Tänavuse Juhan Liivi luuleauhinna võitis Kirsti Oidekivi

Võiduluuletus:

 

* * *

mu isa, kes sa oled kerge vaim, nagu need

lilled ja liblikad mu ümber lendamas, kes sa

pühitsed mu kassi, kellel nüüd on liblikas suus,

kerge kõrge hüpe, tema suult kasvab nüüd päevapaabusilm,

kes sa oled päike ja õlu, õhtupooliku aeg.

 

mai oska sult miskitki rohkemat tahta. minus oli

selle päeva raskus, tühjaks kasvand tulp ja

millal tuleb vihma, kas jäängi riidu oma armsamaga.

ja ometi pole sa raskus, oled hoopis kiil

kes mu aias jälle lendab ja tantsib, ja suvepoole

on teid aina rohkem ja kes sa oled päike! sa

ei anna vihma siis kui küsida, olen ilma lõppematu kastja seni,

ja pole sa mu isagi, tea kes sa üldse oled.

 

Allikas: Vikerkaar 2010/4-5

Rõuge valis noortevolikogu

Tänaseks on kinnitatud Rõuge noorte volikogu 4. koosseis: Elina Järv, Mikk Pihu, Elis Tiivoja, Siret Viks, Merlin Purge, Marek Soe, Gert Kinsigo, Juss Sarik, Ulvi Soosaar, Hektor Glear Vene, Kaidi
Mahlapuu, Maige Mitt, Maris Kahri, Taavi Sarik, Aleksander Tõtsev, Maris Mägi, Kaspar Kurvits, Liivika Koobakene.

29. aprillil toimunud esimesel koosolekul valiti  Rõuge noorte volikogu esimeheks Elina Järv ja aseesimeheks Merlin Purge.

Kerli Kõiv, Rõuge valla noorsootöö spetsialist, tel 5560 3988

Kamari külas võisteldakse lastejooksus

Laskejooksud on Kamaris saanud traditsiooniliseks sündmuseks.

Täna laupäeval  toimub Põltsamaa vallas Kamari külas Jõgevamaa noorte kotkaste ja kodutütarde vaheline laskejooks.

Viiendat aastat Kamari külas teoks saaval spordisündmusel võistlevad noorte kotkaste ja kodutütarde rühmad erinevatest Jõgevamaa paikadest.

“Joostakse meie küla teedel. Nii avaneb võimalus tutvuda ka paigaga, mis 2005. aastal aasta külaks tunnistati. Lasketiirud püsside ja püstolitega laskmiseks on paigaldatud Kamari seltsimaja lähedusse,” rääkis Kamari Haridusseltsi juhatuse liige Vaike Niklus.

„Paaril viimasel aastal on traditsioonilisel võistlusel esikoha pälvinud Kamari kodutütred ja noored kotkad, mis on suuresti nii tublide poiste ja tüdrukute kui ka nende entusiastliku juhendaja Kalli Kadastiku teene,“ lisas ta.

Lisaks saavad võistlusel osaleda ka õpilased, kes ei kuulu neisse organisatsioonidesse, ja täiskasvanud. Samuti võtavad võistlusest osa ka lasteaialapsed, kes laskmise asemel viskavad tennispalli täpsuse peale.

Laskejooksu korraldavad ühenduse Noored Kotkad Jõgeva malev, Kodutütarde Jõgeva ringkond ja Kamari Haridusselts.

Jaan Lukas

Võrus tuleb raamatukoguöö

Teisipäeval, 10. mail toimub Võrumaa keskraamatukogu 3. korrususel Euroopa päevale pühendatud raamatukoguöö “Õdak on hummogust targõmb”.

Programm:

Lugemissaalis:

  • 17–17.05              Tervituslaul Ilmanaba lugemistarõ kunnakuur
  • 17.05–17.10         Euroopa päevale pühendatud raamatukoguöö avamine ja külaliste tervitamine, Europe Direct Võru teabekeskus, Merili Reismann, Võru maavanem Andres Kõiv
  • 17.10–17.30         Viimaste aastate muutused Euroopa Liidus Saksamaa näitel, Sirje Parv, Võru Kesklinna kool
  • 17.30–18              Saksa- ja eestikeelsed naljalood “Lachen ist gesund!”, Võrukaela näitering Ira Petrova juhendamisel
  • 18–18.20              UNESCO maailmapärandi nimekirjas oleva Quedlinburgi linna ja Jutta Grühni raamatu “Kinderjahre in Estland. Lapsepõlevaaastad Eestis” tutvustus, Ira Petrova
  • 18.20–18.30        Muusikaline tervitus, Võru I Põhikooli õpilased Eva Aaderi juhendamisel. Näituste tutvustus
  • 18.30 – 19           “Kes sa oled Euroopa kirjanik: külas on Kerttu Rakke”, vestlust juhib Merle Koik
  • 19 – 20               Arutelutund „Milleks ja kellele ühtne Euroopa?” Viljar Veebel, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž

Konverentsisaalis:

  • 20–21              Õhtu prantsuse lauludega – ood Euroopa muusikale, Diana Klas ja Jüri Aarma
  • 21–21.10         Viktoriini võitjate väljakuulutamine ja autasustamine, raamatukoguöö lõpetamine

Avatud näitused: „Euroopa suveniirid” ning “17. ja 18. sajandi Põhjamaade kaardid”

Kogu ürituse ajal toimub viktoriin “Kas tunned Euroopa Liitu?”

Viljandi linnu­vaatlejad alustavad retki

Eesti looduskaitse seltsi Viljandi osakonna ornitoloogiasektsioon kutsub linnusõpru taas kevadistele matkadele, et kohtuda vanade tuttavatega ja tutvuda uute laulikutega.

Esimesele retkele kogunevad linnuvaatlejad 1. mail ning see algab kell 7 Viljandi muuseumi eest Laidoneri platsilt.

Sealtsamast suundutakse jalutuskäigule ka järgmistel maikuu pühapäevadel. Linnuvaatlejad teevad viis retke.

Viimasel pühapäeval minnakse kombekohaselt Viljandi tuntuima linnuvaatleja Endel Edula koju. See päev on meeldinud just lastele, sest seal näidatakse pesakaste, milles on munad või linnupojad.

Looduskaitse seltsi liikmete eestvedamisel on maikuus linde vaadeldud juba 1968. aastast. Mainitud aasta 7. mail pandi alus Viljandi osakonna ornitoloogiasektsioonile. Asutamisest võttis osa 20 asjahuvilist ning sektsiooni eestvedajad olid Karl Selmet, Tea Külm, Juhan Parts, Juhan Muks ja Hillar Kattai.

Allikas: Sakala

Aprillikuu keskkonnauudised laiast ilmast

Kord kuus teeb keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU Raadio saates Ilmaparandaja kokkuvõtte maailma keskkonnauudistest. Nii ka täna:

Hatheropi külas Inglismaal hakati tootma soojust ja elektrit kohaliku farmi sõnnikust ning põhust. Biogaasi tootjateks farmis on sead, lehmad ja kanad. Tegemist on ühega esimestest selletaolistest küladest Inglismaal. Küla biogaasijaama toodang varustab elektriga kõiki kohalikke majapidamisi. Biogaasi tootmiseks vajalikku materjali pakkuv farm saab jaamast vastutasuks elektrit, mille eest nad maksma ei pea.

Biogaasijaama rajajate sõnutsi on nii toodetav soojus ja elekter kokkuvõttes palju odavam- energia impordile tehtavad kulutused on viidud nulli. Kõik biogaasijaama tootmise jäägid on looduses lagunevad ning neid kasutatakse uuesti kohalike farmerite poolt põlluväetisena. Samuti on jaama plussiks maapiirkonda tekkinud uued töökohad.  Loe edasi: Aprillikuu keskkonnauudised laiast ilmast

Tallinna Loomaaed teeb linna lilleliseks

14. mail toimub Tallinna Loomaaias heategevuslik sündmus Linn Lilleliseks, mille korraldajaks on MTÜ Tegusad Eesti Noored (TEN). Üritusest on osa võtma oodatud ka Teie kooli õpilased. Linn Lilleliseks toimub juba viiendat aastat ning ettevõtmise peamiseks ülesandeks on kokku tuua tava- ja erivajadustega noored, et koos loomaaeda ilusamaks teha.

2007. aastast alates on igal kevadel noored koos teinud korda üks kesklinna park. Aastal 2010 tehti esimest korda kauniks loomaaed. Tallinn pole ainus linn, mis on lilleliseks saanud. Aastal 2008 toimus sündmus ka Tartus ja Pärnus.

Linn Lilleliseks toimub laupäevasel päeval. Kohapealne tegevus toimub gruppides, mille koordinaatoriteks on juba varasemalt kogenud rühmajuhid. Õhkkonna hubasemaks muutmiseks ning rühmade ühtsemaks tegutsemiseks mängitakse alguses tutvumismänge ning seejärel tehakse koos erinevaid haljastustöid. Ilusama ümbruse valmides süüakse ühiselt lõunat ja veedetakse lõbusalt aega uute tuttavate seltsis.

Korraldajad ootavad osalema noori vanuses 15-26 aastat. Registreerimine toimub 10. maini või kuni kohti jätkub aadressil http://www.ten.ee/linnlilleliseks2011kust leiab ka lisainformatsiooni.

MTÜde toetuseks loodud vabaühenduste fond tõmbab otsad kokku

Norra ja EMP finantsmehhanismide Vabaühenduste Fondi esimene periood on jõudnud lõpusirgele. Viimase kolme aasta jooksul rahastati ühtekokku 190 projekti 36 miljoni krooni (2 300 000 eurot) ulatuses.

Fondi prioriteetvaldkondadeks aastatel 2007-2011 olid demokraatia ja kodanikuühiskonna areng, keskkond ja säästev areng ning sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng. Suur osa projektidest on tänaseks ka avalikkuse poolt hästi omaks võetud – näiteks on tuule tiibadesse saanud keskkonnahoiu ja säästva arengu portaal bioneer.ee, tuntust on kogunud Eestimaa Looduse Fondi Talgud, Uue Maailma Seltsi tegemised ning asumileht jõudsid eeskujudena president Toomas Hendrik Ilvese Vabariigi aastapäeva kõnesse. VÜF pani õla alla Keskkonnaõiguse Keskuse, Patsientide Esindusühingu, Õpilasühenduste Liidu, ühingu Korruptsioonivaba Eesti eeskoste algatustele ja Tähtvere Avatud Naistekeskuse loomisele.

„Laiemalt võttes aitas enamik VÜF-i projektidest kas ühel või teisel moel kaasa vabatahtlikkuse kui mõtteviisi juurutamisele. See omakorda on mootoriks muutustele Eesti ühiskonnas pikemas perspektiivis,“ sõnas VÜF-i koordinaator Natalja Loonurme.  „ Lisaks ületas paljude imepisikese eelarvega projektide mõju ka tegijate endi ootused.  Hea näitena võiks siin nimetada MTÜ Rakendusökoloogia Keskust Sillamäel, kes väga jõuliselt ja erinevaid osapooli kaasates võitleb Sillamäe puhta õhu nimel.“

Vabaühenduste Fondi vahendajaks Eestis oli nende aastate jooksul Avatud Eesti Fond. “Norrast on Eestil programmi süsteemsuse, läbimõelduse ja pikaajaliste eesmärkide seadmise osas palju eeskuju võtta. VÜF näitas meile ära nii teemad kui meetodid, kuidas vabaühendused saavad olla suunanäitajad kõige erinevamates eluvaldkondades ,” lausus AEF-i juhataja Mall Hellam.

Perioodi vääriliseks lõpetamiseks soovib VÜF kaasa aidata looduskeskkonna heaolu tõstmisele ning seetõttu tähistatakse täna Viimsi Rannarahva Muuseumus toimuvat lõpuüritust ka ühiste metesaistutustalgutega  RMK poolt välja valitud maatükil.

Vabaühenduste Fond on Norra, Islandi ja Liechtensteini poolt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatud toetuskeem, mille eesmärk on kaasata kodanikuühendused jõulisemalt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisse. Eestis on Vabaühenduste Fondi eesmärgiks suurendada mittetulundusühenduste tegutsemisvõimekust, rolli ja mõju ühiskonnas.

Adsoni-võistlusõ võitsõva Kääpä ja Võro Kreutzwaldi-kooli latsõ

Eelä, 28. mahlakuu pääväl Sännä mõisan peet võistlusa noorõmba vannusõrühmä pääpreemia sai Kääpä kooli 3. klassi opilanõ Eliise-Mariin Sepp ja vanõmbide ilolugõjite siäst olliva kõgeparemba Võro Kreutzwaldi-kooli 6. b klassi opilasõ Kris-Sten Saarepuu, Martin Paap ja Liis Kikkas.

Eliise-Mariin lugi Rahmani Jani luulõtusõ “Läbi Võromaa”, tedä opas Jana Kähr. Kreutzwaldi-opilasõ kanni ette päävä ainumba Adsoni Arturi luulõtusõ “Vana Org ja temä poig”, naid juhend Helena Linnamäe.

Sännän luulõt lugõnu latsi hinnasiva võro kiränik Kauksi Ülle, Rõugõ rahvamaja juhataja Riina Kööts ja Põlva Eksperimentaaltiatri lavastaja, aolehe Koit kultuuritoimõndaja Rivo Veski.

Noorõmbide siäst pälvsevä eripreemiä Maryleen Karise ja Eva Liisa Andrejev Parksepä keskkoolist Panga Milvi luulõkava iist, naid opsiva Liia Luik ja Helle Liloson. Eripreemiägä kiteti ka Mõnistõ põhikooli poissi Tarvi Langust (opas Ive Ruusamäe).

Vanõmbite siäst olliva viil väega hää ilolugõja Hella Lillmaa Orava koolist (oppaja Maaja Glaser) ja Janek Pärn Rõugõ koolist (oppaja Maia Paas).

37 last vana Võromaa esi paigust kand eelä Sännän ette 20 võrokeelist luulõtust ni juttu. Inämbüste olliva esitätävä luulõ auturites võro kirändüse klassiku, a üts lats – Ruusa põhikooli opilanõ Lili Laar – ol esi etteloetu luulõtusõ “Tsiidso” autur.

Artur Adsonile pühendet jo 12. luulõvõistlusa kõrraldiva MTÜ Sännä mõisakeskus ja Võro instituut.

Tartus toimub täna öötantsupidu

Tänase rahvusvahelise tantsupäeva lõpetab öötantsupidu, mis on seekord eesti lõõtspillide ja eesti rahvatantsude päralt. Öötantsupeol õpetavad tantse Tartu Tantsuklubi aktiivsed noored, kelle juhendamisel ei jää ükski tants selgeks õppimata, kuna tantsud on lihtsad ja
häid õpetajaid palju.

Tantsijatele annab hoogu juurde ansambel “Lahked lõõtsad”, kuhu kuulub neli eesti lõõtspillil musitseerida armastavat suurepärast muusikut. Mängimisele tuleb 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusika, mille järgi on lausa lust jalga keerutada.
Väikese etteastega astub Öötantsupeol üles ansambel “Punt”. Punt on Lõuna-Eestist pärit noorte folkbänd, mis loodi jaanuaris 2011. Bändiliikmeid ühendab huvi pärimusmuusika säilimise ja kaasajastamise vastu. Seadete koostamisel on osalised kõik liikmed, nii sünnibki modernne noortepärane pärimusmuusika, mille kaasahaaravus ei jäta kedagi külmaks.
Öötantsupeole tulles ei pea tantsupartnerit kaasas olema, kuna rõõmsaid ja innukaid tantsuhuvilisi on täis terve Vabaduse puiestee.

Erametsakeskus viibloodushuvilise rännakule

Erametsakeskus viib sellel kevadel ja suvel loodushuvilised kuues suurema metsatuleohuga maakonnas õppereisile, mille käigus tutvutakse põlendikega ning jagatakse osalejatele teadmisi ja oskusi metsatulekahjude ärahoidmiseks.

Huvilised viiakse loodusesse, kus neile tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjuseid ning antakse juhiseid põlengute ennetamiseks. Räägitakse ka metsapõlengute tagajärgedest, metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.

Loodushuviliste õppereisid on osa Euroopa Liidu LIFE+ programmi toel läbiviidavast metsatulekahjude ennetamise projektist, mille eestvedaja on Erametsakeskus koostöös Päästeametiga.

Mais toimuvad õppereisid Läänemaal ja Harjumaal, juunis Pärnumaal ning augustis Põlvamaal, Ida-Virumaal ning Lääne-Virumaal.

PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Esmaspäeval, 2.mail algab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, dokumente esitama oodatakse ligi 16 000 maakasutajat.

Pindala- ja keskkonnatoetused moodustavad kokku suurima summa, mis PRIA vahendusel põllumajandustootmise edendamiseks, maade hooldamiseks ja keskkonna säästmiseks aastas välja makstakse. Ka toetuse saajad moodustavad PRIA suurima sihtgrupi. Tänavuste taotluste rahuldamiseks on eelarves ligi 159 miljonit eurot.

Tänavu saab taotleda järgmisi toetusi:
– Otsetoetused: ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus, heinaseemne täiendav otsetoetus;
– Maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 toetused: ebasoodsamate piirkondade toetus, toetus Natura 2000 alal asuvatele põllumaadele ja erametsamaale, loomade karjatamise toetus. MAKi põllumajanduslikul keskkonnatoetusel on viis alaliiki: keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, toetused Eestile omaste ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning kohalikku sorti taime ehk ‘Sangaste’ talirukki kasvatamise toetus.

 Enamiku MAKi toetuste puhul tuleb taotlejal võtta 5-aastane kohustus meetme nõudeid täita, sest keskkonnale on neil majandamisviisidel mõju just pikemaajalise rakendamise korral.
MAKi toetuste kohustuse-perioodi saab alustada ka tänavu, välja arvatud keskkonnasõbraliku majandamise toetusega seoses. Sellega saavad tänavu liituda vaid need, kel lõppes 2006. a alustatud MAK 2004-2006 mahepõllumajandusliku tootmise kohustus ja kellele tehti 2011. a toetuse määramise otsus.

Pindala- ja keskkonnatoetuste raha pärineb nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi eelarvest. PRIA ülesanne on toetuste administreerimine, registrite pidamine ning kontroll selle üle, et toetusesaajad toetuste saamisega seotud nõudeid ja kohustusi täidaksid. Toetusi makstakse selleks, et hüvitada maakasutajatele maa hooldamisel tekkivaid kulutusi või keskkonnatoetuste saajatele võrreldes tavatootmisega saamata jäävat tulu. Toetuste abil hoitakse Eestis korras üle 850 000 hektari põllumajandusmaad.

Europe Direct Jõgeva Infokeskus avas Peipsi pealinnas “akna “ Euroopa Liitu

Hetk avamiselt

Eile  avati Mustvee Vene Gümnaasiumi alumise korruse  jalutusaalis Europe Direct Jõgeva Infokeskuse kujundatud ja teabematerjalidega sisustatud euroinfonurk.

Europe Direct Jõgeva Infokeskuse töötaja Astrid Pauluse sõnul tundsid Mustvee Vene Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad juba pikemat aega   euroinfonurga avamise vastu huvi. “Sisustasime infonurga trükistega, mis võimaldavad saada mitmekülgset ja põhjalikku teavet Euroopa Liidust, selle erinevatest organisatsioonidest ja pakutavatest võimalustest.  Hea oli vaadata, et mitmed noored hakkasid teemakohast kirjandust kiiresti lehitsema.

“Euroinfonurk avardab õpilaste silmaringi  Nii  kujuneb tulevikuks tugevam pagas  edukaks toimetulekuks Eestis. Ühtlasi  avanevad ka paremad võimalused õppima või töötama asumiseks välisriikidesse,” ütles gümnaasiumi  direktor Jaan Rahuküla. “Meie  euroinfopunkti on oodatud lisaks õpilastele ja õpetajatele külastama ka teised Mustvee ja selle ümbruse elanikud. Europe Direct Jõgeva töötajad Astrid Paulus ja Vahur Kukk teevad tõsist ja misoonitundelist tööd selleks, et euroteave jõuaks paljudesse  Jõgevamaa paikadesse ja ka meie maakonnas elava vene kogukonnani, “lisas Paulus.            

 Euroteabe olulisust  mitmekülgse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamisel ning huvitava ja  tasuva töökoha saamisel toonitas ka avamisel osalenud Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Mustvees plaanitsetakse koostöös Mereakadeemiaga avada merendusklass. Usutasti õpivad s mõnedki siinsed noored meremeheesteks kellel igapäevatöös igati vajalik tunda Euroopa Liiduga seonduvat, “ ütles Mustvee linnapea Urmas Laur.

 Vahur Kukk viis gümnaasiumi vanuseastmes õpilastele läbi ka Euroopa Liidu teemalise ühiskonnaõpetuse tunni ja mälumängu.  Paremad vastajad said kingituseks Europe Direct logoga meeneid:pastakaid , märkmike  ja helkureid  “Kui helkureid kantakse saavad lapsed Europe Direct Infokeskusest kaasa ka turvatunde

 Mitmel pillil  musitseerimist valdav Vahur Kukk esitas suupillil muusikapala, mida palus õpilastel ära arvata. Kõik teadsid  et kõlas Ludvig van Beethoweni Ood rõõmule, mis tuntud ka Euroopa hümnina. Mõnedki noored hakkasid aga   Mõnigi noormees ja neiu hakkasid aga Kukke pillimängu saatel ka kaasa laulma.  “Muusikaline etteaste läks igati korda,” arvas Astrid Paulus, kes ka Torma kammerkoori laulja.

   Europe Direct Jõgeva Infokeskus Mustvee  euroinfonurka sageli külastama ja  siia uut teabematerjali tooma ja Peipsi pealinnas Euroopa Liidu teemalisi sündmusi korraldama.

     Jaan Lukas

Volbriprogramm „Oo buršihiilgus endine, kus on su kuldsed päevad?“ Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis

30. aprillil ootab Tartu Ülikooli ajaloo muuseum praeguseid tudengeid, vilistlasi ja linnarahvast Toomemäele saama osa mineviku ja kaasaja bur¨ide elust ja kommetest. Muuseumi volbriprogramm „Oo bur¨ihiilgus endine, kus on su kuldsed päevad?“ algab kell 15 toomkiriku varemetes ning kestab kuni kella 21-ni.

TÜ ajaloo muuseum on sel päeval tasuta avatud kell 11-22, Tartu toomkiriku tornid on avatud 11.00-22.00 (pilet 1,60/1,00) ning Tartu tähetorn on avatud 10.00-22.00 (pilet 2,60/1,60).

Loe lähemalt

Pühapäeval joostakse 82. korda ümber Viljandi järve

Laupäeval, 30. aprillil väljastatakse võistlusnumbreid kella 12—18 Viljandi spordihoone fuajees. Pühapäeval, 1. mail töötab registratuur kella 9—11 järve ääres stardiväljaku kõrval asuvas telgis. Sealsamas väljastatakse ka võistlusnumbreid. Jooksule ümber Viljandi järve on kirja pannud ligi 2500 inimest. Lastejooks algub kell 11. Registreerimine algab kella 10.30 staadionil. Jooksumaa pikkus on 300 meetrit.

Suurjooksu kavva kuulub juba seitsmendat korda ka energiakõnd.

Seoses 1. mail toimuva 82. suurjooksuga ümber Viljandi järve ja 7. energiakõnniga on Viljandi linnas liiklemiseks suletud Järve., Aasa ja Roo tänav ning Ranna puistee kella 8–15.

Liiklemiseks on suletud Tartu tänav Mäe tänavast kuni Kösti riskmikuni kella 12.15– 14. Samuti on keelatud peatumine Tartu tänaval Mäe tänavast Kösti ristmikuni ja ringteel Orika silla piirkonnas.

Korraldajad paluvad jälgida liiklusmärke. Parkimise kohta on paigaldatud suunavad viidad. Viljandlastel palume aga auto koju jätta.

Lähemalt:
Suurjooksu korraldaja Igor Tavaste, tel 516 6968

 

Linnavalitsus ootab kandidaate Võru linna teenetemärgile

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid Võru linna teenetemärgi omistamise osas 2011. aastal. Ettepanekuid linna teenetemärgi omistamiseks võivad esitada kõik isikud.

Taotlused palume esitada kirjalikult Võru Linnavalitsusele Jüri tn 11, 65620 Võru või e-posti aadressil vlv@voru.ee hiljemalt 15. maiks 2011. Ettepanek peab sisaldama teenetemärgi nominendi isikuandmeid, tegevusala ja teenete või muude põhjuste loetelu.

Võru linna põhimääruse kohaselt omistatakse Võru linna teenetemärk füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena.

Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud teenetemärgi omistamise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta linnavolikogule. Teenetemärgi omistamise otsustab linnavolikogu.

Võru linna teenetemärke hakati välja andma alates 1994. aastast. Teenetemärgi omanike nimekirja leiate Võru linna kodulehelt www.voru.ee / Üldinfo.

 

Täna algab Tartus Eesti III foorumteatrite festival “KOOSTEE”

28.-30. aprillil korraldavad Lille Maja, VAT Teater ja Lastekaitse Liit Tartus Eesti III foorumteatrite festivali “KOOSTEE”. Festival on mõeldud inimestele, kes kasutavad või tahavad kasutada foorumteatrit töös noortega ning soovivad oma teadmisi-oskusi selles vallas täiendada ja toetada meetodi arengut Eestis.

Foorumteatrite festivalil saab tutvuda foorumteatri põhimõtete ja rakendusvõimalustega, lihvida ja täiustada etenduse läbiviimise oskusi ning mõelda foorumteatri tuleviku üle Eestis. Festival koosneb kolmest osast: foorumetendustest, etenduse juhtide ehk jokkerite mõttekojast ning õpitubadest.

Loe edasi

Näitus “Koopia” Raplas

Homme, 29. aprillil 2011 kell 18.00 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses õpilaste töödest koosnev näitus “Koopia”.

Näitusel on väljas õppetöö käigus valminud maalid kuulsate kunstnike töödest.
Kui kõige nooremad õpilased laste kunstikursuselt joonistasid kiire visandliku joonistuse mõne meeldiva maali alusel, siis noorte kunstikursuse õpilased nägid juba rohkem vaeva ning püüdsid tabada kopeeritava kunstniku mõttelaadi. Täiskasvanute kursusel lisandus veel tausta sügavam uurimine kopeeritava kunstniku kohta, mis muutis nende tööd ka küpsemaks.

Loe edasi

 

Viljandimaal hoidsid endid suitsust priina 33 klassi

Pool aastat kestnud üle-eestilisel võistlusel “Suitsuprii klass 2010-2011” osales seekord õpilasi Viljandi maakonna 16 koolist.

11. aprillil lõppenud võistlust alustas mullu oktoobris Viljandimaal 42 klassi 551 õpilasega, lõpuni pidasid neist vastu 33 klassi ja 377 õpilast ehk 68,4 protsenti noortest. Viljandi maavalitsuse tervisetoa teatel õpib enamik edukalt osalenuid 4.-6. klassis. Vanim üritaja oli seekord 10. klass, kes kahjuks katkestas.

Võistlusel osalesid tänavu A. Kitzbergi nim. Gümnaasium, Abja Gümnaasium, C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium, Halliste Põhikool, Holstre Kool, Kalmetu Põhikool, Kirivere Põhikool, Kolga-Jaani Põhikool, Kärstna Kool, Leie Põhikool, Mõisaküla Kool, Raudna Põhikool, Saarepeedi Kool,
Suure-Jaani Gümnaasium, Tääksi Põhikool ja Viljandi Paalalinna Gümnaasium.

Suitsuprii klassi võistlusest võisid osa võtta üldhariduskoolide 4.-12. klassi õpilased. Konkursi peamisteks eesmärkideks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.
Loe edasi: Viljandimaal hoidsid endid suitsust priina 33 klassi

Mustvee Peipsi pealinnaks

Juba ammustest aegadest on kõnepruugis Mustveed nimetatud Peipsi pealinnaks. Tõsi, on tehtud mitmeid algatusi, kuid tegudeni pole jõutud.

Mustvee linn on üldplaneeringu näol kujundanud oma tulevikuvisiooni Peipsi-äärse piirkonna keskusena ja sadamalinnana. Linna arengu-eesmärke toetab ka Jõgevamaa teemaplaneering. On mõistlik antud ajahetk jäädvustada ja Mustvee arengule ka emotsionaalne tõuge anda.

Loe edasi siit

Tartus kaalutakse liikluskorralduse muutust

Teisipäeval, 26. aprillil toimunud linna liiklusnõukogu koosolekul otsustati linnavalitsusele teha ettepanek muuta käesoleval suvel Laia tänava liiklus püsivalt kahesuunaliseks.

Liiklusnõukogu koosolekul kuulati ülevaadet erinevatest Laia, Kroonuaia tänava ümbruses ja sildadel tehtud liiklustiheduse-, müra- ja vibratsiooniuuringutest ja arutati läbi saadud kogemused ajast, mil Lai tänav oli ajutiselt kahesuunaline ning jõuti ühiselt otsuseni, et piirkonna liikluskoormuse hajutamise ning sujuvuse eesmärgil on vajadus muuta Laia tänava liikluskorraldus kahesuunaliseks. Vastav ettepanek tehakse linnavalitsusele, eesmärgiga viia liikluskorralduse muudatus sisse juba eeloleval suvel.

Loe lisaks

 

Sännas korraldatakse permakultuuri õpitoad

7. ja 8. mail algusega kell 10.00 toimuvad Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpitoad: kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.

Eelmisel aastal alustasime Sänna Kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkame alustatut ja soovime arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsume osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.

Nõnda alustame sel aastal esimese õpitoaga 7. mail. Kui Sul on kodus olemas vana kasutut klaasi, võta kaasa! Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Ieva Dubanevica. Projekti toetab AES Noortefond. Loe edasi: Sännas korraldatakse permakultuuri õpitoad

Taskus näeb “Imelisi linde”

Täna kell 18 avatakse Tasku keskuses Eesti Ornitoloogiaühingu 90. juubelile pühendatud fotonäitus “Imelised linnud”.
Näitusel esitletakse valikut tuntud loodusfotograafi Remo Savisaare pildikogust. Ühtekokku saab näha 20 suuremõõdulist linnuportreed, mille hulgas on nii harilike ja tavainimesele tuntud lindude kui ka haruldasemate suleliste fotosid.

Avamisel astuvad üles piltide autor Remo Savisaar ja Ornitoloogiühingu direktor Andres Kalamees, kes räägivad fotode saamisloost ning tutvustavad nendel kujutatud linde.

Näitus jääb Tasku II korrusel avatuks 24. maini.

Loe lisa siit

 

Soomaa maaomanikke kutsutakse nõupäevale

Keskkonnaamet kutsub Soomaa rahvuspargi maaomanikke 3. mail nõupäevale rahvuspargi keskusesse Tõramaal. Nõupäeval tutvustatakse maaomanikele kaitseala loodusväärtusi ja selgitatakse looduskaitse eesmärke. Lisaks räägitakse niitude majandamise korraldamisest. Nõupäeval osalemine on tasuta. Info ja osalemisest teavitamine telefonil 53083344 või e-kirja teel reet.vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet