JÕGEVA VALLA KEVADE KESKUSEKS KUULUTATAKSE TORMA

Vana Jõgeva-Mustvee maantee ületab Pedja jõge. Foto: Jaan Lukas

Kirjanduslikus mõttes on tänase Jõgeva valla paikadest „Kevadega” kõige rohkem seotud Palamuse. Jõgeva valla kevade keskuseks kuulutakse aga kevade alguse päeval 20. märtsil Torma.

Loe edasi: JÕGEVA VALLA KEVADE KESKUSEKS KUULUTATAKSE TORMA

III EESTI NAISTE TANTSUPIDU LÜKKUB JÄRGMISSE AASTASSE

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Seoses Covid-19 leviku ja selle tõttu seatud piirangutega on III Eesti Naiste Tantsupidu „PereLugu“ edasi lükatud järgmisesse aastasse – pidu toimub 12. juunil 2022 Jõgeval. Kehtima jäävad tantsurühmade registreeringud ning paikapandud repertuaar.

Loe edasi: III EESTI NAISTE TANTSUPIDU LÜKKUB JÄRGMISSE AASTASSE

JÕGEVA VALD KINKIS VABARIIGI PRESIDENDILE „JÕGEVA KOLLAST”

Käsundusohvitser major Tanel Tarlap, Jõgeva vallavanem Aare Olgo, president Kersti Kaljulaid, Jõgeva vallavolikogu esimees Peep Põdder. Foto: Riina Mägi

Visiidil Jõgeva valda sai Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid kingituseks kotitäie legendaarset kartulisorti „Jõgeva kollane”.

Loe edasi: JÕGEVA VALD KINKIS VABARIIGI PRESIDENDILE „JÕGEVA KOLLAST”

KÜLMALINNA TALVETRALLIL KASVATATI PURIKAID

Melu talvetrallil. Esiplaanil sündmuse eestvedaja Raul Taul. Foto: Marge Tasur

Eile peeti Jõgeval külmalinna talvetralli. Viimaste aastate soojade ilmade tõttu on tulnud sageli võistelda sügavkülmikus valmistatud purikate sulatamises. Ent selle aasta krõbe talveilm lubas lisaks sulatamisele ka uhkeid jääpurikad kasvatada.

Loe edasi: KÜLMALINNA TALVETRALLIL KASVATATI PURIKAID

URMAS VIILMA: OLEME HAKANUD ÜKSTEISELE ROHKEM SILMA VAATAMA

Jõukukuusk Jõgeval. Foto: Sirje Kalev

Tänasel kolmandal advendil kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma Jõgeva kultuurikeskuse ees välja jõulurahu kogu Eestile. Jõuluootuse tervitused andsid edasi Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Jõgeva vallavolikogu esimees ja Riigikogu liige Aivar Kokk ning Jõgeva vallavanem Tiit Lääne.

Loe edasi: URMAS VIILMA: OLEME HAKANUD ÜKSTEISELE ROHKEM SILMA VAATAMA

EESTI SORDIARETUSE PÜHAMUS HARITAKSE IHU VANAVESKI SAUNAS

Vanaveski sauna esimese kinkekaardi omanik Johannes Haav. Foto: Vahur Kukk

Sordiaretuse poolest kuulsust kogunud Jõgeva aleviku ihuharimis ja kogukonnakeskuseks on Vanaveski saun, mis saanud nime samanimelise kultuuriseltsi järgi. Lisaks paikkonna inimestele käib saunalisi kaugemalt, koguni Tartust ja Tallinnast.

Loe edasi: EESTI SORDIARETUSE PÜHAMUS HARITAKSE IHU VANAVESKI SAUNAS

JÜRI LEESMENTI LUULERIDA PINGIL: „EESTLANE OLLA ON UHKE JA HEA”

Jõgeva valla sümboolikaga pink Jõgeva kultuurikeskuse ees. Foto erakogust

Jõgeva vallakeskuses Jõgeva linnas on paigaldatud esimesed Jõgeva valla kultuuriloolised pingid

Loe edasi: JÜRI LEESMENTI LUULERIDA PINGIL: „EESTLANE OLLA ON UHKE JA HEA”

JÕGEVA VALLA KEVADEKESKUS ON TORMA

2017. aastal pärast tänase Jõgeva valla moodustamist tekkis praegusel Jõgeva vallavanemal Aare Olgol ja tema mõttekaaslastel idee kujundada välja valla kultuuripiirkonnad – „külmapealinn” Jõgeva talvekeskuseks, Torma kevadekeskuseks, Kuremaa suvekeskuseks ja Palamuse sügisekeskuseks.

Torma haiglahoone, kus 2017. aastani oli Torma vallamaja. Praegu Torma teenuskeskus. Foto Jaan Lukas
Torma haiglahoone, kus 2017. aastani oli Torma vallamaja. Praegu Torma teenuskeskus. Foto: Jaan Lukas

Tänavusel Torma kevadekeskuse avapidustustel oli plaanis korraldada murutraktorite paraad. Koroonapandeemia ja eriolukord sundisid paraku sündmuse ära jätmata. Kevadekeskuse avapidu toimus Torma Facebooki lehe vahendusel, kus esinenud ansambel Mister Ai saatel sai ka kodus jalga keerutada.

Loe edasi: JÕGEVA VALLA KEVADEKESKUS ON TORMA

JÄINE ROTISKULPTUUR JÕGEVA KESKLINNAS

Jõgeva kesklinnas avati täna õhtul rotiaasta alguse puhul jääst rotiskulptuur.

Jõgeva kesklinnas avatud rotiskulptuu. Foto Riina Mägi
Jõgeva kesklinnas avatud rotiskulptuu. Foto: Riina Mägi

Täna algas idamaade ajaarvamise kohaselt valge Yang metallroti aasta, mis avab uue 12-aastase tsükli. Uskumuse kohaselt soosib rotiaasta energia uusi algusi, uuenemist ja arenemist. Jõgeval avatud rotiskulptuuri autor on Leena Kuutma ning taies paigaldati kesklinna parki purskkaevu kõrvale. Skulptuuri avamisel esinesid JJ Street tantsukooli tantsijad, publikule pakuti ingverijooki ja Hiina kombe kohaselt õnneküpsiseid.

Loe edasi: JÄINE ROTISKULPTUUR JÕGEVA KESKLINNAS

Külmarekordi linnas Jõgeval peeti talvetralli

Jõgeval, kus 17. jaanuaril 1940 ehk peaaegu täpselt 80 aastat tagasi fikseeriti praegugi kehtiv Eesti külmarekord – miinus 43,5 kraadi – peeti täna talvetralli.

Jõgeva kultuurikeskuse töötajad Talvetrallil. Foto Riina Mägi
Jõgeva  Talvetrallil. Foto: Riina Mägi

Jääpurikate sulatamise võistlusel osales kümme võistkonda. Kõige kiiremini – 18 minutiga – suutis purika nööri otsast alla saada võistkond Elsa, mille moodustasid isa ja tütar, Andres ja Laura Elisabeth Ostra Sadala lähedalt Leedi külast. Isa Andres valas vett purikasulatusrenni, Laura Elisabet varustas teda aga veega.

Mängiti jääkeeglit

Talvetralli kavas olid veel seltskonnatantsud, mida tantsiti folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsijate juhendamisel, ning lõbusad jõuproovid. Soovijad said mängida omapärast jääkeeglit, mille puhul jääd asendas libedaks tehtud kile ning keeglikive aknapesuvedeliku kanistrid, sooritada Marumäelt suusahüppeid, lasta vastaval masinal endale külmavärinaid teha jne. Kosutuseks pakuti lõkkel küpsetatud „Jõgeva kollase“ mugulaid ja kuuma teed. Teadusteatri Kvark etendus lõppes kuuselõkke süütamisega: jõulukuuski sai kohalik rahvas kultuurikeskuse parki valmis tuua juba terve talvetralli eelse nädala jooksul.

Loe edasi: Külmarekordi linnas Jõgeval peeti talvetralli

Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”

17. jaanuaril möödub 80 aastat päevast, mil Jõgeval fikseeriti praegugi kehtiv Eesti külmarekord – miinus 43,5 kraadi. Kuus päeva varem, 11. jaanuaril, saab Jõgeva kultuurikeskuse juures teoks talvetrall, mille ajal võib osaleda jääpurikate sulatamise võistlusel ja muudel lõbusatel jõuproovidel, maitsta lõkkes küpsetatud „Jõgeva kollast“ ning jälgida teadusteatri Kvark etendust. Lapsed saavad lustida ka mobiilsel suusahüppemäel.

Raul Taul 2019. aasta Talvetrallil jääpurikavõistlust korraldamas. Foto Jõgeva vallavalitsus
Raul Taul 2019. aasta talvetrallil jääpurikavõistlust korraldamas. Foto: Jõgeva vallavalitsus

Sulatatakse jääpurikaid

Jõgevale kui Eesti külmarekordi hoidjale pühendatud sündmusi on Jõgeval korraldatud juba 2008. aastast alates ning ikka on nende kavas olnud jääpurikavõistlus. Sooja ilma tõttu on tulnud enamasti võistelda sügavkülmikus valmistatud kunstpurikate sulatamises. Purikaid kasvatada on õnnestunud ainult paaril aastal. Purikate sulatamine on kavas nüüdki, sest ilmateade nende kasvatamiseks sobivat ilma ei luba.

„See, et ilmataat Jõgeva külmarekordi aastapäevaks meile suhteliselt sooja ilma saadab, pole tegelikult üldse halb. Siis ei hakka rahval talvetralli ajal külm,“ sõnas MTÜ Miinus 43,5 eestvedaja Raul Taul, kes on ka sündmuse päevajuht.

Põnev tegevus Marumäel

Peale jääpurikate sulatamise on talvetrallil võimalik võistelda mitmel muul alal. Jõuproove kavandatakse nii lastele kui täiskasvanutele. Lapsed saavad oma osavust proovida Marumäel. Seda teisaldatavat väikest suusahüppemäge on Jõgeval ühel varasemalgi talvetrallil nähtud.

Loe edasi: Külmarekordi aastapäevale pühendatud Jõgeva talvetrallil pakutakse „Jõgeva kollast”

Piiskop Joel Luhamets: Kristus on meie rahu

Täna kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Joel Luhamets Jõgeval välja jõulurahu kogu Eestile. Jõuluootuse tervitused andsid edasi Riigikogu teine aseesimees Siim Kallas, Jõgeva vallavolikogu esimees Raivo Meitus ja Jõgeva vallavanem Aare Olgo.

Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere. Foto: Marge Tasur
Evelin Samuel-Randvere ja Johan Randvere. Foto Marge Tasur

[pullquote]Anname märku, et oleme reaalselt olemas ning keegi ei pea üksildust tundma[/pullquote]Piiskop Joel Luhamets rääkis, et jõulurahu on eriline, sest see tuleb kusagilt väljastpoolt. „Täna me kuulutame jõulurahu, mis tuleb sündinud jõululapse, Jeesuse Kristuse kaudu – Kristus on meie rahu,“ sõnas piiskop. Ta lisas, et see on eriline rahu, mida inimene ise ei tee. Kui inimene on leidnud Jumala, leiab ta ka rahu. Kui me oma lähedastega koos oleme, siis võivad ajad olla kehvemad või paremad, aga me oleme siiski õnnelikud.

Loe edasi: Piiskop Joel Luhamets: Kristus on meie rahu

Betti Alveri sünnilinnas toimuvad taas poetessile pühendatud luulepäevad

22. ja 23. novembril peetakse Jõgeval XXVII Betti Alverile pühendatud luulepäevi „Tähetund“. Esinema tuleb 27 kooliteatritruppi kogu Eestist. Õpilasi ja juhendajaid saabub Jõgevale kolmesaja ringis. Autor, kelle tekste kahe päeva jooksul Jõgeva kultuurikeskuse laval tõlgendatakse, on Hiiumaal elav poetess Ave Alavainu.

Traditsiooniline tseremoonia luulepäevade Tähetund ajal Jõgeval, Betti Alveri pargis. Foto Riina Mägi
Traditsiooniline tseremoonia luulepäevade “Tähetund” ajal Jõgeval, Betti Alveri pargis. Foto: Riina Mägi

[pullquote]gümnaasiumiastme luulepäevad hakkavad teatavast mõõnast üle saama ning noorte hinged ihkavad jälle ilu – igapäevaelus alatasa kogetavale madalusele vastukaaluks[/pullquote]„Otsustasime seekord oma luulepäevadega just Avele kummarduse teha: ta on ka ise pikka aega kooliteatri juhendaja olnud ning oma trupiga korduvalt „Tähetunnil“ osalenud. Tõsi, mitte viimasel ajal. Ave on kunagi kuulunud ka „Tähetunni“ žüriisse ehk Akadeemiasse,“ ütles Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. Ta meenutas, et Ave värvikas karakter lisas „Tähetunnile“ ikka vürtsi. Tema punastest lehvivatest juustest ja erksatest rõivastest oli võimatu mööda vaadata ning tema häält oli kogu majas kuulda. Ehkki tervis Ave Alavainul praegu Jõgevale tulla ei luba, saab ta tänu tänapäevasele infotehnoloogiale siiski näha, mida kooliteatritrupid tema luulega laval teevad: Rakvere videomees Jaanus Lekk teeb luulepäevadest ülekande, mida saavad interneti vahendusel jälgida nii Ave kui ka kõik teised huvilised.

Loe edasi: Betti Alveri sünnilinnas toimuvad taas poetessile pühendatud luulepäevad

Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.

Hele Kõrve. Foto Marge Tasur
Hele Kõrve. Foto: Marge Tasur

Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.

Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.

Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.

Omavalituse ja kogukonna panus

Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.

Loe edasi: Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.

Jõgeva uus koolihoone. Foto Marge Tasur
Jõgeva uus koolihoone. Foto: Marge Tasur

[pullquote]Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.[/pullquote]Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.

Loe edasi: Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt