Rubriik: Raplamaa

Märjamaale plaanitakse luua ökoküla

Vladimir Megre raamatutest “Anastasia” inispireeritult kavandab grupp inimesi rajada Märjamaale Kohatu küla lähedale ökoküla – Suguvõsaasula Raveda. Selleks on loodud ühiselt MTÜ Raveda, leitud sobiv maatükk ning algatatud juba ka vajalik detailplaneering.

Ökoküla rajamiseks leiti Raplamaal Märjamaa vallas 28 ha suurune maatükk, millest 15,4 ha on jagatud 14 maatükiks, igaüks suurusega 1,1 ha. Ülejäänud maale on kavas ehitada ühismaja, pood ja muud rajatised.

Maatükil kasvab peamiselt segamets ja voolab paralleelselt kaks jõge: Kasari ja Elamaa jõgi, samuti on seal Männiku kanal.

Raveda nimi tuleneb sõnadest Ra (Päike) ja Veda (teadmised). Küla rajamisega seonduvast tuleb kindlasti juttu ka Anastasia lugejate kokkutulekul, mis toimub 3.-5. juunil.

Rohkem infot plaanitava ökoküla kohta ja eestvedajate kontaktid võib leida siit.

Raplamaal tunnustati külasid ja ettevõtlikke inimesi

Aasta küla tiitli pälvis Kehtna valla Ohekatku külade piirkond. „Ohekatku, Kehtna-Nurme, Hiie, Nadalama ja Rõue küla koostöö on kinnituseks, et üheskoos jõuab rohkem. Need külad on leidnud end üheskoos ja võtavad suurelt ette,“ ütles oma tänusõnades Kehtna vallavanem Kalle Toomet.

Sädeinimene 2010 nominendiks esitati Eli Nevski (Märjamaa valla Põlli küla, külaseltsi liige, volikogu liige ja valla külavanemate ühenduse liige), Ülle Rüüson (Rapla vald, aktiivne projektide kirjutaja, üks alusepanija valla külaliikumisele), Ede Talistu (Raikküla vald, uuendusmeelne pidevõppija) ja Kehtna valla noorsootöötaja Kaire Soometsa, kes ka tiitli pälvis.
Külasõbraliku valla nime pälvis Rapla vald.

Küla sõbra tiitli pälvis Janor Metsallik, kes Rapla valla Valtu küla tegemisi on toetanud nõu, jõu, raha ja ruumidega. ´

Rapla Maakonna Külade Liit tunnustab külasid ja ettevõtlikke inimesi 2005. aastast.

Jõelähtme ja Rapla rahvariided postmarkidel

Jõelähtme rahvarõivad
Rapla rahvarõivad

Homme esitleb Eesti Rahva Muuseum  oma 102. sünnipäeval Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) postmarke „Rahvarõivad – Jõelähtme ja Rapla“ . Eesti Posti välja antud margid kujundas Mari Kaarma. Sellega tähistab ERM ka oma 102. sünnipäeva. Samas saab ka nii  Rapla kui  Jõelähtme rahvariiete ilu imetleda.  Välja on pandud Rapla rahvariiete komplekt, imeilus Jõelähtme põll ja naiste peakatted.

Eesti Post alustas rahvariiete margisarja 1994. aastal. Sarja esimeses osas, mis kestis 2005. aastani emiteeriti igal aastal kaks marki. Nii on neil kujutatud  Mustjala ja Jämaja,  Muhu, Emmaste, Reigi, Ruhnu, Vormsi,  Kihnu,  Setu,  Hargla, Põlva, Paistu, Tarvastu, Kolga-Jaani, Suure-Jaani, Äksi, Otepää, Viru-Jaagupi, Jõhvi,  Ambla ja Türi rõivaid.

Kõrvuti uute markidega saab ERMi Postimuuseumis näha ka ehedaid esemeid, mida kunstnik kasutas eeskujuna markide joonistamisel. Näha saab ka varasemaid Mari Kaarma kujundatud rahvariiete margikavandeid.

Siiri Sisask avas Raplas taaskasutuskeskuse

Siiri Sisask. Foto: tostamaa.ee
Muusik Siiri Sisaski eestvedamisel avas MTÜ Saagu Valgus Raplas aadressil Mahlamäe 10 heategevusliku taaskasutuskeskuse “Saagu Valgus”.

Tegevuse eesmärk on aidata vaesuses elavaid peresid ning eriline tähelepanu kuulub niisugustes peredes kasvavatele lastele. Heategevuslik taaskasutuskeskus „Saagu Valgus“ tutvustab oma tegevust järgmiselt:

Meie kauplus tähendab seda, et meile annetatud kõrge kvaliteediga ja uhkemad riided ning jalanõud me müüme eesmärgiga koguda raha, millest aidata tasuda puuduses elavate laste osavõtud huviringidest, ekskursioonidest, sporditrennidest jms. Raha peredele kätte ei jagata vaid aitame tasuda arved, mida on võimalik kontrollida – see on üks põhimõtetest, millest meie fond abi andmisel alati lähtunud on. Arvete tasumise osas teeme koostööd koolide ja kohalike omavalitsustega.

Meie ladu tähendab seda, et anname raskustesse sattunud peredele ka esemelist abi ning jagame annetatud esemeid tasuta. Loe edasi: Siiri Sisask avas Raplas taaskasutuskeskuse

Raplamaal algab noortekoolitus “Miks ma mida teen 2011”

SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus korraldab 4.-7. aprillini projekti „Miks Ma Mida Teen 2011?!” raames neljas Rapla maakonna gümnaasiumis (Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium) õpitoad 10. ja 11. klassidele, et aidata noortel tulevikus paremini töökohta valida, anda teadmisi majanduslikust mõtlemisest ning ettevõtlusest.

Lisaks toimuvad avatud noortekeskustes loovustreener Harald Lepisku unistuste ja eesmärkide töötoad. Üritusest saavad osa ka Juuru ja Järvakandi noored. Karjääri-ja õpitubades tegeletakse nii erinevate oskuste treenimise (esimene tööintervjuu, esinemis-ja näitlemisoskused, ettevõtluse alustega tegelemine, inspiratsiooni ja loovuse edendamine) kui ka  teadlikkuse tõstmisega sellistel teemadel nagu välismaal õppimine ja töötamine ning noorte aktiivne osalus ja kaasamine.
Töötubasid viivad läbi MTÜ Noored Ise, Raplamaa Noortekogu noored, loovustreener Harald Lepisk, SA Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus,  SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus ning MTÜ AIESEC

Juurusse kavandatakse jätkusuutlikku linnakut

Juurusse plaanitav linnak. Illustratsioon: Oxford Park
Kesk ja Põhja-Euroopa säästevarenduste turuliider Oxford Sustainable Group käivitas Rapla maakonnas Juurus 200-miljoni eurose linnaku „Oxford Park“ arenduse. Tegemist on Euroopa suurima jätkusuutliku arenduse projektiga.

Oxford Park moodustab 560.000 m² territooriumil looduskaunis kohas Tallinna ja Rapla vahel Atla külas, Juuru vallas asuva tervikliku uusasumi. Tipptunnil 30-minutilise sõidu kaugusel Tallinna piirist asuva Oxford Parki on kavandanud Itaalia arhitekt Francesco de Luca Oxford Sustainable Group’ist ja see saab koduks ca 350 perele, kes saavad valida ridaelamute, eramajade, kahepereelamute ja kolmepereelamute hulgast endale sobiva elukeskkonna. Oxford Parki kavandamine algas 2006. aastal, mil alustati detailplaneeringutega. Kogu alale on kavandatud terviklik infrastruktuur, sh. elamu- ja ärimaa, energeetika ja muu taristu, puhkealad jne.

Oxford Park on lõpuni valmis kavandatud kestlik multifunktsionaalne arendus, mis on arenenum kui ÜRO PRI vastutustundlike investeeringute algatamise põhimõtted ning vastab BRE keskkondliku hindamise meetoditele. Tegemist on tööta-puhka-mängi elustiili arendusega, mis on uut laadi kontseptsioon Eestis, kuid populaarne Lääne- ja Põhja-Euroopas. Oxford Park´i loomisel on kasutatud Oxfordi 360-kraadi Kestlikkuse Indeksit.

Oxford Sustainable Group (OSG) on jätkusuutlike arendustega tegelev ettevõte arenduste väärtusega 2,5 miljardi eurot, millel on esindused Eestis, Guernsey’s, Itaalias, Hollandis, Maltal, Rumeenias, Soomes ja Suurbritannias. Ettevõte on üle 6 aastase kogemusega eelkõige taastuvenergia ja jätkusuutlike arenduste alal.

Allikas: Oxford Park, www.oxfordpark.ee

Hageris kohtuvad mahedad ehedad muinasviljelejad

26. märtsil kell 12 toimub Hageri rahvamajas mahedate ehedate muinasviljelejate kokkusaamine.

Vestlusringis osalevad:
* Kernu kandi mahedad, kel on suurtel pindadel loodusviljeluse kogemused;

* Margus Ess, loodusviljeluse õppejõud Olustveres ning Jõgeva sordiaretuse instituudis töötaja;

* Manfred Meyer, tuntud kompostidoktor;

* eluaegne suurmajandi agronoom, kes üle kümne aasta tagasi pööras oma elus ette rohelise lehekülje. 


Kohtutakse  rohenäpuga, kes kasvatab ilma mürkideta kümnekiloseid kapsapäid ja ütleb, et rammust palju olulisem on loodusega suhtlemine. 
Vestlusringi juhib muinasviljeleja – mesinik Eha Metsallik.

Kõik huvilised oodatud.

Peame meeles Suure Lennu kaart

Velise Kultuuri ja Hariduse Selts kutsub kõiki inimesi, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega jätkama  29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust, mis sai alguse 2006. aastal.

Selleks süüdatakse mälestuslõkked või märgutuled oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates paikades, mis asuvad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.

Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas. Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.

Enne Saaremaad läbib teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.

 Üleskutse esitajad Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsist, Velise Muinsuskaitse Seltsist Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakonnast ning Sillaotsa Talumuuseumist teevad ise tuld Aravere küla maadel Velise raba pealsel teel teisipäeval üks tund enne päikeseloojangut.

Märjamaa õpilased korraldavad toetuskontserdi ja laada Haapsalu laste toetuseks

 Homme, veerandi viimasel päeval toimub Raplamaal Märjamaa gümnaasiumis õpilaslaat, kus tulevad müügile nii küpsetised, ehted ja muu laste enda valmistatu. Müügileti kohamaksumus on 2 eurot, mis annetatakse Haapsalu väikelastekodule, gümnaasiumi õpilasesinduskogu kutsub üles annetama heategevuseks kogu laada tulu.

Samal õhtul kell 19 toimub koolisaalis heategevuskontsert, kus esinevad nii õpilased, õpetajad kui kohalik menuansambel Sixpäkk. Ka selle kontserdi kulud kantakse Haapsalu väikelastekodu tuleõnnetuse ohvrite toetuseks ja loodava Märjamaa Gümnaasiumi heategevusfondi loomiseks.

Laada ja kontserdi korraldab Märjamaa gümnaasiumi õpilasesindus.

Kapa stuudiumis lahatakse pühapäeval “metsikut” eesti keelt

Pühapäeval, 13. märtsil  jätkub Kohilas Tohisoo mõisas loengusari Kapa stuudium. Kell 15 esineb loenguga  “Metsik eesti keel”  bioloog ja semiootikadoktor Valdur Mikita. Loenguga märgib stuudium lähenevat emakeelepäeva.
 
Valdur Mikita kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi semiootikas, uurimisteemaks “Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias”. Lisaks on Mikita uurinud keelt, loovust ja nende kokkupuutepunkte, millest tuleb juttu ka eelolevas loengus.
 
Kapa stuudiumi loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast loengut saavad soovijad kohvilauas vabamas meeleolus omavahel ja lektoriga mõtteid vahetada.
 
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest. Loengud on olnud reeglina rahvarohked ja auditoorium  uudishimulik. Kapa stuudiumis on enam kui kahe aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas , Tarmo Soomere ja Jaan Ross; demograar, prof Kalev Katus, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe ja, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, tajude uurija Talis Bachmann, psüühika uurija Andero Uusberg, sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid, aga ka õigusteadlane Varro Vooglaid , tuntud bioloog Urmas Laansoo, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, loodusemees Fred Jüssi, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga asepresident Märten Ross.
 
 
Info: Reet Aro, tel 58188568; Eeva Kumberg, tel 56637037.
 
Allikas: Kohila vallavalitsus

Moldovlased võtavad Märjamaal kevadet vastu

Moldova kogukond Eestis avas Märjamaal kevadele pühendatud näituse nimega “Martisor”.  Rahvamaja Ly galeriis on vaadata traditsioonilised Moldova rahvuslikud esemed, maalid, raamatud, rahvariided.

 Martisor on traditsioon, mida peetakse Moldovas ja Rumeenias kevade alguse tähistamiseks alates 1. märtsist. Sellel päeval kingivad kõik inimesed oma sõpradele ja sugulastele sõpruse ja austuse märgiks valge ja punase niidiga valmistatud õiekesi. Martisor on sümbol, mis tähistab legendi, kus kevad saavutas talve üle võidu. Moldovlastele on Martisor saabuva kevade, armastuse ja austuse sümbol. Punane on kui tuli ja veri ning elu sümbol, samas kui valge on puhtuse ja aususe sümbol. Mõlemad õied tähistavad õnne. Inimesed kannavad Martisori rinnas umbes kaks nädalat kuni esimeste õite ilmumiseni puudel. “Me loodame, et nii saabub ka Eestis kevad kiiremini, nagu on see Moldovas,” ütles näituse kuraator Ion Braga.

Sillaotsal tuleb suurrätinäitus

5. märtsil avatakse Sillaotsa näituseküünis näitus „Suurrätt – kavandamine ja tehnikad”. Näitusel on eksponeeritud kümmekond eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamik nendest vanad, osa pärit Märjamaa valla Sillaotsa talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.



Näitusega soovitakse juhtida tähelepanu suurrättidele, mitte ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavatele esemetele.

Suurrätt tuli naisterahva rõivastuses kasutusele 19. sajandi alguses ja oli n-ö kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest.

Tänapäeval, kui oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame pealegi suure osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnetust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.






Järvakandis algab õpilaste konkurss Minu klaas 2011

1. märtsil algab Eesti klaasi pealinnas järvakandis VI üle-eestiline õpilaste kunstikonkurss MINU KLAAS 2011, mille eesmärgiks on kasvatada Eestile kõrgetasemeline klaasikunstnike ja -käsitööliste põlvkond. 1. märtsist -20. maini oodatakse konkursile 1. -12. klassi õpilaste töid, mis peavad olema valmistatud klaasist või käsitlema klaasi. Nii on konkursile oodatu klaasehted, -maalid, -graveeringud, vitraažid, -skulptuurid, -mosaiigid, -esemed jne. Samuti on oodatud klaasiteemalised maalid, joonistused, graafilised lehed, kollaažid, aga ka klaasiteemialised jutud ja luuletused. Võistlevad ka dokumentaal- ja kunstilised fotod jne. Töid hindab žürii, mille esimeheks on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Maie-Ann Raun, liikmeteks professionaalsed kunstnikud, kirjanikud, fotograafid, õpetajad ning Klaasipealinna esindajad.

Kõik laekunud tööd pildistatakse ja pannakse tutvumiseks Facebooki lehele MINU KLAAS . Sealt on võimalik saada vastukaja ja heatahtlikku kriitikat. 01.juunist -10.septembrini saab töid näha näitusel Järvakandis, pärast seda lähevad tööd väljapanekuks Olustvere mõisa ja mujale Eestis.

Raplast sai võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ kahekümnes liige

Rapla liitus võrgustikuga ”Euroopa kultuurilinnad Eestis”. Üle-eestilisele kultuurilinnade võrgustikule pandi alus 2009. aastal, kui üheksa linna ühinesid tulevase Euroopa kultuuripealinna Tallinna üleskutsega kultuurikoostööks. Hiljem on sellega liitunud veel kümme omavalitsust – nii linnu kui vallakeskusi. Praegu on võrgustiku „Euroopa kultuurilinnad Eestis“ liikmeteks Elva, Haapsalu, Jõhvi, Narva, Narva-Jõesuu, Otepää, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Sillamäe, Suure-Jaani, Tallinn, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Võru. Liitumissoovi on avaldanud ka Kohtla-Järve.

Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saab Robert Kasemägi

Rapla maavalitsuse juures asuv auhindamiskomisjon valis esitatud 11 kandidaadi hulgast välja 2011. aasta Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saaja.
Auhind otsustati anda  staažikale muusikule ja muusikaõpetajale Robert Kasemägile. Taotluses iseloomustab Märjamaa muusikakooli direktor Maiu Linnamägi  peatselt 92-aastaseks saavat auhinnasaajat kui Eesti metsasarvemängijate koolkonna alusepanijat, kes on pikkade aastate jooksul olnud tõeline noorte kasvataja ja suunanud nende väärikat käitumist. Tema meetodiks on alati olnud  laste innustamine iseseisvalt õppima, uurima ja avastama. Oma tõekspidamistega on Robert Kasemägi aidanud noortel aru saada elementaarsetest käitumisnormidest ning olla leppimatu kultuurituse ja labasuse vastu igapäevaelus.
Auhind koos soliidse preemiarahaga antakse maavanem Tiit Leieri ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Mart Järviku poolt üle Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 22. veebruaril Märjamaa kultuurimajas.
Allikas: raplamaa.ee

Kohila Sipsiku lasteaia laienemine jõudis lõpule

Eelmisel neljapäeval avati Kohilas lasteaed Sipsiku värskelt renoveeritud fassaadiga majas kahe rühma jagu uusi ruume. Praegusele 120-le lapsele lisandub 42 kolme- kuni viieaastast last. Nüüd on valla suurimas lasteaias kaheksa rühma ja 162 last. Viis aastat kestnud lasteaia pidev laiendamine on lõpule jõudnud.

Lasteaia direktor Kristina Mägi alustas samas majas tööd 2002. aastal laste päevahoiu juhina, siis käis lasteaias 15 last. „Võib vist lõpuks öelda, et aastast 2006 kuni siiani kestnud järkjärgulised ehitustööd on Sipsiku lasteaias lõppenud. Meil ei ole enam kuhugi kasvada,” arvab Kristina Mägi. Uued rühmad, mis seati sisse Kohila raamatukogust vabanenud ruumidesse alustavad igapäevast lasteaiaelu alates uuest nädalast.

Möödunud aastal alustatud remonditööd koos uue sisustusega läksid kokku maksma 6,6 miljonit krooni (422 821 eurot), sellest EAS-i poolne toetus „Kohalike avalike teenuste arendamise“ meetmest oli 5,6 miljonit krooni (359 398 eurot) ja valla omaosalus 992 355 krooni (63 423 eurot).

Projekti raames renoveeriti kahe rühma ruumid ja vajalikud abiruumid, paigaldati uus elektrisüsteem, uued aknad, rajati ventilatsioon, soojustati kogu hoone fassaad ja katus, paigaldati rühmadesse vajalik mööbel ning kööki lisaks olemasolevale uusi seadmeid. Lasteaed sai uue piirdeaia ning hoovi nurka ehitati uus mänguväljaku ala koos ronilatega.

Eriti uhked on lasteaednikud keldrisse juurde saadud töötubade pärast. Kunstiringi ja puutöö tuba on sisustatud lastele mõeldud ja reaalselt kasutatavate töövahenditega.

Kohilas sünnib igal aastal juurde sadakond uut põnni. Vald on selle näitaja poolest maakonna liider. Praegu ootab Kohilas lasteaiakohta 167 1,5 kuni 4aastast last. Sügisel, kui lasteaedadest läheb kooli sadakond last, väheneb märkimisväärselt ka järjekord.

Allikas: Kohila vallavalitsus

Kohilas avati Põhja-Eesti suurim ekstreemspordi sisehall

Laupäeval, 29. jaanuaril avati Kohilas ekstreemspordi sisehall rulluiskudel ja trikiratastel harjutajatele.

Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitatud 360ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum on sportlaste endi sõnul praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni Tallinnas valmib veelgi suurem sisehall, annab teada Raplamaa infoportaal.



Kohila sisehalli  valmimise taga on ekstreemsportlaste klubi Kohila Kobad ja MTÜ Raplamaa Noored, kes taotlesid vana hoone renoveerimiseks PRIAst toetust.

Vana garaažihoone sai uue katusekatte, aknad ja uksed, kinni müüriti vanad garaažiuksed, korrastati ümbrus ja ligipääsuteed, rajati piirdeaed. Uuendati elektrisüsteem ja paigaldati valgustus hoonesse ning tänavale, samuti automaatne tulekahjuhäiresüsteem. Projekti kogumaksumus oli 38 348 eurot.



Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt rampi.

Kohilas saab ekstreemspordiga tegelda ka talvel

Kohila ektreemsprodi sõbrad saavad enda käsutusse Põhja-Eesti suurima sisehalli, kus on võimalik trenni teha aastaringselt

Ektreemsprodiklubi Kohila Kobad esindaja Oliver Saare usub, et tänu Kohilas avatavale uuele ektreemspordi sisehallile tuleb paikkonda kindlasti sprodihuvilisi noori juurde.

Saare sõnul oli vajadus sisehalli järele väga suur, kuna pidevaid harjutajaid on Kohilas paarkümmend, lisaks lihtsalt huvilised, kelle arvu ei oskagi ütelda.

Sportlaste  sõnul on uus hall praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni valmib Tallinnasse Kristiine linnaossa ehitatav veelgi suurem sisehall. Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitati 360 ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum

Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt obstacle“it [skate-keeles obstaaklit] ehk rampi.

Kohilas ekstreemspordi sisehall avatakse homme  kell 10

Allikas:
Eeva Kumberg
avalikkussuhete nõunik
Kohila vallavalitsus

Vallatu teatripäev Hageris

Kohila valla teatripäev toimub 29. jaanuar kell 12.00 Hageri rahvamajas.

Kell 11.45 võtavad loosi esinemise järjekorra peale “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ (Männi lasteaed, juh. Raili Bachmann) ning „Pöialpoiss ja kuus roosipõsekest“ (Sipsiku lasteaed, juh. Margit Ring).

Kell 13.15 võtavad loosi esinemise järjekorra peale „ Metsa lood“ (Hageri algkool, juh.Maria Saarna) ning „Alati tuleb rääkida“ (Hageri noored, juh.Margit Ring).

Kohtumiseni Hageris!

Üritus on tasuta

Kärjekujuline lasteaed Kaerepere lastele

Raplamaa Kaerepere lapsed saavad tõenäoliselt jõuludeks uue lasteaia, mis on mesilaskärjekujuline.
Arhitektuuribüroo Projekt O2 viib lähiajal projekti sisse viimased muudatused ja siis võib ehitus alata. Projekti autor juhtivarhitekt Ott Ojamaa ütleb, et kärjekujuline maja on optimaalne ja loomulik ehitusstruktuur: “Meekärg on selline moodustis, millel on parim ruumikasutus, võimalikult palju valgustatud pinda. Laste jaoks tekib mõnus mänguruum, millel pole teravaid nurki – täisnurkne käsib, teravnurkne keelab, kuusnurkne lubab.”
Lasteaed saab olema mõnusalt mänguline, peale selle on kasvatajal pidevalt hea ülevaade toimuvast, sest kuusnurksel ruumil on keskpunkt ja õpetaja saab alati lapsi aidata ja juhendada.
“Veel parem oleks ringikujuline hoone, kuid see on ehituslikult keeruline lahendus,” lisas Ojamaa.
Ka õuekujundus on tehtud lähtuvalt kärgstruktuurist, lisaks on arvestatud kõiki õuesõppeks vajalike tingimusi. Õueala kujundamisel said nii lasteaia kui ka lähedal asuva põhikooli õpetajad ise näpunäiteid anda.
Kaerepere alevik on Eesti üks ilusaima haljastusega kohti, haljastusplaan koostati omal ajal tippaedniku Arnold Hannusti näpunäidete järgi.

Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.

Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele

Kapa stuudium kutsub loengule

16. jaanuaril kell 15 peab muusikateadlane ja psühholoog Jaan Ross Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis ettekande teemal “Tormis ja minimalism”.

Jaan Rossi uurimisvaldkonnaks on muusika taju ja tunnetuse ning muusikahelide objektiivse kirjeldamisega seotud probleemid. Ta töötab professorina Tartu Ülikoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Reedel meenutatakse Velise Wabariiki

13. jaanuaril 105 aastat tagasi lõppetati kindralmajor Bezobrazovi juhtimisel vanal Läänemaal Velise Wabariik. Sellel neljapäeval, 13. jaanuaril tullakse Velise seltsimajja kokku seda sündmust meenutama.

Neil päevil viis aastat tagasi toimusid Velise seltsimajas ja ümber seltsimaja poolvabaõhuetenduse “Tulevarjud” ettevalmistused, käsikiri ja lavastus Jaan Urvetilt. Kutseliste näitlejatega tundsid end võrdväärsetena peaaegu kakskümmend kohalikku. Valdavale osale neist oli näitlejana publiku ette astumine elus esmakordne. Mitmepäevaste pingeliste proovide tulemusena valmis kogenud lavastaja käe all etendus, mille suurust paljud meist suutsid alles aastate möödudes mõista. Kõik see toimus tookord 100 aastat tagasi Velise meeste poolt väljakuulutatud vabariigi auks.

Ajaloolastel jätkub tööd, et väheste säilinud arhiivimaterjalide põhjal saada selgust, miks Velise piirkonnas just nii läks. Miks jäid enamikku paikkonna mõisaid tähistama suitsevad varemed? Juhtide Pauluse, Aitsami ja Oviiri ideed olid ju head ja kaugesse tulevikku vaatavad.

13. jaanuari päevakava Märjamaa vallas Velise Seltsimajas:

Velise Wabariik kogub jõulukuused kokku

Raplamaal Märjamaa vallas kogutakse kokku jõulukuused, et süüdata need ühiselt Velise Wabariigi 105. aastapäeva mälestuseks.

1905. aasta lõpus kuulutati  endise Läänemaa Velise valla piirkonnas kohalike aktivistide poolt välja Velise Wabariik. Iseseisvus kestis novembri keskpaigast 19. detsembrini, mil karistussalk ülestõusu staapi kihelkonnakoolis ründas.

Nüüd, 105 aastat hiljem, tähistatakse Velise meeste vabaduspüüet ja selle verist mahasurumist mustsajaliste poolt 13. jaanuaril Velise seltsimajas ja selle ees tulekompositsiooni ning kõnekoosolekuga. Selle õnnestumiseks on igal vallaelanikul võimalus anda oma panus. Peale kolmekuningapäeva oodataksegi jõulukuuski valla erinevates paikades, kust need viiakse ühiselt Velisele.  

Pidulikku tulesüütamiset veavad Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, Raplamaa Päästeosakond.