LENNA-LOVIISA JÕGI: KUNSTIGA TEGELEMISEKS ON VAJA OSKUST FANTASEERIDA JA OMA KUJUTLUSED PABERILE PANNA

Lenna-Loviisa Jõgi Kuremaa raamatukogus. Foto erakogust

14-aastane Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õpilane Lenna-Loviisa Jõgi avas esimese kunstinäituse oma kodupaiga kohalikus raamatukogus Kuremaal. Tütarlaps rääkis usutluses Külauudistele, miks talle meeldib maalida ja kuidas sünnivad kunstiteosed, mis peegeldavad nii reaalsust kui fantaasiat.

Loe edasi: LENNA-LOVIISA JÕGI: KUNSTIGA TEGELEMISEKS ON VAJA OSKUST FANTASEERIDA JA OMA KUJUTLUSED PABERILE PANNA

KUNSTNIKU SEKSUAALSE VÄGIVALLA KOGEMUSEST

Fotogalerii

Mare Tralla näituse “Enne ja pärast” avamisel Pärnu endise vangla ruumis. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eile avati Pärnu endises vanglas kunstnik Mare Tralla näitus “Enne ja pärast”. Pärnu Kunstinädala raames on täna kella ühest kunstnik taas kohal ja tutvustab väljapanekut.

Loe edasi: KUNSTNIKU SEKSUAALSE VÄGIVALLA KOGEMUSEST

MARE TRALLA NÄITUS „ENNE JA PÄRAST” KUNAGISES PÄRNU KINNIMAJAS

Endise Pärnu vangla Laatsareti tänava poolsed väravad, mille kaudu pääseb Mare Tralla näitusele “Enne ja pärast”. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Laupäeval, 17. juulil kell 17:00 avatakse endise Pärnu vangla ruumides Mare Tralla isiknäitus “Enne ja pärast”, mis jääb avatuks kuni kuu lõpuni.

Loe edasi: MARE TRALLA NÄITUS „ENNE JA PÄRAST” KUNAGISES PÄRNU KINNIMAJAS

KAI KUNSTIKESKUS AVAB RAKENDUSKUNSTI NÄITUSE

Jiyong Lee “Mitoos halli ja oranziga”

Laupäeval, 29. mail avatakse Kai kunstikeskuses suur rahvusvaheline rakenduskunsti näitus „Kumab läbi“. Kaheksanda Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitusel esitlevad oma töid 21 kunstnikku Põhjamaadest, Suurbritanniast, Hollandist, USAst, Leedust ja Eestist.

Loe edasi: KAI KUNSTIKESKUS AVAB RAKENDUSKUNSTI NÄITUSE

PORTSELANIMAALIJA MAI KOLOSSOVA KÜLASTAS TRE RAADIOT

Mai Kolossova. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tre Raadio Pärnu stuudio tänahommikusel intervjuuminutitel oli saatekülaliseks Pärnu portselanimaalijate seltsi Lüster esinaine Mai Kolossova, kes rääkis pühapäeval Nooruse Majas avatavast järjekordsest portselanimaalide kevadnäitusest ja sellest kunstist üldiselt.

Loe edasi: PORTSELANIMAALIJA MAI KOLOSSOVA KÜLASTAS TRE RAADIOT

ÜLLE KANT ISIKUNÄITUSEGA VIIRATSIS

Ülle Kant oma isikunäitusega “Helged värvid” Viiratsi rahvamajas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Viljandimaal Viiratsi rahvamajas Jumala auks ja inimestele rõõmuks üles pandud kunstinäitus „Helged värvid“ ootab külastajaid alates möödunud aasta novembri lõpust.

Loe edasi: ÜLLE KANT ISIKUNÄITUSEGA VIIRATSIS

VANO ALLSALU „KAOSE KORD” PÄRNU KUNSTNIKE MAJAS

Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja (Nikolai 27). Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas avatakse 22. detsembril kell 14.00 Vano Allsalu näitus „Kaose kord“, mis esitab läbilõike viimasel kümnendil loodud akrüülmaalidest. Tegemist on meie kunstiväljale juba 1990ndatel sisenenud tunnustatud maalikunstniku esimese isikunäitusega Pärnus.

Loe edasi: VANO ALLSALU „KAOSE KORD” PÄRNU KUNSTNIKE MAJAS

Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Mari-Liis Laanemaa siidimaal "Jõhvikamandala".
Mari-Liis Laanemaa siidimaal “Jõhvikamandala”.

Kolmapäeval kell 16.00 avatakse Viljandis Sakala keskuses Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“.

Sanskriti keeles tähendab mandala ringi ja India religioonides sümboliseerib mandala universumit. Mandalate ringikuju meenutab meile terviklikkust ja lõpmatust. Mandalad ilmnevad meile kõigile igapäevaselt alates päikesest ja kuust ning lõpetades pere- ja sõpraderingiga. Sakala Keskuse näitusesaali jõuavad Mari-Liis Laanemaa poolt 22 aasta
jooksul loodud ja lõuendile prinditud mandalad.

Mari-Liis Laanemaa on Eesti kunstiakadeemias õppinud graafikuks, aastatel 1994-1997 oli ta samas kunstimagistratuuris, võttis vahepealse paaril aastal videokursuse Sidekoolis ja seejärel õppis aastatel 2007-2008 taas Eesti kunstiakadeemias, läbides seal kunstipedagoogika magistrantuuri.

Loe edasi: Harmoonia ja loovenergia mandalatest – Mari-Liis Laanemaa näitus „Mandala“

Evald Okase muuseum Haapsalus avab suvehooaja

Vano Allsalu maal Päev/Day (akrüül, lõuend 2015).
Vano Allsalu maal Päev/Day (akrüül, lõuend 2015).

Laupäeval, 28. mail kell 16 avatakse Haapsalus Evald Okase muuseumi suvehooaeg. Muuseumi kunstisuvele pannakse algus kolme väljapaneku avamisega.

Alguse saavad kaks Evald Okase loomingut tutvustavat ekspositsiooni ning Vano Allsalu maalinäitus “Üks teine kord”.

Muuseumi teise korruse näitusesaalides avatakse väljapanek, mis annab läbilõike Evald Okase enam kui 70 aastat hõlmavast loomingust selle laadide ja žanrite mitmekesisuses. Eksponeeritud on kunstniku joonistused, graafika, maalid ja objektid. Näitust saab külastada kuni augusti lõpuni.

Pööningusaalis avatakse näitus, mis tutuvustab Evald Okase tegevust illustraatorina üldse. Okase loomingus on maalide kõrval tuntud ka tema talendikad joonistused, graafika ning raamatute illustratsioonid. Pööningusaali väljapanekul on esitatud peamiselt kunstniku joonistused ja akvarellid erinevatest aegadest, mis võluvad oma vahetuse ja artistlikkusega ning kujundliku nägemisega pisimaski visandis. Näitust saab külastada kuni 25. juunini.

Loe edasi: Evald Okase muuseum Haapsalus avab suvehooaja

Haapsalus eksponeeritakse Evald Okase juubelile pühendatud näitust

Evald Okas.
Evald Okas.

28. novembril oleks Evald Okas saanud 100-aastaseks. Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses (HNRK) on kuni 2016. aasta maikuu keskpaigani eksponeeritud Evald Okase reisimuljete põhjal valminud looming. Näitus kannab pealkirja “Evald Okas 100. Reisimuljed” ning kuulub kunstniku 100 aasta juubelit tähistavate väljapanekute sarja.

Haigla juht Priit Eelmägi tunneb näituse üle rõõmu: “Kunstninäituste traditsioon HNRK kohvikuruumides on selle näitusega saanud väga auväärse jätku. Evald Okas on kogunud taastusravi saades mitmel korral jõudu haigla patsiendina, nüüd saavad praegused patsiendid nautida tema kunsti ja selles peituvat energiat. Loomulikult on näitus avatud ka linnarahvale ja külalistele.”

Evald Okas (28.11.2015-30.04.2011) alustas maaliõpinguid Riigi kunsttööstuskoolis 1931. aastal ning lõpetas need 1941. aastal. Ta esines näitustel alates 1939. aastast. Enam kui 70 loomeaasta vältel oli ta väga produktiivne ning pälvis mitmeid aunimetusi, tähelepanu ja publikumenu.

Evald Okase loomingut iseloomustab ülimalt mitmekesine ampluaa. Kunstniku läbi ajastute ulatuv looming on jäädvustanud oma aega ja kaasaegseid, aga ka arengukäike ja murranguid, mida eesti kunst poole sajandi jooksul on läbi elanud. Portreežanri ja figuratiivsete kompositsioonide kõrval on teda alati paelunud ka linnakeskkond ja arhitektuur.

Loe edasi: Haapsalus eksponeeritakse Evald Okase juubelile pühendatud näitust

Sergei Trofimovi, Avatud Ateljee ja Võru Kunstikooli näitused Võru Linnagaleriis

Sergei Trofimovi fotonäitus “Juured ja tiivad”

“Juured ja tiivad” on fotode seeria, mis jutustab inimeste elust Käru vallas, Raplamaal, mis on tehtud viimase kolme aasta jooksul. Pere annab meile tiivad, perest otsime oma juuri, pere annab jõudu, et elus saavutada edu. Fotodel on jäädvustatud eesti küla peresid kodus, kokkutulekutel, pidudel ja kõikvõimalikes muudes olukordades. Esialgne idee oli küll teha küla peredest portreepilte, aga kuna Sergei Trofimovil on pikaaegne kogemus pressifotograafina, siis on näituse meeldejäävamateks hetkedeks just reportaažfotod Kärus toimunud suurematest pidustustest. Käru alevik ei ole eriti suur, aga jälgides erinevaid peresid erinevatel aastaegadel, toimub arusaamine, kui tähtis on jagada positiivset kogemust ilusa maa inimese elust.

Sergei Trofimov arvab, et tervislikus ühiskonnas on perekond pea element. Linnad kasvavad iga päev, ent selle kiire kasvuga ei kaota elu maal oma romantikat ega jõudu, vaatamata sellele, et maale on elama jäänud vähem inimesi. Lapsed maal on rohkem laste moodi ja nende lapsepõlv on selline nagu peab olema, neil ei ole kuskile kiire. Just selle tõttu arvab autor, et elu linnas on teisene võrreldes maaeluga.

Loe edasi: Sergei Trofimovi, Avatud Ateljee ja Võru Kunstikooli näitused Võru Linnagaleriis

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis uued näitused

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.

Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel. Maalid kujutavad endast poollootosasendis istuvaid naisi looduses. Maalid on täis küllust, rahu ja lopsakust.

Projekti “Kunstnikud kooli” raames kohtub 31.oktoobril kell 14.15 – 16.45 kunstnik Kadri Kangilaski Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi noortega, et rääkida näitusest, loomingust ja kunstniku elust.

Projektist “Kunstnikud kooli” saate täpsemalt lugeda aadressil: http://www.cca.ee/uudiskiri-artiklid-kunst-ja-haridus/201-vorus-kaivad-kunstnikud-koolis

Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.

Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.

Näitused jäävad avatuks 16. novembrini.

Yyhely Hälvin näitab rahvusraamatukogus oma joonistusi

Yyhely29. augustini saab rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis näha Eesti Kunstiakadeemia tudengi Yyhely Hälvini näitust „Porilombid”.

Yyhely Hälvin kirjutab oma teise isikunäituse kohta järgmiselt: „Püüan lahti muukida iseennast koos kaugete külakolgaste ilu ning valuga, leides selleks võimaluse tušipotist ja suleotsast”.

Raamimata suuremõõtmelised tušijoonistused haakuvad oma visuaalse kujundikeelega väikesemõõduliste töödega, mis on enamjaolt samas tehnikas.

Yyhely Hälvin on lõpetanud Põlva Kunstikooli, osalenud grupinäitustel „Tunne oma keha 1” 2014 ja „Part paadis” 2012 ning Iževski Kunstikooli nr 13. korraldatud konkurss-näitusel Udmurtias 2012. Esimene isiknäitus „Tuuleveskitüdrukud” toimus Põlva Keskraamatukogus käesoleva aasta alguses.

Viljandis avatakse Eesti Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“

Teisipäeval, 15. juulil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Maalikunstnike Liidu näitus „MÄNG“. Mäng, mäng, mäng… öeldakse, et mäng on väikese inimese töö, kuid mängu ilu seisneb narri tarkuses. Näitus astub kahekõnesse Viljandi pärimusmuusika festivali tänavuse mängu- teemaga ning toob Viljandi pärimus- ja muusikasuvesse rohkem kunsti.

Näitusel osalevad kunstnikud: Tiit Pääsuke, Erki Kasemets, Jüri Arrak, Uno Roosvalt, Mari Roosvalt, Vano Allsalu, Ove Büttner, Anatoli Strahhov, Tiit Jaanson, Eva Jänes, Per Petersen, Sirje Protsin, Silva Eher, Andrus Rõuk, Toomas Sarapuu, Airi Luik, Ivi Arrak, Maria Sidljarevich, Lii Pähkel, Maire Koll, Silvi Lepparu.

Näituse „Mäng“ kuraator Kreg A-Kristring (Aimar Kristerson) tõdeb, et mäng tähendab osalejaid ja pealtvaatajaid, võitjaid ja kõrvalejääjaid, reegleid ja nende rikkumisi, nutikust, osavust, kavalust. Mängurõõmu ja mängusõltuvust. Mängu spekter ulatub selle süütust ja naudisklevast flirdist enesehävitusliku kirelõõmani. Mängul on justkui kaks palet nagu Rooma Janusel, sisse- ja väljapääsude jumalal. Üks pool näitab võrdsuse meelitavat peegelpilti, teine pool enamasti risti vastupidist. Narrina saad siseneda vaid elu tõelisse mängu, žongleerides lubatava ja mittelubatava juuspeenel piiril. Ainult mängu läbi saame olla seal, kus me tavareeglite järgi ei saakski olla. Mängul ja kunstil on kattuv osadus.

Näitus jääb Viljandis avatuks 19.augustini.

Vana-Võromaa kultuurikoja galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega

Nädala pärast 23. aprillil kell 18 on Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis Ain Toimi valgusküllase näituse avamispidu. Galerii täitub skulpturaalsete valgusobjektidega.
Ain Toim on insener, kes on vanast äraviskamisele määratud teadusaparatuurist loonud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgustifunktsiooni.
Igapäevaelus töötab Toim ühes instituudis, kus tal on kaks ülesannet: hooldada laboriseadmeid ja valvata ülijuhtmagnetit. Sellepärast jõuavad kõik vanad seadmed lõpuks Toimi kui laborimeistri valdusesse, kes peab nende edasise saatuse otsustama: kas vanarauaks, laboris taaskasutusse või hoopis oma ladudesse.
Leidmaterjalide kirjusus peegeldub vastu ka Toimi lambinäituselt, kus on kaunist disainijoont ja hulle materjalimänge haljast vasest klaasini, anodeeritud alumiiniumist pleksini. Eritabaste vormide ja materjalide kooslus teebki iga tema lambi unikaalseks.
Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on näha üle paarikümne valgusobjekti kuni 1. juunini.
Jana Huul

Türi maaliringi näitus jagab loomisrõõmu

Teisipäeval, 15. aprillil kell 15.00 avatakse Sakala Keskuse jalutussaalis Türi maaliringi näitus “Inspireeritud loodusest”. Loomisrõõmust pakatav maaliring toob viljandlastele vaatamiseks oma värske loomingu, mis on küpsenud erinevate joonistamis- ja maalitehnikate tundmaõppimise ning üksteiselt ja juhendajalt Malle Saarelaiult saadud nõuannete paistel. Näitust läbib punase niidina ammendamatu looduse teema. Türi Kultuurikeskuse maaliring alustas tegevust 2007. aastal. Ringis käib 13 inimest, nii tööealised kui ka pensionärid. Ringi kunstisõpru iseloomustab rõõmsameelsus, sõbralikkus ja teadmishimu. Koos on tehtud kolm suvist maalilaagrit ja arvukaid näituseid. Näitus jääb avatuks 3. maini.

Sakala Keskuse jalutussaalis saab näitust vaadata maja lahtioleku aegadel: E-L 10-19, Tallinna tn 5, Viljandi.

Piire ületav armeenia kunst jõudis Rahvusraamatukokku

Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatakse 10. aprillil kell 16 näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire”.

Armeenia kunstnikud Tigran Sahakyan, Arman Vahanyan ja Tigran Kirakosyan loovad oma teosed Tallinna Kunstihoone graafikakojas koostöös meister Uku Kanniga ja offset-litograafia trükikojas Albatross Editions Lauri Koppeli ja Gudrun Heamägi abiga. Kunstnikke inspireerivad Tallinna graafikaateljeede ulatuslikud võimalused suuremõõtmelise graafika loomiseks, mis Armeenias puuduvad.

“Oleme tööle keskendunud, siinne rahu ja vaikus soosib seda. Öeldakse, et inimesed on siin külmad, aga tegelikult ei ole,” jagas oma Eesti muljeid Arman Vahanyan.
“Õhkkond lubab täielikult tööle pühenduda, materjalid ja tehnilised võimalused on väga head,” hindas Tigran Kirakosyan.

Vahetusnäituse idee sündis 2013. aastal Tallinnas Armeenia-Eesti kultuuripäevadel. Armeenia kunstnike näituse vahendasid Rahvusraamatukokku Eesti Vabagraafikute Ühendus ja Armeenia kultuurifond KulturDialogwww.kulturdialog.org. Kultuurikoostöö viib peatselt eesti autorid vastukülaskäigule Armeeniasse ning Jerevanis eksponeeritakse eesti kunsti.

“Minu jaoks on siin loodud kunst avastuslik ja eksperimentaalne. Loodame, et koostöö jätkub ja projektid aina kasvavad!” ütles Tigran Sahakyan.

Eesti Vabagraafikute Ühendusega seob Rahvusraamatukogu aastatepikkune meeldiv koostöö nii Wiiralti preemia, Eesti nüüdisgraafika traditsiooniliste näituste kui ka mitme isikunäituse puhul.

Näitus “Armeenia kunst Eestis. Ületades piire” jääb Rahvusraamatukogus avatuks 3. maini.

Epp Maria Kokamägi avas Pärnus näituse “Retrospektiiv”

Pilt_Epp_M_Kokam2giEilsest on Ammende Villas avatud tuntud maalikunstniku Epp Maria Kokamägi autorinäitus “Retrospektiiv”. 55. juubeli puhul on Epp Maria kokku pannud valiku oma parimatest töödest. Tagasi vaatava näituse peamisteks märksõnadeks on naiselikkus ja ingellikkus.

“Viiekümne viie aastaga poleks justkui midagi muutunud ― ikka armastan inimest ja looma ning tunnen suurt respekti looduse ees,” räägib Epp Maria oma inspiratsioonidest aastate vältel, “Küll aga on kõik selle näituse maalid valminud Pärnumaal, inspireeritud siinsest valgusest ja aastaaegade vaheldumisest.” See on kandunud ka Epp Maria värvidesse ― maalides on kasutatud kuld-hõbedast kuma, mis inspireeritud mereäärsest valgusest, peegeldusest, sealsest loodusest ja inimestest. Pärnuga on Epp Maria seotud juba aastaid. Pärnu Sepamaa talus elamine ja võimalus seal aastaringselt ka töötada, on üks Epp Maria täitunud unistustest. Näitusele on oma osa andnud ka Epp Maria abikaasa Jaak Arro enda käsitsi valmistatud disainraamidega.

Mitmed teosed, mida Epp Maria kunstihuvilistega Ammende Villas jagab, on eelnevalt ka maailma näinud ning üle piirigi positiivset tagasiside saanud. Ülle Juhi, läinud aasta Epp Maria Kokamäe ja Jaak Arro ühisnäituse korraldaja sõnul kannavad tööd endas armastust, ilu, headust ja võlu. “Kunstniku enda olemus ja nägemus ümbritsevast peegeldub igast Epp Maria teosest. Kohati salapärane, uskumatu ja seejuures üdini positiivne on emotsioon, mis iseloomustab Epp Maria loomingut. See annab igale näitusekülastajale võrratu ja unustamatu elamuse,” kirjeldab ta Epp Maria maalikunsti.

Kõik pärnakad ja linna külalised saavad Epp Maria juubelinäitust Ammende Villas vaadata kuni suveni. 

Vanemuises on Tiina Ojaste õlimaalide näitus

Vanemuise suures majas on avatud kunstnik Tiina Ojaste õlimaalide näitus “Pääsemine imedemaale”.

Literaat Toomas Kuter on kirja pannud saatesõnad näitusele: “Pääsemine Imedemaale on iga inimese unistus. Me kõik hoiame käes võtit, mis meid sellele maale aitab, kuid ainult vähesed leiavad üles salaukse, mille võti avab. Tiina Ojaste on selle leidnud ning soovib oma äratundmis- ning avastamisrõõmu teiega jagada. Ning kus mujal, kui mitte teatris, sest teatri imelises maailmas on peitumas mõndagi, millest me elus puudust tunneme. Pääsemine Imedemaale algab teatrist.”

Tiina Ojaste sündis Pärnu linnas 1961.aastal. Kunstihariduse omandas ta Tartu Kunstikoolis. Praegu tegutseb Ojaste vabakutselise kunstnikuna. Tema maale on eksponeeritud lisaks Eestile ka USA-s, Inglismaal, Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, Soomes ja Rootsis. Ojaste maale leidub nii Eesti kui ka mitmete välisriikide erakogudes.

Näitus “Pääsemine imedemaale” jääb Vanemuise suures majas avatuks kuni märtsikuu lõpuni.