VALMIS VIA BALTICA PÄRNU-UULU TEELÕIK

Tunnel Pärnu–Uulu 2+2 teelõigul Raeküla linnaosas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Päevatoimetaja

Kolmapäeval, 17. juulil avati liikluseks Tallinna‒Pärnu‒Ikla maantee kilomeetrite 133,4–143 Pärnu–Uulu 2+2 teelõik. Teelõigul suurendati liiklusohutust, parandati sõidumugavust ja maantee läbilaskvust. Liiklusuuringu põhjal on sellel lõigul oodata üle 15 000 sõiduki ööpäevas ja raskeliikluse osakaal ületab 20 protsenti.

Loe edasi: VALMIS VIA BALTICA PÄRNU-UULU TEELÕIK

UUENDATUD KOIDULA PARKI AVATI KÕUEKÕMINAS JA VIHMAMÄRJAS

Fotogalerii

Uuendatud Koidula pargi avamise päeval. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Urmas Saard, reporter

Uuenenud Lydia Koidula pargi avamine algas Eesti ja Pärnu lippudega kaunistatud Koidulauliku monumendi juures pasunakoori Õnn Tuli Õuele helides, jätkus linnapea Romek Kosenkraniuse ja abilinnapea Irina Talviste sõnavõttudega ning Ann Eichhorsti, Pärnu Linnakodaniku Maja perenaise ja linna giidi ajaloominutitega.

Loe edasi: UUENDATUD KOIDULA PARKI AVATI KÕUEKÕMINAS JA VIHMAMÄRJAS

UUENDATUD KOIDULA PARGI AVAMINE TOIMUB ESMASPÄEVA KESKPÄEVAL

Pärnu südalinnas uuenduskuuri läbinud Lydia Koidula park. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Päevatoimetaja

17. juunil kell 12 avatakse Pärnu kesklinnas uuenduskuuri läbinud Lydia Koidula park, kus hakkavad toimuma suvekontserdid ja erinevad üritused.

Loe edasi: UUENDATUD KOIDULA PARGI AVAMINE TOIMUB ESMASPÄEVA KESKPÄEVAL

LAUPÄEVAL AVATAKSE ALUTAGUSE VALLAS ESTONIA ELAMUSPARK

Estonia kaevanduse aheraine mäel asuv elamuspark. Foto: MTÜ Estonia Elamuspark

Laupäeval, 25. mail, algusega 12.00 kutsutakse osalema MTÜ Estonia Elamuspark poolt korraldatavale perepäevale, mis toimub ca. 120 meetri kõrgusel merepinnast Estonia kaevanduse aheraine mäel, Alutaguse vallas Ida-Virumaal.

Loe edasi: LAUPÄEVAL AVATAKSE ALUTAGUSE VALLAS ESTONIA ELAMUSPARK

VÕRUS AVATI KESKRAAMATUKOGU UUENDATUD HOONE

Võrumaa Keskraamatukogu rekonstrueeritud hoone avamine. Foto: Marianne Mett

Täna pärastlõunal avati piduliku lindilõikamise ja tänukõnede saatel rekonstrueeritud Võrumaa Keskraamatukogu hoone. Enam kui aasta kestnud ehitustööde käigus on nägusa ilme omandanud nii hoone fassaad kui ka siseruumid. Linnarahvale avab raamatukogu uksed 1. veebruaril.

Loe edasi: VÕRUS AVATI KESKRAAMATUKOGU UUENDATUD HOONE

KIVIAJA KÜLA KALLASRAJA PIDULIK AVAMINE JÄÄB KEVADESSE

Fotogalerii

Kiviaja kallasrada piduliku avamise ootel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Urmas Saard, reporter. Foto: Helen Parmen

See oli juuni keskpaigas kümme aastat tagasi, kui Pärnumaal Reiu jõe suudmekohal avati ajaloohuviliste osavõtul tule ja loitsudega Paikuse kiviaja õpperada. Nüüd võib Reiu silda ületades ja Pärnu jõe poole kiigates silmanurgast märgata midagi väga huviäratavat.

Loe edasi: KIVIAJA KÜLA KALLASRAJA PIDULIK AVAMINE JÄÄB KEVADESSE

TÄNA TÄHISTATI VÕRU LASTEAIA PÄKAPIKK A-TIIVA RENOVEERIMISE LÕPETAMIST

Renoveeritud Võru Lasteaia Päkapikk A-tiiva avamine lindi lõikamisega.
Foto: Aigar Nagel

Võru lasteaia siseruumide renoveerimist toetati USA kaitseministeeriumi ning USA Euroopa väejuhatuse humanitaarabi programmi vahenditest kokku enam kui poole miljoni dollari ulatuses. Projekti haldas USA saatkond, järelevalvet teostas USA Armee Insenerikorpus ja töid teostas Mapri Ehitus OÜ.

Loe edasi: TÄNA TÄHISTATI VÕRU LASTEAIA PÄKAPIKK A-TIIVA RENOVEERIMISE LÕPETAMIST

TORI SILLA PIDULIK AVAMINE TOIMUB HEINAKUU VIIMASEL PÄEVAL

Fotogalerii

Uus Tori sild tosinkond päeva enne pidulikku avamist, vaade Tori põrgu suunalt.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Uus Tori sild on olnud küll nii jalakäijate kui sõidukite kasutuses juba möödunud aasta 28. novembrist, kuid päris valmimist ja pidulikku avamist pidi veel kaheksa kuud ootama.

Loe edasi: TORI SILLA PIDULIK AVAMINE TOIMUB HEINAKUU VIIMASEL PÄEVAL

VILJANDIMAA VABADUSSÕJA MÄLESTUSSAMBA TAASAVAMINE, PÄRGADE ASETAMINE, TULEDE TSEREMOONIA

Fotogalerii

Taastatud Viljandi Vabadussamba avavad Eesti Vabariigi President Alar Karis (keskel), kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ja Viljandi linnapea Madis Timpson.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

23. juuni hommikul toimus Viljandi Vabaduse platsil Viljandimaa Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine, pärgade asetamine, tulede tseremoonia.

Loe edasi: VILJANDIMAA VABADUSSÕJA MÄLESTUSSAMBA TAASAVAMINE, PÄRGADE ASETAMINE, TULEDE TSEREMOONIA

PAIKUSE LIPUVÄLJAKU AVAMISEL KÕNELDI SÜMBOLIST JA VABADUSEST

Fotogalerii

Lippude rivistus Paikuse lipuväljaku avamisel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärnu linnavalitsuse liige ja Paikuse osavallakeskuse juht Marika Valter ning Paikuse osavallakogu esimees Eero Rändla heiskasid täna Paikuse uut lipuväljakut avades mastilipu, millega ühtlasi tähistati mõne päeva pärast saabuvat Eesti Vabariigi 105. aastapäeva. Sündmusel viibis peaminister Kaja Kallas, kes lausus, et lipp on kõige püham sümbol, mis ühel rahval või riigil üldse on.

Loe edasi: PAIKUSE LIPUVÄLJAKU AVAMISEL KÕNELDI SÜMBOLIST JA VABADUSEST

SINDI GÜMNAASIUMI EES AVATI LIPUVÄLJAK

Eesti, Tori valla ja Sindi gümnaasiumi lipud. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sindi gümnaasiumi sümbolpuu punase vahtra ja Julius Friedrich Seljamaa monumendiga samal platsil avati täna kolme tosina meetri pikkuse lipumastiga lipuväljak, kus heisati Eesti, Tori valla ja Sindi gümnaasiumi lipud.

Loe edasi: SINDI GÜMNAASIUMI EES AVATI LIPUVÄLJAK

PÄRNUS RAVI TÄNAVAL AVATI DEMENTSUSSÜNDROOMIGA INIMESTELE SUVEAED

Feliks Kark ja Elmar Trink SA Pärnu Haigla õendus- ja hoolduskeskuse dementsussündroomiga inimeste õueala avamisel väikest kontserti andmas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna avati kauni väikese kontserdiga SA Pärnu Haigla õendus- ja hoolduskeskuse dementsussündroomiga inimestele ilusa kujundusega suveaed, mille loomise eesmärgiks on hoolekande teenusel viibivate inimeste turvalisus.

Loe edasi: PÄRNUS RAVI TÄNAVAL AVATI DEMENTSUSSÜNDROOMIGA INIMESTELE SUVEAED

PÄRNUS AIA TÄNAVAL AVATI ANNA RAUDKATSILE MÄLESTUSTAHVEL

Anna Raudkatsi Tantsuselts Anna Raudkatsi 135. sünniaastapäeval eesti rahvatantsu emale pühendatud mälestusmärgi juures – Pärnus, Aia tänaval. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänasel Anna Raudkatsi 135. sünniaastapäeval avati Pärnus eesti rahvatantsu emale pühendatud mälestustahvel maja ees, kus ta elas aastatel 1908-1912.

Loe edasi: PÄRNUS AIA TÄNAVAL AVATI ANNA RAUDKATSILE MÄLESTUSTAHVEL

Tiit Tarlapi 65. sünniaastapäeval avati Sindis ulmekirjaniku mälestuseks pink

Tänases sügisvihmas avati Sindi tulevase raamatukogu hoone kõrval mälestuspink Tiit Tarlapile, keda (:)kivisildnik on aastate eest iseloomustanud ulmekirjanikuna, kelle lood pole üksnes põnevad, vaid neil on ka tugev eetiline sõnum.

Tiit Tarlapi mälestuspingi avapäeval Sindis. Foto Urmas Saard
Tiit Tarlapi mälestuspingi avapäeval Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nagu teate, oli Tiit suhteliselt eraklik, aga ilmas toimuvate asjadega oli ta väga hästi kursis.[/pullquote]Mälestuspingi avamisel viibisid Tarlapi klassivennad ja õpetajad Sindi gümnaasiumist, Tšornobõli saatusekaaslased, sõbrad, samuti Sindi raamatukogu, muuseumi ja Tori valla esindatus ning teised Tarlapit mäletavad kirjandusinimesed.

Mälestuspingi mõte käidi välja juba 2017. a märtsis peielauda kogunenud seltskonna poolt, aga Tori valla raamatukogude direktor Ene Michelis võttis nüüd asja vedamise enda kätte ja viis koos abilistega ettevõtmise lõpule: „… et aastad mööduvad ime rutu, on üks mõte mind vaevanud vahel. Rohkem peaksime ajama juttu enne pimedat omavahel,” tsiteeris Michelis avasõnas Ellen Niidu värsse. „Seda luuletust lugedes tulen alati sellisele mõttele, et me peaksime rohkem rääkima, mäletama ja mälestustes heietama. Täna oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Ta oli mees, kes kirjutas, mängis kitarri ja laulis ning oli alati südamega oma tegemiste juures. Ta ei hoolinud tühistest asjadest ja seepärast kuulsin mina temalt tõsist juttu, millel ei olnud ulmekirjandusega mitte mingit seost,” kõneles Michelis.

Loe edasi: Tiit Tarlapi 65. sünniaastapäeval avati Sindis ulmekirjaniku mälestuseks pink

Sindi kirjanikule Tiit Tarlapile avatakse mälestuspink

Tori Valla Teataja oktoobrikuises lehes teatatakse, et Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma otsustasid Tiit Tarlapi mälestuseks paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi.

Tiit Tarlap siseneb Sindi seltsimajja oma lugejate ja kodulinlastega kohtuma (24.10.2010). Foto Urmas Saard
Tiit Tarlap siseneb Sindi seltsimajja oma lugejate ja kodulinlastega kohtuma (24.10.2010). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda[/pullquote]Tori valla raamatukogu direktor Ene Michelis meenutab, et üle kahe aasta on möödas päevast, mil suri Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017), ulmekirjanik, kelle kodulinnaks oli Sindi. Õpingud Sindi keskkoolis, lõpetamata õpingud Tartu ülikoolis, sõjavägi, erinevad töökogemused ning sundkäik Tšernobõli tuumajaama avarii tagajärgi likvideerima andsid talle inspiratsiooni raamatute ja juttude kirjutamiseks. Kaks raamatut on pälvinud Eesti Ulmeühingu aastaauhinna Stalker. Tiidu esimene jutt „Tänav akna taga“ ilmus 1988. aastal ajakirjas Noorus. Viimane, 2016. aastal ilmunud romaan kannab pealkirja “Rajake tähetolmus”. Tiidu kirjutuslauale jäi ka üks lõpetamata käsikiri.

Siim Veskimees, eesti ulmekirjanik, tõlkija ja toimetaja kirjutas aastal 2017 ajalehes Sirp ilmunud järelehüüdes: “Ja nüüd on ta läinud. Enam ei tule neid põnevaid, mehiseid ja karme raamatuid. Ei tule ka laule – jah, ta oli ka kitarri- ja laulumees. Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda.”

Et sellist meest mäletaksid ka tulevased põlvkonnad ning vallaelanikud ja külalised ka kaugemalt, otsustasid Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi. 13. novembril oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Sel päeval seisatame hetkeks ning mõtleme üheskoos tema isiku ja loomingu peale. Koguneme pingi pidulikuks avamiseks kolmapäeval, 13. novembril kell 15 Sindi raamatukogu uue maja ees (Pärnu mnt 55a).

Urmas Saard

Samal teemal:

Tiit Tarlapi põrm kantakse välja Viimse Tee kabelist Foto Urmas Saard

 

 

 

Tiit Tarlap on astunud tähetolmusele rajale

Sadala laste rohkus tingis täiendava lasteaiarühma avamise

Hiljuti oli Jõgeva valla Sadala koolimajas õnnelik päev: avati uue lasteaiarühma Õnnetriinud kaasaegsed ruumid.

Sadala lasteaia õpetaja Jegvenia Novak. Foto Jaan Lukas
Sadala lasteaia õpetaja Jegvenia Novak. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Eriti meeldib neile kaerahelbepuder, mida ka juurde küsitakse.[/pullquote]Õnnetriinude rühma ruumides hakkavad silma avarus ja ilusad ning mahedad värvitoonid. Seinale on joonistatud rühma maskot Õnnetriinu ja Öökull kui tarkuse sümbol. Mänguasju on alates kiikhobusest kuni tehno- ja digiajastu leludeni. „Mitmekülgsed võimalused mängimiseks avardavad silmaringi. Nii saadakse uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi,” ütles rühma õpetaja Jegvenia Novak. Tema sõnul on Õnnetriinud liitrühm, kus lapsed käivad vanuses kuni kolmanda eluaastani.

Sadala kooli direktor Taavi Duvin soovis edu Õnnetriinude rühma õpetajale ja tänas uute ruumide ehitajat, firmat OÜ Kothoi. Ruume tutvustades rõhutas ta, et nii paikonna koolis kui ka lasteaias peetakse oluliseks looduslähedust.

Õnnitlema tulid ka Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Rohkesti tänusõnu sai Sadala kandis elav Jõgeva vallavolikogu liige Tiina Teppan, kes uue lasteairühma ja selleks vajaliku keskkonna loomisele mimtekülgselt kaasa aitas.

Loe edasi: Sadala laste rohkus tingis täiendava lasteaiarühma avamise

Tukkuva jaamaülema kuju on Nõmmel avatud

Laupäeval, 7. septembril avati Nõmme endise jaamahoone ees tukkuva jaamaülema skulptuur.

Lembit Ontoni loodud tukkuva jaamaülema kuju avamine. Foto Endel Apsalon
Lembit Ontoni loodud tukkuva jaamaülema kuju avamine. Foto: Endel Apsalon

[pullquote]Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul pärineb tukkuva jaamaülema kuju idee Lembit Ontonilt. „Kuju rajamise taga on Nõmme koduloohuviliste koda, kes oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul on panustanud nii mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse,“ lisas linnaosavanem.

Skulptuur kujutab endast jaamahoone ees tukkuma jäänud jaamaülemat. „Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela,“ selgitas kuju autor Lembit Onton.

Loe edasi: Tukkuva jaamaülema kuju on Nõmmel avatud

Võru Kreutzwaldi Kooli juures avatakse välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak

4. septembril algusega kell 14 avatakse Võru Kreutzwaldi Kooli juures (Kooli tn 7) pidulikult välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak, mis parandavad oluliselt nii kooli kui ka ümberkaudsete elanike sportimisvõimalusi.

Kreutzwaldi Kooli juures avatav välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak. Foto Võru Linna LehtVälikorvpalliväljaku ja võimlemislinnaku rajamise peatöövõtja oli Kivipartner OÜ ning alltöövõtjad Spordiareenid OÜ (paigaldas korvpalliväljakule katte) ja Lars Laj Eesti OÜ (paigaldas võimlemislinnaku tooted).

Välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak läksid kokku maksma 160 227,27 eurot, millest 120 000 eurot moodustas riigieelarvest saadud tegevustoetus.
Objekt valmis 21. augustil ja on olnud sellest ajast juba ka aktiivses kasutuses.

 

Kreutzwaldi Kooli juures avatav välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak. Foto: Võru Linna Leht →

Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.

Hele Kõrve. Foto Marge Tasur
Hele Kõrve. Foto: Marge Tasur

Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.

Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.

Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.

Omavalituse ja kogukonna panus

Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.

Loe edasi: Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega