Rapla maavalitsuse juures asuv auhindamiskomisjon valis esitatud 11 kandidaadi hulgast välja 2011. aasta Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saaja.
Auhind otsustati anda staažikale muusikule ja muusikaõpetajale Robert Kasemägile. Taotluses iseloomustab Märjamaa muusikakooli direktor Maiu Linnamägi peatselt 92-aastaseks saavat auhinnasaajat kui Eesti metsasarvemängijate koolkonna alusepanijat, kes on pikkade aastate jooksul olnud tõeline noorte kasvataja ja suunanud nende väärikat käitumist. Tema meetodiks on alati olnud laste innustamine iseseisvalt õppima, uurima ja avastama. Oma tõekspidamistega on Robert Kasemägi aidanud noortel aru saada elementaarsetest käitumisnormidest ning olla leppimatu kultuurituse ja labasuse vastu igapäevaelus.
Auhind koos soliidse preemiarahaga antakse maavanem Tiit Leieri ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Mart Järviku poolt üle Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 22. veebruaril Märjamaa kultuurimajas.
Allikas: raplamaa.ee
Rubriik: Raplamaa
Kohila Sipsiku lasteaia laienemine jõudis lõpule
Eelmisel neljapäeval avati Kohilas lasteaed Sipsiku värskelt renoveeritud fassaadiga majas kahe rühma jagu uusi ruume. Praegusele 120-le lapsele lisandub 42 kolme- kuni viieaastast last. Nüüd on valla suurimas lasteaias kaheksa rühma ja 162 last. Viis aastat kestnud lasteaia pidev laiendamine on lõpule jõudnud.
Lasteaia direktor Kristina Mägi alustas samas majas tööd 2002. aastal laste päevahoiu juhina, siis käis lasteaias 15 last. „Võib vist lõpuks öelda, et aastast 2006 kuni siiani kestnud järkjärgulised ehitustööd on Sipsiku lasteaias lõppenud. Meil ei ole enam kuhugi kasvada,” arvab Kristina Mägi. Uued rühmad, mis seati sisse Kohila raamatukogust vabanenud ruumidesse alustavad igapäevast lasteaiaelu alates uuest nädalast.
Möödunud aastal alustatud remonditööd koos uue sisustusega läksid kokku maksma 6,6 miljonit krooni (422 821 eurot), sellest EAS-i poolne toetus „Kohalike avalike teenuste arendamise“ meetmest oli 5,6 miljonit krooni (359 398 eurot) ja valla omaosalus 992 355 krooni (63 423 eurot).
Projekti raames renoveeriti kahe rühma ruumid ja vajalikud abiruumid, paigaldati uus elektrisüsteem, uued aknad, rajati ventilatsioon, soojustati kogu hoone fassaad ja katus, paigaldati rühmadesse vajalik mööbel ning kööki lisaks olemasolevale uusi seadmeid. Lasteaed sai uue piirdeaia ning hoovi nurka ehitati uus mänguväljaku ala koos ronilatega.
Eriti uhked on lasteaednikud keldrisse juurde saadud töötubade pärast. Kunstiringi ja puutöö tuba on sisustatud lastele mõeldud ja reaalselt kasutatavate töövahenditega.
Kohilas sünnib igal aastal juurde sadakond uut põnni. Vald on selle näitaja poolest maakonna liider. Praegu ootab Kohilas lasteaiakohta 167 1,5 kuni 4aastast last. Sügisel, kui lasteaedadest läheb kooli sadakond last, väheneb märkimisväärselt ka järjekord.
Allikas: Kohila vallavalitsus
Kohilas avati Põhja-Eesti suurim ekstreemspordi sisehall
Laupäeval, 29. jaanuaril avati Kohilas ekstreemspordi sisehall rulluiskudel ja trikiratastel harjutajatele.
Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitatud 360ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum on sportlaste endi sõnul praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni Tallinnas valmib veelgi suurem sisehall, annab teada Raplamaa infoportaal.
Kohila sisehalli valmimise taga on ekstreemsportlaste klubi Kohila Kobad ja MTÜ Raplamaa Noored, kes taotlesid vana hoone renoveerimiseks PRIAst toetust.
Vana garaažihoone sai uue katusekatte, aknad ja uksed, kinni müüriti vanad garaažiuksed, korrastati ümbrus ja ligipääsuteed, rajati piirdeaed. Uuendati elektrisüsteem ja paigaldati valgustus hoonesse ning tänavale, samuti automaatne tulekahjuhäiresüsteem. Projekti kogumaksumus oli 38 348 eurot.
Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt rampi.
Kohilas saab ekstreemspordiga tegelda ka talvel
Kohila ektreemsprodi sõbrad saavad enda käsutusse Põhja-Eesti suurima sisehalli, kus on võimalik trenni teha aastaringselt
Ektreemsprodiklubi Kohila Kobad esindaja Oliver Saare usub, et tänu Kohilas avatavale uuele ektreemspordi sisehallile tuleb paikkonda kindlasti sprodihuvilisi noori juurde.
Saare sõnul oli vajadus sisehalli järele väga suur, kuna pidevaid harjutajaid on Kohilas paarkümmend, lisaks lihtsalt huvilised, kelle arvu ei oskagi ütelda.
Sportlaste sõnul on uus hall praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni valmib Tallinnasse Kristiine linnaossa ehitatav veelgi suurem sisehall. Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitati 360 ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum
Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt obstacle“it [skate-keeles obstaaklit] ehk rampi.
Kohilas ekstreemspordi sisehall avatakse homme kell 10
Allikas:
Eeva Kumberg
avalikkussuhete nõunik
Kohila vallavalitsus
Vallatu teatripäev Hageris
Kohila valla teatripäev toimub 29. jaanuar kell 12.00 Hageri rahvamajas.
Kell 11.45 võtavad loosi esinemise järjekorra peale “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ (Männi lasteaed, juh. Raili Bachmann) ning „Pöialpoiss ja kuus roosipõsekest“ (Sipsiku lasteaed, juh. Margit Ring).
Kell 13.15 võtavad loosi esinemise järjekorra peale „ Metsa lood“ (Hageri algkool, juh.Maria Saarna) ning „Alati tuleb rääkida“ (Hageri noored, juh.Margit Ring).
Kohtumiseni Hageris!
Üritus on tasuta
Kärjekujuline lasteaed Kaerepere lastele
Raplamaa Kaerepere lapsed saavad tõenäoliselt jõuludeks uue lasteaia, mis on mesilaskärjekujuline.Arhitektuuribüroo Projekt O2 viib lähiajal projekti sisse viimased muudatused ja siis võib ehitus alata. Projekti autor juhtivarhitekt Ott Ojamaa ütleb, et kärjekujuline maja on optimaalne ja loomulik ehitusstruktuur: “Meekärg on selline moodustis, millel on parim ruumikasutus, võimalikult palju valgustatud pinda. Laste jaoks tekib mõnus mänguruum, millel pole teravaid nurki – täisnurkne käsib, teravnurkne keelab, kuusnurkne lubab.”
Lasteaed saab olema mõnusalt mänguline, peale selle on kasvatajal pidevalt hea ülevaade toimuvast, sest kuusnurksel ruumil on keskpunkt ja õpetaja saab alati lapsi aidata ja juhendada.
“Veel parem oleks ringikujuline hoone, kuid see on ehituslikult keeruline lahendus,” lisas Ojamaa.
Ka õuekujundus on tehtud lähtuvalt kärgstruktuurist, lisaks on arvestatud kõiki õuesõppeks vajalike tingimusi. Õueala kujundamisel said nii lasteaia kui ka lähedal asuva põhikooli õpetajad ise näpunäiteid anda.
Kaerepere alevik on Eesti üks ilusaima haljastusega kohti, haljastusplaan koostati omal ajal tippaedniku Arnold Hannusti näpunäidete järgi.
Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele
23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele
Kapa stuudium kutsub loengule
16. jaanuaril kell 15 peab muusikateadlane ja psühholoog Jaan Ross Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis ettekande teemal “Tormis ja minimalism”.
Jaan Rossi uurimisvaldkonnaks on muusika taju ja tunnetuse ning muusikahelide objektiivse kirjeldamisega seotud probleemid. Ta töötab professorina Tartu Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.
Reedel meenutatakse Velise Wabariiki
13. jaanuaril 105 aastat tagasi lõppetati kindralmajor Bezobrazovi juhtimisel vanal Läänemaal Velise Wabariik. Sellel neljapäeval, 13. jaanuaril tullakse Velise seltsimajja kokku seda sündmust meenutama.
Neil päevil viis aastat tagasi toimusid Velise seltsimajas ja ümber seltsimaja poolvabaõhuetenduse “Tulevarjud” ettevalmistused, käsikiri ja lavastus Jaan Urvetilt. Kutseliste näitlejatega tundsid end võrdväärsetena peaaegu kakskümmend kohalikku. Valdavale osale neist oli näitlejana publiku ette astumine elus esmakordne. Mitmepäevaste pingeliste proovide tulemusena valmis kogenud lavastaja käe all etendus, mille suurust paljud meist suutsid alles aastate möödudes mõista. Kõik see toimus tookord 100 aastat tagasi Velise meeste poolt väljakuulutatud vabariigi auks.
Ajaloolastel jätkub tööd, et väheste säilinud arhiivimaterjalide põhjal saada selgust, miks Velise piirkonnas just nii läks. Miks jäid enamikku paikkonna mõisaid tähistama suitsevad varemed? Juhtide Pauluse, Aitsami ja Oviiri ideed olid ju head ja kaugesse tulevikku vaatavad.
13. jaanuari päevakava Märjamaa vallas Velise Seltsimajas:
- Kell 13.45-14 kogunemine Velise seltsimajja. Loe edasi: Reedel meenutatakse Velise Wabariiki
Velise Wabariik kogub jõulukuused kokku
Raplamaal Märjamaa vallas kogutakse kokku jõulukuused, et süüdata need ühiselt Velise Wabariigi 105. aastapäeva mälestuseks.
1905. aasta lõpus kuulutati endise Läänemaa Velise valla piirkonnas kohalike aktivistide poolt välja Velise Wabariik. Iseseisvus kestis novembri keskpaigast 19. detsembrini, mil karistussalk ülestõusu staapi kihelkonnakoolis ründas.
Nüüd, 105 aastat hiljem, tähistatakse Velise meeste vabaduspüüet ja selle verist mahasurumist mustsajaliste poolt 13. jaanuaril Velise seltsimajas ja selle ees tulekompositsiooni ning kõnekoosolekuga. Selle õnnestumiseks on igal vallaelanikul võimalus anda oma panus. Peale kolmekuningapäeva oodataksegi jõulukuuski valla erinevates paikades, kust need viiakse ühiselt Velisele.
Pidulikku tulesüütamiset veavad Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, Raplamaa Päästeosakond.
Raplamaal toimub täna omanäoline sprindiralli
Mittetulundusühing RBC korraldab täna sprintralli nime kandva võidusõidu. Ralli koosneb kaheksast erinevast lumerajast, mis asuvad Juuru, Kehtna ja Kaiu vallas. Katsed on kõik erineva raskusastmega, kohati väga tehnilised ja libedad. Võistlustrassi üldpikkus on ligikaudu 120 kilomeetrit, sellest jääl ja lumel sõidetavatel lisakatsetel läbitakse kokku keskeltläbi 28 kilomeetrit.
Tegu on klubisisese ettevõtmisega, mis sündis alternatiivina ärajäänud Juuru jõulusprindi asemele. Võistlus toimub viies arvestusklassis: 2WDE – esisillaveoga sõiduautod; 2WDT – tagasillaveoga sõiduautod; 4WD – neljarattaveoga sõiduautod; J18 – kuni 18-aastased noorukid; ATV – 2-4 rattaveoga aiatraktorid või mootorrattad. Kõigis klassides peale ATV peab meeskonda kuuluma kaks võistlejat.
Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi
Vastuvõtule on kutsutud poolsada külalist, kelle hulgas on loomeinimesi, mittetulundusühingute, kohaliku omavalitsuse ja teiste organisatsioonide esindajaid, kellel on silmapaistvaid teeneid kultuurielu edendamisel või kes on selle aasta loominguliste saavutustega rikastanud Raplamaa kultuurielu. Neist viis pärjatakse kultuuripreemiatega ja kakskümmend seitse aastapreemiatega.
Tseremoonial antakse üle ka traditsiooniline tippauhind „Raplamaa Kultuuripärl”. Kultuuripärliks 2010 kuulutatakse perekond Kusmin Märjamaalt, kes meie muuseumivaesel Raplamaal on koos mitme põlvkonnaga pühendunud Sillaotsa talumuuseumi kasvatamisele maakonna esindusmuuseumiks. Loe edasi: Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi
Kohila pakub tritsutajatele uisurada
Taas on tritsutajatele (uisutajatele) avatud valgustatud uisuväli Kohila spordikompleksi tenniseväljakul. Uisud jalga ja jääle, kõlab entusiastlik kutse Kohila valla kodulehel.
Uiske spordikompleksist kahjuks laenutada ei saa, need tuleb endal kaasa võtta. Kui spordihoone on suletud, pääseb liuväljale kompleksi Kooli tänava poolsest väravast.
Jaanist jõulu Raplamaal
Kohila kiriku kunstigaleriis avatakse täna, 19. detsembril ühiselt valminud tööde näitus. Samas toimub ka kontsert vanamuusikutelt.
Allikas: raplamaa.ee
Jõulukuuse saab tuua ka erametsast
Erametsaomanikud pakuvad kõigile võimalust tuua omale jõulukuusk erametsast. Jõulupuude pakkujad asuvad erinevates piirkondades üle Eesti. Eesti Metsaselts kogub andmeid nende metsaomanike kohta, kes pakuvad jõulupuid, allolev nimekiri on pidevalt täienev. Loe edasi: Jõulukuuse saab tuua ka erametsast
Raplas näeb kondiportselanist tööde näitust
Rapla Keskraamatukogus avati eile kunstnik Merike Halliku isiknäitus “Teekond”. Näitus on kunstniku käesoleva hetke loominguline ülevaade ja kajastab kunstnikuna teekonna keskpunkti jõudmist ja autori viimase viie aasta seotust Raplamaaga eelkõige õpetaja ja kunstnikuna.
Tööd on teostatud suures osas kondiportselanis, kuid kasutatud on ka kõva portselani ning lisaks kõrgkuumussavi. Välja on pandud muuhulgas tööd, mis olid eksponeeritud 2009. aasta isiknäitusel Horvaatias. Samuti eksponeeritakse Kohilas valminud suurevormilisi töid.
Merike Halliku sõnul on elu teekond, mis seotud meie ette kerkivate raskustega, nende ületamisega ja jõudmisega järgmisesse punkti. “Kuidas teekonda läbida, see sõltub nii inimesest endast. Teekonnal kohatud inimesed jätavad jälje ja tihtipeale saadetakse teele häid soove nii oma sõpradele kauge maa taha kui ka uutele tuttavatele,” lisas ta.
Viieaastane Nabala Keskkonnakaitse Ühing teeb senisest tööst kokkuvõtted
Viis aastat tagasi Harju ja Raplamaa 16 küla poolt loodud Nabala Keskkonnakaitse Ühing tuleb teisipäeval üldkoosolekuks kokku, et arutada oma senise tegevuse üle.
„Üks periood meie ühingu töös on selgelt läbi saanud,” tõdes Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Tanel Ots. „ Käesolevaks sügiseks on kätte võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Oleme nende aastate jooksul aktiivsete kodanikega kogunud kahel korral suure hulga allkirju, Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks on novembri keskpaigaks andnud oma toetuse ca 62 400 inimest. Algatatud on kaitsealade loomine,” tõi Ots välja ja lisas, et on korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid ja välja antud tutvustavaid materjale ning palju muud.
Kogu tööperioodi jooksul on ühingul olnud hea koostöö ka kõigi vallavalitsustega. Neljas vahetult karjääriga kokkupuutuvas vallas on algatatud kaitsealade moodustamine, et tulevikus liita need kokku üheks Nabala maastikukaitsealaks.
Tanel Otsa sõnul nähakse, et Nabala KÜ liikmeskonda moodustavate külade, ühingute ning aktiivsete kodanike ring võiks laieneda.
Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist hetkeolukorrast ja Nabala maardlas uurimise ajaloost leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com .
Heategevuslik jõuluootusõhtu puudustkannatavatele peredele
Täna, 5. detsembril toimub Kohilas heategevuslik jõuluootusõhtu puudustkannatavatele peredele.
Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudavad annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda puudustkannatavatele peredele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.
Annetustest koguti 16 tuhat krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist „Sõbralt-Sõbrale”, kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ürituseks valmis 60 kingikotti, milles kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid, igas kodus vajalikke esmatarbeasju.
Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.
Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.
Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus, kogukonna esindajad, kauplustekett „Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.
Allikas: raplamaa.ee
Pühapäeval korraldatakse Kohilas jõuluootusõhtu
puudust kannatavatele peredele
Kohila kogukonna ja baptistikoguduse koostöös saab pühapäeval, 5. detsembril Kohilas teist korda teoks heategevuslik jõuluootusõhtu puudust kannatavatele peredele.
Möödunud aasta detsembris esmakordselt toimunud omaalgatuslik ühisettevõtmine näitas, et kogukond koos kogudusega suudab annetuste ja vabatahtlike abiga luua hoidva ja hooliva meelolu, ning anda seeläbi suurperedele jõudu tulla toime ka majanduslikult rasketel aegadel.
Tänase päeva seisuga on Kohilas rahva annetustest kogutud 16 000 krooni. Lisaks on kingipakke tulnud kauplusteketist “Sõbralt-Sõbrale”. Kingipakke on toonud ka paljud vallakodanikud. Ettevõtmise kogudusepoolse esindaja Piia Lihti sõnul pakitakse vabatahtlike abiga pühapäevaks valmis 60 kingikotti, milles on kogu pere tarvis pühademaitselisi toiduaineid ja maiustusi, aga ka üllatusi ja lihtsaid, igas kodus vajalikke esmatarbeasju.
“Soovime igapäevasest veidi enam pöörata tähelepanu abivajajatele meie ümber. Kinkepakk, mida ootame annetajatelt, võiks olla just selline, mida iga kinkija ise sooviks saada,” selgitas Piia Liht.
Aasta tagasi toimunud jõuluootusõhtul sai paki 54 pere. Kohila jõuluootusõhtu on kutsetega, eeskava järel pakutakse teed ja piparkooke.
Jõuluootusõhtu kui kogukonna algatatud heategevusüritus oli möödunud aastal ka Raplamaa aasta teo nominent.
Ettevõtmist korraldavad Kohila baptistikogudus, kogukonna esindajad, kauplustekett “Sõbralt Sõbrale” ning vallavalitsus.
Lisainfo: kogukonna esindaja Anneliis Kõiv, tel 5556 0083, baptistikoguduse esindaja Piia Liht, tel 5556 0082.
Sillaotsa talumuuseum kogub mälestusi ravitsejate ja ravimtaimede kohta
Raplamaal asuv Sillaotsa talumuuseum korraldab juba kolmandat aastat kirjutiste konkurssi eesmärgiga koguda erinevaid mälestusi. 2008. aasta teemaks oli „Liikumine lumel ja jääl“ ning 2009. aastal „Kuidas me vanasti tähtpäevi tähistaime“.
Selle aasta teemaks on „Ravimtaimede korjamine ja maarohtudega ravimine“, samuti ootab muuseum jutte kohalike ravitsejate, külatarkade kohta. Mälestusi jäädvustama kutsutakse kõiki Raplamaa elanikke. Eriti oodatud on need lood, kus kirjeldatakse mõnd sündmust või tegevust ja ka seda, kuidas mõni ravimtaim näiteks on maitsenud või kuidas seda korjati, töödeldi, kasutati või millised olid kõik korjamisega seotud kombed, isiklikud tunded.
Samuti ootab muuseum lugusid selle kohta, kuidas on ravitsetud loomi, millise tõve puhul pöörduti vanasti külaravitseja poole jne. Kõik kirjutised on oodatud Sillaotsa Talumuuseumisse (Veski küla 78261 või e-postiga sillaotsa@velise.ee) 28. jaanuariks 2011. Kokkuvõtteid konkursist tehakse teeme küünlapäeval, 2. veebruaril.
Raplas toimuvat pärimusmuusikapäeva täidab tuli
11. detsembril toimub Rapla Vesiroosi gümnaasiumis järjekorras seitsmes talvine pärimusmuusikapäev Tule-Tee.
Kell 16.10 pühendutakse pärimustantsule. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste juhendusel saavad kõik hakkajad osalejad varba tuliseks ja selja märjaks.
Kell 17.10 peetakse videvikutundi, kus teemal „Rapla vaim” kõnelevad Nädalise ajakirjanik Margus Mikomägi, animakunstnik Valter Uusberg ning paigapärimuse uurija Jüri Metssalu. Muusikalisi vahepalu pakuvad RVG pärimusmuusikaõpilased.
Kell 18.30 on tuleinstallatsioon RVG terviserajal.
Kell 19 läheb lahti n-ö tantsutuli. Tantsuks mängivad TÜVKA üliõpilased ja ansambel VEM.
Pahklas tuleb sotsiaalse talupidamise ümarlaud
Sotsiaalne talupidamine on uuenduslik lähenemine, mis kätkeb endas kahte peamist mõistet: põllumajanduse mitmekesistamine ja kogukonnapõhine sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalne talupidamine võib hõlmata kõiki põllumajanduslikke tegevusi, nii taime- kui ka loomakasvatustegevusi koos sotsiaalteenustega näiteks taastusravi, sotsiaalne kaasamine, puuetega inimeste tööhõive jms.
Sotsiaalse talupidamise sihtrühm võib olla nii füüsilise kui ka vaimse puudega inimesed, narko- ja alkoholi taastusravi saajad, hüperaktiivsed lapsed, pikaajalised töötud (heitunud) jt. Peamiseks sotsiaalse talupidamise eeliseks eelnimetatud tegevustes on nende kaasamine põllumajanduslikku tegevusse, st töö taimede ja loomadega.
Pahkla Camphilli Küla rajati 1992.aastal intellektipuuetega noorte elu korraldamiseks. See on osa ülemaailmsest Camphilli liikumisest, mis sai alguse 1939.aastal Šotimaal Karl Königi (1902 – 1966) juhtimisel. Camphilli liikumise eesmärk on luua kogukondi, kus erivajadustega inimesed saavad elada, õppida ja töötada üheskoos teistega sotsiaalselt tervetes, vastastikusel lugupidamisel põhinevates suhetes.
Tänaseks on üle kogu maailma sadakond Camphilli keskust, kõik pühendunud tervisliku sotsiaalse elu korraldamisele kogukondades, mis hõlmavad lapsi, noorukeid, täiskasvanuid ja vanureid. Camphill on inspireeritud austria filosoofi ja haridustegelase Rudolf Steineri (1861-1925) kristlikest ideaalidest ja põhineb iga inimese vaimse ainukordsuse tunnustamisel, sõltumata tema puudest, usust, rahvusest või rassist.
Ümarlaua ajakava vaata siit ja Pahkla Camphilli küla kohta loe lähemalt siit.
Allikas: maainfo.ee, pahklack.org
Kohila vallas tegutseb loovuslabor
MTÜ Raplamaa Noored koostöös Kohila vallavalitsusega on kutsunud ellu loovuslabori, annab teada Raplamaa infoportaal.
Loovuslabori eestvedaja, MTÜ Raplamaa Noored juhatuse liikme Anneliis Kõivu sõnul ei ole labor konkreetne hoone või rajatis, vaid mõtteline paik, kus kohtuvad teadmine ja teadmisjanu, kus võid välja mõelda ning teha midagi uut, seniolematut ja see tegevus on kasulik ja nauditav. „Kohila loovuslaboris on võimalik avardada või avastada oma andeid,” ütles Anneliis Kõiv, kes labori tegevust vabatahtlikuna korraldab.
Idee muuta kogu Kohila vald loovust genereerivaks keskkonnaks küpses enam kui aasta. Konkreetsed ettevalmistustööd algasid tänavu augustis, esimesed laborid avasid uksed novembris.
Seni on labor töötanud metsas, Kohila koolituskeskuses ja raamatukogus. Katsetused on käinud gurmeelaboris, teatrilaboris, seikluslaboris, tarbekunstilaboris, filmilaboris jne.
Rohkem infot: www.loovuslabor.ee
Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud
Sel nädalal peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.
Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.
Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm. Loe edasi: Alanud nädalal toimuvad üle Eesti mõttetalgud
Märjamaal alustas tööd noortevolikogu
Juba kuu aega tegutseb Märjamaal noorte volikogu. See sai tuule tiibadesse kevadel Eesti Noorteühenduste Liidu poolt välja kuulutatud konkursil, mis otsis neid Eestimaa paiku, kus valdade ja noorte vahel oleks ka tegelik koostöövalmidus.
Oktoobri alguses moodustatigi valla volikogu juurde noortevolikogu, kus on 17 liiget vanuses 15-21 eluaastat. Noortevolikogu juhib riigiteadusi õppiv Heiki Viisimaa, mitmete töösuundade ees on vastavat eriala õppivad tudengid.
Heiki Viisimaa loetles Märjamaa Nädalalehele need kitsaskohad, millega noortevolikogu tegelema peab: “Märjamaa valla noortel peaks olema suurem otsustusõigus valla elu ja noori endid puudutavates küsimustes. Praegu on situatsioone, kus otsustatakse noorte üle ilma nendelt sisuliselt nõu
küsimata. Näiteks pole Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapitali komisjonis otseselt noorte esindajat,” ütles ta. ” Ka tõi ta esile mure, et valla noortekeskus on halvas seisukorras ja noortel endal puudub päris oma maja.
Esimeseks suureks avalikuks ettevõtmiseks on heategevusliku kontserdi korraldamine, mille tuludest soetatakse jõuludeks kingipakid, mis antakse üle valla vähekindlustatud perede lastele.