Autor: Alar Randoja

Emajõele tulevad puidust platvormid

Tartu on jõudnud Emajõe kaldakindlustuste rajamisega lõpusirgele – novembriks saab korda viimane kaldaäärne lõik, kus vee tasapinnale ehitatakse jõevaate nautimiseks puidust platvormid. Praegu on käsil tööd Võidu silla ja Turusilla  vahelisel vasakkaldal, kus on valminud samasugune jõeäärne munakividest kaldakindlustus nagu ülejäänud kaldalõikudel. Täielikult uuendatakse kaldapealsel olev teedevõrk ja ehitatakse välja uus valgustus. Kõnniteega ristuvad rajad pikendatakse jõe poole ja veetasandile ehitatakse puitplatvormid, kust avaneb vaade jõele ja vastaskaldale.
Kaldakindlustust ehitab OÜ TAVT, tööde maksumus on 591 000 eurot. Projekti koostas OÜ Tinter-Projekt, arhitektuurne lahendus on tehtud koostöös OÜga Lahe Atmosfäär.
Käsilolev kaldakindlustuse rekonstrueerimine on III etapp EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist  rahastatavast projektist “Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine”. Projekti raames on rekonstrueeritud Emajõe tänav ja korrastatud kesklinna piires enamik  jõekaldast.
EASile on esitatud taotlus Emajõe kaldakindlustuste ehitamise ja jõeäärsete kõnniteede rajamise III etapi tööde kaasfinantseerimiseks ligi 80 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Tööd lõpetakse tänavu novembris.

Maarjalaat Tartus

 

Täna peetakse Tartu kesklinnas taas Maarjalaata, kus kaubeldakse sügisandide ja muu talukaubaga, kohal on ka Peipsi-äärsed sibulamüüjad.
Septembrikuu teisel laupäeval peetav Maarjalaat on kauplejate seas populaarne.  Tänavu on laadal umbes 370 kauplejat. Sügislaadalt saab osta värsket kodumaist aed- ja puuvilja, mett, seeni, marju, muud talukaupa ja kindlasti ka istikuid.Raeplatsilt saab varuda talvesibula ja -küüslaugu. Sibulakasvataja Peipsi äärest õpetab, kuidas teha sibulapalmikut. Suupooliseks pakutakse muu kauba hulgas ka suitsutatud seasabasid, suitsuvutt ja -küülikut ning kõrnekaraskit, ka meemüüjaid on tänavu palju. Mahekauba huvilised saavad tutvuda  eesti mahepõllunduse toodanguga ja kohtuda nende kasvatajatega.
Maarjalaata peetakse Tartu raekoja platsil, Küüni tänaval ja Kaubahoovi pargis kella 17ni.


 

Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettevalmistatud platsil

Kuna puhkuste periood on hoogu võtmas, siis tuletab Erametsakeskus kõigile loodusesõpradele meelde, et telkida ja lõket tohib teha kohtades, mille metsaomanik on selleks ette valmistanud ja tähistanud, või tema loal.

Tule leviku takistamiseks puhastatakse lõkkekoha ja grillimise koha vahetu ümbrus vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, okstest ning muust põlevmaterjalist vältimaks selle süttimist lahtisest leegist, kõrgest temperatuurist ja sädemetest.

Parim paik metsas puhkamiseks ja vajadusel lõkke tegemiseks ning grillimiseks on selleks ettevalmistatud laagri- ja lõkkeplatsidel.

Erametsakeskus korraldab koostöös Päästeametiga Euroopa Liidu poolt rahastatava Life programmi raames sel aastal mitmeid koolitusi metsatulekahjude ärahoidmiseks.

Täpsem info: www.eramets.ee/life

Kuressaare põhikool kallistati ajalukku

“Meie Maa” kirjutab, et eile võttis Kuressaare põhikooli pere üksteisel käest kinni, moodustas ümber koolimaja keti ja korrates direktor Jaan Lemberi poolt teele saadetud lauset “Hüvasti, kool!”, jagati austust omale kalliks saanud majale.

18 aastat õpetajana ja sellest 10 aastat koolidirektorina töötanud Kuressaare linnapea Mati Mäetalu märkis, et kuigi järgmisest õppeaastast kool ei jätka, jäävad alles mälestused ja koos veedetud aastad, mida keegi ei saa ära võtta.

“Kindlasti ei olnud paari aasta tagune otsus kaks kooli liita kerge ei otsustajaile endile ega meeldiv ühelegi osapoolele. Paraku on elus nii, et kui me midagi tahaks ka tagasi keerata, siis ei saa. Peame oskama elada ja hakkama saada hetkes, kus me oleme, et sealt edasi liikuda,” lisas linnapea.

Mäetalu sõnul on aga kõik kindlasti põhikooli majja alati teretulnud ja oodatud, et vaadata, kuidas majal uues rollis läheb.

Lähemalt loe “Meie Maast”

Orissaare raamatukogule kingiti hinnalised raamatud

Neljapäeval kinkis Orissaare ajaloo toimkond kohalikule raamatukogule kaks kasti vanu kingitud raamatuid, millest vanim on 1816. aastast, vahendab organisatsiooni blogi.

Kolmapäeva õhtul andis militaaresemete koguja Joel Nõukas Orissaare ajaloo toimkonnale (OAT) üle kaks kasti vanade, peamiselt usuteemaliste raamatutega, mis kogumise käigus on siit-sealt pööningutelt leitud. Nõukase sõnul polnud tal südant neid maha jätta ja ta otsustas aastatega kogunenud vaimuliku kirjanduse ära kinkida.

Loe edasi “Meie Maast”

 

 

Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks

Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad asjalikke noori, kes tahavad suursündmuste toimumisele kaasa aidata ning aktiivsenädala Tartus veeta. Vabatahtlikud on abiks festivali ajal 20.-25. juulil välisgruppide majutuskohtades, koolides.

Vabatahtlikud on asendamatu abi, kes
– jagavad infot ja lahendavad probleeme
– hoiavad korda
– hoiavad silma peal, et võõrad koolimajja ei satuks
– aitavad väliskülalistel end mugavalt sisse seada ja sujuvalt lahkuda
– avavad ja sulgevad ruumide uksi

Kui oled vähemalt 16-aastane ja soovid Tartu selle suve suurimale kultuurisündmusele kaasa aidata, anna endast kindlasti teada! Loe edasi: Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks

Tartu suveniirikonkursi võitis linnajalgratta sadulakate

Tartu linnavalitsuse korraldatud suveniirikonkursile laekus üle poolesaja Tartu linna ja maakonda tutvustava eseme. Esikoha vääriliseks tunnistas žürii erksavärvilised Tartu sümboolikaga linnajalgratta sadulakatted.

“Julgelt kolmandik konkursile laekunud töödest olid originaalsed suveniirid, mida Tartu linn võiks oma külalistele kinkida ja nii end omanäolise linnana tutvustada. Konkurss andis ka väga hea ülevaate nendest ideedest, mis hetkel ühiskonnas aktuaalsed ja inimesi puudutavad – ehk siis ökoloogiline mõtlemine, käsitöö ja praktilised ning nutikad ideeleiud. Konkursi tulemusega võib rahule jääda,” kommenteeris linna avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets.

Konkursile esitatud tööde seast valis turismiasjatundjatest, disaineritest, ettevõtjatest ja linnaametnikest koosnev žürii välja 16 tööd, mille seast selgitati kolm auhinnalist kohta.

Esimese koha ja 500 euro vääriliseks hinnati MTÜ Iseseisev Elu linnajalgratta sadulakatted. Erksavärvilised sadulakatted on kergesti paigaldatavad ja puhastatavad ning igati sobivad jalgrattalinnaks pürgiva linna suveniiriks.

Loe lähemalt

Otepää fotokonkursi võitjad selgunud

Otepää Vallavalitsus kuulutas välja Otepää linna ja Otepää valda kajastava fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea”. Konkurss kestis 1.jaanuarist 31.märtsini 2011.

Konkursi eesmärgiks oli tutvustada Otepääd ja Otepää piirkonda läbi siinsete inimeste, sündmuste, looduse, vaatamisväärsuste ja huvitavate kohtade. Fotokonkursist võttis osa 17 inimest, kokku oli fotosid 140.

Võisteldi kolmes kategoorias: parim loodusfoto, parim foto üritusest, varia.

Kõigile kategooria võitjatele paneb Otepää Vallavalitsus välja rahalise auhinna suuruses 100 EUR. Lisaks sellele otsustas Otepää Vallavalitsus anda välja eripreemia suuruses 50 eurot fotole “Searong”, mille autoriks on 9-aastane koolipoiss Siim Annmann.

Võitjad:

Kategoorias loodusfoto: “Linnamägi” autor Kerli Tammeveski

Kategoorias üritus: “Triatlonistid vallutavad Pühajärve” autor Malle Elvet

Kategoorias varia: “Suudlus” autor Teet Koljal

Laekunud töid on võimalik vaadata Otepää valla kodulehe pildigaleriist: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/108-fotokonkurss2011

 

Ohutuslaager “Kaitse end ja aita teist”

30.-31. mail tulevad Põlva maakonna koolinoored teist korda kokku, et osaleda ohutusteemalises võistluslaagris „Kaitse end ja aita teist”. Laager toimub Saarjärvel Põlvamaal. „Kaitse end ja aita teist” on pääste, politsei, Punase Risti, Maanteeameti, Eesti Energia ja Kaitseliidu ühisprojekt, mis on suunatud Põlvamaa koolide 6.-8. klasside õpilastele. Õppeaasta jooksul toimunud koolitustel rääkisid erinevate valdkondade spetsialistid noortele esmaabi andmisest, liiklusohutusest, käitumisest tulekahjul ning muude õnnetustel. Laagripäevade jooksul harjutatakse õpitut ja selgitatakse parimad. Projekti eesmärk on vähendada koolilastega juhtuvaid õnnetusi ja vigastusi.

 

Saare laevatööstus hakkab paadiehitajateks koolitama naisi

“Meie Maa” kirjutab, et Saaremaal Pöide vallas tegutsev alumiiniumpaate tootev firma Alunaut OÜ loodab veel sel aastal alustada esimese naistegrupi väljaõpet väikelaevaehitajateks.

“Ettevalmistused koolituse korraldamiseks käivad ning Kuressaare ametikooliga on plaan selleks maha pandud,” kinnitas Alunaut OÜ asutaja ja tegevjuht Mark Muru, andes samal ajal mõista, et ega nähtuses, et paati ehitab naisterahvas, tegelikult midagi harukordset ole.

Lähemalt loe siit.

 

Tartus avatakse täna Tamme staadioni tribüünihoone

Täna, 28. mail avatakse Tartu Tamme staadioni uus tribüünihoone. Avapäeval näeb staadionil võistlemas nii lapsi kui BIGBANK Kuldliiga avaetapil osalevaid maailmatasemel tippsportlasi, õhtu lõpetab Justamendi kontsert.

Tamme staadioni uus tribüünihoone mahutab enam kui 1500 pealtvaatajat. Selles on riietus- ja administratsiooniruumid, treeningsaalid ning sisejooksurada. Tribüünihoone väljaehitamine on staadioni rekonstrueerimise eelviimane etapp. 2008. aastal uuendati jalgpalliväljak ja kergejõustikuala, tänavu sügiseks on kavas rekonstrueerida olemasolev olmehoone ja mänguväljak.

Kell 11 algavad Tamme staadionil Fred Kudu lastevõistlused, kell 13.30 toimub Tartu Akadeemilise Meeskoori ja Tartu Poistekoori vaheline sõprusmäng jalgpallis. Kell 15 peetava avatseremoonia järel astuvad võistlustulle Baltimaade suurima kergejõustikusarja  BIGBANK Kuldliiga avaetapil ja Gustav Sule mälestusvõistlustel osalevad sportlased. Eesti tuntuimatest sportlastest on võistlema lubanud tulla Gerd Kanter, Andrus Värnik ja Anna Iljuštšenko. Võistluste üheks tõmbenumbriks kujuneb kindlasti meeste odavise, kus eelülesandmise põhjal on võistlustulle minemas üheksa “80 meetri meest”.

 

Tartu tantsuklubi: Noorteansamblid

Järgmises Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus tutvuda noorteansamblitega ning õppida rahvatantse Eestist ja võõrsilt. Osalevad noorteansamblid Wigla Tallinnast, Rüblikud Moostest, Sireli ja Punt Tartust.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimub 25. mail 2011 kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Valmis uus lastepärane Haapsalu linna turismikaart

Äsja saabus trükist Haapsalu linna kaart, mis on aga tavapärasest hoopis erinev – Eesti lapsesõbralikumaks linnaks nimetatud Haapsalut näeb kaardil lapse silmade kaudu ja tema soove arvestades, kirjutab www.laanlane.ee.

Uus linnakaart on joonistatud, pliiatseid ja pintslit hoidis kunstnik Kaia Rähn.

A3-formaadis kaardi ühel küljel on märgitud lapsi huvitavad paigad, aga ka peamised turismiatraktsioonid, Haapsalu hostelid, hotellid ja väikesed kodumajutused.

Teisel küljel saavad lapsed ristsõna ja mõistatust lahendada, värvida ja joonistada.

Niisuguse kaardi tegemise idee tuli Müüriääre kohvikut ja kuursaali pidavalt Marget Vatkult. Linnavalitsuses tegeles asjaajamisega kultuurijuht Anne Andrejev.

Andrejevi sõnul anti linna külalistele mõeldud kaart välja Haapsalu linna raha eest ja see läks maksma umbes 1000 eurot. “Katsetame esialgu, kaarti trükiti 500 eksemplari eesti keeles ja 500 inglise keeles,” ütles ta.

Vaata kaarti:

http://laanlane.ee/article/valmis-uus-lastep%C3%A4rane-haapsalu-linna-turismikaart

 

Kultuuritegelased ja tippametnikud tulevad laupäeval Rõngu

Mati Hint on öelnud parafraseerides Liivi, et mineviku tundmise abil saaksime kindlustada tulevikku.

Rõngust on alguse saanud emadepäeva tähistamine Eestis. Rõngus on Kusta Toom ajakirja välja andnud ja Rõngu hämara suitsutare heledalt verandalt liikus Ivar Ivask maailmatuntusega teadusajakirja tegijaks.

Hansatee ääres ja suurte maanteede ristumiskohal asuval Rõngul on olnud nii häid kui halbu aegu, kuid Rõngu kandist on pärit palju inimesi, kes oma töö ja tegudega on tuntust võitnud nii Eestis kui ka laias maailmas. Rõngu rahvas kutsub mõned neist külla, et nendega paremini tuttavaks saada ja nende visioneerimist kuulata.

Rõngu vastrenoveeritud koolimajja tulevad sel laupäeval, 21. mail, tuleviku üle koos vallarahvaga mõtisklema mitmes kunagi Rõngus elanud või Rõnguga seotud silmapaistvad inimesed.

Üritus algab kell 14 ja kestab veidi alla kahe tunni. Silmarõõmu pakuvad ja ajalugu aitavad meenutada vanade fotode koopiad. Kella 16 ajal saab minna Rõngu Mihkli kirikusse kontserdile.

Ootame kõiki huvilisi Rõngu kodukandipäeva üritustele. Juba hommikul saab ka laadarõõme maitsta.

Vaata ka http://www.ymarlaud.eu/Visioonikonverents

 

Eesti Rahva Muuseum kutsub paeltepäevale

Pühapäeval, 22. mail kell 12–15 on kõik huvilised oodatud paeltepäeva töötuppa. Töötuba toimub näituse „UKU ja Mulgi Ukuvakk“ raames.

Paeltepäeva töötoas tehakse näpunööri, kaaruspaela ja kõlapaela. Osalemiseks palume registreeruda telefonil 5669 3368 või e-posti aadressil marvi.liina(at)gmail.com (Marvi-Liina Riid), telefonil 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel(at)erm.ee

Eriti on oodatud noored laulu- ja tantsupeolised ning nende juhendajad!

Huvilistel on võimalik külastada näitust „UKU ja Mulgi Ukuvakk“.

 

Karlova päev lööb linnaosa kihama

Laupäeval, 21.mail kulmineerub Karlova linnaosa ehedust tutvustav nädal Karlova päevaga, kus külalistele jagub tegevust Karlova erinevates nurkades.

Karlova päev algab kell 11.30 rongkäiguga Sõpruse silla juurest, kus tervitatakse kollase jõetrammiga saabuvaid sõpru Supilinnast. Rongkäik suundub läbi Karlova peoplatsile TÜ Füüsikahoone ette (Tähe 4), kus kl.12.00 päev avatakse.

Päeva jooksul kuni kella neljani saab osaleda karlovlaste laadal, rohevahetuses, Karlova teemalises maastikumängus ja fotoorienteerumises. Platsil räägib arukast kütmisest ning küttekollete hooldusest pesuehekorstnapühkija, avatud on omanäoline rattanäitus ning jalgratta vigurrada.

Kogu perega saab kaasa lüüa pilliõpitoas, robotiklubis, meisterdada rätinukku või rattakotti ja uudistada keeduvärvi valmistamist. Lapsi lõbustavad tuntud muinasjututegelased.

Lähemalt loe www.karlova.ee

Esmaspäevast hakkavad Tartu raekoja kellad uut moodi helisema

Tuleva nädala esmaspäevast hakkavad Tartu raekoja 18 kella mängima erinevaid põhjamaiseid viise. Uudne kellamäng on pühendatud 23.-29. maini Tartus toimuvale põhjamaade sõpruslinnade kokkutulekule.

Esmaspäevast pühapäevani mängivad raekoja kellad erinevaid meloodiaid neli korda päevas – kell 9, 12, 18 ja 21.  Mängitavaid lugusid on kuus – igast kokkutulekul osalevast riigist üks. Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt ja Eestist pärit lood mängis sisse muusik ja raekoja kellamängu koordinaator Merle Kollom.

Üks kellamäng kestab poolteist kuni kaks minutit, lugudest tehtud popurrii umbes viis minutit.

Samad muusikapalad kõlavad ka noorteprojekti raames valmival kontsertetendusel, mida esitletakse laupäeval, 28. mail kokkutuleku lõpetamisel Vanemuise teatris.

Kellamängu täpsem kava linna kodulehel: http://bit.ly/m8yFFP

 

Taas on algamas kauni kodu konkurss

Tartu linnavalitsus kinnitas “Kaunis Eesti kodu 2011” juhendi ja hindamiskomisjoni koosseisu.

Konkursil hinnatakse lisaks elamutega hoonestatud kinnistutele ka ühiskondlike ja ärihoonetega hoonestatud kinnistuid ning avalikke rajatisi.

Tiitel “Kaunis Eesti kodu” antakse kuni neljale parimale Tartu linna kinnistule, mille aadress, lühikirjeldus ja fotod edastatakse Eesti Kodukaunistamise Ühendusele kinnistute omanike autasustamiseks Eesti Vabariigi presidendi autasu ehk tunnusmärgiga ning avaldamiseks raamatus “Kaunis Eesti kodu”. Tiitel “Kaunis Tartu kodu” ja tunnusmärk antakse silmapaistvatele kinnistutele Tartu linna tasandil.

Konkursile võivad kinnistuid esitada kõik linlased hiljemalt 10. juuniks, teatades sellest linnamajanduse osakonnale, telefonidel 736 1154 ja 561 57291 või e-posti aadressil Kaire.Zimmer@raad.tartu.ee.

Võitjaid tunnustatakse aukirjade ja auhindadega Tartu linna päeval, 29. Juunil.

Konkurssi korraldab Tartu Linnavalitsus koostöös MTÜga Eesti Kodukaunistamise Ühendus. Sel aastal valitakse Tartu linnas kõige ilusamaid kodusid juba  14. korda.

Üle 70 noore kehastub sellel laupäeval Tartus “ühikarotiks”!

Tänavune seiklusvõistlus kannab kuulsa omamaise seriaali järgi pealkirja “Ühikarotid”. Võistlejatel tuleb läbida kuus seriaalist inspireeritud punkti, mis eeldavad huumorisoont, arendavad meeskonnatööd ning teadmisi looduses liikumisest, esmaabist jpm.

Võisteldakse 4-liikmeliste meeskondadena kolmes erinevas vanuseklassis: 7.-9. klass, 10.-12. klass ning tudengid.

Parimatele osalejatele on auhinnad. Eriti teemakohase väljanägemise ja olemisega meeskond saab eriauhinna.

Pealtvaatajad ja osalejad saavad korraldustelgist infot noorte suviste laagrite, linnalaagrite, töö ja noortekeskuste ürituste kohta Tartus ja Tartumaal.

Projektijuht Johanna Tikka: “Soovitan kaasa võtta paar sooja riideeset ja vihmakeebi, sest lubatakse hoovihma. Kaval on aga osaleda, sest kui mõni meeskond ilma tõttu loobub, on suurem tõenäosus võita.”

Kohapeal loovad ühikahõngu Noorteraadio ja päevajuht Ragnar Kekkonen.

Koostööpartnerid seiklusvõistlusel on Eesti Kaitseliidu Tartu Malev, Lille Maja Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tähe Noortekeskus, Politsei ja Päästekeskus ning Maanteeamet. Vinged auhinnad panevad välja: KEEN, Cinamon, A Le Coq, Kalev. Sündmust toetavad: Tartu linn ja Tartu Maavalitsus.

 

Tallinna tänavail näeb Rahvusraamatukogu kaardinäitust

Alates eilsest saab Tallinna linnaruumis vaadata Rahvusraamatukogu näitust “KAART & kaart – ajareis Tallinnas”, mis valmis SA Tallinn 2011 toel Euroopa kultuuripealinna aastaks. Ekspositsioon tutvustab Tallinna vanadel linnaplaanidel ja postkaartidel ning on esmalt välja pandud Vabaduse väljakul Jaani kiriku kõrval.

Näitus jutustab, kuidas on muutunud Tallinna roll, välisilme, valitsejad ja elanikud, aga ka see, kuidas on linna jäädvustatud plaanidele ja postkaartidele ning millisena on seda tahetud tutvustada külalistele.

Vanim esitletav Tallinna kaart on ilmunud 1856. aastal. Linnaplaane ilmestavad vaatepostkaardid, mis on sageli ainukeseks allikaks mõne omaaegse esindusliku hoone või haruldase ansambli kohta.

Näituse on koostanud Tiina Kruup, Ivar Treikelder ja Robert Nerman. Väljapanekut eksponeeritakse Tallinna eri paigus septembrini.

Saaremaa suveniiriks sai kasevineerist pusle

Eile kuulutati Kuressaare Raegaleriis konkursile “Saaremaa suveniir 2011” laekunud kolmekümne kaheksa töö hulgast nii esikoha kui ka publiku lemmiku tiitli vääriliseks Margus Riisiku taies “Saaremaa pusle”.

Orissaarest pärit, ent praegu Tallinnas töötav võidutaiese autor ütles Meie Maale, et osales konkursil esmakordselt ning oli sel väljas ühe tööga. “Avastasin konkursikuulutuse enda jaoks nii pooljuhuslikult ja haarasin üleskutsest kohe kinni,” avaldas Riisik.

Loe lähemalt Meie Maast

Raadi järve varandusest talgulugude nostalgiani

14. mail toimub Eestis kolmandat aastat järjest muuseumiöö. Nagu teisedki Eesti muuseumid ja mäluasutused, avab ka Eesti Rahva Muuseum 14. mai õhtul kell 18–23 oma uksed tasuta külastusteks. Külastajaid ootavad nii ERMi näitusemaja, Postimuuseum ja Raadi mõisapark kui ka Heimtali muuseum Viljandimaal. „ERM on kõikjal – vanas Heimtali koolimajas, postimajas, raudteelaste klubis ja Raadil, ERMi kodus,“ kutsub ERMi direktor Krista Aru eestimaalasi Muuseumiööle.

Lugusid Raadi järves ning mõisas peitunud aaretest saab kuulda ekskursioonidel Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) kell 18, 20 ja 22. Ekskursiooni käigus pakuvad avastamisrõõmu aarded, mis annavad vastuseid küsimustele, kes uputas 1918. aastal järve põhja 12 kasti varandust, milline serviis oli Liphartite laual ja millisest taldrikust sõi Džohhar Dudajev sõduriputru? Avatud on Alar Madissoni näitus „Meie siin maal“ helitaustaga ja Arvo Iho väljapanek „Aastaring rannatalus“.

ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) saab näha tekstiilikunstnik Anu Raua muuseumi sajandaks sünnipäevaks valminud vaipa „Kogujad“. Kell 20 linastuvad aarded ERMi filmikogust, mis pärast digiteerimist ERR-is on saamas uut elu. Nii varem nähtud kui ka seni linastumata kaadritel võib näha aastakümnetetagust elu mitmest Eestimaa paigast. Filme helindab kitarrist Karl Laanekask koos salapärase külalisega. Kell 21 tehakse kokkuvõtteid ERMi ja Eestimaa Looduse Fondi koostöös toimunud talgulugude kogumise veebiretkest ning loositakse välja auhinnad.

Loe edasi

Üle 1000 osalejaga Läänemaa tantsupeol näeb kõhutantsu

Tänavune Läänemaa tantsupidu tuleb tavalisest rahvarohkem ja erilisem – Haapsalu piiskopilinnuses tantsib üle tuhande inimese ning peale eesti tantsude näeb ka teiste rahvaste labajala- ja nabaliikumise stiilinäiteid. Sõna “naba” on täiesti õigel kohal, sest 28. mail onlinnusehoovis kohal ka kõhutantsijad, kirjutab uudisteportaal Läänlane. Kauboikaabude ja ruuduliste särkide austajad näevad ameerikalikku line-tantsu ning Haapsalu tantsutrupi Black Coffee naised keerutavad oma seelikuid neile omasel moel üle pea. Peale selle näeb veel seadeid läti, rootsi, soome, nuubia ja teiste rahvaste tantsudele.
“Peol on seekord juures uus külg,” selgitas niisuguse tantsupeo tegemist Läänemaa rahvakultuuri spetsialist Marju Viitmaa. “Pealkiri ütleb ka “Maailm on ümmargune”, mis tähendas meile seda, et tuli ka teiste rahvaste tantse kavva võtta.”
Peale Läänemaa enda tantsijate on külalisi tulemas ka mujalt.Hiiumaalt tulevad kõhutantsijad, Märjamaalt line-tantsijad, Vigalast folklooriseltsist Kiitsharakad tantsurühmad, Tallinnast vene kooli lapsed.
Viitmaa sõnul koguneb osalejaid üle tuhande, mis ontavapärasest Läänemaa tantsupeol osalejate hulgast umbes 200 võrra suurem. Tantsijaid on rohkem, sest osalevadlasteaiarühmad ja külalised ning loomulikult kõik maakonna rahvatantsutrupid.

Loe lähemalt

Otepää Avatud noortekeskus peab sünnipäeva

Homme, 14.mail peab Otepää Avatud Noortekeskus oma sünnipäeva. Sünnipäevapeole tulevad külla ka teised Valgamaa noortekeskused.
Otepää Avatud Noortekeskus “Karm jänes” avati 5. septembril 2003. Kuid kuna vahepeal oli noortekeskus kinni, siis tähistatakse noortekeskuse taasavamise sünnipäeva maikuus.
Noortekeskuses käib päevas keskmiselt 25 noort. Koos mängitakse piljardit, tehakse ühiselt erinevaid tegevusi, korraldatakse filmiõhtuid, kokkamispäevi, veedetakse aega sõpradega jne.

Otepää ANK sünnipäeva kava 14.mai:
15:00 Võistlused, seltskonnamängud Valgamaa noortekeskustega
17:00 Kontsert- esinevad noorteka noored ja nende sõbrad. Võimalus näha ja kuulata Otepää Noor Talent 2011 võitjat Imre Leopardi.
18:00 Õnnitlejad ja tort
18:30 Esineb noortebänd Les 3,14
19:00 Disko

Lisa loe SIIT