Eesti rohemajanduse edendajad 2012 on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti 2012. aasta rohemajanduse edendajad on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Foto: SEI
Täna anti auhinnad rohemajanduse edendamise eest eraettevõtete kategoorias AS-ile ABB, väikeettevõtete kategoorias Pajumäe talule ja riigi osalusega ettevõtete kategoorias Riigimetsa Majandamise Keskusele. Tegemist on uue auhinnaga, mis tunnustab neid ettevõtteid, kes rakendavad oma tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Auhinna eesmärk on teadvustada rohemajanduse tähtsust nii ettevõtjate seas kui ka Eesti ühiskonnas laiemalt.

„Tunnustame aktsiaselts ABB-d, kuna ettevõtte tootmistegevus toetab taastuvenergia kasutamist ning oma ärijuhtimises ja ka tootmistegevuses rakendatakse keskkonnajuhtimis-süsteemi,“ ütles SEI Tallinna juhataja Tea Nõmmann. „Pajumäe talu Viljandimaal viljeleb keskkonna¬hoidlikku mahepiimandust ja ettevõtte üha laienev tootevalik on tarbijate seas hinnatud. Riigiettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus on loonud võimalused riigimetsa avalikuks kasutamiseks ning ettevõttes rakendatakse säästva metsanduse standardeid ja keskkonna¬juhtimissüsteemi,“ lisas Nõmmann.

„Eesti Konkurentsivõime kava 2020 üheks prioriteediks on „Keskkonnahoidlik majandus ja energeetika“. Rohemajanduse edendaja auhinnaga hindame ettevõtteid ja organisatsioone, kes on sellel suunal juba pikkade aastate jooksul edukalt toimetanud ning andnud oma olulise panuse. Rohemajanduse edendaja auhinna traditsiooni on kindlasti vaja, vähemalt aastani 2020. Kas see auhind peaks jääma eraldiseisvaks näitab aeg, kuid ambitsioon on saada osaks Ettevõtluse Auhinna ja Konkurentsivõime edetabeli protsessist, kas eraldi Rohemajanduse edendaja alakategooriana või läbiva kriteeriumina olemasolevates kategooriates, sest rohemajanduse edendamine on erinevaid majandussektoreid läbiv teema ning eesmärk,“ selgitas Nõmmann. Loe edasi: Eesti rohemajanduse edendajad 2012 on ABB, Pajumäe talu ja Riigimetsa Majandamise Keskus

Jänedal toimub erametsanduse aastakonverents

Reedel, 14. septembril toimub Jänedal Maamajanduse Infokeskuses erametsanduse aastakonverents „Puit energiaks!“, kus analüüsitakse puiduenergia kasutamise tulevikku.

Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.

Konverentsi korraldavad Erametsakeskus ja Eesti Erametsaliit koostöös Maamajanduse Infokeskusega ning läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

12. ja 13. septembril toimusid Jänedal ka kahe rahvusvahelise metsanduse töögrupi seminarid.

INTERREG IVA projekt „Wood Energy & Cleantech“ (täpsem info: www.eramets.ee/woodenergy) on Läänemere regiooni koostööd edendav (INTERREG IVA) projekt, mille eesmärk on edendada puidu ja puiduenergia kasutamist ning anda sisendeid ja planeerida reaalseid investeeringuid energiasektori valdkonnas.

WETNet töögrupp (Wood Energy Training Network) (www.eramets.ee/wetnet-woodenergy-training-network) on Leonardo uuendussiirdeprojekt. Rahvusvahelise töögrupi ülesanne on tuleva aasta septembriks töötada välja ühtne üleeuroopaline puiduenergia koolitusprogramm.

Lisainfo: Indrek Jakobson, Erametsakeskuse projektijuht, mob 52 44 844, e-post indrek.jakobson@eramets.ee

Jäätmeplokk hakkab pealinlaste prügi kasutama elektri ja soojuse tootmiseks

Järgmisel aastal valmiv Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk tegi parima pakkumise ja tunnistati võitjaks Tallinna Keskkonnaameti korraldatud hankel Põhja-Tallinna, Haabersti, Kesklinna ja Kristiine elanike olmejäätmete käitleja leidmiseks. Jäätmeplokk hakkab pealinlaste prügi kasutama elektri ja soojuse tootmiseks ning pakub senisest kolmandiku võrra odavamat jäätmekäitluse teenust.

„Ühelt poolt tagab konkursi võit Iru jäätmeenergiaplokile kütuse, kuid teisalt võidavad Tallinna elanikud tänu soodsamale jäätmekäitlusteenusele ja stabiilsele soojuse hinnale. Iru jäätmeploki valmimisel väheneb oluliselt ladestatava prügi kogus,“ sõnas Raine Pajo, Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas hanke tulemusi kommenteerides.

Tallinna linn korraldas esimest korda konkursi olmeprügi käitleja leidmiseks, lahutades jäätmete käitlemise ja prügiveo teenused. „Tavalisel jäätmeveokonkursil, kus vedaja valib ise jäätmete käitluskoha, osalevad ainult suured jäätmekäitlusettevõtted, kes osutavad nii veo- kui käitlemise teenust ning määravad hinnad vastavalt oma võimalustele. Tallinna keskkonnaameti uus mudel võimaldas aga pakkuda olmeprügi käitlemise teenust ka Eesti Energial ning see osutus oluliselt soodsamaks kui konkurentide omad,“ selgitas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.

Heinam rõhutas, et prügi sorteerimise kohustus pealinnas ei kao. „Kindlasti ei konkureeri Iru jäätmeenergiaplokk jäätmete koduse sorteerimise ja liigiti kogumisega. Eraldi kogutud pakendid, paber ja biolagunevad jäätmed suunatakse endiselt taaskasutusse, ladestuspaigad aga saavad kasutada jäätmeploki tuhka prügilate sulgemiseks,“ selgitas ta.

Järgmisena peab Tallinna keskkonnaamet leidma pealinlaste prügile ka jäätmevedaja, kes kogub jäätmed kokku ning annab need taaskasutamiseks üle Eesti Energiale. Kuivõrd käitluskoht on ette antud, on kõik veoettevõtted võrdses seisus ning oma pakkumise saavad teha ka väiksemad jäätmeveoettevõtted.

Sama mudelit on rakendamas ka Harjumaa Omavalitsuste Liit, mis on teatanud, et järgmised hanked peaksid olema kaheosalised, andmaks võimaluse ka sellistele vedajatele, kes ei oma käitluskohta, ning sellistele taaskasutusettevõtetele, kellel puudub prügi vedamise võimalus.

Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk valmib 2013. aastal. Tänu jäätmeplokile säästab Iru elektrijaam aastas ligi 70 miljonit kuupmeetrit maagaasi ning hakkab pakkuma ka senisest odavamat ja stabiilsemat soojuse hinda. Uus jäätmeplokk on ka äärmiselt efektiivne ning on võimeline ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast muundada elektriks ja soojuseks.

Allikas: Eesti Energia

Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Tartu Eesti Seitung
Täna 130 aastat tagasi kirjutati Peterburis ilmunud ajakirjas ”Elektritšestvo”, et Wiegandi tehas Tallinnas kavatseb gaasivalgustuse asendada elektrivalgustusega. Tegu oli Eestis elektri kasutamise esmamainimisega kirjasõnas.

1882. aastal ilmunud ”Elektritšestvo” andmetel plaaniti elektrivalgustust lisaks tehasele rakendada ka raudteetehastes, mõnel raudteeülesõidukohal ja Kadrioru kuursaalis. Samal aastal märgiti Tartu Eesti Seitungis, et elektrivalgus plaanitakse kasutusele võtta ka Kreenholmi vabrikus. Seitungis kirjutati järgnevat: ”Meie Kreenholmi vabrikut saab seniaegse gaasi tulede asemel varsti elektri valgus valgustama, mis gaasi tulest neli korda odavam ja sada korda valgem.”

Eesti Energeetikaveteranide ühenduse juhatuse esimehe Roomet Hausmanni sõnul on tähtpäev Eesti jaoks mitmes mõttes tähelepanuväärne. “Elektroenergeetika areng juba 130a taguses Eestis oli muljetavaldavalt kiire – Edisoni esimene töökindel elektrihõõglamp valmis 1879 aastal ning juba kolm aastat hiljem räägiti selle rakendamise plaanist Eestis. Paljud hilisemad leiutised on meie maile jõudnud märksa suurema viitega,” kommenteeris sündmust Hausmann.

”Selliseid eesrindlikke tähiseid võib leida veelgi varasemast ajast näiteks 1858 aastal Kreenholmi Manufaktuuri ketrusmasinate käivitamiseks paigaldati kaks 360 HJ 10 m läbimõõduga 100 tonnist metallist vesiratast, mis jäidki tehnikaajaloo võimsamateks maailmas. 1868.a. asendatakse vesirattad 1300 HJ hüdroturbiiniga, mis jäi maailma võimsamaks järgnevaks 27 aastaks kuni anti käiku Niagara hüdroelektrijaam. Tänu kiirele arengule, eriti peale taasiseseisvumist olemegi täna jõudnud sinnamaale, et kasutame kõige kaasaegsemaid ja esmakasutusel olevaid seadmeid ning saame oskusteavet, eriti põlevkivi energeetikas, ka mujal maailmas uhkusega tutvustada,” lisas Hausmann. Loe edasi: Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Võrumaal korraldatakse energiamajanduse visiooniseminar

9. märtsil algusega 10.00 toimub Võru Kultuurimajas Kannel Võrumaa energiamajanduse strateegia 2012-2022 visiooniseminar, kus antakse ülevaade Võrumaa energimajanduse hetkeseisust – kui palju ja millist energiat toodame ning tarbime piirkonnas ja milliste kohalike ressurssidega võime energia tootmisel tulevikus arvestada.

Samuti räägitakse seminaril energiamajanduse tulevikusuundadest ja meie võimalustest neid Võrumaa hüvanguks rakendada. Visiooniseminari olulisemas osas vastame üheskoos küsimusele: „Milline võiks olla Võrumaa energiamajandus aastal 2022?“

Täpsem info: Anti Allas, Võru maavalitsus, e-post allas.anti@gmail.com, tel 53 400 409.

Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Eesti Energia tutvustas täna elektrituru avanemiseks tehtavaid ettevalmistusi. Uued avatud turu elektripaketid toob Eesti Energia klientideni tänavu sügisel. Elektriklientidele on oluline teada ka seda, et avatud elektriturg puudutab üksnes elektrienergia osa ehk kolmandikku arvest.

Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektriarve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud maksud, 7 eurot elektrienergia ning 11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suhtes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsihinda või leppida elektrimüüjaga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.

„Usume, et Eestis on elektrikliendid müüja valmimisel aktiivsemad, kui näiteks Põhjamaades, kus üle 2/3 elektritarbijatest ostavad elektrienergiat läbi üldteenuse,“ lootis Rink. Elektriturul ostab elektritarbija üldteenust automaatselt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üldteenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võrguettevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info kohaselt möödunud kuu kaalutud keskmisel börsihinnal. Loe edasi: Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Järgmisel nädalavahetusel saab õppida pendeldama

Pendlikoolitus. Foto: energoman.ee
Tuntud pendlimees Kalju Paldis korraldab järgmisel nädalavahetusel pendli algõppe kursuse, kus iga huviline saab õppida pendliga töötama.

Kalju Paldise kohaselt on pendel omalaadne mõõteriist, mille abil võib otsida vastuseid oma küsimustele infoväljadest, pendli abil saab ravida oma tervist, samuti purustada vanu mõtteid ja luua enesekindlust oma tegemistele. Inimene oma teadvusega on kasutanud pendlit juba sajandeid. Seda on teinud ka eestlased, kellel on alati olnud huvi, kuidas oma teadmistevälja suurendada.

Kursusel osalejad saavad aimu, milles seisneb edukas pendlitöö? Nutika inimese käes võib see olla nii tööriist kui abivahend, mille abil võib muuta enda maailma terviklikumaks ja luua sideme teadmiste ning oma Kõrgema Mina vahel. Loe edasi: Järgmisel nädalavahetusel saab õppida pendeldama

Haapsalus kuuleb täna põnevat loengut aurafotograafiast

Täna saab Haapsalus osaleda loengul “Aurafotograafia – põnevaid jäädvustusi energiatest”, mis on mõeldud kõigile avatud meelega inimestele: neile, kel soov vaadata igapäevastest teadmistest ja mõistmistest sügavamale energiate maailma, mis on täis värvilisi üllatusi ja eneseavastamist.

Ei ole kellelegi uudis, et mõtted, tunded ja kogu ümbritsev keskkond meile tugevat mõju avaldavad. Kas oleme aga näinud, kui hämmastaval viisil see energeetilisel tasandil toimub? Milline näeb välja nurkasurutud ja ohtu tunnetava inimese aura või milliseid värve ja mustreid kannab enda energiaväljas äsjaarmunu? Need ja paljud teised märkimisväärsed jäädvustused aurafotograafi igapäevatööst pakuvad meeldejääva kinnituse, et meis kõigis on peidus kordumatu ning väärtuslik olemus, mis ootab kannatlikult avastamist.

Mõneti üllatav, kuid samal ajal ka kinnitust andev on loeng energiaravi erivormidega töötavatele inimestele, sest vaatluse alla võetav ühe inimese näidisraviseansikuur annab ilmekalt aurafotode kaudu vastuse küsimusele, mis siis ikkagi tegelikult meie energiasüsteemis reiki-, kristalliteraapia, meditatsiooni jt samalaadsete teraapiate ajal toimub?

Loe edasi: Haapsalus kuuleb täna põnevat loengut aurafotograafiast

Nädala pärast peetakse Maaema kevadmess

Järgmisel nädalavahetusel, 21.-22. mail peetakse Tallinna kesklinnas Skoone bastioni staadionil (Suur Rannavärav 1) Maaema kevadmess.

Messil müüakse tervise- ja loodustooteid ning kõikvõimalikku põnevat omamaist ja ehedat talukaupa. Päeva ilmestab meelelahutusprogramm, mille raames esinevad rahvatantsijad ja muusikud, jõudu demonstreerivad “Rammumehed”.

Lisaks toimub konverents “Energia meis endis ja meie ümber”, kus esinevad Anto Raukas, Aleksei Turovski jt Maaema messi külastajate lemmikesinejad. Maaema mess on avatud 21. mail kell 11.00 – 18.00 ja 22.mail kell 11.00 -15.00, sissepääs tasuta.

Maaema mess ühendab tänapäeva teadmised mineviku ja tuleviku vahel. Maaema messiks nimetatakse igal aastal toimuvat eluterve keskkonna ja teadmiste messi.

Maaema messi eesmärgiks on lähendada inimest loodusele, tugevdada rahva tervist ja elujõudu, arendada teadmisi ja tegutsemisvõimalusi eluterve keskkonna suunas.

Vaata lähemalt: www.maaema.ee

Tartus tuleb hoonete energiatõhususe alane seminar

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1, Tartu) korraldatakse 19. aprillil seminar “Hoonete energiatõhususe arendamise kogemused Šveitsis. Eesti hetkeseis ja väljavaated”, mis on kõigile osalejatele tasuta. Seminar viiakse läbi Euroopa Liidu Eesti-Läti Programmi projekti “Jätkusuutlike ja madala energiatarbega hoonete ja rajatiste kasutamise arendamine Lätis ja Eestis” raames. Loe edasi: Tartus tuleb hoonete energiatõhususe alane seminar

Käina ujula igatseb päikesekütet

Käina ujula kütmiseks tahetakse hakata kasutama ka päikeseenergiat, vahendab Hiiu Nädal.

Käina vallavanema Ilmi Aksli sõnul loodetakse päikesepaneelide paigaldamiseks saada Leader-projektist ligikaudu 200 000 krooni.

Ainult päikeseenergiast ujula kütmiseks ei piisa, kuid arvestuste järgi annaks päikesepaneelide kasutus umbes kolmandiku vajaminevast energiast.

Pealekauba oleks ka Hiiumaal uudse ettevõtmisega.