Silt: kunst

Kuurordigalerii Central avas täna Pärnus Ella Žuliene näituse “Lõhnavad tunded”. Näitusel näeb nelja suuremõõtmelist romantilist tööd akvarell- ja pastelltehnikas.

Ella Žuliene on sündinud 25. oktoobril 1944. Ta on kogu aeg armastanud joonistada. Väiksena mõtles Žuliene välja muinasjutte ja illustreeris ise ka oma lood. Tõeliselt õppis ta joonistama aga Leili Volli kunstiringis.

Kunstnik omandas Tallinna Kergetööstustehnikumis rõivaste modelleerimise ja konstrueerimise eriala, sinna juurde ka oskuse joonistada inimesi, portreesid, natüürmorte. Samal ajal õppis ta ka Kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel.

Edasi järgnes periood, kus joonistamine jäi tahaplaanile, kuid pere ja sõbrad kandsid tema kavandatud ja õmmeldud riideid.

Alates 2000. aastast on Žuliene Pärnu Kunstiklubi liige, võtab rõõmuga osa üritustest ja ühisnäitustest. Ta joonistab palju ja nii on tema isikunäitustel alati uued pildid.

Kunstniku lemmikuteks on pastell ja akvarell. Ta on õpihimuline ja tahab pidevalt edasi areneda, nii võtab ta ka praegu osa täiskasvanute kunstikursustest Pärnu Kunstikoolis.

Galerii asub aadressil Aia 8 Pärnus, avatud T-R kl 12-18. Näitus jääb avatuks 30. juunini.

​Tõnis Vint kui Eesti kunsti geomeetrilis-sümbolistliku koolkonna ellukutsuja ja juhtfiguur astus eile õhtul Pärnu Avangard Galeriis üles seitsmekümnendatel-üheksakümnendatel loodud graafika- ja plakatikunstiga. Eesti kultuurkapitali poolt toetatud näitus jääb avatuks kuni 10. veebruarini.

„Meelis Tammemägi kätte olid sattunud väga põnevad plakatid nõukogude perioodist, minu käes olid mõned graafilised lehed. Sellest tekkiski meil mõte panna kokku näitus kahest asjast, mis kannavad sama motiivi,“ selgitas Marian Kivila.

Vindi nõukogude perioodi loomingus segunesid uurimused kujunditest, märkidest, müstilistest õpetustest ja erootikast. „Naise motiiv tuli seitsmekümnendatel pisut hiljem juurde. Esmapilgul veidi naivistlik,“ rääkis Kivila ja meenutas, et omal ajal olid sellised tööd ka suure poliitilise tähendusega. „Sellel ajal võis vabalt palja naise kujutamise eest vangi sattuda.“ Vindi töödes on ka palju eklektikat. „Ta ütles seitsmekümnendatel, mis hakkab juhtuma kaheksakümnendatel, ka arhitektuuris. Vindil olid tolle aja kohta väga innovaatilised tööd.“

Nõukogude perioodist pärit näituseplakatid on valminud ofsettrükis. Kogu kunstiline aines liigub mööda sama rada, nagu graafikagi. Vanameistri töödes kohtub idamaade filosoofia kunstniku enda maailmapildi ja õhtumaade muinasjuttudega, samuraid geishadega, haldjad vibuküttidega ja Mulgimaa mustrites mandalad hea ja kurja võitluse, valguse ja varju tasakaalu, musta ja valge ja yin-i ja yang-iga.

Loe edasi: Tõnis Vindi graafika ja plakatid Avangard Galeriis

Pärnu raekojas asuvas linnagaleriis avatud kunstnike aastanäituse noorim osaleja on Elisabeth Teinburg ja vanim Leili Voll.

Eile õhtul tänavust aastanäitust avades ütles Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja, et sarnaseid ülevaate väljapanekuid on järjepidevalt korraldatud 22 aastat. „Meie jaoks on see väga pikk aeg. Tore, et igal aastal on näitus täiesti erinäoline, kuigi pooled osalejatest on ikka ühed ja samad kunstnikud,“ rääkis Raudoja. „Kui Mõned aastad tagasi väga vingusime, et noori ei ole ja peamine raskus jääb ikka vana kahurväe kanda, siis viimasel kolmel aastal on julgenud ka keegi noor inimene aastanäitusele välja tulla.“ Sedakorda tõstis ta esile Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi viimase klassi õpilast Elisabeth Teinburgi.

Vahetult enne tööde ülespanekut tõi oma uuema loomingu näitusele ka Pärnu vanim kunstntik, tänavu augustis 90. sünnipäeva tähistanud Leili Voll. Käesoleva õppeaasta alguses sai väsimatu kunstnik linnapea Romek Kosenkraniuse allkirjaga tänukirja, millega tunnustati tema pikaajalist tööd Pärnu kunstikoolis ja panust kodukandi kunstiellu. Maalid ja graafika sisustavad Volli kõiki päevi.

Loe edasi: Kunstnike uudislooming Pärnu linnagaleriis

Pärnus Vanasilla ja Veenuse bastioni vahel asuvas Olev Siinmaa projeketieeritud üheksakümne aasta vanuses esinduskäimlas avati eile kolmeks tunniks kunstiloome välkväljapanek.

Poole viie paiku kohale jõudes oli näitus juba enam kui pool määratud ajast avatud olnud. Esimesel pilgul haaras silm umbes kuraditosina jagu inimesi, kes seisid valge majakese peaukse läheduses. Mõned olid minemas, teised tulemas. Nii polnud täpset arvu võimalik loetleda ja see polnudki tähtis. Janno Bergmann seisis suuremast pundist veidi eemal. Tema kutsuski mind eelmisel päeval esimesena. Seepärast tundsin ennast kindlamalt tuntud kunstniku ette astudes, et toimuva kohta lähemat selgitust kuulda.

„Siin peldikus, aa tualetis, on õppejõudude näitus,“ kogus Bergmann minu äkilise ilmumise peale mõtteid ja püüdis aset leidvat sündmust täpsemalt sõnastada. Avatud näitusega märgib Edela-Eesti kunstikoolkond kahekümne aasta möödumist toonase Sütevaka kunstiosakonna korraldatud esimesest peldikunäitusest. Siis oli tegu paljude tänaste tunnustatud kunstnike jaoks esimese avaliku esinemisega tudengitele. „Näed, seal on Sorge, üks näituse initsiaatoreid. Idee peldikus näitust teha sündis Paides. Sorge naine ütles, et siin Pärnus võiks samuti sellise näituse teha.“ Seejärel viipas Bergmann käega Mari Kartau suunas: „Õppis Pärnus Academia Non Gratas, aastatel 2004 kuni 2007 oli sama akadeemia rektor.“

Loe edasi: Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele