Savivuulmine ja palotaminõ om vanastõ olnu naisi` tüü

Õkva tuulsamal pääväl, ku süküs tull’, tulli katõsa naist laulutsõõrist Võromaa Lauluimäde Niserduse kokko kunstnik Margna Epu puulõ Kanepi kanti Kaagri küllä, õt umal käel perrä pruuvi, kuis mi esiimä vanal aol maa seeh savipottõ paloti.

Margna Epu puulõ jõudmisõ aigo oll’ väläh perädü illos edimäne ammõtlinõ sügüse ilm – päiv lämmist’, tuul keerot’ ja lehe jo kollõti. Park naisi oll’ mäe otsah ja säädse suurist kastõst savipottõ lavva pääle. Ma lei ka sõs uma üten võedu savipoti letti, mink pääle sai ma ka kipõ vastussõ, õt naa as’a läävä külh katski!

Margna Epp (kotiga) puistas maapalotusmulku kuusõossõ. Foto: Nutovi Mirjam
Kõik taa savipalotamisõ himo naas’ Margna Epu sõnno perrä pääle Karula naasõ Freibergi Liliani puul peetüst võro keele laagrist, koh muu hulgah prooviti ka maapalotust. «Maapalotusõ luhvt om jo sääne, et taa aja savi iso pääle,» kõnõl’ Epp. «Mi löüdsegi, õt taa iso tulõ täütä.» Mõtõld – tett. Naasõ vuulsõ maapalotusõ jaos 60 killo savvi pottõs ja muiõs anomis.

Säälsamah, kesk kipõt toimõndamist, oll’ maa seeh kats suurt mulku – mõlõmba 60 sentimiitret süvvä ja pia miitredse läbimõõduga. Küsümisele, õt kiä tuu hää miis säändse kõrralidsõ mulgu taaha tekk’, and’ Margna vastussõs, õt naasõ õks esi.

Margna Epu sõbõr, Pärnust peri savitüükunstnik Tapferi Ene selet’, õt arheoloogiliidsi lövvetüisi asjo perrä om nii savivuulminõ ku palotaminõ naisi tüü olnu. «Mehe naksi savitüüd sõs tegemä, ku 11. aastagasaal tull’ tarvitustõ savikedõr ja savitüükunstist sai äri,» selet’ tä.

Edimäne savipalotusahi võeti timä sõnno perrä Eestih pruukmistõ 14. aastagasaal, tuu aoni palotõdi kõik anoma kooni muinasao lõpuni maa seeh vai tulõh.

Tuu jaos, õt maapalotust tetä, om vaia kõrralist kütmismatõrjaali – kõgõ parõmba omma tuu jaos kuiva pedäjäkuku ja kuusõossa. Tuujaos, õt savianoma maapalotusõl ka terves jääsi, om savi vuulmisõ man õnnõ üts reegli – annom piät olõma höörik ja ütest tüküst tett. Nuu anoma, miä ma sinnä vei, olli kliipmise-liimmise tehnikah tettü ja palotusõ lõpptullõm näüdäs’, õt taa üts reegli pidä iks häste paika!

Lõpus jäivä poolõ asjost õks terves, a pall’o suurõ poti lätsi lahki, selle õt es olõ ütesugudsõ paksusõga. Margna Epp võtt’ laulunaisi maapalotusõ kokko niimuudu: «Nakka-i eräle määnestki savivuulmisõ tsõõri tegemä, a maapalotust tahasi külh viil mano oppi, nii õt tulõva aasta tulõ vahtsõst pruuvi.»

Autor: Nutovi Mirjam, umaleht.ee

Tarva karvatuusti ennistamine maksab 18 tuhat krooni

Karvatuusti kujutava detaili eemaldamisega Tarva skulptuurilt tänavu juunis tekitasid vandaalid Rakvere linnale kahju 18 000 krooni.

Info kahju suuruse kohta edastas Rakvere Linnavalitsus reedel politseile, kes on algatanud juhtunu uurimiseks kriminaalasja. Aluseks võeti skulptuuri autori Tauno Kangro skulptuuristuudiolt saadud hinnakalkulatsioon endise olukorra taastamiseks.

Tarva skulptuur avati Rakveres 2002. aasta 15. juunil. Kõhualust karvatuusti kujutava detaili lisas skulptor oma meeskonnaga aga alles kaks aastat hiljem, sest Tarva valmimise käigus jäi see valajate eksituse tõttu kõrvale ja läks kaotsi.

Allikas: www.rakvere.ee Jaanus Nurmoja, Rakvere LV pressiesindaja

Elost ja kunstist ja hoitmise väest

Jan Rahman,
literaat

Mõnikõrd om elo suurõmb ku kunst. Ilda-aigu kõnõl mullõ üts tutva, et tälle oll keski kõnõlnu, et Pulga Jaan ollõv sõitnu bussin ja vidänü hindägä üten mehidsesülemit. Asi pandse muigama, a äkki hiitü ma är: mille ma esi säändse asja pääle tulnu ei olõ?

Kon oll mu fantaasia sis, ku kiroti näütemängu bussisõidust? Ku pallo olõs saanu näütemäng mano, ku sääl olnu tegeläne, kes tulõ bussi pääle, mehidsesüllem üten, jääs mõnõ tõõsõ bussinsõitjaga porgatama ja rõivas tulõ sülemikorvi päält är ja mehilädse lindäse bussi lakja ja kõik omma hirmun ja vehkvä kässiga ja bussijuht sõit kraavi ja…

Es tulõ ma sis tuu asja pääle ja nüüd om joba ilda. Loe edasi: Elost ja kunstist ja hoitmise väest

Moostes tõmmatakse joon alla
rahvusvahelisele kunsti- ja ideesümpoosionile AVAMAA

Täna, 21. augustil võetakse kokku sel nädalal Põlvamaal Moostes toimunud rahvusvaheline kunsti- ja ideedesümpoosioni AVAMAA tegevused. Alates kella 16 on kõik huvilised oodatud sümpoosioni esitlustele. Saab näha ja kuulda, mida tehti orgaaniliste patareide ja müraringide töötoas (juhendaja Natalia Borissova), milliseid ideid ja tegevusi arendati mitmekesises ekspertiisis (Gilles Bailey ja John W Fail). Saab piiluda, milliseid mõtteid mõtlevad Mooste elanikud (Di Clay) ning millest unistavad Mooste noored ja teismelised (Selda Asal).

Õhtu naelaks on kontsertõhtu „Mesi kõrvadele”, mis algab kell 18 Mooste kultuurimajas. Otse Istanbulist tuleb Moostesse eksootiline ja verd keema panev BaBa ZuLa (pildil), kes esineb koos Müstika Maagilise Teatri kõhutantsijatega; psühhedeelset folki mängib Tomutonttu Soomest, pilte ja heli segab Electropera, act 4 ning kaasaegset ooperit esindab Repoo Ooper Pärnust.

Vaata lisa!