Selgusid omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse võitjad

Jaanus Järveoja ja Anneli Siimussaar. Foto: EMSL Jõud
Jaanus Järveoja ja Anneli Siimussaar. Foto: EMSL Jõud
19. Eesti omavalitsusjuhtide suvine mitmevõistlus toimus 30.-31. juulil Türi vallas. 30 meest ja 6 naist võistlesid kahe päeva jooksul kümnel spordialal. Kokkuvõttes võitis Jaanus Järveoja (Nõo) vaid 1 punktiga Järva-Jaani vallavanemat Arto Saart. Kolmanda koha üldarvestuses saavutas Meelis Karro (Elva).

Naistest kogus enim punkte Võhma linnapea Anneli Siimussaar. Talle järgnesid Kandela Õun (Sauga) ja Pipi Liis Siemann (Türi).

Esmakordselt selgitati ka maakondlik paremusjärjestus, milleks liideti kahe mehe ja ühe naise punktisumma.
Maakondade paremusjärjestus (esikolmik):
1. Järvamaa
2. Viljandimaa
3. Harjumaa

Spordialade võitjad:
kardisõit:Arto Saar
noolemäng: Lennart Liba
kanuusõit: Raul Kudre – Juri Gotmans
petank: Meelis Karro
rattaorienteerumine: Tiit Toots
discgolf: Andrus Seeme
paarisvõrkpall: Margus Jaanson – Juri Gotmans
jalgpalli täpsuslöögid: Georg Ruuda
kuulijänn: Taimo Tugi
sudoku: Toomas Järveoja

Naistest võitis 4 ala Kandela Õun.

19. Eesti omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse viisid läbi Järvamaa Spordiliit, Türi Spordiklubide Liit koostöös Eestimaa Spordiliiduga Jõud. Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s3284

Allikas: EMSL Jõud

Audevälja inimestel sai omavalitsuse omavolist kõrini

MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebas 17. jaanuaril kohtusse Padise vallavolikogu otsuse kiita heaks üle 13 hektari suuruse uue Tatramäe kruuskarjääri kaevandusluba, sest vald ei arvestanud nõusoleku andmisel kohalike elanike huvidega piisavalt.

Audevälja piirkonna elanikud on võidelnud oma kodupaiga looduse terviklikkuse eest ja uute karjääride rajamise vastu visalt üle viie aasta. Ebavõrdse võitluse kronoloogiat Tatramäe suure karjääri vastu näed siin – https://docs.google.com/file/d/0B-2quI3U2I3KX3NVaDh6OUx4enc/edit

Kohalik omavalitsus on riigimetsa rajatavast karjäärist rahalootuses huvitatud, ka on karjääri arendaja Padise vallavolikogu ja keskkonnakomisjoni liige. Audevälja inimesed saavad ehituskruusa vajadusest väga hästi aru, kuid küla keskel ühe kilomeetri raadiuses on juba 3 tegutsevat karjääri 23,95 hektaril ja järjekordse suure karjääri rajamine enne Audevälja küla teiste karjääride ammendamist ja rekultiveerimist ei ole jätkusuutlik ning ületab taluvuse. Uue karjääri rajamisega häviks ka külarahva jaoks oluline, põlise teedevõrgustikuga metsaala.

Kui tahad olla Audevälja inimeste toetajaks ja aida neil koguda 2700 eurot kohtu- ja advokaadikuludeks, siis väljenda oma tahet annetades MTÜ Audevälja Arenduskeskus arvele Swedbank 221021989183.

Kõigi toetajate tänuüritus toimub vastlapäeva paiku Tatramäel. Võtame Sinuga ühendust, kui teed ülekande ja saadad sõnumi ”Toetatud!” e-posti aadressile a.arenduskeskus@gmail.com.

Allikas: MTÜ Audevälja Arenduskeskus

Tallinnas korraldatakse reedel e-kaasamise õpituba

Reedel, 4. oktoobril toimub Tallinnas e-kaasamise õpituba “E-kaasamine omavalitsustes – kampaaniast kuni kohaliku poliitika argipäevani”, milles osalevad koos Eesti kohalike omavalitsustega valdkonna tippasjatundjad Rootsist ja Islandilt.

Seminari eesmärk on kogemuse jagamine kolme riigi esindajate vahel: millised e-osalemise katseid on tehtud ja mida saavutatud; kuidas on kodanikud kaasa tulnud omavalitsuse pakutud e-lahendustega; millised on tulemused poliitikute ja ametnike poolt vaadates.

Seminari eestvedaja Hille Hinsbergi sõnul tutvustab Rootsi linna Haparanda esindaja, mida on kaasa toonud petitsioonide portaali avamine linna poolt.

„Islandi pealinna osalusportaal Better Rejkjavik on üleilmselt tuntud, kuna seal osales 40% linnaelanikest, tehes oma ettepanekuid enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Portaal on peale valimisi käigus pidevalt ning selles esitatud ettepanekuid vaadatakse läbi linnavalitsuse istungitel ning eraldatakse raha ideede elluviimiseks,“ selgitab Hinsberg.

Samuti toovad Eesti kohalikud omavalitsused näiteid e-kaasamise lahendustest, sealhulgas Tartu linna algatusest kaasata elanike arvamusi eelarve kujundamisel ning uuest mobiili-APPist „teata probleemist linnale“.

Analüüsitakse ka Rahvakogu kogemust, kus veebi kaudu toimus ettepanekute kogumine erakondade rahastamise ja läbipaistvuse teemal. Hetkel tegeleb erakondade rahastamise eelnõu ettevalmistamisega Riigikogu. Eelnõus on arvestatud mitme Rahvakogus esitatud ettepanekuga.

Seminari käigus töötatakse välja konkreetsed soovitused, mida saab igas omavalitsuses rakendada kui on poliitikutel soovi pidada dialoogi, ametnikud valmis tegutsema ja kogukond aktiivne.

Seminar „E-valitsemine ja e-kaasamine omavalitsustes: Eesti, Rootsi ja Islandi kogemus ja soovitused tulevikuks“ toimub reedel, 4. oktoobril kell 14:00-17:00 Riigikogu Teabekeskuses (Toompea 1, Tallinn).

Allikas: Praxis

Kolm küsimust kandidaatidele

Hille HinsbergHille Hinsberg
Valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi ekspert, Praxis

Praxises tegelen sageli sellega, et aidata aktiivsetel kodanikel ja avaliku võimu esindajatel üksteist paremini mõista. Ühist keelt on vaja leida ikka selleks, et üheskoos tegutseda – nii on võimalik rohkem korda saata ning eluolu paremaks muuta.

Seepärast söandan jagada mõned soovitused, kuidas tunda end poliitikas osalisena. Sest kui Sina ei taha sekkuda poliitikasse, siis poliitika sekkub Sinu ellu niikunii. Eriti tugevalt on seda tunda enne valimisi kui iga hääl loeb ja valijad muutuvad tähtsaks neile, kes tahavad asuda ühiseid asju korraldama.

Mõttekas on olla aktiivne ja nõudlik kodanik pidevalt, just valimiste vahelisel ajal. Igalt kandidaadilt tasub ikka ja jälle küsida, kuidas saab kohalik inimene kaasa rääkida omavalitsuse asjade üle otsustamisel. Millised suhtluskanalid selleks kavatseb kandidaat välja pakkuda? Kuidas temaga edaspidi kontakti saaks?

Aga kohalike valimiste aegu on valijal hea võimalus olukorda enda suunas mõjutada. Muutuvad ju praegused võimuesindajad aktiivseks ning tahavad pidada dialoogi kohaliku rahvaga. Kui juhust on, siis võta kandidaadil niiöelda lipsust kinni ja räägi asjalikku juttu kodukoha oleviku ja tuleviku kohta.

Selleks ära jää ootama seda kõnet, mida tulevane rahvaesindaja tahab pidada, vaid esita ise kandideerijale mõned küsimused.
Loe edasi: Kolm küsimust kandidaatidele

Suure-Jaani vald räägib uuest haridusvõrgust

Neljapäeval, 23. mail kell 18 on Suure-Jaani gümnaasiumi aulasse oodatud kõik, keda huvitab valla haridusvõrgu tulevik.

Viimased viis kuud on haridusvõrgu arengustsenaariumitega tegelenud vallavalitsuse poolt moodustatud ajutine komisjon.
Töörühma ettepanekuid tutvustab Margus Nurk, Innovatiivne Arengupartner OÜ juhataja.

Suure-Jaani vald moodustus 2005. aasta oktoobris nelja omavalitsuse ühinemisel. Hetkel on vallas neli põhikooli ja gümnaasium. Viimase seitsme aasta jooksul on õpilaste arv vähenenud 352 võrra – omavalitsuste ühinemise ajal õppis valla koolides 859 õpilast, käesoleval ajal 507 õpilast. Õpilaste arvu suure vähenemise tõttu on vähenenud õpetajate koormused ja motivatsioon ning mis kõige olulisem – laste valikuvõimalused. Haridusvõrgu muutmise ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda lastele parimat võimalikku haridust.

Nelja valla liitumine: väike samm Eestile, suur samm Viljandimaa arengule

Täna, 21.märtsil andsid Viljandimaa neli ühinevat omavalitsust, Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ning volikogude esimehed maavalitsuses üle ühinemisdokumendid Viljandi maavanem Lembit Kruusele. Sellega kinnitati, et kõik neli volikogu on nõustunud ühinemislepinguga ja taotlevad Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Uue, Viljandi linna ümbritseva nn rõngasvalla nimeks saab Viljandi vald.

Viljandi valla yhinemisdokumentide yleandmine 051_4
Viljandi valla ühinemisdokumentide üleandmine

Ühinemiskomisjoni esimees, Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase ütles dokumente üle andes kindlalt, et ühinemisega saame anda olulise panuse oma inimeste rahulolu kasvuks piirkonnas. “Olen veendunud, et üheskoos ja tugevamatena toetame enam arenguid nii ettevõtluse-, teedevõrgu-, ühistranspordi- , energiamajanduse- kui paljudes teistes sellistes eluvaldkondades, kus seni üksi tegutsedes jõudu või kompetentsi nappis. Koostööst räägitakse palju, kuid meie soovime reaalselt koostööd teha. Koostöö kõrgeim vorm ongi ühinemine,” selgitas Kase.

Viljandi maavanem ütles dokumente vastu võttes, et on põhjust uhkust tunda pikka aega väldanud protsessi üle, mis leidis eduka lahenduse. “Selle otsusega astuti väike samm Eesti, kuid suur samm Viljandimaa edasises arengus. Riigile ja kodanikule on parimaks partneriks just tugevad omavalitsused. Ühinemisest on tõesti palju räägitud, kuid need nelja omavalitsuse juhid julgesid võtta vastutuse ja käitusid riigimehelikult. Teadaolevalt saab ühinemine toimuda ainult siis, kui valla juhid seda soovivad”, kinnitas Kruuse.

Sündmuse erilisust silmas pidades osales dokumentide üleandmisel regionaalminister Siim Kiisler, kes pidas päevakohase sõnavõtu, kus tunnustas nelja ühineva volikogu tahet ja julgust vaadata tulevikku. “Eestis räägitakse hästi palju, et täna me saame hakkama. Need neli volikogu on aga teinud otsuse vaadates, kuidas kõige paremini hakkama saada 5 või 15 aasta pärast ja selle eest tuleb neid igal juhul tunnustada,” ütles Kiisler ja lisas, et kui pea on püsti ja pilk suunatud tulevikku, on koha peal võimalik väga palju ära teha. “Sellest ühinemisest võidavad eelkõige just kohalikud elanikud läbi paremate teenuste,” tõi Kiisler välja ühinemise peamise kasu.

Ettevalmistused nelja Viljandit ümbritseva valla võimalikuks ühinemiseks algasid juba 2010 aastal. “Maailm muutub, inimeste ootused valitsemisele ja osutatavatele teenustele kasvavad. Halduskorraldusel on samuti aeg täiuslikumaks muutuda. Need sisemised võimalused, mida on võimalik ära kasutada, tuleb kasutusele võtta. Palju enam on meie endi võimuses, kui seda teinekord usume,” julgustas Kruuse, mõeldes paljude teistegi Viljandimaa ja Eesti omavalitsuste kasutamata võimalustele.

Nelja omavalitsuse reaalne ühinemine leiab aset koos 2013. aasta oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Valimised toimuvad ühes ringkonnas ning uues volikogus hakkab olema 23 liiget. Volikogu määrab vallavanema ja kinnitab uue organisatsiooni struktuuri. Ühinemise tulemusena tekib vald, mille territoorium on kokku 647 ruutkilomeetrit ning selles elab pisut vähem kui 10 000 elanikku.

Kehtna vald kutsub elanikke tulevikustrateegiat kujundama

Osale meie valla tulevikustrateegia kujundamises ja anna nõu: miks ja millist valdade koostööd me vajame?

Meie vald on seni hästi kohandunud viimaste aastate väljakutsega nii majanduses kui riigi rahanduspoliitikas, mis on vähendanud omavalitsuste tulubaasi. Täna püüab meie valla juhtkond koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Pricewaterhouse Coopersi asjatundjatega leida valdade omavahelise koostöö senisest tõhusamaid vorme, mis peaks suurendama meie valla võimekust ja töötajate asjatundlikkust.

Selleks, et seda sihti saavutada tahaksime teada Sinu arvamust omavalitsuse töö erinevatest tahkudest:

  • Sinu hinnangut valla ja selle allasutuste poolt osutatavate teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele,
  • Sinu ootusi ja hinnanguid valdade koostööle ja ühistegevustele,
  • Sinu suhtumist valdade ühendamisse.

Sinu arvamus on väga tähtis otsuste tegemisel meie valla poolt, milliseid koostöö ja ühistegevuste suundi valida. Need valikud tuleb meil teha koos teiste Raplamaa valdadega 2013 aasta kevad-suvel.

Lugupeetud valla elanik, me palume Sul vastata lühikese ankeedi kõikidele küsimustele, mis on üleval Raplamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel. Soovi korral saate ankeeti täita paberversioonis meie valla raamatukogudes. Küsi ankeeti täitmiseks raamatukoguhoidjalt. Samas palume valida ankeedi täitmiseks ainult üks, kas siis elektrooniline või paberversioon.

Kalle Toomet
Kehtna vallavanem

Rakvere õnnitles Lidia Kondelit tänukirja ja rinnamärgiga

Lidia Kondeli õnnitlemine Rakvares.

Rakvere linnapea Andres Jaadla õnnitles omaaegset omavalitsustegelast Lidia Kondelit 90. sünnipäeval ning andis talle üle Rakvere rinnamärgi koos tänukirjaga.

Andres Jaadla soovis Lidia Kondelile palju õnne ja tervist. Rakvere linnapea sõnul kajastub tänase Rakvere edusammudes ka omaaegsete linna juhtinud inimeste, sealhulgas Lidia Kondeli panus, kes on ajast olenemata taganud linna järjepideva arengu.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Võru linn ostab raadiojaama

Võru linnapea Jüri Kaver allkirjastas Põlvas tegutseva Raadio Marta ostu-müügi eellepingu ning loodab, et volikogu kiidab tehingu võimalikult kiiresti heaks.

Linnapea leiab, et ühel korralikul ja arvestataval linnal peab olema oma raadiojaam, mille kaudu linnavalitsus saaks edastada kallutamata infot. „Inimesed vajavad ööpäevaringselt objektiivseid ja ausaid uudiseid, teadaandeid ning kommentaare,“ sõnas linnapea Jüri Kaver.

Linnapea lisas, et raadiojaama ostuga ei ole investeeringud infovahetuskanalitesse veel lõppenud ning tulevikus tuleb raadiojaama kõrvale linna oma televisioon „Eesmärk on 2013. aastaks Tallinna TV eeskujul luua Võru TV. Raadiole ja televisioonile on plaanis investeerida pool miljonit eurot, raha tuleb Võru Soojuse müügist,“ rääkis linnapea. Loe edasi: Võru linn ostab raadiojaama

Kihnu vallavanem astus parteisse

Kihnu vallavanem Ingvar Saare astus Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks, teatab erakond.

Ingvar Saare on olnud vallavanema ametis alates 2009. aastast. „Tollal värske vallavanemana suunasin enda põhifookuse kohalike küsimuste lahendamisele ja erakondlikult ennast pigem ei määratlenud,“ selgitas Saare. „Nüüd, olles ajanud Kihnu-asja mitu aastat, on mul välja kujunenud teatud suhtlusvõrgustik. Kuna kaalukamad nõuandjad kuuluvad pigem IRLi ridadesse, siis leidsin, et on aeg olemasolevat võrgustikku veelgi laieneda ning otsustasin teha seda IRLiga liitudes.”

IRLi kuulub nüüd kokku üle 10o omavalitsusjuhi üle Eesti, väidab erakonna pressiesindaja.

Kadrinas käib tants Sauna tänava ümber

Vihaga kuid vihata! Foto: Kadrina Saunaklubi
Lääne-Virumaal Kadrina vallas kütab kirgi Kadrina Saunaklubi ettepanek anda ühele Tehnika tänava lõigule nimeks Sauna tänav. Tagasihoidlikust ettepanekust jäädvustada Kadrina ajalooline saun tänavanimena on saanud suur dispuut.

Sel pühapäeval kell 14 algab koos Kadrina sauna avamisega saunas ka allkirjade kogumine Sauna tänava toetuseks. Kohapealt saab ka allkirjalehti oma saunalembeste tuttavate jaoks kaasa võtta ja täidetuna tagasi tuua.

Kadrina Saunaklubi tunnuslause “Vihaga kuid vihata!” lubab loota, et Kadrina saunakultuuri edendajad ajavad oma asja edasi sama rahumeelselt ja eluterve huumoriga nagu seni.
Loe edasi: Kadrinas käib tants Sauna tänava ümber

Otepääl valiti noortevolikogu

Otepää noortevolikogu. Foto: Monika Otrokova
Otepääl toimusid veebruaris valla noortevolikogu valimised ja 1. märtsil toimunud noortevolikogu liikmete vastuvõtul vallavalitsuses valiti noortevolikogu esimeheks Merit Nigula ning aseesimeheks Birgit Maranik.

Noortevolikogu on 13-liikmeline, selle liikmete valimisel said hääletada kõik Otepää valda sissekirjutatud noored vanuses 13-26 eluaastat. Igal noorel oli võimalik hääletada ühe kandidaadi poolt. Oma kandidatuuri oli üles seadnud 14 valla noort. Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orava sõnul käis valimas kokku 83 noort.

Noortevolikogu on vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on võimaldada noortel aktiivsemalt osaleda ühiskondlikus elus. Noortevolikogu tegeleb Otepää valla noorte seisukohtade väljaselgitamisega valla elu suhtes ning nende seisukohtade esitamisega vallavolikogule ja -valitsusele. Noortevolikogu hakkab koos käima vähemalt korra kuus.
Loe edasi: Otepääl valiti noortevolikogu

Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu vald

3.-4. märtsil toimunud Eesti valdade talimängudel võõrustas Jõgevamaa oma spordibaasides 850 sportlast. 20. Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu valla võistkond.

Talimängudel olid kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Parimad vallad (üle 2000 elaniku)
1. Tartu 188 punkti
2. Tähtvere 175 punkti
3. Jõhvi 168 punkti

Parimad väikeste valdade arvestuses (kuni 2000 elanikku)
1. Mäetaguse 151 punkti
2. Kernu 132 punkti
3. Iisaku 30 punkti

20. Eesti valdade talimängude tulemused leiab aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2176

Allikas: EMSL Jõud

Maavanem Lembit Kruuse: omavalitsuste piirid täna enam suurt mõju ei avalda

Viljandi Maavanem Lembit Kruuse rõhutas täna oma kõnes Viljandimaa Omavalitsuste Liidu (VOL) 20. aastapäeval Viljandi Pärimusmuusika Aidas omavalitsuste esindajatele, et sõltumata omavalitsuse suurusest ja piiride asetsemisest on täna inimeste jaoks olulised turvatunne, töökohtade olemasolu ja arenguvõimalused. “Meile kõigile on antud hulga peale vastutavale hoiule üks Eestimaa, üks Viljandimaa – ühed ja samad meie inimesed, kelle igapäevase elu- ja leivateenimise mõttes omavalitsuse piirid suurt mõju enam ei avalda.”

VOL-i esimees Ene Saar tunnustas Viljandimaa omavalitsuste maakondlikku koostööd, mida võib paljuski pidada eeskujuks teistele maakondadele.

VOL on Viljandimaa valdade ja linnade maakonna kohalike omavalitsusüksuste vabatahtlik liit ja esindusorganisatsioon, mis oma tegevustes lähtub avalikest huvidest ning asutati 17. jaanuaril 1992. aastal Viljandi linnas.

Ülevaade Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevusest!

 

 

 

Ridala vald tähistab 20. aastapäeva hulga üritustega

Eile oli Ridalas rahvapidu. Täna, 10. detsembril kell 17 toimub Uuemõisa Valges saalis kontsert „Haapsalu kammerkoor 5”.

Pühapäeval, 11.detsembril kell 15 on Uuemõisa Valgesse saali kutsutud beebid.

Esmaspäeval, 12. detsembril on Ridala vallale omavalitsusliku staatuse kinnitamise 20. aastapäev. Sellel puhul pakub vallavanem kella 9–10 hommikukohvi ja avatud on külalisteraamat „Südamelt ära”.

Kella 10-16 on täistundidel valla lasteaialaste ja kooliõpilaste kontserdid Valges saalis, välja on pandud foto- ja meenekonkurssidele esitatud tööd.

Kella 12-16 saab vallarahvas vallaametnikega Uuemõisa ühingu ruumides juttu ajada. Kella 16-17 toimub volikogu esimehe kellaviietee.

Reedel, 16. detsembril kell 15 on Ridala koolimajas pidulik pensionäride pärastlõuna. Kell 20 algab Uuemõisa mõishoones küladevaheline mälumänguturniir.

Reedel ja laupäeval, 16.-17. detsembril kella 10-16 on Tänava talu miniloomaaias avatud väikelaste jõulumaa.

Laupäeval, 17. detsembril kella 10-17 toimub Parila seltsimajas külaturg.

Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul

Tark maja. Illustratsioon: Hilje Pakkanen
Rakvere linnapea Andres Jaadla osaleb täna Brüsselis Euroopa Linnapeade pakti aasta üldkogul ning sellele järgneval tarkade linnade ja kogukondade paneelarutelul, kus räägitakse investeeringutest innovatsiooni ja tehnoloogiasse.

Paneelarutelul osalevad teiste seas Malmö linnapea ja Regioonide Komitee liige ning keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) juht Ilmar Reepalu, Euroopa Rohelise Pealinna 2012, Vitoria-Gasteiz (Hispaania) linnapea hr Aranzábal.

Üldkogu raames peetakse mitmeid huvitavaid diskussioone ja arutelusid Euroopa poliitikute ning linnade ja regioonide vahel, et luua viljakas dialoog Euroopa poliitikute ja selle poliitika tegelike elluviijate vahel.

Rakvere linn ühines Linnapeade paktiga ühena esimestest linnadest aastal 2009, võttes ühinemisega koos teiste Euroopa linnadega eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid 20 protsendi võrra aastaks 2020. Loe edasi: Rakvere osaleb tarkade linnade ja kogukondade arutelul

Rakvere linn liitus innovatiivse veebilahendusega

Rakvere Linnavalitsusel on hea meel teatada, et avasime neljapäeval, 3. novembril uue veebilehe www.rakvere.ee, mis põhineb kohalike omavalitsuste teenusportaalil KOVTP.

Linn ühines uute veebileht kujundades innovatiivse ja areneva teenusportaaliga soovist muuta Rakvere koduleht lihtsamaks, kiiremaks ning töökindlamaks. Uuel veebilehel on arvukalt võimalusi vahendada informatsiooni linna ja kodanike vahel, lisaks uudistele ja teadetele on võimalik suhelda facebookis, foorumis, gallupis, blogis.

Seotus omavalitsuse dokumendihaldusega annab kasutajale esitatud avalduse kohe õige ametniku menetluses ja kiirendab nii asjaajamist. Linn on veebi esilehele koondanud vajaminevad ja enam kasutamist leidvad blanketid ja avaldused. Veebilehele saab sisse logida ID-kaadriga ja mobiil-ID-ga.

Uus Rakvere koduleht on seotud teiste rakendustega, näiteks ühistranspordi infoportaaliga peatus.ee, turismialase infoga puhkaeestis.ee jne. Kodulehe kaardirakendus võimaldab Maa-ameti kaardirakendust kasutades hallata Rakvere linna infot ja teenuseid: näidata kaardil teesulgusid, detailplaneeringuid, soovi korral isegi jooksuradu jmt.

KOVTP lahendus on loodud eesmärgiga ühtlustada teenuste kättesaadavust omavalitsuste kodulehtedel ja pakkuda kõiki avalikke teenuseid ühes keskkonnas – seda kõigile kodanikele ühtsetel alustel ning võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt.

Hilje Pakkanen

Võrus tulemas kasulik koolitus

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt ja koostööpartner SA Võrumaa Arenguagentuur kutsuvad projekti „Teadlikkuse kasvatamine ja koostöövõimekuse suurendamine avalike teenuste osutamiseks Võrumaal“ raames moodulkoolitustele.

II moodul

Kohaliku omavalitsuse koostöö MTÜ-ga avalike teenuste delegeerimisel
8.–9. november 2011 kell 10-17.15, koolitaja Urmo Kübar

MTÜ võimaluste analüüsimine avalike teenuste pakkumiseks. Millised on MTÜ olemasolevad võimalused, oskused ja teadmised ning kuidas kasutada neid teenuste pakkumiseks? Näiteid kodanikeühenduste poolt pakutavatest avalikest teenustest; kohaliku omavalitsuse valmisolek avalike teenuste delegeerimiseks; kohaliku omavalitsuse ja MTÜde koostöö vajalikkusest ning raskuskohtadest, võimalikest lahendustes. Näiteid senistest praktikatest.
Koolitusmooduli hind 5 eurot.

III moodul

MTÜ võimete hindamine avalike teenuste pakkumiseks, teenuste finantsanalüüs
1.–2. detsember 2011 kell 10-17.15, koolitaja Saima Mänd

Teenuste ideed ja nende analüüs; teenuste finantsanalüüs – kuidas koostada planeeritud teenuste kohta finantsprognoose ja kuidas hinnata, milliseid teenuseid käivitada? Teenuste tasuvusarvestused; teenuste hinnakujundusest; äriplaani koostamise vajalikkusest ning protsessist; teenuste turustamisest.
Koolitusmooduli hind 5 eurot

Koolitused toimuvad Võrus, Jüri 27 Pächter House’is. Rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Info ja registreerimine: Helle Kivi, tel 54 52 1962 või lahedadlahedalt@gmail.com
Vaata ka siit.

Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

Kogupere konverentsil osales 135 suurt ja väikest inimest. Foto: Rosma Haridusselts
Põlva külje all Rosmal toimus laupäeval, 21. mail III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool”, millel osalenud inimesed sõnastasid meeldetuletuse haridusametnikele, omavalitsustele ja lapsevanematele. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa kokku 135 inimest ja päeva lõpus loeti ette teesid „Terve kool“, mis rõhutavad kooli ja kogukonna koostöö vajadust.

Lavastaja Ain Mäeots, kes päeva juhtis, luges lõpuringis ette teesid, mis toovad esile tihedama koostöö vajaduse vanemate, omavalitsuste ja haridusametnike vahel. „Kool on terve ühiskonna alus ja läte. Terve kool algab avatusest, aktsepteerimisest ja koostööst ning käsitleb õpilasi, õpetajaid ja vanemaid võrdsete osalistena hooliva ja toetava kasvukeskkonna loomisel. Kool tähendab tervet kogukonda, mille keskmes on nii laste kui vanemate füüsiline, vaimne ja hingeline areng,” öeldakse III kogupere konverentsi lõppdokumendis. „Terve kooli ja toetava kasvukeskkonna loomine nii lastele kui täiskasvanutele on meie enda kätes – see algab iga inimese igapäevastest teadlikest valikutest. Ainult nõnda saame muuta meid ümbritsevat reaalsust, et jõuda hoolivama ja tasakaalukama elukeskkonnani.” Loe edasi: Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

Laheda naised alustavad avalike teenuste projekti

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt käivitab koostöös Võrumaa Arenguagentuuriga projekti „Teadlikkuse kasvatamine ja koostöövõimekuse suurendamine avalike teenuste osutamiseks Võrumaal“. Projekt kestab 30. aprillini 2012 ja selle kogumaksumus on 13 610,80 eurot, millest Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolne rahastus 12 232,20 eurot.

Projekti eesmärk on Võrumaa kodanikeühenduste ja kohalike omavalitsuste valmisoleku süvendamine ja koostöö tõhustamine avalike teenuste osutamiseks piirkondades. Sihtgruppi kuuluvad maakonna kodanikeühenduste liikmed, kohalike omavalitsuste spetsialistid ja volikogude liikmed.

Projekti raames viiakse läbi küsitlus-kaardistus eesmärgiga saada ülevaade avalike teenuste osutamise olukorrast maakonnas. Tulemuseks on ülevaade kodanikeühenduste ja KOV-ide vajadustest, võimalustest ja kompetentsidest avalikke teenuseid osutada. Tulemuste esmaesitlemine toimub Võrumaa kodanikeühenduste konverentsil oktoobris 2011. Loe edasi: Laheda naised alustavad avalike teenuste projekti

Maamajanduse Infokeskus korraldab konkursi

Maamajanduse Infokeskus kuulutab välja konkursi „Märka Leaderit“. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader meetmest toetust saanud parimaid projekte ja neid teostanud ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi.

Konkursil osalevad Leader projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. Üks projekt võib kandideerida ka mitmes kategoorias.

Konkursile võivad projekte välja pakkuda kõik soovijad: kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud.

Parimad MAK Leader projektid valib välja hindamiskomisjon. Võitjaid autasustatakse 2011. aasta juuli keskel üle-Eestilisel Leader tunnustusüritusel. Parimad projektid saavad auhinna ja neid tutvustatakse spetsiaalses trükises. Auhinnad loositakse välja ka projektide konkursile esitajatele.

Projekte saab konkursile esitada kuni 30. aprillini 2011. Vormid ja lisainformatsioon on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/leader/konkurss

Allikas: Maamajanduse Infokeskus

Harku valda kerkib 144 kohaga lasteaed

Reedel sai nurgakivi Harku valda Tiskre külla ehitatav Alasniidu lastead, mis on esimene Public Private Partnership põhimõttel ellu viidav koostööprojekt Harku vallas. Lasteaed valmib 2011. aasta kevadeks ning uues majas saab olema 144 lasteaiakohta.

Harku vallavanema Kaupo Rätsepa sõnul on Alasniidu lasteaed oluline projekt, kus vald ja erasektor on leidnud võimaluse teha koostööd. „Valla elanike arv on viimastel aastatel suurenenud eelkõige just lastega perede arvelt ning lasteaiakohtade nappus on meil tõsine probleem.“

Rätsepp selgitas, et riik on pannud omavalitsustele ülesandeks tagada oma valla kodanikele lasteaia koht, samas aga on seadnud mitmeid piiranguid – vähendanud omavalitsuste tulubaasi, ka on omavalitsustel keelatud laenu võtta. „Selline olukord sunnib valda leidma uusi võimalusi ja alternatiive, et talle pandud kohustusi siiski täita,“ ütleb ta. „Koostöö Arco Vara ning YIT Ehitusega on heaks võimaluseks lahendada lasteaiakohtade probleem erasektori toel. Usun, et see projekt kujuneb edukaks ja et ka tulevikus tehakse erasektoriga koostööd.“

Uue lasteaiahoone omanikuks on Arco Vara AS 100-protsendilisele tütarettevõttele Arco Investeeringute AS-ile kuuluv Alasniidu LA OÜ ning üürilepingu kohaselt võtab Harku vald lasteaia omanikult üürile 12 aastaks. Hoone ehitab AS YIT Ehitus ning selle maksumuseks kujuneb 21 miljonit krooni.

Allikas: Harku vallavalitsus

Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Tõntsu Tiit. Foto: Kotjuhi Dima, Uma Leht

Võro maakunna umavalitsuisi liidu juht, Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit (58) arvas, et mi kandin lätt elo parõmbas sis, ku valla ja maakunna tähtsämbä tsihi umavaihõl kokko lepvä.

Ilda aigu kõnõldi Võrol arõngu-tsõõriklavva takan, et puudu om ütine ettekujotus seo kandi tulõvikust. Midä tuu tähendäs?
Tuud, et mi piät ütitselt ja kimmäle kokku lepmä neo tsihi, midä Kagu-Eestist Riigikokku valitu poliitiku võissi järgmidse neli aastat ütitselt aia, et näist meile võimalikult pall’u kassu olõssi. Seod asja saa-i egä ütsik vald kaia õnnõ uma mättä otsast. Valla ja maakunna piät kuuntüüd tegemä. Põlvaka võissi är unõhta süändümise kaonu Lepiksoni Suur-Võrumaa mõttõ pääle. Tuu ei olõ ju esihindäst sukugi halv mõtõ!

Mis ettekujotus sul hindäl haldusreformist om?
Tuu asi tulõssi kipõlt kokku är leppü, mitte astu ütest kraavist tõistõ. Kõnõldas, et lätläse teivä haldusreformi är ja omma meist jupp maad iin. A ütel lätläsel, tekevjuhil nigu ma olõ, om 28 alambat. Sa tunnõt noid vaivalt näkupite! A as’a sisu sääl es muutu, õnnõ kõik otsustõdas keskkotussõn. Küläselts taht kuurmat ruusa – ma ei tiiä, kelle kaudu piät tuud asja ajama? Ütlemi, et meil om maakund üts vald ja vallavolikogun om saadikit 15 – ma olõ kimmäs, et sääl tuntas Võru miist pall’u inämb ku Misso miist ja kas Misso mehe hellü kiäki kullõs?

A tõsõlt puult om ohtlik, ku väiku vald om kõgõ suurõmb tüüandja: koolioppaja, vallatüütäjä, raamadukogumuti, kalmuaiavaht – ja omgi kõik! Sääne vald saa-i üttegi suurõmbat asja ette võtta ja tõisi valduga ütitsit projekte tetä: riik api ei anna, umaosalust olõ-i koskilt võtta, eski 5000 krooni saamisõga om hädä! Loe edasi: Tõntsu Tiit: ellu vii edesi ütine tsiht

Rae vald on kõige võimekam

Siseministeeriumi tellitud uuringust selgus, et Eesti võimekaim omavalitsus on viimasel kahel aastal olnud Rae vald, kes on möödunud senisest liidrist, Viimsist. 

Võimekuse all mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksuse mõõtu, mis väljendub nii kohalikku omavalitsemist kujundavates eeldustes kui ka selle valitsemise üldisemates tulemustes.  Mõõtmisel eristatakse kuute komponenti  rahvastik ja maa, kohaliku majanduse tugevus ja mitmekesisus, elanikkonna heaolu, omavalitsuse finantsolukord, omavalitsuse organisatsiooni tugevus, pakutavate teenuste maht ja mitmekesisus.

Rae vallale järgnes võimekuselt möödunud aastal Viimsi vald, Tallinn, Saue linn, Harku vald ja Jõelähtme vald. Viimase nelja aasta keskmist näitajat arvestades püsib veel esikohal Viimsi edestades Saku ja Rae valda. Edetabeli lõpus on Mustjala, Lohusuu, Põdrala, Alajõe, Peipsiääre ja Õru vald.

Tulemusi  tutvustanud Rivo Noorkõiv Geomedia konsultatsiooni- ja koolituskeskusest märkis, et majanduskriis mõjutas pigem enam suuri omavalitsusi kui ääremaid. Samal ajal võib väiksemate omavalitsuste koht pingereas rohkem kõikuda seetõttu, et ühel aastal saadakse näiteks suur välistoetus, teisel aga mitte.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul ei saa omavalitsusi vaadelda kunagi sõltumatuna ning oleks hea, kui igas maakonnas oleks tugev keskus.

Võimekuse edetabel 2009. aastal ( sulgudes on toodud koht perioodi 2006-2009 lõikes):
1. Rae vald (3)
2. Viimsi vald (1)
3. Tallinn (4)
4. Saue linn (6)
5. Harku vald (5)
6. Jõelähtme vald (7)
7. Saku vald (2)
8. Tartu (8)
9. Kuressaare (9)
10. Ülenurme vald (12)
….

Allikas: ERR uudised