TORI ALEVIKU RAHVAS SAI ENDA KASUTUSSE MOODSA MINIBUSSIJAAMA

Tori minibussijaam. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna hommikul avati Tori alevikus tüüpprojekti järgi ehitatud minibussijaam, milliseid on Pärnumaal seitsmes kohas – Ares, Audrus, Kilingi-Nõmmes, Tootsis, Koongas ja Lihulas.

Loe edasi: TORI ALEVIKU RAHVAS SAI ENDA KASUTUSSE MOODSA MINIBUSSIJAAMA

AARE ARVA: PÄRNU POLE NII RIKAS, ET EHITADA UUS SILD JA VANA MAHA KANDA

Erakonda Isamaa kuuluv Pärnu linnavolinik Aare Arva ütleb, et teda ajendas Rääma elanikuna sõna võtma Pärnu linnavolikogu 30. aprilli istungil toimunud arutelu Pärnu sildade teemal. Talle paistab, et ollakse sattunud sildade kahvlisse ega osata otsustada, kuidas oleks praeguses olukorras õigem ja otstarbekam toimetada. Järgnev artikkel kajastab kirjutaja isiklikke seisukohti.

Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Loe edasi: AARE ARVA: PÄRNU POLE NII RIKAS, ET EHITADA UUS SILD JA VANA MAHA KANDA

NORDECON EHITAB VÄOLE LIIKLUSSÕLME

Maanteeamet ja Nordecon AS allkirjastasid lepingu Tallinna piirile jääva Väo liiklussõlme ehitamiseks. Lepingu kogumaksumus on koos käibemaksuga 20,6 miljonit eurot.

Väo liiklussõlme rajamise ala. Foto: Maanteeamet
Väo liiklussõlme rajamise ala. Foto: Maanteeamet

„Väo ristmik on üks Eesti koormatuimaid ristmikke, mida läbib ööpäevas ligi 49 000 autot. Tänaseks on see oma läbilaskevõime ammendanud,“ märkis Maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk. „Meie eesmärk on suurendada ühe koormatuima liiklussõlme läbilaskevõimet ja muuta see liiklejatele ohutumaks.“

„Tallinna ümbritsevatest suundadest on idapoolne seni olnud korrastamise ootel. Kindlasti on paljudele tuttavad ebamugavused Peterburi tee ületamisel nii Laagna teelt kui ka Tallinna ringtee poolt tulles,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma. „Ehitaja ja liiklejana on mul väga hea meel, et saame juba 2021. aasta lõpuks muuta selle võtmetähtsusega liiklussõlme oluliselt mugavamaks ja ohutumaks.“

Loe edasi: NORDECON EHITAB VÄOLE LIIKLUSSÕLME

PÄRNU SAAB VALGUSTATUD REIU-RAEKÜLA KUNSTLUMERAJA

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil tunnistati avatud hankemenetluse riigihanke “Reiu-Raeküla valgustatud kunstlumeraja ehitamine” võitjaks osaühingute Omatec ja ValiceCar ühispakkumus.

Illustratiivne pilt suusaraja hooldusest. Foto: Urmas Saard
Illustratiivne pilt suusaraja hooldusest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Linn vaagis pakkuja selgitusi ja leidis, et OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ põhjendused on veenvad ja pakkumuse madalam maksumus põhjendatud[/pullquote]Hanketeates märgitud pakkumuste esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 6. aprilliks esitasid pakkumused OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ; OÜ Ferrotek; Saveka Torutööd OÜ ning Nordpont OÜ.

Kõikide pakkujate esitatud pakkumused vastasid riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Madalaima hinnaga OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ pakkumus oli üle 10% madalam järgmise pakkumuse maksumusest ning üle 20% madalam pakkumuste maksumuste keskmisest, mistõttu küsiti neilt selgitust pakkumuse madala maksumuse kohta. Ühispakkujate esitatud maksumus on ilma käibemaksuta 235992 eurot ja käibega 283190,40 eurot.

Loe edasi: PÄRNU SAAB VALGUSTATUD REIU-RAEKÜLA KUNSTLUMERAJA

Piltuudis: EUROOPA SUURIMA TEHISKÄRESTIKU EHITUSE HETKESEISUST

Pärnu jõestiku elupaikade taastamiseks lammutatud Sindi paisu asemele valmiv tehiskärestik koos kujundatava laia kallasrajaga meelitab kõigil päevadel inimesi jalutama ja muutunud maastiku pilti uudistama.

Sindi tehiskärestik päikeseloojangul. Foto Urmas Saard
Sindi tehiskärestik päikeseloojangul. Foto: Urmas Saard

Pärnu jõele rajatud Euroopa suurim tehiskärestik on 150 meetri pikkune. Kärestiku ehitusmaterjaliks on kasutatud umbes 40 000 kantmeetrit maakive. Kivide vahelisi tühimikke on tihendatud killustikuga, et vesi ei pääseks nende vahele voolama.

Loe edasi: Piltuudis: EUROOPA SUURIMA TEHISKÄRESTIKU EHITUSE HETKESEISUST

PÄRNU SISEJULGEOLEKU ÜHISHOONE SARIKAPIDU

Riigi Kinnisvara teatel peeti täna Pärnu sisejulgeoleku ühishoone sarikapidu, millega tähistati hoone maksimaalse kõrguse saavutamist.

Pärnu ühishoone sarikapidu. Foto Riigi Kinnisvara
Pärnu ühishoone sarikapidu. Foto: Riigi Kinnisvara

Foto Riigi Kinnisvara
Pärnu ühishoone sarikapidu. Foto: Riigi Kinnisvara

[pullquote]Just siin hakkab asetsema terve Lääne regiooni siseturvalisuse häll.[/pullquote]Sarikat käisid alla toomas ning ehitajat tänamas siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara projektidirektor Sven Saar, Politsei Lääne prefektuuri teabebüroo juht Argo Tali, Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla ning Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.

„Kui sügisel Pärnus nurgakivi paika asetasime, siis külastasin seal praegu kasutusel olevaid ajale jalgu jäänud hooneid, ja on hea näha, et ehitajatel on töö vahepeal jõudsalt edenenud ning kõik liigub selles suunas, et juba järgmisel kevadel saavad tööle pühendunud Pärnu politseinikud, päästjad ja päästekorraldajad omale kauaoodatud kaasaegsed tööruumid,“ ütles siseminister Mart Helme.

Loe edasi: PÄRNU SISEJULGEOLEKU ÜHISHOONE SARIKAPIDU

KÕRGHOONE MUSTAMÄELE

Tallinna linnavolikogu võttis eilsel istungil vastu detailplaneeringu, mille kohaselt kavandatakse Mustamäe Keskuse kõrvale 24-korruselist hoonet.

Mustamäe planeering
Mustamäe planeering

Sääse ja A. H. Tammsaare tee kinnistute ning lähiala detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS, planeeringuala suurus on 2,59 hektarit.

Detailplaneeringus on ette nähtud laiendada Mustamäe Keskust, et luua piirkonna elanikele täiendavalt võimalusi vaba aja sisustamiseks (kino, toitlustus, sportimisvõimalused, mängutoad ja ‑saalid jms). Samuti on leitud kehtivas detailplaneeringus A. H. Tammsaare tee äärde kavandatud kõrghoonele uus linnaehituslikult sobivam asukoht Sääse tänava ääres.

Linnavolikogu liikme Maksim Volkovi sõnul muudab detailplaneering kindlasti Mustamäe ilmet. „Pean kõige tähtsamaks, et ehituse käigus oleksid täidetud kõik parkimiskohtade ja teede infrastruktuuri korrastamise nõuded. Oluline on, et uute majade ehitamine ei kahjustaks Mustamäel juba elavate inimeste elukvaliteeti. Linnavalitsuse ülesanne on seda ära hoida ning kontrollida nende nõuete täitmist,“ lisas Volkov.

Loe edasi: KÕRGHOONE MUSTAMÄELE

PÄRNUS AVATAKSE UUS LASTEAED

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku asutada 1. augustist Pärnu Raja Lasteaed ning liita sellega praegused lasteaiad Pillerpall ja Kelluke, mis lõpetavad tegevuse.

Ehitusjärgus Raja tänava lasteaed-ujula. Foto: Urmas Saard
Ehitusjärgus Raja tänava lasteaed-ujula. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Lapsed kolitakse majja 1. septembriks[/pullquote]Raja tänav 7 kerkivast lasteaed-ujulast saab Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu. Kompleks koosneb päikesekujulisest lasteaiast, ujulast, staadionist, välilavast, parklast ja hoovil asuvatest mänguväljakutest. „Eritellimusega mööbel, liikluslinnak, erinevad mänguväljakud, väikesed ja suured kelgumäed, staadion, basseinid, mullivann, muusika- ja võimlemissaal, galeriid, katusel asetsevad päikesepaneelid ja palju muud põnevat teevad sellest Eesti ühe moodsaima lasteaia,“ kirjeldas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Loe edasi: PÄRNUS AVATAKSE UUS LASTEAED

PÄRNU LINNAVALITSUS TEEB ETTEVALMISTUSI UUE SILLA EHITAMISEKS

Pärnu linnavalitsus on välja kuulutanud uue autosilla arhitektuurivõistluse ja loodab silla ehitamisega alustada järgmisel aastal.

Britt Vaheri visualiseering Pärnu kolmandast sillast
Britt Vaheri visualiseering Pärnu kolmandast sillast

[pullquote]kas Kesklinna sild ehitatakse järgmise kahe aasta jooksul ümber või tehakse tänavu vaid remont, sõltub uue silla arhitektuurivõistlusest[/pullquote]Arhitektuurivõistluse eesmärgiks on leida sillale parim arhitektuurne lahendus ja sillakoridoriga seotud liikluslahendus. Uus sild on kavandatud Rääma ja Pargi tänava pikendusele, arhitektide poolt pakutavate sillalahenduste soovituslikuks piirhinnaks on 20 miljonit eurot.

Uue autosilla konkursi ideekavandite esitamise tähtajaks on 10. märts. Komisjon valib märtsikuu jooksul välja võidutöö ideekavandi, tulemused avalikustatakse hiljemalt 26. aprilliks. „Ootame aktiivset osavõttu, tegemist on Pärnu linnale väga olulise objektiga,“ ütles abilinnapea Rainer Aavik.

Loe edasi: PÄRNU LINNAVALITSUS TEEB ETTEVALMISTUSI UUE SILLA EHITAMISEKS

Pealinnast Pärnu ja Tartu suundades väljuvate teede plaan võeti järgmise kümnendi kavasse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tänasel teatel võttis valitsus vastu riigiteede teehoiukava järgmiseks kümnendiks. Tuleval aastal suunatakse lisaraha kruusateede katete ehitusse ning alustatakse 2+2 maanteede projektide ettevalmistamist.

Tallinna-Pärnu maanteel Kohatu lähedal on ainult üks sõidusuundadest kaherealiseks ehitatud. Foto Urmas Saard
Tallinna-Pärnu maanteel Kohatu lähedal on ainult üks sõidusuundadest kaherealiseks ehitatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.[/pullquote]Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on teehoiukava kui suur plaan, mida tuleb nüüd jooksvalt täiendada. „Varem pole me nii pikalt teede ehitamise ja hooldamise plaani paika pannud. Sellegipoolest uuendame ka edaspidi regulaarselt kirja pandut, kui leiame juurde võimalusi mõne projekti kiirendamiseks,“ lisas Aas. Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud 4 miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.

Loe edasi: Pealinnast Pärnu ja Tartu suundades väljuvate teede plaan võeti järgmise kümnendi kavasse

Pärnu aasta tegu on muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee

Rahvas valis 16 nominendi seast Pärnu aasta teoks muulile viiva kergliiklustee valmimise. Teiseks tuli rahvahääletusel Pärnu võrkpalliklubi meeskonna Eesti meistri tiitel ja kolmandaks Pärnu loomade varjupaiga päästeoperatsioon 30pealise koerakoloonia aitamise nimel.

Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto Urmas Saard
Pärnu muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee. Foto: Urmas Saard

Aasta teo valimisel andis oma hääle 4258 kodanikku.

Et ülekaalukalt suurima poolehoiu võitis rahvahääletusel just nimelt muuli kergliiklustee, paneb lõppevale aastale ilusa punkti, sest oli ju 2019. aasta Pärnus kuulutatud muulide aastaks.
Suvepealinna muulide valmimisest möödus tänavu 150 aastat. Selle ümmarguse tähtpäeva puhul avatigi idapoolsele muulile viiv kergliiklustee. Rajatise avaüritus toimus tähendusrikkal kuupäeval – 14. veebruaril.

Keskranna ja jõe suudme vahel merre ulatuv muul on romantikute seas kõrgelt hinnatud ja Pärnu sümboliks kujunenud koht. Legend räägib, et noored armunud peavad kõndima koos muuli lõppu ja kinnitama seal oma armastust suudlusega. See kindlustavat igavese armastuse.

Aasta teoks valitud kergliiklustee võimaldab kõigil, ka romantikutel, jalutada Rannapargist otse muuli juurde igal aastaajal.

Loe edasi: Pärnu aasta tegu on muuli ja Rannapargi vaheline kergliiklustee

Kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak

Pärnu kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak, mille poolt hääletas 448 pärnakat.

bty
Pärnus Hirve ja Merimetsa tänava nurgal asuv nn „Sepa plats“. Foto: Urmas Saard

Teiseks jäi avaliku liikumis- ja õppelinnaku rajamine Mai kooli õuealale, mida eelistas 360 hääletamisest osavõtnut. Kolmandaks tuli discgolfipargi rajamine Loode-Pärnusse 274 häälega. Lemmikloomaparki soovis 105 pärnakat, ülejäänud ettepanekud kogusid vähem kui sada häält.

Loe edasi: Kaasava eelarve hääletuse võitis Raeküla spordi- ja mänguväljak

Pärnu Siinmaa park vajab uuendamist

Eesti ja viie välisriigi noored avaldasid mõtteid Siinmaa pargi ümberkujundamiseks.

Siinmaa pargi uuendamist aitavad kavandada Euroopa noored. Foto Urmas Saard
Siinmaa pargi uuendamist aitavad kavandada Euroopa noored. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel oli pärast noorte esinemisi hämmeldunud[/pullquote]Riia maantee ja Kooli tänava vahel asuv park sai Siinmaa nime Pärnu linnavolikogu otsusega 1998. aasta novembris. Viis aastat tagasi palus Mark Soosaar tõsta käsi nendel Pärnu linnavolikogu liikmetel, kes teavad Siinmaa pargi asukohta. Vastuseks tõusis üksnes kolme rahvaesindaja käsi. Käesoleva aasta jõulukuuks on teadlikus tõusnud ja Siinmaa pärandit ning tema nimelise pargi asukohta teavad isegi Austria, Portugali, Itaalia, Sloveenia ning Prantsusmaale kuuluva Kariibidel asuva Martinique’i saarelt pärit noored.

Loe edasi: Pärnu Siinmaa park vajab uuendamist

Pärnu sisejulgeoleku ühishoone sai nurgakivi

Täna peitsid Pärnu sisejulgeoleku ühishoone ajakapsli betoonisegusse siseminister Mart Helme, Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin, Politsei Lääne prefekt Kaido Kõplas, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja AS Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar.

Nurgakivi Pärnu sisejulgeoleku hoonetele. Foto Urmas Saard
Nurgakivi Pärnu sisejulgeoleku hoonetele. Foto: Urmas Saard

Pärnu sisejulgeoleku ühishoone eskiisil Tammsaare pst poolselt vaatelt. Foto Riigi Kinnisvara
Pärnu sisejulgeoleku ühishoone eskiisil Tammsaare pst poolselt vaatelt. Foto: Riigi Kinnisvara

„Saagu siia maja, mis teenib kõige paremal moel Pärnu ja ümbruskonna ja Eestimaa rahvast. Ma olen veendunud, et siin hakkavad töötama väga pühendunud inimesed,” lausus Mart Helme. Tema sõnul aitab selline ultramoodne ühishoone veelgi kiirendada ja parandada asutustevahelist suhtlemist ja on oluliseks osaks kohaliku kogukonna turvatunde suurendamisel.

Sisejulgeoleku ühishoone arhitektid on Annika Aasmaa, Martin Aunin ja Marti Kahu, sisearhitekt Urmo Vaikla. Projekteerimisleping sõlmiti Novarc Groupiga 2016. aasta oktoobris. Ehitamise lepingu allkirjastasid Riigi Kinnisvara ja Ehitustrust tänavu mais. Valmimise tähtaeg on 2021. aasta kevad. Omanikujärelevalvet teostab Sweco EST. Projekti eelarveks on arvestatud 24,5 miljonit eurot.

Valmiva hoone suletud netopinda on umbes 13 000 ruutmeetrit, millel asuvad tööle Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.

Loe edasi: Pärnu sisejulgeoleku ühishoone sai nurgakivi

Otepää Kultuurimaja pargil uus ilme

Küllap on tähelepanelikud linnakodanikud märganud viimastel nädalatel Otepää Kultuurimaja pargis käinud vilgast ehitustööd, mis tänaseks lõppenud. Park sai uue ilme vähese ökoloogilise jalajäljega.

Otepää Kultuurimaja park. Foto Otepää vallavalitsus
Otepää Kultuurimaja park. Foto: Otepää vallavalitsus

„Kevadel vaatas pargi üle dendroloog, eemaldati haiged ja ohtlikud puud ning avati vaated. Nüüd rajati parki kivikattega kõnniteed, mis muudavad liikumise kõigile mugavamaks igal aastaajal. Lähikuudel on kavas uuendada ka pargi valgustust. Nii pargi kõnniteede rajamiseks kui ka valgustuse uuendamiseks kasutame ära keskväljakult eemaldatud tänavakive ja valgusteid. Seega on Kultuurimaja pargi värskendamisel tegemist igati mõistliku materjali taaskasutusega,“ sõnas Otepää Kultuurikeskused juhataja Jorma Riivald. „Järgmise aasta plaanidesse olen võtnud pargi mänguväljaku uuendamise kui ka kaua oodatud beebikiigu paigaldamise.“

Kultuurimaja pargist saab taas hubane ajaveetmiskoht kohalikele elanikele ja Otepää külalistele. Üha enam plaanitakse viia viljesündmusi õue, milleks korrastatud park loob suurepärased võimalused.

„Kultuurimaja parki on oodanud kivisillutisega kõnniteid juba aastaid ja nüüd on see lõpuks teoks saanud,“ lisas Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala.

Kultuurimaja park korrastati Otepää valla rahaga, kulutades selleks 21 478 eurot.

Urmas Saard

Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.

Hele Kõrve. Foto Marge Tasur
Hele Kõrve. Foto: Marge Tasur

Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.

Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.

Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.

Omavalituse ja kogukonna panus

Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.

Loe edasi: Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Tammsaare kool alustab õppetööd uuendatud hoones

Pärnu Tammsaare kool alustab uut õppeaastat vastremonditud koolimajas, mille uuendamine maksis üle 3,3 miljoni euro.

Pärnu Tammsaare kool. Foto Urmas Saard
Pärnu Tammsaare kool. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Uue võimalusena avatakse tänavu 20 õpilasest koosnev eesti õppekeelega klass.[/pullquote]Täna hommikul tutvusid linnapea Romek Kosenkranius ja teised linnajuhid uuendatud koolimajaga. „Rõõmustav, et pärast Vanalinna ja Mai kooli renoveerimist on saanud valmis kolmas suur koolimaja – Tammsaare kool on nüüd täielikult renoveeritud. Vanast majast on saanud koolimaja, kus on kaasaegne õpikeskkond ja noortel parimad võimalused hariduse omandamiseks. Lisaks välisele on muutunud ka sisu. Soovin Tammsaare kooli perele jõudu ja edu uues koolimajas. Tänan kõiki projektis osalejaid, kelle abiga sai koolimaja uue ilme ning sihtasutust Innove projekti rahastamise eest,“ rääkis Kosenkranius.

Loe edasi: Tammsaare kool alustab õppetööd uuendatud hoones

Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.

Jõgeva uus koolihoone. Foto Marge Tasur
Jõgeva uus koolihoone. Foto: Marge Tasur

[pullquote]Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.[/pullquote]Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.

Loe edasi: Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem

Häädemeeste vallas on kujunenud tavaks tähistada taasiseseisvumisepäeva ajalootunniga Tahkurannas asuva president Konstantin Pätsi monumendi juures. Tänavu koguneti 20. augustil märksa pidulikumas meeleolus, sest kaua oodatud ümbruse korrastamine on valmis saanud.

28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin
28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin

Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto Tiina Tojak
Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto: Tiina Tojak

Kui omalajal kaeti kõnniteed vaid mätastega, siis nüüd on kasutatud juba kiviparketti. Väravast monumendini ja selle ümbrust katab graniitkividest sillutis, mis asub vajalikul määral kõrgemale tõstetud aluspinnasel. Külvatud on uus muru ja paigaldatud pingid.

Ühislaulmisel olid eeslauljateks Tiia ja Viljar Soomre. Sõna võtsid Häädemeeste vallavanem Karel Tölp, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Konstantin Pätsi muusemi juhatuse esimees Trivimi Velliste, kes asetas koos juhatuse liikme Jaan Audruga pärja ausamba jalamile.

Šorin meenutas Pätsi poliitilist kõnet 1937. a 18. veebruaril, kui tapresident ütles, et me ei ole vabad teiste armust, vaid oleme vabaduse ise kätte võidelnud. „Siis veel ei teatud, et Eesti kaotab vabaduse juba kaks aastat hiljem ning taasiseseisvumise saavutame alles 1991. aastal.”

Loe edasi: Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem

Sindi linnapildist kaduv hoone muudab linna turvalisemaks ja korrastatumaks

Sindi muuseumi kõrval asunud kolemaja saab käesoleva kuu lõpuks lõplikult lammutatud.

Kolemaja kadumine Sindi linnapildist. Foto Urmas Saard
Kolemaja kadumine Sindi linnapildist. Foto: Urmas Saard

KredEx toetab 70% ulatuses kasutusest välja langenud hoonete täielikku lammutamist, jäätmete käitlemist, kruntide korrastamist ja haljastamist. Tori vallavalitsus taotles KredExilt lammutustoetust ka endisele kutsekooli hoonele, mis korduvalt vahetas küll omanikku ja millele püüti leida majanduslikult tulutoovat otstarvet, kuid paraku kõik katsed ebaõnnestusid. Viimaks omandas omandiõiguse Tori vallavalitsus, kes otsustas kõlbmatu hoone linnapildist kõrvaldada.

Lammutaja leidmiseks korraldatud hanke tulemusena sai tööde teostajaks Tallinna firma AS Kiviluks. Lammutusprojekti koostas Autem Stuudio OÜ, maksumusega 1860 €. Omanikujärelevalvet teeb OÜ Tarindiprof.

Tori valla kodulehe andmetel kujunes Pärnu mnt 26 hoone lammutamise maksumuseks 30 600 €, millest omafinantseering on 11 846,4 € ja KredExi toetus 27 641,60 €.

Hoone peab olema lammutatud käesoleva aasta 1. septembriks.

Urmas Saard

Pärnu Vallikäärus alustati “Vaba Rahva Laulu” toimumise ettevalmistustega

Täna hakkas Ülo Kannisto ühes oma heade abilistega Pärnu Vallikäärus laululava kokku monteerima, sest juba laupäeval vajavad seda „Vaba Rahva Laulul” osalevad lauljad.

Vaba Rahva Laulu peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto Urmas Saard
“Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Mullu ehitatud lava kasutatakse nüüd Vargamäel toimuval etendusel,” rääkis Kannisto, kelle kätetööd näeb tänavu ka Pärnu lavasõrestikus.[/pullquote]„Vaba Rahva Laulu” peakorraldaja Ülo Kannisto oli Saaremaalt tulles parajasti praamiga Suurt väina ületamas, kui helistasin ja püüdsin saada viimaseid teateid selle kohta kuidas edenevad suure peo ettevalmistused. Poole nelja paiku sõitis päevi näinud punane kaubik Vallikääru. Neljaks pidid ka Pärnu abilised kohale jõudma, aga Kannisto ei jäänud ootama ja hakkas üksinda pinke autolt maha sikutama. Need valmistas ta ise oma kätega. Pingid on täiendus vallinõlva sõõris olevatele istekohtadele, et võimalikult palju inimesi mahuks ikka istuma ega peaks püsti seisma jääma. „Hästi kokkusurutult peaks arvestuslikult ühele pingile mahtuma kuni 10 inimest, aga lahedam oleks piirduda üheksaga,” arutles Kannisto. Kokku on pinke 40.

Loe edasi: Pärnu Vallikäärus alustati “Vaba Rahva Laulu” toimumise ettevalmistustega

Andres Metsoja: meie poolt päike, teie poolt investeeringud

Täna keskpäeval avati Pärnus kunagise Rääma prügimäe 16 hektari suurusel alal riigi suurim päikeseenergiajaam, mille 13 000 päikesepaneeli suudavad katta ligemale 1000 majapidamise elektrienergiavajaduse.

Tutvumine äsja Pärnus avatud Paikre päikesepargiga. Foto Urmas Saard
Tutvumine äsja Pärnus avatud Paikre päikesepargiga. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kristo Rossmani selgitusel võiks olla päikesepargist kasu kõigil lähema kuue kilomeetri raadiuses asuvatel suurema elektritarbimisega ettevõtetel.[/pullquote]Tuld purskavate fontäänide saatel lõikasid linti Eesti Gaasi nõukogu esimees Ain Hanschmidt, keskkonnaministeeriumi nõunik Robert Kiviselg, Pärnu linnavolikogu esimees ja riigikogu liige Andres Metsoja, Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik ja Paikre OÜ juhatuse liige Kristo Rossmann.

Jäätmete ladestamine Rääma prügilasse lõpetati 13 aastat tagasi. 2008. aasta lõpus allkirjastas Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastamisotsuse, mille alusel eraldati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist prügila sulgemistööde ettevalmistamiseks ja sulgemistöödeks pea 130 miljonit krooni. Ligemale 28 hektaril laiunud prügila sulgemistööde maksumuseks kujunes 3,45 miljonit eurot. Lisaks prügikeha isoleerimisele ja katmisele rajati gaasikogumissüsteem ning koostootmisjaam elektri ja sooja tootmiseks. 2011. aasta oktoobris lõpetati Raba tänava prügila piduliku sulgemisega 15 aastat kestnud ja 11,7 miljonit eurot maksma läinud Pärnumaa jäätmekäitlusprojekti elluviimine.

Loe edasi: Andres Metsoja: meie poolt päike, teie poolt investeeringud

Raudteevalitsuse villa taassünd Pärnu kesklinnas

Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetasid täna nurgakivi kapsli taastatava raudteevalitsuse villa vundamendi süvendisse.

Radteevalitsuse villa sünnib taas. Foto tõmmis kavandilt
Radteevalitsuse villa sünnib taas. Foto: tõmmis kavandilt

Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetavad nurgakivi kapsli taastatava r
Raudteevalitsuse Villa OÜ juhataja Vallo Palm, Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ja Pärnu abilinnapea Siim Suursild asetavad nurgakivi kapsli taastatava raudteevalitsuse villa vundamendi süvendisse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Olen käinud 15 aastat mööda Eestit ringi ja lõpuks olen jälle Pärnus tagasi[/pullquote]Enne tänase piduliku sündmuseni jõudmist tuleb meenutada, et möödunud sajandi kahekümnendatel ehitatud ja omaaegsele raudteevalitsusele kuulunud neoklassitsistlik juugendvilla väärinuks täielikku reustareerimist. Kinnisvarabuumi laineharjal omandas Lääne-Virumaa mees kõik Pikk 16 korteriomandid ja asus arhitektuuriväärtuslikku elamut omavolilist lammutama. Muinsuskaitseamet peatas lammutuse, kuid 2008. aasta 15. mail süttis kaunite dekoratiivkunsti elementidega hoone põlema. Uurimine tuvastas küll tahtlikku süütamise, aga süüdlast ei leitud.

Praegune omanik otsustas Pika tänava kinnistul asunud endise raudteevalitsuse villa taastada ja siduda selle mõõdutundeliselt uue hoonestusega. Pärnakas Vallo Palm on hoone arendajana olnud seda meelt, et trööstitu olukord vajab suvepealinna südames muutust. Martensi maja ja uue bussijaama valmimine ning vana villa taassünd korrastavad tema sõnul kahtlematult suurt osa kesklinnas. „Päris suure katsumusega oli tegemist, aga ehitustööd sujuvad hästi ja hoone peaks valmima tuleva aasta maiks,” rääkis Palm.

Loe edasi: Raudteevalitsuse villa taassünd Pärnu kesklinnas

Kohtla-Järve uuele spordi- ja tervisekeskusele asetati nurgakivi

Regionaalminister Jaak Aab, Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko ja Nordecon AS-i hoonete ehituse divisjoni juht Meelis Kann panid eile, 9. juulil Kohtla-Järve uuele spordi- ja tervisekeskusele nurgakivi. Ajakapslisse asetati tavapäraselt sama päeva lehed, kehtivad rahatähed ja erinevad meened.

Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskuse makett. Foto Tatajana Samsonova
Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskuse makett. Foto: Tatajana Samsonova

Nurgakivi kapsel Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskusele. Foto Tatajana Samsonova
Nurgakivi kapsel Kohtla-Järve spordi- ja tervisekeskusele. Foto: Tatajana Samsonova

[pullquote]Tänaseks on tööd jõudnud juba maa peale ning igaüks võib oma silmaga näha, kui suur maja hakkab olema[/pullquote]„Kohtla-Järve jaoks on spordikeskuse esimese etapi valmimine ühe pika ettevalmistuse väärikas tulemus. Ma usun, et linnarahvale pakuvad keskuse võimalused edaspidi palju rõõmu. Meie jaoks on ka oluline, et nii suured hooned oleksid ehitatud tänaste teadmiste ja standardite järgi,“ ütles Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko.

„Tänaseks on tööd jõudnud juba maa peale ning igaüks võib oma silmaga näha, kui suur maja hakkab olema. Spordi- kui tervisekeskus hakkab mahutama ujulat, tennisehalli, kohvikuid, galeriisid, saunu ja muud,“ sõnas Nordecon ASi hoonete ehituse divisjoni juht Meelis Kann. „Kohtla-Järve jaoks on oluline, et valmiv spordi- ja tervisekeskus oleks optimaalne ja energiasäästlik, võimalikult madalate ülalpidamiskuludega omanikule, aga samas mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale.“

Loe edasi: Kohtla-Järve uuele spordi- ja tervisekeskusele asetati nurgakivi