Setod võitlevad handsa legaliseerimise eest

Täna Setomaad külastav põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub Setomaa ülembtsootska Ahto Raudoja ja põllumeestega, et arutada võimalikke samme handsa legaliseerimiseks.

Ülembtsootska Raudoja sõnul on kuni tänaseni erinevad ministeeriumid lükanud endalt vastutuse võtmise kohustust ühelt teisele. Kohtumisel esitab Raudoja ministrile konkreetsed ettepanekud, mis alustel soovitakse handsat legaliseerida.

Lisaksa sellele räägitakse kohtumisel maaelu mitmekesistamise võimalustest ning Setomaa mahepiirkonnaks muutmisest.

Mirjam Nutov

Piksepüha kontsert tuleb jälle

Eelmisel aastal astus Piksepühal, 4. veebruaril Haanja rahvamajas üles ansambel Püürüs, andes täissaalile vägeva kontserdi – tänavu on oodata taaskord võimast piksepühakontserti, sedapuhku Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitelt.

Kui muidu peavad inimesed rahvakalendri järgi küünlapäeva teisel veebruaril, siis haanimehed peavad küünlapäeva asemel piksepüha, mis on neljandal veebruaril.

Piksepüha on hakatud küünlapäevaks nimetama ristiusu legendi järgi, milles Maarja läks Jeesus-lapsega esimest korda kirikusse ning kõik küünlad olla iseenesest põlema süttinud. Veel on seal kirjutatud: „Piksepüha on Pikse-isa meeles pidamise ja austamise püha. Püha Pikne ärkab üles oma puhkamisest Võhandu jõest, selletõttu tuleb teda teretada ja anniga meeles pidada mõne sellise puu juures, millesse pikne on löönud.“

Piksepühä pidämine Haanihn riidi, 4. veebruaril

8.00 Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga
10.00 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise lepingu tegemine
19.00 Kontsert Haani rahvamajahn:
Pilli mängva ja laulva Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengiq
Maarja Nuut- viiol
Sandra Sillamaa- toropill
Tõnu Tubli- löökriistaq
Karoliina Kreintaal- viiol, laul
Kristel Kutser- toropill, flööt
Eva Lindal- viiol, laul
Villu Talsi- kitarr, mandoliin
Jaan Sarv- laul, garmoška
Päält kontserti tants

Allikas: Haanimiihhi Nõvvokoda

Koolitantsu eelvoor on täna Põlvas

17. koolitantsu eelvoor on täna järjekorraga Põlvas, kus alates kella kuuest õhtul astuvad üles seitse erinevat maakondlikku tantsutruppi.

Koolitantsu festivali korraldajad on märkinud, et tants kannab endas ennekõike mingit lugu ja just seda aspekti tahetakse käesoleval aastal eriliselt rõhutada. 2011. aasta teema võtab kokku lause  “Mis lugu jutustad sina?”.

17. Koolitantsu teema lähtub eelkõige Kultuuripealinn Tallinn 2011 teemast “Mereäärsed lood”, mille kandev idee on – “2011. aastal räägitakse Euroopa parimad lood Tallinnas!”.

“Koolitants 2011” lõppkontsert toimub: L-P 02.04-03.04.2011 – Nokia Kontserdimajas

Lähemat infot vaata siit

Allikas: koolitants.ee

Kauneim metsalaul on “Metsas”

Klingi-Nõmmes valiti eile tänavasue metsa-aasta ühel avasündmusel  kauneim metsalaul 2011, milleks osutus Libatse Lasteaed-algkooli ansambli Maria Wunderlich “Metsas”, ansambli juhendaja on Kaie Rahu

Kilingi-Nõmme oli 2005.aastal Eesti Metsapealinn, mille raames korraldas Kilingi – Nõmme Gümnaasium koolisisese laulukonkursi. Nüüdseks on sellest välja kasvanud populaarne laulukonkurss Pärnu maakonnas. Konkursil esitati nii eestikeelseid, kui ka võõrkeelseid laule. Lisaks metsa – ja loodusteemalistele lauludele on esitusel ka teised ilusad laulud.

Kaunim metsalaul on ka üks rahvusvahelise metsaaasta ürituste sarja sündmustest.Lauluvõistlusest võttis osa 103 laululast koos juhendajatega 14 erinevast koolist üle Pärnu maakonna. 2011. aasta konkurss oli järjekorras seitsmes (maakondlikul tasemel kuues kord).

Konkursil osalevad lauljad 1. – 12. klassini, nii solistide, duettide kui ansamblitena. Žürii tööd juhtis Kilingi-Nõmmest sirgunud laulja – Liisi Koikson.

Rohkem infot laulukonkurssi kohta vaata siit

Allikas:
Laine Ülemaantee
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi huvijuht

Kohilas saab ekstreemspordiga tegelda ka talvel

Kohila ektreemsprodi sõbrad saavad enda käsutusse Põhja-Eesti suurima sisehalli, kus on võimalik trenni teha aastaringselt

Ektreemsprodiklubi Kohila Kobad esindaja Oliver Saare usub, et tänu Kohilas avatavale uuele ektreemspordi sisehallile tuleb paikkonda kindlasti sprodihuvilisi noori juurde.

Saare sõnul oli vajadus sisehalli järele väga suur, kuna pidevaid harjutajaid on Kohilas paarkümmend, lisaks lihtsalt huvilised, kelle arvu ei oskagi ütelda.

Sportlaste  sõnul on uus hall praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni valmib Tallinnasse Kristiine linnaossa ehitatav veelgi suurem sisehall. Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitati 360 ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum

Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt obstacle“it [skate-keeles obstaaklit] ehk rampi.

Kohilas ekstreemspordi sisehall avatakse homme  kell 10

Allikas:
Eeva Kumberg
avalikkussuhete nõunik
Kohila vallavalitsus

Tuleva aasta pärimuspeo passid tulevad müügile

Homme, 1. detsembril jõuavad müügile 2011. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali passid.

Balti- ja Põhjamaade suuremate vabaõhufestivalide hulka kuuluva pärimuspeo pealik Ando Kiviberg avaldas veendumust, et 28.-31. juulini 2011 aset leidev XIX pärimusmuusika festival paneb Viljandi lossimäed ja südalinna lõbusalt pulbitsema – samamoodi, nagu see on olnud eelmiste festivalide aegu.

Sedapuhku on korraldajad otsustanud festivali keskmesse tõsta rütmilisuse. „Eesti pärimusmuusika on olnud valdavalt meloodiakeskne, mistõttu loodame, et pealkiri „Rütm ja pulss” innustab muusikuid oma pillidel rütme üles leidma ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerima. Usun, et sellest saab taas kord üks ühtehoidev pidu, kuhu on teretulnud kõik noorusliku meelelaadiga õnnelikud inimesed, kellele pole võõras ka armumis- ja süvenemisvõime,” ütles Kiviberg.

Programmipealik Tarmo Noormaa selgitas, et välisesinejaid valides peetakse silmas ennekõike neid Euroopa ja muu maailma piirkondi, kus rütmipillidel on olnud traditsiooniliselt suur tähtsus. „On oodata ansambleid, näiteks Baskimaalt ja Galiciast, Quebecist, Venemaalt, aga ka niinimetatud kolmanda maailma riikidest.” Kokku on põhiprogrammis ligi 70 kontserti, millele lisanduvad arvukad esinemised Rohelisel vabalaval ja Tantsupõrandal.

Täpsem info festivali passide kohta: www.folk.ee/festival

Allikas: Rannar Raba

Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma

 

Keraamik Sirje Rump Uusvada külas. Foto: Ahto Raudoja

Selle tumeda juuksepahmakaga, pruunide ülisäravate silmadega naerusuise Uusvadasse elama tulnud keraamiku Sirje rõõmsameelsus võtab lihtsalt õhku ahmima – ta on endale Setomaale rajanud kodu, töökoha ja imedemaa, kus täituvad unistused.

Kust sa üldse pärit oled, Sirje?
Ma tulin Setomaale suure veoautoga Tartust. Ema poolt on mul suguselts Saverna kandist, isa poolt Tartust.
Elad praegu Setomaal Uusvada külas. Miks sa just sinna elama läksid?
Mul oli üks unistus – maale elama ja oma kunstiateljee-töökoda kodus. Ühel hetkel tundus, et nüüd on õige aeg. Alustasin majaotsinguid ikka Tartu ümber, aga ring läks järjest suuremaks ja rohkem lõuna poole, kuni aasta pärast leidsin ennast Uusvada külas. Sellele aitasid kaasa ka mu kallid sõbrad, kes Setomaalt pärit on. Muidugi ka aidauks ja suur vene ahi keset tuba, mis lausa kutsusid mind sinna majja elama.
Millist tähelepanu sa oma lähedastelt pälvisid, kui teatasid, et lähed nüüd Setomaale elama?
Mu isa lubas mulle kohe, et kui tüdinen sellest perifeeriast, siis üks maja on mul tsivilisatisoonis ootamas. See maja ootab ikka veel seal. Aga mu sõbrad kergitasid vuntsi, olid rõõmsad ja tervitasid mu ideed. Miks? Sest meil on siin väga lõbus, kui nad mulle külla tulevad. Avastame koos uusi paiku ja inimesi siin Setomaal.
Kuidas sind Setomaal vastu võeti?
Mul on siin ülitore naaber Ode, tema tutvustas mind külarahvale. Kõik on väga sõbralikud. Ode on mul nagu seletav sõnaraamat: kui ma millestki aru ei saa, siis koputan tema uksele ja ta tõlgib mulle, tulnukale. Loe edasi: Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma

Alates tänasest saab arutleda visoonipäevade ideede üle

Tänasest kuni viienda detsembrini on kõigil võimalus arutleda ja toetada Eesti maakondade visioonipäevade ideid. Visioonipäevadel mõtles üle Eesti ligi 300 inimest, milline on  maailmas edukas ja koduselt armas Eesti.

Maakondade arutelude aluseks olid ekspertide poolt pakutud võtmeteemad majanduse ja ühiskonna arendamiseks. Iga  teema raames töötasid osalejad välja oma ettepanekuid, mis on avaldatud veebikeskkonnas http://ideeturg.arengufond.ee

Veebikeskkonnas enim toetust kogunud ettepanekud esitatakse aruteluks Kasvuvisiooni  kokkuvõtvale Eesti tuleviku foorumile, mis toimub 7. detsembril Tallinnas.
Visioonipäev on osa Arengufondi eestvedamisel toimuvast Kasvuvisioon 2018 koostamisest.

Allikas: Cathy Reiljan

Varstu noored räägivad vaesusest ja vastutusest

Sel neljapäeval, 2. detsembril toimub Võrumaal Varstu kultuurikeskuses ettevõtluspäev “Tuulteroos”,  millega soovitakse elavdada diskussiooni vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põhjustest ning aktiveerida Võrumaa noori ettevõtlusega tegelema.

“Oleme omavahel arutanud, et tihti aitab vaesusele kaasa ellusuhtumine: inimene seisab iseenda varjus ja mõtleb, miks siin nii pime on,” sõnastas ettevõtluspäeva lähtepunkti MTÜ Varstu Noorteklubi Kõgõkogo juhendaja Lea Mändmets. “Probleem, millele noored lahendusi otsivad, on: kuidas tulla iseenda varjust välja ja elada täisväärtuslikku elu?”

Päev algab meeskonnakoolitusega ning jätkub improvisatsiooniliste töötubadega, mida viivad läbi lavastajad-näitlejad Tarmo Tagamets jaMarianne Kütt ning majandusõpetaja Neidi Hansen.

Ettevõtluspäevast osa võtvad Kanepi, Valga, Mõniste ja Varstu noored on ette valmistanud ka kodutööd – lühietendused sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise vaesumise põhjustest ning probleemidest.

Päeva teises osas reklaamivad oma tooteid õpilasfirmad, kes on ka aktiivselt kaasatud ürituse korraldusse. “Näiteks on üks õpilasfirma koostanud “Tuulteroosi” kiidukirjad, teine tegi vanadest tsiklimootori juppidest auhinnad, kolmas valmistas ürituse nimest lähtuvaid paberist volditud kunstilised kaunistused ning neljas õpilasfirma vastutab ürituse konfereerimise (teadustamise)  eest,” selgitas Lea Mändmets.

Allikas: Lea Mändmets

Eksperimenta! esitleb finaalvooru pääsenud autoreid

Kolmapäeval, 1. detsembril kell 17.00 avatakse Tallinnas Vabaduse platsi all, jalakäijate tunneli Eksperimentaalgaleriis näitus “Kuidas ma siia sain?“.

Galeriis saab tutvuda üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast väljavalitud parimate noorte kunstnike projektidega.
“Eesti eelvoorude tulemusi võib pidada väga huvitavaks, professionaalsete kunstnike ja kuraatoriga koos töötamine on uudne kogemus nii noortele endile kui kunstiprofessionaalidele. Mitmest voorust koosnev üle-eestiline Talendijaht ei ole kindlasti kõige lihtsam viis ühe näituse kokkupanekuks, kuid kuna Eksperimenta! eesmärk on jõuda võimalikult paljude koolinoorteni ja tekitada jätkusuutlikke muutusi üldhariduskoolide kunstiõpetuses, oli see möödapääsmatult vajalik,” sõnas Eksperimenta! eestvedaja ja Sally Stuudio direktor Annely Köster.

Näituse avamisel kuulutatakse välja need autorid, kelle tööd kandideerivad 2011. aasta koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni.

Eksperimenta! on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi üks suursündmustest, mis esitleb 14-19-aastaste noorte kunstnike loodud kaasaegset kunsti 14 riigist. Eksperimenta! toimub 26. aprillist 14. juunini 2011.a. Tallinna Lauluväljakul ja seda ümbritseval välialal ning Maarjamäe lossis. Rohkem infot veebilehel www.eksperimenta.net.

Näitus on avatud 1. – 14. detsember 2010.
Allikas: Kerli Kehman

Osulas õpetatakse seebi tegemist

Osula Külaseltsis saab nii käesoleval kui ka järgmisel nädalal õppida seebi tegemist

Just selliseid seepe on võimalik õppida ise valmistama. Foto: Ene Kerge

Õpitoas saadakse teada, millised on erinevate lisandite kasulikud omadused ning kuidas  neid seebi tegemisel kasutada, milline peab olema segu vahekord. Sulanud seebimassile lisatakse soovitud lisandid ning valatakse seep vormi.

Glütseriini seebi õpitoad toimuvad:
4. detsembril kell 11.00
8. detsembril kell 18.00

Külmprotsessmeetodil seebi valmistamise õpituba toimub:

4. detsembril kell 13.00
8. detsembril kell 19.00

Õpituba kestab  kuni 2 tundi, osalemistasu glütseriiniseebi õpitoas on 75.- krooni
ja külmprotsessi meetodi õpitoas on 150.- krooni.

Õpitubadesse pääseb ainult eelregistreerimisega: 52 999 550, ene.kerge@mail.ee

Allikas: Ene Kerge

Hetero materialiseerub üheks õhtuks

4. detsembril, kell 20.00, Võru Kultuurimajas Kannel materialiseerub vaid üheks unustamatuks õhtuks kaheksakümnendate salapäraseim Eesti rock-grupp: esineb paljude festivalide laureaat, karismaatiline ansambel Hetero.

Vaatamata 30-seks saamisele on Hetero endiselt löögijõus ja tähistab juubelit ülevaatega oma loomingu paremikust
parimas võimalikus koosseisus. Publiku kütab üles Võru kollektiiv Rahe. Meenutusi, vestlusi, liikuvaid ja seisvaid pilte kommenteerivad peasüüdlased ise.

MTÜ Taevapõder kuulutab välja ka Hetero raamatu, CD ja DVD ettevalmistamise, et tehtu saaks väärika jäädvustuse. Siit palve kõigile, kelle kodudes ja mälusoppides võivad peituda mingidki ansambel Heteroga seotud materjalid kas
lihalikul või efemeersemal kujul (fotod, filmi- ja videolõigud, helisalvestused, artiklid, eelkõige aga eredad mälestused).

Oma leidudest palume teada anda meiliaadressil: taevapoder@gmail.com

Allikas: Meelis Zappah Jaanimägi

Saabunud on aeg taotleda võrgupüügiluba

Peipsi ja Lämmijärve kalastuskaardi taotlusi nakkevõrguga püügiks 2011. aastal saab esitada alates 1. detsembrist 2010. Järgmisel aastal on võimalik nakkevõrguga püüda 15. märtsist kuni 5. maini. Loa hind nimetatud perioodiks on 6.39 eurot ehk 100 krooni.

Taotluste vastuvõtt algab kell 9.00 Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14, 3. korrus) ja ka Jõgeva kontoris (Aia tn 2). Ühele isikule saab väljastada vaid ühe kalastuskaardi. Internetis saab taotlusi esitama hakata samuti alates kella 9st. Vaata täpsemat infot siit.

Allikas: Tartumaa.ee

Tule õhtul Värska tantsuklubisse

Täna õhtul kell 19.00 toimub Värskas tantsuklubi, kus õpitakse rahvalikke tantse elava pillimängu saatel. Tavapärane tantsuõhtu on selline, kus üheskoos õpitakse erinevaid seto ja muid rahvalikke tantse ja ikka nii, et pillimees võtab nurgas meloodia üles.

Tantsuõhtu on hea koht perega ajaveetmiseks, sest sel ajal kui emmed-issid tantsivad saavad pere väiksemad liikmed omavahel mänge mängida või miks ka mitte tantse õppida. Ühisele teelauale võta kaasa head-paremat!

Allikas: polvamaa.ee

Järvamaal pannakse inimesed akvaariumi

Täna toimuval Järvamaa kodanikeühenduse konverentsil pannakse inimesed piltlikult öeldes akvaariumi ning tavapärase konverentsi pidamise võtete asemel kasutatakse uut osalemistehnikat.

Miks inimesed käivad konverentsidel? Stormy Petersi uuring järgi lähevad inimesed konverentsile eelkõige selleks, et kohtuda tuttavate inimestega. Olulisuselt teisena nimetati kohtumist uute inimestega ning alles kolmas põhjus oli õppida juurde midagi uut.

Mittetulundusühingute inimesed peavad eriti palju koos käima, et mõista, kui oluline see on, mis nad teevad ning et enamik ajast vastuvoolu ujumine on täitsa okei.

Samas, kuna Kodukant Järvamaa, Järvamaa Arenduskeskus ja veel hulk ühinguid on alustanud sihtide seadmist kodanikeühenduste valdkonnas, siis pannakse kõik saadud mõtted peenelt kirja ja ehk valmib järgmise aasta kevadeks ka üks konkreetsem plaan, kuidas kodanikualgatust Järvamaal edasi aidata. Senimaani ükski maakondlik arengudokument kodanikuühiskonda paraku ei käsitle.

Loomulikult ei puudu konverentsilt asjalikud ja teravaks lihvitud ettekanded, veidi sööki, jooki, meelelahutust.

Kellele? Kodanikeühenduste konverents on kodanikualgatuse aastasündmus, mis on mõeldud kõigile neile inimestele, kes tegutsevad mittetulundusühingutes (sihtasutustes, seltsingutes jms) selleks, et kogukonnas ehk meie ümber asjad paremini käiksid.

Miks? Selleks et väärtustada seda tegevust. Kuulata tarku mõtteid siit ja sealtpoolt Eestimaa otsa. Jagada oma mõtteid ja kogemusi teistele. Saada inspiratsiooni ja inspireerida teisi.

Täpsem info: www.jarva.ee/konverents

Allikas: jarva.ee

Seto süük Tarto liinah

Õgal novembrikuu neläpääväl om Seto lipp lehvinu kesk Tarto liinä Rüütli uulitsat prantsuse kohviku Crepp kotsil. Just s`ool pääväl om Tarto liinah seto süügi päiv, koh om võimalus tutvust tettä ja perrä pruuvi erisugutsõid hõrgutuisi seto küügist.

Kohviku Trepp umanik Palgi Priit om seto süügist ku süügipakjaist vaimustat`. Foto: Nutovi Mirjam

Läbi novembrikuu om Tartoh olnu Tarto sõpruslinnu` rahvusküüke päävä`. Uma süüki om ülikooliliinä tulnu pakma tõisi seah ni kreeklase, islandlase ku ka norraka. Setomaa ülembtsoostka Raudoja Ahot võtt` säänsest tiidmisest kinni ja käve Tsiistre nulga mehele, kohvik Crepp omanikule Palgi Priidule vällä mõtõ, õt pakusi` novembrikuuh inemistele ka seto süüki.

Palk ole-es kah kehv miis ja võtt hüäst mõttõst kinni. „Mulle miildüs seto süük ja seto iniemise,“ ütel` Palk, „kuna Taro liinäl üttegi sõprusliinä Prantsusmaalt ole-ei, sõs ma otsusti setode kasust.“ Miis viskäs nalja, õt ole-ei ju vahõt kas Prantsusmaa vai Petseri. Ainus miä kohviku omanik suuvse, oll taa, õt ku säänest asja jo tetä, sõs tetä kõrralikult.

Ni omgi seto süügi pakkija Tartu liinäh Kolmõ Sõsara Kohvik ja Obinitsa Seltsimaja tõelidselt vaiva nännü, õt seto köögile mitte häpü tetä – kohvikuh Trepp (Crepi peal, nimi on tulnud vähemalt 50-astmelisest trepist, mis viib kohvikusse) mäng` õgal neläpääväl õnnõ seto muusika ja ka teenindäjä omma` kõrraliselt seto rõivideh. Ette om valmistat setokiilne menüü, setopäradse lavvakattõ ja hüä roa` ni joogi`. Loe edasi: Seto süük Tarto liinah

Karujahi hooajal kütiti 57 karu

Tänavu kütiti augusti algusest oktoobri lõpuni kestva karujahi hooaja jooksul kokku 57 karu, maksimaalselt lubatud küttimismaht oli 60.

Allikas: gagloodusring.blogspot.com

Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi küttimine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning maksimaalse lubatava küttimismahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet.

Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku 700 ringis.

Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas.

Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 ehk üle poole kõikidest kütitud karudest.

Allikas: keskkonnaamet.ee

Türi gümnaasiumil on sünnipäev

27.novembril 1924. aastal loodud Türi gümnaasiumis algas täna sünnipäevanädal

Türi Gümnaasiumi huvijuht Katrin Kariste andis teada, et gümnaasiumis toimub 22.-26. novembrini oma kooli nädal, mis algab esmaspäeval piduliku riietuse ja kooliketi moodustamisega ning lõpeb reedel, 26. novembril, sini-must-valge rõivastuse ja korvpallimatšiga.

Igasse päeva jagub tegevusi nii kooli algklasside majja kui nn suurde majja. Nädala jooksul antakse välja kõige suurema kallistaja tiitel, üheks tunniks vahetavad kohad 4. ja 12. klass, toimuvad seltskonnamängude vahetunnid ja vahetunnidiskod, võisteldakse mitmel spordialal õpetajad versus õpilased jne.

Allikas: jarva.ee

Põllumajandusteadlased otsivad uusi ideid

Homme on Eesti Põllumajandusmuuseumis noorte põllumajandusteadlaste konverents, mille eestmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti Maaülikoolist. Ettekanded räägivad agraarajaloo ning põllumajandusteaduste aktuaalsetest probleemidest, valdkondadest ja suundumustest. Konverents toimub sel aastal kolmandat korda.

Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid publitseeritakse.

Vaata täpsemat infot päevakava kohta siit

Allikas:tartumaa.ee

Muhulasest filmimees näitab edukuse hinda

Muhulane Arni Ots esitleb populaarses filmi- ja muusikavahendamisportaalis YouTube oma lühifilmi “Marvin”.

Kaheksa minutit kestev linateos visualiseerib edukuse määra. Arni Otsa sõnutsi, kui küsimusele “Kuidas sul läheb?” vastata “Kiiresti-kiiresti”, siis on see justkui positiivne märk sellest, et sa oled tubli inimene. “Samas ei peaks see aga paika pidama,” märkis ta ja arvas, et just aja ja asjadega kiputakse mõõtma edukust. “Et kui palju sul mingit värki on,” lisas ta.

Film oleks justkui vägagi realistlik tõmme elust, aga viimased kaadrid annavad kogu loole just selle õige nõksu.

Näitlejatena löövad kaasa Kuressaare ametikooli õpilased Raido Soosaar, Karli Kirsch, Jörgen Kohal ja Jussi Kaldaru. Tüdruk Viktooriat mängib rahvateatri kogemustega Kätlin Taimsaar.

Allikas: Ene Kallas, Saaremaa.ee

Selle aasta Hiie sõber on Mari-Anna Remmel

Laupäeval Tartus Eestis Kirjandusmuuseumis  toimunud Maavalla koja tunnustamissyndmusel kuulutati tänavuseks Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel, kellel on olulisi teeneid Eesti hiiepaikade kaitsmisel ja uurimisel.

Maavalla 21.11.10223 (2010) Hiie sõber Mari-Ann Remmel

1990. aastate teisel poolel lõpetas tema julge tegutsemine raietööd Rae vallas asuvas Lehmja hiietammikus. Samuti on ta teadlasena andnud suure panuse Kunda, Kautjala Taaritammemäe ning Palukyla Hiiemäe kaitsmisse. Hiie sõber on ka tänuväärselt tegutsenud  hiiepärimuse tutvustamisel. Eesti Rahvaluule Arhiivi andmetele tuginedes andis ta 1998. aastal välja seni ainsa yksnes hiiepaikadele pyhendatud raamatu Hiie ase.

Hiie sõber ytles, et Lehmja hiietammikut kaitstes jätkas ta isa, Jaan Remmeli, alustatud tööd. “Jõuan ikka ja jälle oma kodukandi paiakade juurde tagasi. Tegelen praegugi Lehmja pärimustega ning saadud tunnustus on mulle suureks auks ja innustuseks” ytles Mari-Ann Remmel.

Allikas: maavald.ee