KÜLMALINNA TALVETRALLIL KASVATATI PURIKAID

Melu talvetrallil. Esiplaanil sündmuse eestvedaja Raul Taul. Foto: Marge Tasur

Eile peeti Jõgeval külmalinna talvetralli. Viimaste aastate soojade ilmade tõttu on tulnud sageli võistelda sügavkülmikus valmistatud purikate sulatamises. Ent selle aasta krõbe talveilm lubas lisaks sulatamisele ka uhkeid jääpurikad kasvatada.

Loe edasi: KÜLMALINNA TALVETRALLIL KASVATATI PURIKAID

URMAS VIILMA: OLEME HAKANUD ÜKSTEISELE ROHKEM SILMA VAATAMA

Jõukukuusk Jõgeval. Foto: Sirje Kalev

Tänasel kolmandal advendil kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma Jõgeva kultuurikeskuse ees välja jõulurahu kogu Eestile. Jõuluootuse tervitused andsid edasi Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Jõgeva vallavolikogu esimees ja Riigikogu liige Aivar Kokk ning Jõgeva vallavanem Tiit Lääne.

Loe edasi: URMAS VIILMA: OLEME HAKANUD ÜKSTEISELE ROHKEM SILMA VAATAMA

EESTI SORDIARETUSE PÜHAMUS HARITAKSE IHU VANAVESKI SAUNAS

Vanaveski sauna esimese kinkekaardi omanik Johannes Haav. Foto: Vahur Kukk

Sordiaretuse poolest kuulsust kogunud Jõgeva aleviku ihuharimis ja kogukonnakeskuseks on Vanaveski saun, mis saanud nime samanimelise kultuuriseltsi järgi. Lisaks paikkonna inimestele käib saunalisi kaugemalt, koguni Tartust ja Tallinnast.

Loe edasi: EESTI SORDIARETUSE PÜHAMUS HARITAKSE IHU VANAVESKI SAUNAS

JÜRI LEESMENTI LUULERIDA PINGIL: „EESTLANE OLLA ON UHKE JA HEA”

Jõgeva valla sümboolikaga pink Jõgeva kultuurikeskuse ees. Foto erakogust

Jõgeva vallakeskuses Jõgeva linnas on paigaldatud esimesed Jõgeva valla kultuuriloolised pingid

Loe edasi: JÜRI LEESMENTI LUULERIDA PINGIL: „EESTLANE OLLA ON UHKE JA HEA”

JÕGEVA VALLA KEVADEKESKUS ON TORMA

2017. aastal pärast tänase Jõgeva valla moodustamist tekkis praegusel Jõgeva vallavanemal Aare Olgol ja tema mõttekaaslastel idee kujundada välja valla kultuuripiirkonnad – „külmapealinn” Jõgeva talvekeskuseks, Torma kevadekeskuseks, Kuremaa suvekeskuseks ja Palamuse sügisekeskuseks.

Torma haiglahoone, kus 2017. aastani oli Torma vallamaja. Praegu Torma teenuskeskus. Foto Jaan Lukas
Torma haiglahoone, kus 2017. aastani oli Torma vallamaja. Praegu Torma teenuskeskus. Foto: Jaan Lukas

Tänavusel Torma kevadekeskuse avapidustustel oli plaanis korraldada murutraktorite paraad. Koroonapandeemia ja eriolukord sundisid paraku sündmuse ära jätmata. Kevadekeskuse avapidu toimus Torma Facebooki lehe vahendusel, kus esinenud ansambel Mister Ai saatel sai ka kodus jalga keerutada.

Loe edasi: JÕGEVA VALLA KEVADEKESKUS ON TORMA

JÄINE ROTISKULPTUUR JÕGEVA KESKLINNAS

Jõgeva kesklinnas avati täna õhtul rotiaasta alguse puhul jääst rotiskulptuur.

Jõgeva kesklinnas avatud rotiskulptuu. Foto Riina Mägi
Jõgeva kesklinnas avatud rotiskulptuu. Foto: Riina Mägi

Täna algas idamaade ajaarvamise kohaselt valge Yang metallroti aasta, mis avab uue 12-aastase tsükli. Uskumuse kohaselt soosib rotiaasta energia uusi algusi, uuenemist ja arenemist. Jõgeval avatud rotiskulptuuri autor on Leena Kuutma ning taies paigaldati kesklinna parki purskkaevu kõrvale. Skulptuuri avamisel esinesid JJ Street tantsukooli tantsijad, publikule pakuti ingverijooki ja Hiina kombe kohaselt õnneküpsiseid.

Loe edasi: JÄINE ROTISKULPTUUR JÕGEVA KESKLINNAS

Külmarekordi linnas Jõgeval peeti talvetralli

Jõgeval, kus 17. jaanuaril 1940 ehk peaaegu täpselt 80 aastat tagasi fikseeriti praegugi kehtiv Eesti külmarekord – miinus 43,5 kraadi – peeti täna talvetralli.

Jõgeva kultuurikeskuse töötajad Talvetrallil. Foto Riina Mägi
Jõgeva  Talvetrallil. Foto: Riina Mägi

Jääpurikate sulatamise võistlusel osales kümme võistkonda. Kõige kiiremini – 18 minutiga – suutis purika nööri otsast alla saada võistkond Elsa, mille moodustasid isa ja tütar, Andres ja Laura Elisabeth Ostra Sadala lähedalt Leedi külast. Isa Andres valas vett purikasulatusrenni, Laura Elisabet varustas teda aga veega.

Mängiti jääkeeglit

Talvetralli kavas olid veel seltskonnatantsud, mida tantsiti folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsijate juhendamisel, ning lõbusad jõuproovid. Soovijad said mängida omapärast jääkeeglit, mille puhul jääd asendas libedaks tehtud kile ning keeglikive aknapesuvedeliku kanistrid, sooritada Marumäelt suusahüppeid, lasta vastaval masinal endale külmavärinaid teha jne. Kosutuseks pakuti lõkkel küpsetatud „Jõgeva kollase“ mugulaid ja kuuma teed. Teadusteatri Kvark etendus lõppes kuuselõkke süütamisega: jõulukuuski sai kohalik rahvas kultuurikeskuse parki valmis tuua juba terve talvetralli eelse nädala jooksul.

Loe edasi: Külmarekordi linnas Jõgeval peeti talvetralli

Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”

17. jaanuaril möödub 80 aastat päevast, mil Jõgeval fikseeriti praegugi kehtiv Eesti külmarekord – miinus 43,5 kraadi. Kuus päeva varem, 11. jaanuaril, saab Jõgeva kultuurikeskuse juures teoks talvetrall, mille ajal võib osaleda jääpurikate sulatamise võistlusel ja muudel lõbusatel jõuproovidel, maitsta lõkkes küpsetatud „Jõgeva kollast“ ning jälgida teadusteatri Kvark etendust. Lapsed saavad lustida ka mobiilsel suusahüppemäel.

Raul Taul 2019. aasta Talvetrallil jääpurikavõistlust korraldamas. Foto Jõgeva vallavalitsus
Raul Taul 2019. aasta talvetrallil jääpurikavõistlust korraldamas. Foto: Jõgeva vallavalitsus

Sulatatakse jääpurikaid

Jõgevale kui Eesti külmarekordi hoidjale pühendatud sündmusi on Jõgeval korraldatud juba 2008. aastast alates ning ikka on nende kavas olnud jääpurikavõistlus. Sooja ilma tõttu on tulnud enamasti võistelda sügavkülmikus valmistatud kunstpurikate sulatamises. Purikaid kasvatada on õnnestunud ainult paaril aastal. Purikate sulatamine on kavas nüüdki, sest ilmateade nende kasvatamiseks sobivat ilma ei luba.

„See, et ilmataat Jõgeva külmarekordi aastapäevaks meile suhteliselt sooja ilma saadab, pole tegelikult üldse halb. Siis ei hakka rahval talvetralli ajal külm,“ sõnas MTÜ Miinus 43,5 eestvedaja Raul Taul, kes on ka sündmuse päevajuht.

Põnev tegevus Marumäel

Peale jääpurikate sulatamise on talvetrallil võimalik võistelda mitmel muul alal. Jõuproove kavandatakse nii lastele kui täiskasvanutele. Lapsed saavad oma osavust proovida Marumäel. Seda teisaldatavat väikest suusahüppemäge on Jõgeval ühel varasemalgi talvetrallil nähtud.

Loe edasi: Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”

Piiskop Joel Luhamets: Kristus on meie rahu

Täna kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile. Jõuluootuse tervitused andsid edasi Riigikogu teine aseesimees Siim Kallas, Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere. Foto: Marge Tasur
Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere. Foto Marge Tasur

[pullquote]Anname märku, et oleme reaalselt olemas ning keegi ei pea üksildust tundma[/pullquote]Piiskop Joel Luhamets rääkis, et jõulurahu on eriline, sest see tuleb kusagilt väljastpoolt. „Täna me kuulutame jõulurahu, mis tuleb sündinud jõululapse, Jeesuse Kristuse kaudu – Kristus on meie rahu,“ sõnas piiskop. Ta lisas, et see on eriline rahu, mida inimene ise ei tee. Kui inimene on leidnud Jumala, leiab ta ka rahu. Kui me oma lähedastega koos oleme, siis võivad ajad olla kehvemad või paremad, aga me oleme siiski õnnelikud.

Loe edasi: Piiskop Joel Luhamets: Kristus on meie rahu

Betti Alveri sünnilinnas toimuvad taas poetessile pühendatud luulepäevad

22. ja 23. novembril peetakse Jõgeval XXVII Betti Alverile pühendatud luulepäevi „Tähetund“. Esinema tuleb 27 kooliteatritruppi kogu Eestist. Õpilasi ja juhendajaid saabub Jõgevale kolmesaja ringis. Autor, kelle tekste kahe päeva jooksul Jõgeva kultuurikeskuse laval tõlgendatakse, on Hiiumaal elav poetess Ave Alavainu.

Traditsiooniline tseremoonia luulepäevade Tähetund ajal Jõgeval, Betti Alveri pargis. Foto Riina Mägi
Traditsiooniline tseremoonia luulepäevade “Tähetund” ajal Jõgeval, Betti Alveri pargis. Foto: Riina Mägi

[pullquote]gümnaasiumiastme luulepäevad hakkavad teatavast mõõnast üle saama ning noorte hinged ihkavad jälle ilu – igapäevaelus alatasa kogetavale madalusele vastukaaluks[/pullquote]„Otsustasime seekord oma luulepäevadega just Avele kummarduse teha: ta on ka ise pikka aega kooliteatri juhendaja olnud ning oma trupiga korduvalt „Tähetunnil“ osalenud. Tõsi, mitte viimasel ajal. Ave on kunagi kuulunud ka „Tähetunni“ žüriisse ehk Akadeemiasse,“ ütles Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. Ta meenutas, et Ave värvikas karakter lisas „Tähetunnile“ ikka vürtsi. Tema punastest lehvivatest juustest ja erksatest rõivastest oli võimatu mööda vaadata ning tema häält oli kogu majas kuulda. Ehkki tervis Ave Alavainul praegu Jõgevale tulla ei luba, saab ta tänu tänapäevasele infotehnoloogiale siiski näha, mida kooliteatritrupid tema luulega laval teevad: Rakvere videomees Jaanus Lekk teeb luulepäevadest ülekande, mida saavad interneti vahendusel jälgida nii Ave kui ka kõik teised huvilised.

Loe edasi: Betti Alveri sünnilinnas toimuvad taas poetessile pühendatud luulepäevad

Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.

Hele Kõrve. Foto Marge Tasur
Hele Kõrve. Foto: Marge Tasur

Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.

Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.

Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.

Omavalituse ja kogukonna panus

Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.

Loe edasi: Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.

Jõgeva uus koolihoone. Foto Marge Tasur
Jõgeva uus koolihoone. Foto: Marge Tasur

[pullquote]Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.[/pullquote]Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.

Loe edasi: Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Legendaarne kartulisort sai Jõgeval ausamba

Täna hommikul, jätkuvalt kestva Jõgeva linna sünnipäeval tegid kodukandile üllatuskingituse kogukonna aktiivsed liikmed, kes avasid peaväljakul asusamba kuulsale kartulisordile „Jõgeva kollane”.

Mälestumärk kartulisordile Jõgeva kollane. Foto Sirje Kalev
Mälestumärk kartulisordile “Jõgeva kollane”. Foto: Sirje Kalev

Ausammas kujutab endast klaasseintest kasti, milles sirguvad „Jõgeva kollase” taimed ja saab jälgida nende kasvamist ning mugulate valmimist. Idee algatas mitmekülgselt aktiivne tervislikku toitumist ja eluviisi edendav Jõgeva elanik Maiu Veltbach. Tegusateks abistajateks olid teadlased Reine Koppel ja Mati Koppel, ettevõtjad Raul Taul ja Rauno Lehtla, kunstnik Tiina Säälik ja mitmed teised.

Kartulisordi „Jõgeva kollane” aretas sordiaretaja Julius Aamisepp 1942. aastal. 1946. aastal kirjeldas ta sorti ise nõnda. „…vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et „Jõgeva kollase” mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav.”

2010. aasta kevadel otsustati siiski taastada “Jõgeva kollane” säilitussordina. 2012. aastal hakkas Jõgeva Sordiaretuse Instituut sertifitseeritud seemet taas müüma. Eesti ühe populaarsema kartulisordina on “Jõgeva kollane” tähtsal kohal ka Eesti kultuuris. Nii on Jõgevamaa esindusroogade hulka valitud puder “Jõgeva kollane”, mille põhikomponent on kartulisort “Jõgeva kollane”.

Jaan Lukas

Samal teemal:

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur

 

 

 

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Kuigi Jõgeva linn 2017. aastast saadik iseseisva omavalitsusena ei eksiteeri, jätkab ta Jõgeva valla keskusena endiselt linna sünnipäeva tähistamise traditsiooniga. Täna tähistatakse mitmete meeleolukate ja põnevate sündmustega Jõgeva linna 81. sünnipäeva.

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur
Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto: Marge Tasur

Pidustused algasid kell 10 Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Kohalviibinuid tervitas Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Traditsiooniselt pakuti sünnipäevatorti.

Loe edasi: Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Rumeenia suursaadik esmaesitles Jõgeval oma maad tutvustavat turismivideot

2. aprillil külastasid Jõgeva valda Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan ja tema abikaasa, ühtlasi saatkonna nõunik Emil Camil Cămărăşan. Visiidi ajal esitleti esmakordselt Rumeeniat tutvustavat videoklippi.

Suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan. Foto Jõgeva vallavalitsus
Suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan. Foto: Jõgeva vallavalitsus

[pullquote]Vastastikuse koostöö jätkuks oli Eestis resideeruva Rumeenia suursaadiku Cămărăşani ja tema abikaasa visiit Jõgeva valda[/pullquote]Jõgeva valla koostöösuhted Rumeeniaga hakkasid arenema möödunud suvel toimunud 16 Rumeenia linnapea ja aselinnapea külaskäigul Tallinna. Kutse kohtumisele tuli ka Jõgeva valda. Jõgeva vallavanem Aare Olgo volitusel läks omavalitsust esindama abivallavanem Viktor Svjatõšev, kelle pädevuses on ka välissuhete korraldamine.

„Kohtumise vaheajal tulid minuga vestlema kaks Rumeenia omavalitsusjuhti. Mõne aja pärast sain ühelt külastamise kutse. Lisaks oli kutse meie noortele kunstikoolist osaleda rahvusvahelises lastelaagris, mille eesmärgiks oli läbi loomingulise tegevuse omandada uusi sõpru ning arendada inglise keele oskust. Möödunud aastal osales laagris kaks kunstiõpetajat ja viis last. Käesoleval aastal osaleb 10 last ja kolm pedagoogi. Projekt kestab veel kaks aastat,” rääkis Svjatõšev.

Loe edasi: Rumeenia suursaadik esmaesitles Jõgeval oma maad tutvustavat turismivideot

Jõgeval algavad täna Alo Mattiiseni muusikapäevad

Jõgeva võõrustab selle nädala lõpus taas noori muusikahuvilisi: 8. ja 9. märtsil saab Alo Mattiiseni muusikapäevade raames teoks XXIII üleriigiline noorte vokaalansamblite konkurss, millel osaleb 40 ansamblit 275 lauljaga.

Märt Avandi. Foto Urmas Saard
Žüriisse kuulub ka Märt Avandi, kes on samuti mitmete teiste hulgas Jõgevalt pärit Mattiisenile pühendatud muusikapäevade “loomingulisest laborist” aastate jooksul läbi käinud ning tänast eesti muusika ja teatri nägu kujundamas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üleriigilise noorte vokaalansamblite konkursi kontserdid on vaba sissepääsuga ja neid on oodatud kuulama kõik muusikahuvilised[/pullquote]Jõgeva valla kodulehe teatel on võrreldes mullusega ansambleid tosina võrra vähem. Muusikapäevade peakorraldaja, Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja arvas, et sellel võib olla mitu põhjust. Laulupeoaastal ei pruugi muusikaõpetajatel ansamblite konkursiks valmistumiseks aega jääda. Juhendajatel võib teatud hetkel ka motivatsioon otsa saada, sest ansamblitega tegeldakse enamasti entusiasmist, st ilma tasu saamata. Oma jälje on jätnud ka koolivõrgu uuendused: gümnaasiumide arv on vähenenud ja seetõttu on vähemaks jäänud ka gümnaasiumiastme ansambleid.

Muusikapäevad avatakse pidulikult reedel kell 13 Jõgeva kultuurikeskuses. Sealsamas toimuvad ka konkursikontserdid. Reedel kell 14 ja 17 algavatel kontsertidel saab kuulata vastavalt neljanda-viienda ja kuuenda-seitsmenda klassi ansambleid. Reede õhtul kell 20 annab muusikapäevalistele kontserdi kolmest Rapla noormehest koosnev ansambel, konkursi Noortebänd 2016 võitja The Notes.

Loe edasi: Jõgeval algavad täna Alo Mattiiseni muusikapäevad

Külmalinnas Jõgeval avati jääsea skulptuur

5. veebruari õhtul Jõgeva kesklinna pargis toimunud kollase maasea aasta alguse pidustustel avati jääst seaskulptuur.

Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto Marge TasurJõgeva kesklinna ilmekust ja atraktiivust toova jääsea valmistas skulptor Mari Hiiemäe. Jõgeva valla talvekeskusesse paigutatud seakuju kaalub terve tonni ja selle valmistamine läks maksma 1500 eurot. „Siga“ jääb parki seniks kuni ilmad lubavad.

Hiina horoskoobi järgset kollase maasea aastat tervitasid JJ-Street tantsijad, tuletantsija Krista Palm ning Jõgeva kultuurikeskuse kolm põrsakest, kes pakkusid rahvale õnneküpsiseid, sooja teed ning ingverijooki. Sündmuse korraldas Jõgeva vallavalitsus koostöös kultuuritegijatega.

Jaan Lukas

 

Jääst seajkuju avamine Jõgeval. Foto: Marge Tasur →

Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud

18 jaanuaril Põltsamaa Kultuurikeskuses toimunud Jõgevamaa kultuuri-ja sporditegijate ja terviseedendajate tänuõhtul kuulutati möödunud aasta taliolümpial neljanda koha saavutanud kiiruisutaja Saskia Alusalu Jõgevamaa Aasta Naissportlaseks 2018. Ühtlasi pälvis ta aunimetuse Jõgevamaa Kultuuripärl 2018. Usutluses Külauudistele märkis Saskia, et kiiruisutaja sai temast tänu kodupaigale Adaverele, vanematele ja treenerile. Veel vestlesime hetketreeningutest, tulevikuplaanidest, spordist kui ühest kultuuri osast ja sportlase rollist selles.

Saskia Alusalu uiskudel. Foto erakogu
Saskia Alusalu uiskudel. Foto: erakogu

Loe edasi: Saskia Alusalu, Jõgevamaa kultuuripärl: ilma Adavereta poleks minust kiiruisutajat saanud