrastusteatrite festival tõi Põlva Eksperimentaalteatri etendustele «Kassett» ja «Palat nr 9» festivali laureaadi tiitli. Ühtlasi märgiti parimaks meesosatäitjaks Andre Sikkal (Vince’i osa eest lavastuses «Kassett»), parimaks naisosatäitjaks Helje Põvvat (Kargu osa eest lavastuses «Palat nr 9») ning parimaks kõrvalosatäitjaks Egne Ende (Õe osa eest lavastuses «Palat nr 9»). See on teist aastat järjest, mil Põlva teatri lavastusi premeeriti maakondlikul tasandil parima tiitliga (möödunud aastal «Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud»). Kokku osales festivalil viis lavastust. Loe edasi: Põlva Eksperimentaalteater lõpetab hooaja
Ettevõtmine on mõeldud käsitöötegijatele, -imetlejatele, -huvilistele, sõpradele, kõigile roosiaustajatele. Oodatud on ka klaasroosid, raudroosid, puuroosid, villaroosid jne. Muidugi ka pärisroosid ja nende valmistajad-kasvatajad. Soovitav roosiline riietus.
Tegemist on käsitööhuviliste kevadpäevaga – roositeemalise ideepäeva ja näitusmüügiga, mille korraldavad Meieselts Meroos, Meremäe Kool ja Meremäe Noorteklubi. Saab osta ja müüa, osaleda töötubades nii õpetaja kui õpilasena.
Toimub suur roosiliste lapitööde ja teiste rooside õuenäitus ning ost-müük. Kavas on kotikonkurss (kodus valmistatud kotid), töötoad ja muusikalised tervitused (kõik võivad üles astuda või ise töötoa korraldada – soovist anna enne teada). Loe edasi: Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev
Professor Leonhard Lapin kohtub pühapäeval, 3. aprillil kell 12 Tallinna Kunstihoone galeriis oma näitusel “Sisemaastikud” vaatajatega ja kommenteerib oma viimaste aastate töid.
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 17.30 toimub Tallinna Tehnikaülikoolis avatud loeng: „Chinese Policy Towards Minorities“, mida peavad Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia esindajad ja Hiina kõrge vaimulik, Kumbumi Kloostri ülem.
Allikas: TTÜ
Aruküla Käsitöökojas (Arukülas, Tallinna mnt 38) tuleb 14. aprillil kell 18.00 seebi valmistamise õpituba. Õpitubades ning käsitöö müügist teenitav tulu läheb Aruküla Waldorfkooli käsitööruumide ülalpidamiseks. Osalustasu 5 eurot, iga osaleja saab kaasa enda tehtud seebi ja seebiretseptide raamatu. Eelregistreerimine arukoda@gmail.com, tel 5131817.
Täna, 3. aprillil kell 17 toimub Sindi seltsimajas Pärnumaa I laste laulupäev “Kuldmikrofon”, millel osalevad 3-7aastased eelkooliealised lapsed erinevatest Pärnumaa paikadest.
Osalema oodatakse kokku 37 laululast. Kontserdil valitakse välja kõige tublim laulja, kes pälvib tiitli “Tuleviku laulja”. Tiitliga käib kaasas Kuldmikrofoni karikas. Lapsi kuulavad ja hindavad laulupedagoogid Toomas Voll ja Ene Oltre.
Laulupäeva raames on avatud ka kaks õpituba. Ühes saavad lapsed Margrit Kitse juhendamisel selgeks uue laulu “Musituul”, mille autoriks on M. Kits. Pole unustatud ka laulupedagooge, sest teises õpitoas saavad õpetajad õppida laulusaadet väikesel kandlel, juhendajaks Reine Niin. Pärnumaa I laste laualupäeva “Kuldmikrofon” korraldajad peavad oluliseks iga lapse esinemist ning nende sooviks on toetada laste huvi laulmise vastu. Samuti peetakse väga oluliseks õpetaja töö väärtustamist.
Pärnumaa I laste laulupäeva korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp; Sindi linnavalitsus; MTÜ Sindi Teatriselts; MTÜ ModeRato; Haridus- ja Teadusministeerium.
Lisainfo: Margit Kits: margritkits@gmail.com, tel 5052 964
Viktor Kaarneem
Mändmetsa Lea,
Varstu keskkooli eesti keele oppaja
Sõna või inemist ülendä, a sõna või ka inemist alanda, tetä timäst jalamati.
Seo ilma aigu peetäs tiidmiisi pall’o tähtsäs. Tiidmiisi om vaia külh, a elu tundminõ om kah tähtsä. Autujuhi ütlese, et kae aknõst vällä – kõtutunnõ ütles, et täämbä om väega nilbõ, piät autut ja sõitmist tundma – minka? – tagaotsaga…
A KUIS saa tunda sõna väke? Sõnnu võit nätä, kullõlda, hamba all prõgista – maitsa, nuhuta, sõnnuga võit mängiskellä. Tähendäs sõna väe tundminõ om kõiki miili ütine tundminõ. Sõnnu om vaia hoolõga tähele panda innekõikõ tuuperäst, et kõik vällä üteldü sõna jätvä jäle. Kirämiis Ristikivi om vällä ütelnü mõttõ: «Sisaligu tii jätt kah kivi pääle jäle.»
Nii omgi – kõik, midä edimält nätä ei olõki, tulõ ütskõrd õks nättäväle. Mi näe-i eläjide jälgi suvõl, a talvõl lumõ pääl omma eläjäjälgi kirä ilusahe nätä. Talvõl kõva külmäga om mi hingeaur selgele nätä. Ja kiä ütel’, et armumist olõ-i nätä? Ku mu tütär mullõ mõni aasta tagasi 1200-kroonidsõ telefoniarvõ and’, nakka-s ma timä käest midägi ülearulist küsümä.
Mul omma meelen neurokirurg Veldi Heino sõna: «Ku sa ütlet inemisele: «Sa olt ull’!» (suurõ jovvuga!) – sis seo mõos ajulõ nigu olõs rusikuga lüüdü.» Loe edasi: Sõna vägi
Täna, 2. aprillil esietendub Rakvere Teatri väikeses saalis Iiri näitekirjaniku Martin McDonagh´i näitemäng „Leenane´i kaunitar“.
Lugu viib karmi ja mägisesse Iiri külakesse, kus elav Maureen on neljakümne aasta jooksul suudelnud vaid kahte meest. Tema ema Magi arvates on sedagi liiga palju. Maureen´i ja tema seniilusust teeskleva ema suhted pannakse proovile, kui nende ellu sekkub tütrele armastuselootust pakkuv mees.
Lavastaja Üllar Saaremäe sõnul on Iiri näitekirjanik Martin McDonagh tema totaalne lemmik ja nimetab „Leenane´i kaunitari“ üheks võimsamaks näidendiks, mis tänapäeval kirjutatud.
Iirimaal öeldakse, et kui astelhernes enam ei õitse, on suudlemise aeg möödas. Visa hingega astelhernes õitseb aga varakevadest hilissügiseni. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaaremäe. Kunstnik Mae Kivilo. Osades: Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Velvo Väli ja Mait Joorits.
Vaata tutvustavat klippi:
http://www.youtube.com/watch?v=EqkZroxyDmE
Allikas: SA Rakvere Teatrimaja
Vastloodud Urvaste jaoskond hakkab rõhku panema kohalike õppuste ja motivatsiooniürituste läbiviimisele ning loodusmaastike tundmaõppimisele. Jaoskond osaleb Urvaste piirkonna arendamises koos teiste kodanikuühendustega.
Kõik isamaaliselt mõtlevad naised, kes tahaksid omandada oskusi kriisiolukordades hakkama saamiseks, on oodatud naiskodukaitse tegemistega tutvuma ja ka liikmeks astuma. Marje Kangroga saab kontakti telefonil 55553862.
Airi Hallik
Keskkonnateema number üks oli eelmisel kuul kindlasti enamikes väljaannetes maavärin ja tsunaami Jaapanis ning sellest põhjustatud õnnetused sealsetes tuumajaamades. Jaapanis juhtunu tõi mõistagi mitmel pool maailmas rambivalgusesesse tuumaenergiaga seotud ohutuse temaatika.
Näiteks Saksamaa sulges seoses Jaapani tuumakriisiga kolmeks kuuks ohutuskontrolliks seitse tuumareaktorit.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy aga pidas seevastu oluliseks kinnitada, et Prantsusmaa on endiselt tuumaenergia tulevikus kindel, sest see tagab neile elektritootmises isemajandavuse ja lubab võidelda kasvuhoonegaasidega.
Siinkohal olgu öeldud, et Prantsusmaal katab tuumaenergia 78% riigi elektritarbest. Prantsusmaa protsent on selles vallas hetkel ka maailma kõrgeim. Loe edasi: Märtsikuu keskkonnateateid maailmast
Kaitsevägi ja Kaitseliit korraldavad 4.-20.05.2010 suurõppuse Kevadtorm 2011, mille tegevusala ulatub Tartumaalt läbi Põlvamaa Võrumaani.
Õppuse eesmärk on 2010-2011. aastal ajateenistusse kutsutud isikkoosseisul baseeruvate jalaväe, suurtükiväe, õhutõrje, pioneeri-, luure-, staabi- ja tagalaüksuste kokkuharjutamine ja oskuste kontroll, kirjutab Kambja vallalehe võrguväljaanne Koduvald.ee.
Samuti harjutavad koostööd maaväe, Lõuna kaitseringkonna ja I jalaväebrigaadi staabid ning kaitseliidu Tartu-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa malevad.
Esimesel kahel päeval toimub üksuste koondumine õppuste alale. Sellele järgnevad 6 päeva jooksul jalaväepataljonide ja jalaväebrigaadi koostööharjutused. 13.-19.05.10 ööpäevaringsed õppelahingud, millega kaasneb ka lahingmüra. Järgneval kahel päeval korrastatakse õppusel kasutatud alad ja teed. 21.05.10 lahkuvad üksused õppuste alalt. Loe edasi: Suurõppus Kevadtorm 2011 toimub maikuus
7. mail toimub koostöös Elva Matkakeskuse ja Edelaraudteega matkahooaja avaüritus, mis algab Elva Matkakeskusest.
Osalejatel on võimalus nautida kaunist muusikat Tõnis Mäe ja Kärt Johansoni esitluses, kuulata Matkaspordi nõuandeid, osa võtta erinevatest matkadest, teha kaunis kingitus töötubades, kuulata matkajuht Levo Tohva muljeid ja veel palju muud. Rahva toob Elvasse Edelaraudtee rong nii Tallinnast kui Tartust. Loe edasi: Elva Matkakeskus kavandab hooaja avaüritust
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1, Tartu) korraldatakse 19. aprillil seminar “Hoonete energiatõhususe arendamise kogemused Šveitsis. Eesti hetkeseis ja väljavaated”, mis on kõigile osalejatele tasuta. Seminar viiakse läbi Euroopa Liidu Eesti-Läti Programmi projekti “Jätkusuutlike ja madala energiatarbega hoonete ja rajatiste kasutamise arendamine Lätis ja Eestis” raames. Loe edasi: Tartus tuleb hoonete energiatõhususe alane seminar
Tegevuse eesmärk on aidata vaesuses elavaid peresid ning eriline tähelepanu kuulub niisugustes peredes kasvavatele lastele. Heategevuslik taaskasutuskeskus „Saagu Valgus“ tutvustab oma tegevust järgmiselt:
Meie kauplus tähendab seda, et meile annetatud kõrge kvaliteediga ja uhkemad riided ning jalanõud me müüme eesmärgiga koguda raha, millest aidata tasuda puuduses elavate laste osavõtud huviringidest, ekskursioonidest, sporditrennidest jms. Raha peredele kätte ei jagata vaid aitame tasuda arved, mida on võimalik kontrollida – see on üks põhimõtetest, millest meie fond abi andmisel alati lähtunud on. Arvete tasumise osas teeme koostööd koolide ja kohalike omavalitsustega.
Meie ladu tähendab seda, et anname raskustesse sattunud peredele ka esemelist abi ning jagame annetatud esemeid tasuta. Loe edasi: Siiri Sisask avas Raplas taaskasutuskeskuse
Maamajanduse Infokeskus kuulutab välja konkursi „Märka Leaderit“. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader meetmest toetust saanud parimaid projekte ja neid teostanud ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi.
Konkursil osalevad Leader projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. Üks projekt võib kandideerida ka mitmes kategoorias.
Konkursile võivad projekte välja pakkuda kõik soovijad: kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud.
Parimad MAK Leader projektid valib välja hindamiskomisjon. Võitjaid autasustatakse 2011. aasta juuli keskel üle-Eestilisel Leader tunnustusüritusel. Parimad projektid saavad auhinna ja neid tutvustatakse spetsiaalses trükises. Auhinnad loositakse välja ka projektide konkursile esitajatele.
Projekte saab konkursile esitada kuni 30. aprillini 2011. Vormid ja lisainformatsioon on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/leader/konkurss
Allikas: Maamajanduse Infokeskus
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: EDA LÕHMUSE maalinäitus “Postmaastikud”, NAKlaste “Lembenäitus” ja Mihkel Ehala mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”.
Eda Lõhmuse maalinäitus “Postmaastikud”
Näitusel „Postmaastikud“ esitleb maalikunstnik Eda Lõhmus oma Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas maali erialal kaitstud magistritööde komplekti. Tegemist on valdavalt suureformaadiliste akrüülmaalidega, mis valmisid aastal 2008.
Lõhmuse maalid pole lihtsalt paika pandud tähendusega seinale talletatud originaalid, vaid otsustuste vool, mis lõpuks maastikeks organiseerunult elab iseseisvat elu ning jätab seljataha ka autori enda. Nii on iga uus vaatlus (ka autoripoolne) alati juba üha uusi tähendusi loov järelvaatlus, millele see „post“ pealkirjas ka viitama peaks. Samas võib maalidel näha lihtsalt maastikke ja lihtsalt poste ning nimetada neid postmaastikeks. Tegemist on avatud materjaliga uuteks otsustusteks ja sõnamängudeks.
NAKlaste “Lembenäitus” – HuupI, Kristina Viin, Marja-Liisa Plats
Armastus luules ja pildis…Luulest leidsime armastust, seksi, viha ja häbi, kevadet ja erootikat. NAKlased teevad raamatu, illustreerivad ja teevad näituse. Näitusele tulevad lembeluulest inspireeritud pildid. Avamisel loetakse ka vastavaid luuletusi ning kaasas on raamatud, ehk luule kohtub kunstiga. Avamisel on kohal Contra ja Priit Salumaa.
Mihkel Ehala (1978-2010) mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”
Pilte teatri- ja maalikunstnik Mihkel Ehala (1978 – 2010) loomingust. Näituse ametlik avamine toimub Linnateatrite Päevade raames 14. aprillil kell 17.
Allikas: Võru Linnagalerii
Otepää Avatud Noortekeskus korraldab konkursi Otepää Noor Talent 2011. Talendikonkursil osalejate kontsert toimub laupäeval, 2. aprillil 2011 kell 19.00 Otepää Kultuurikeskuses.
Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orava sõnul võtavad talendivõistlusel osa Otepää vallaga seotud noored vanuses 7-26 aastat. Finaalis saab näha 10 erinevat etteastet. Peale igat etteastet annab oma hinnangu üks zürii liige, samuti küsitakse mõni küsimus äsja esitanud esitajalt.
Žüriis on erinevaid inimesi, näiteks on üks kohtunikeks Eesti Talendis edukalt esinenud otepäälanna Margit Tali. Finaal algab kell 19.00, sissepääs maksab 3 €. Lisaks talentidele esineb noor mustkunstnik ja tsirkuseartist Samir Lahtinen Vihti vallast.
Auhinnad esinejatele on välja pannud Otepää Avatud Noortekeskus, Eesti Kultuurkapital, Otepää Lihatööstus, Oti Pubi, Kääriku Puhke- ja Spordikeskus, Pühajärve Spa ja Puhkekeskus, GMP Hotell, Hotell Karupesa.
Allikas: Monika Otrokova, Otepää Vallavalitsus
