Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

23. aprillil, raamatu ja roosi päeval, saavad alguse kirjandusfestival Prima Vista eelüritused. Mitmekesine programm kulgeb paralleelselt Tartu Kaubamaja Apollos ja Tartu Tähetornis.
Sarnaselt varasematele aastatele jagatakse Tartu Kaubamajas külastajatele roose, mis kingituna kaubamaja Apollo poe müüjale, annavad vastukingiks raamatu. Lisaks roosidele ja raamatutele jagatakse sel päeval Apollos ka raamatusoovitusi. Külastajatele annavad päeva jooksul nõu Vahur Afanasjev, Mati Laos, Merle Liivak, Piret Bristol ja Mart Kivastik.
Sel aastal seab end kirjanduse lainele Tartu Ülikooli muuseum koos filiaalidega. Põhjuse selleks annab hiljuti Tartule omistatud UNESCO kirjanduslinna tiitel. Tähenduslikult kulgeb just Tartu Tähetorni juurest UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Struve kaar.
Raamatu ja roosi päeva põhiprogrammi raskuskese langebki Struve kaarel paiknevale Tartu Tähetornile, kus lisaks päev otsa kestvale raamatulaadale pakutakse tasuta ulmekirjanduse- ja filmide teemalisi programme nii lastele kui täiskasvanutele, mis haakuvad festivali peateemaga Müstifikatsioon. Programm tähetornis kulmineerub kirjanduskonkursi „Esimene samm” laureaadi väljakuulutamise ja esinemisega. Loe edasi: Raamatud ja roosid vallutavad nädalavahetusel Tartu

Talvepealinnas Otepääl toimub taas Euroopa saunamaraton

Euroopa saunamaraton 2015. Monika Otrokova foto
Euroopa saunamaraton 2015. Monika Otrokova foto

6. veebruaril on talvepealinnas Otepääl järjekordne Euroopa saunamaraton. Registreerimine toimub 6. ja 7. jaanuaril e-post: saun@otepaa.ee

Järjekorras juba seitsmenda Euroopa saunamaratoni start on 6.veebruaril kell 12  Kääriku spordikeskuses. Start on avatud kuni kella 13ni. Finiš on avatud kella 17ni Kääriku spordikeskuses. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.

Euroopa Saunamaratoni peakorraldaja Sirje Ginter nentis, et saunamaratonile registreeritakse kuni 800 osalejat. Registreerimisel tuleb kirja panna võistkonna nimi ning osalejate ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon ja e-posti aadress. Võistkonna nime hiljem muuta ei saa. Kui muutub üle 50% registreeritud võistkonna liikmetest, siis võistkond annulleeritakse.

Saunamaratonil osalev võistkond on 4-liikmeline. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja saunakaardi, kuhu tuleb saada saunaomanike kinnitused saunaskäigu kohta. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbinud võistkond on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart. Saunamaratonist osavõtmiseks on vajalik oma transpordi olemasolu. Saunalised kinnitavad oma allkirjaga, et nende tervis lubab saunatada.

Kaugemalt tulnud saunalistele teevad Otepää piirkonna majutusasutused Karupesa hotell, Sangaste loss ja Sokka puhkekeskus sooduspakkumisi.

NB! Tutvu kindlasti võistluste reeglitega! Ürituse korralduses võib tulla ette muudatusi, jälgige infot Otepää valla kodulehelt www.otepaa.ee ja Facebookist.

Monika Otrokova

Tuntud Eesti mehed räägivad meeste (tervise)probleemidest

Hoolimata pere väärtustamisest, varjutab Eesti mehe elu ülekaal, riskantne käitumine ja tervisemured, selgus Tartu ülikooli teadlaste ja rakendusuuringute keskuse Eesti meeste uuringust. Kuidas kommenteerivad uuringu tulemusi tuntud Eesti mehed, selgub täna, 10. detsembril Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu).

Eesti meeste uuringu tulemused näitasid, et meestele meeldib olla suhtes. Eesti mees leiab püsipartneri 34. eluaastaks ja eelistab paljulapselist perekonda. Eesti meeste suurimaks terviseprobleemiks on ülekaalulisus. 21% Eesti meestest on depressiooniga seotud sümptomeid. Uuring näitas, et vähemalt iga neljas mees tarvitab alkoholi kaks või enam korda nädalas ja kolmandik meestest on igapäevased suitsetajad. Meeste terviseriske suurendab ka riskantne seksuaalkäitumine.

Nende ja paljude teiste tulemuste valguses kohtuvad oma nägemuste ja kogemuste jagamiseks vestlusringis „Mida teab Eesti mees iseenda kohta?“ näitleja Jan Uuspõld, kirikutegelane Juhani Jaeger, jalgpallur Kristjan Tiirik, suhtekorraldaja Janek Mäggi ning matemaatik Mart Abel. Vestlusringi juhib telesaadete produtsendi ja vabakutselise ajakirjanikuna tuntud Ylle Rajasaar.

Enne seda teeb TÜ RAKE analüütik Marek Sammul sissevaate uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome“ tulemustesse. 2015. aastal esitletud uuringus osales üle 2000 Eestis elava 16–54-aastase mehe.

Osalemiseks palume ennast eelnevalt registreerida.

Virge Tamme

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse

Villu Talsi mandoliiniga.
Villu Talsi mandoliiniga.

Mandoliinid kõlavad Tartu Tiigi seltsimajas 22. aprillil kella 20-24.

Seekord on Tiigi seltsimaja lava mandoliinimängijate päralt. Nemad on varemgi Tartu tantsuklubis oma pillimänguga tantsijaid rõõmustanud. Õhtu jooksul kõlab külapidude tantsumuusika 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest. Mandoliinimängijatele armsaks saanud tantsulood on pärit nii Eestist kui ka mujalt ilmast.
Tantsuks mängivad: Andres Sapar – mandoliin; Arvo Laud – oktavmandoliin; Hans Mihkel Vares – mandoliin; Hillar Surva – kontrabass, mandoliin; Villu Talsi – mandoliin.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega lustima. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooringi liikmed mälestasid küüditamisohvreid

Õpilane Märten Kala pidas mälestuskõne.
Õpilane Märten Kala pidas mälestuskõne.

24. märtsi õhtul kogunesid Räpina ÜG ajalooringi liikmed Vabadussõjas langenute ausamba juurde mälestama märtsiküüditamise ohvreid. Üheskoos süüdati mälestusküünlad ja 6. klassi õpilane Märten Kala pidas lühikese kõne. Seejärel rääkis ajalooõpetaja Tarmo Tammes küüditamise tagajärgedest ja mõjust ohvrite peredele ning Eesti ühiskonnale laiemalt. Pärast üritust sõideti väiksema seltskonnaga Veriora raudteejaama, kus küüditatavad 1949. aasta märtsis rongidele paigutati, ja süüdati ka seal mälestusküünlad.

Täna toimub Nõmme mändide all III Tallinna talvine tantsupäev

Täna õhtul algusega kell 19.00 toimub juba kolmandat korda Tallinna talvine tantsupäev, mis sel korral toimub Nõmme turuplatsil von Glehni kuju juures.
Kui eelnevatel aastatel on talvisel tantsupäeval lustitud Tallinna Lauluväljakul ning tantsukingi on kulutatud Kolu kõrtsis, siis sel korral oodatakse tantsusõpru Nõmme mändide alla, kus leiab aset lõbus retrohõnguline tantsupidu.
Tantsupäeval esitavad osalevad rühmad nii mõnegi tuntud tantsu nagu “Kalamehe mõrsja” või “Kaera-Jaan”. Põnevat tegemist jagub kindlasti, sest lisaks ühistantsudele on kavas ka lustlikud mängud ja võistlused.
Õhtune programm algab tegelikult juba kell 18.30, kui osalejad kogunevad Nõmme raudteejaama, kust juba 18.45 alustada rongkäiku von Glehni kuju juurde Nõmme turuplatsil. Kell 19.00 algavad ühistantsud ja erinevad mängud ning kell 21 on kõik huvilised oodatud Nõmme Kultuurikeskusesse, kus pidu jätkub meeleoluka simmaniga.
III Tallinna talvise tantsupäeva korraldajad on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning tantsurühm Tantsusarvikud. Tantsupäeval osalemine on tasuta.

Robert Hein

Vinni vald kingib uutele vallakodanikele nimelised hõbelusikad

DSC_0661Täna, 21. veebruaril toimub Pajustis Vinni vallamaja saalis lusikapidu, kus Vinni vallavanem Toomas Väinaste kingib 45 beebi vanematele nimelised hõbelusikad. Vallavanem Toomas Väinaste sõnul jääb nimeline hõbelusikas last saatma kogu eluks ja meenutama talle tema koduvalda. Tänavuse lusikapeo saalikujunduse, väikese kontserdi ja peopiruka valmistas ette Vinni Lasteaed “Tõruke”. Üritust jääb meenutama ühispilt.

Vinni vald oma valla beebidele kinkinud nimelisi hõbelusikaid juba aastast 2004.

Hilje Pakkanen

Täna tähistatakse Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva

Julius Kuperjanovi hauasammas Tartus Raadi kalmistul. Foto: Tartu linnavalitsus
Julius Kuperjanovi hauasammas Tartus Raadi kalmistul. Foto: Tartu linnavalitsus

3. jaanuaril toimub Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva tähistamine mitmel pool Eestimaal. Tapa linnas tullakse mälestuspäeval kokku Tapa linna vanal kalmistul leitnant Hans Koiva kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.

Päeva tähistuseks süüdatakse mälestusküünlad kõikide vabadussõja mälestusmärkide juures.

Viljandis tähistatakse pühapäeval isadepäeva

Piip ja Tuut.
Piip ja Tuut.

Viljandi linn ja Sakala Keskus kutsuvad kõiki pühapäeval, 9. Novembril kell 13 Sakala Keskusesse isadepäeva tähistama.
Päeva alustavad Piip ja Tuut etendusega „Piip ja Tuut kontserdil“, mis on lõbus vaatamine nii lastele kui ka täiskasvanutele. Etendus on valminud aastate jooksul publiku ees ja publikuga koos improviseerides. Iga kord on see etendus justkui uus, sest vaatajad on uued ja ilm teine.
Etenduses kehastavad Piip ja Tuut kahte koristajat, kel on palutud pärast kontserti kõik ära koristada. Sedakorda tulevad nad juba varakult kohale, et ka ise kultuurielamusest osa saada.
See on etendus nagu tsirkus või tsirkus nagu teater ehk Piip ja Tuut oma kirevaimas väljapanekus.
Pärast etendust on võimalik koos oma kalli isaga meisterdada üks toreisadepäeva kingitus:  eripärane õnnitluskaart, pidupäeva lips või mehine messingtraadist käevõru.
Lisaks meisterdamisele saab meeli teritada malemänguga.
Erilise päeva võib kohapeal perepildile jäädvustada Maksifoto abiga.
Oma menüü on päevale sobivaks kohandanud Sakala Keskuse esimesel korrusel avatud kohvik Harmoonia.
Pildistada ja kingitusi meisterdada saab kuni kella kolmeni pealelõunal.

Maris Aarna

Kogukonna kärajad Vastseliinas on kohe-kohe käes

Juba 20. ja 21.septembril toimuvad Vastseliinas Kogukonna kärajad. Osalema oodatakse vallas tegutsevate külade ühenduste esindajaid ja neid, kes oma vallas midagi soovivad ära teha.

Kogukonna kärajatele registreerimine on nüüd avatud kõigile, kes tunnevad huvi, kuidas külad vallaga edukalt koostööd teevad.
Kui oled külavanem, külaseltsi eestvedaja või alles mõtled oma piirkonnas midagi toimetama hakata, siis kuluvad teiste kogemused sulle marjaks ära.
Tule kuula huvitavaid ettekandeid, vaata Vastseliina külade tegevust  ja osale kogukonna huvide kaitsmise aruteludes!
Kogu ürituse kava leiad: http://kodukant.kovtp.ee/kogukonna-karajad
Osavõtumaks 10 eurot, Peetri nimelistel 9 eurot, sest projekt, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital kannab nime “Suur Peeter ja Väike Peeter”.
Külli Vollmer

Täna algav Ökofestival toob rohemeelsed Põlvamaale

Foto: 2013 aasta Ökofestivali perepäev, foto autor: Ulla-Maia Timmo

15.-17. augustil 2014 toimub Põlvamaal IX Ökofestival “Rohelisem elu”, mis koondab loodusesõpru, taaskasutusfänne ja traditsioonilise eluviisi pooldajaid.

Festivali raames toimuvad mitmed retked ja õpitoad, mis tutvustavad Põlvamaa metsade elusloodust – sipelgaid, nahkhiiri ja jäälindu ning Taevaskoja metsarikkust. Festivali avapäeval toimub RMK Kiidjärve Looduskeskuses Ökofestivali traditsiooniline seminar, kus sel aastal keskendutakse metsanduse ja jahinduse teemadele.

Tervitatav algatus on tulnud Põlvamaa ettevõtjatelt, kes festivali raames avavad esmakordselt külastajatele oma uksed. Nii on huvilistel võimalus tutvuda mitmete Põlvamaa ettevõtluse lipulaevade tegemiste ja toimetamistega, näiteks Arke, Lõuna Pagarid, Suwem, Räpina Paberivabrik, Tere jt.

Ökofestival hoiab au sees traditsioonilist eluviisi, ehituskunsti ja käsitöövõtteid, sestap on huvilised oodatud palkmaja taastamise õpituppa Kikkaharjal ja Mooste mõisa, kus reedest pühapäevani keedetakse tõrva ning laupäeval toimub taaskasutuse teemaline päev kirbuturu, lõngavärvimise, pillivalmistamise ja mitmete teiste töötubadega, kus vanadele asjadele antakse uus elu. Tutvuda saab savitelliste ja looduslike viimistlusvahenditega.

Ökofestivali traditsiooniline Perepäev toimub pühapäeval, 17. augustil Põlva Talurahvamuuseumis, Karilatsis 10:00-16:00. Laadalt saab osta ja uudistada peamiselt omamaist toodangut: toiduaineid, aiasaaduseid, käsitööesemeid, tarbekaupu, looduskosmeetikat jm. Avatud on mitmed toidukohad ja festivalil pakutakse kohalikku, värsket ja traditsioonilist toitu: kohapeal valmistatud pirukaid, taimetoitu, seto traditsioonilisi roogasid, kalasuppi, pajaroogasid, puude peal küpsetatud liha, smuutisid, kama, kitsejuustu, kanepikooki jm – elamus toidust on garanteeritud.

Nõuandeid ja nippe jagatakse külalistele mitmetes õpitubades – kuidas valmistada võid ja jäätist, roigastest mööblit, räätsasid looduses liikumiseks jne. Kohal on mitmed keskkonnateemadega tegelevad organisatsioonid tegevustelkidega, kus osaleda saavad ka pere kõige pisemad. Meeleolu loovad Toomas Ojasaare lõõtsamäng ja ansambel Moisekatziq.

Festivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus. Toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Partnerluskogu.

Seiklusretk viib seekord Kagu-Eesti maakondadesse

malev_badge valgeleTänavu 5. aastapäeva tähistav seikluslik autoretk Party Safari tähistab juubelit 8. augustil Kagu-Eesti maakondades autoseiklusega ”Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu”. Sellega saavad sündmuse raames läbitud kõik Eesti maakonnad.

2009. aastal Läänemaalt alguse saanud Party Safari on Round Table Eesti poolt korraldatav autoseiklus, mille eesmärk on põnev seiklusreis läbi erinevate maakondade, sellega tutvustada erinevaid Eesti paiku, kuhu võib-olla tavaliselt ei satuta. Reisi sihtpunkt on saladus kuni kohale jõudmiseni. Osalejad saavad stardis esimese vihje esimese punkti kohta. Peale seda on kõik nende endi kätes/peas/autojuhi oskustes. Punktidest punktidesse liigutakse vihjete abil. Punktides on järgmise vihje saamiseks lisaülesanded.

Seni on läbitud maakondi 12, kilomeetreid üle 3000, külastatud punkte kokku üle 170, osalenuid ligi 3000 inimest igalt elualalt ja igas vanuses.
8. – 10. augustil toimuv Party Safari – Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu – seekordseks teemaks on naljafilm ”Malev” ja retk läbib Valga-, Põlva- ja Võrumaa põnevamaid paiku. Ootame osalejaid teemakohastes kostüümides ja vastavalt kaunistatud sõidukitega. Osaleda saavad kõik rohkem kui 18aastased toredad seiklushimulised inimesed. Meeskonnas peab olema vähemalt kaks liiget ja üks meeskond mahub ühte sõidukisse. Täpsemad reeglid, registreerimine ja info kodulehel www.partysafari.eu

Viljandis tulevad taas hansapäevad

DSC03873hNagu aastatega tavaks on saanud, omandab Viljandi juunikuu esimesel nädalavahetusel keskaegse rüü, et tähistada hansalinnaks olemist.
6.-8. juunil toimuvad Viljandis taas hansapäevad. Harjumuspärase nimetuse, «hansapäevad», juurde tagasipöördumise põhjuseks on järgmisel aastal Viljandis toimuvad rahvusvahelised hansapäevad. «Võimalik, et 2016. aastal on Viljandis taas Hansaööd, kuid liigse segaduse vältimiseks otsustasime sel aastal hansapäevade kasuks,» selgitas ürituse peakorraldaja Jaanus Kukk.
Hansapäevadel täituvad Viljandi vanalinna tänavad kaubandusliku meluga, ordulinnuse nõlvadel taaselustub unustusse vajunud ajalugu ning külalist kostitatakse teatri ja kunstiga. Lavadel kõlab muusika ja keerleb tants ning kaunis järve rand ootab sportijaid.
Viljandi hansapäevade programm saab alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika Aidas. Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents «Ettevõtja ja tööjõud». Viljandi maavalitsuse saalis kogunevad kell 12 konverentsile elava ajaloo huvilised.
Hansapäevad avatakse ametlikult 6. juunil kell 20 avatseremooniaga Viljandi raekoja pargis, kust suundutakse ühises rongkäigus edasi avakontserdile pealaval Viljandi lauluväljakul. Hansapäevad laulavad avatuks Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor. Loe edasi: Viljandis tulevad taas hansapäevad

Homme algab Nõmme Kevad

Eeloleval nädalavahetusel, 23.-25. maini toimuvad Nõmme linnaosa kevadpäevad. Nõmme Kevade ajal on Nõmme erinevais paigus üritusi igale eale ja maitsele: alates näitustest, töötubadest ja kontsertidest ning lõpetades spordivõistluste ja rabamatkadega.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on Nõmme Kevad pikkade traditsioonidega üritus. Nõmmel korraldati kevadpäevi ka enne Teist maailmasõda. Taas hakati linnaosapäevi pidama 1980. aastate lõpus. Nõmme Kevade nime all on üritus toimunud juba 1989. aastast alates, tähistades tänavu 25. sünnipäeva.

Temaatiliselt võib sel aastal Nõmme Kevade jaotada kolmeks. Reede on noortepäev. Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja Nõmme põhikooli korvpalliväljakul tehakse palju põnevat eelkõige noortele, kuid uudistama tasub tulla ka vanematel. Päeva lõpetab kontserdiga Birgit Õigemeel. Laupäev on pühendatud kunstile ning tantsu- ja laulupeole. Suusahüppetorni jalamil avatakse rõivadisainer Marilin Sikkali eestvedamisel pop-up loovala. Mitmed Nõmme kunstnikud teevad sel päeval lahti oma ateljeed, külastajad saavad ise kätt proovida või niisama mõnusalt aega veeta Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios, Kadri Kaerma keraamikahoovis ja Helina Tilga stuudios. Õhtul toimub aga Nõmme spordikeskuses Nõmme laulu- ja tantsupäev, kus astub üles 27 koori, üheksa rahvatantsurühma ja kolm puhkpilliorkestrit. Kontsert algab rongkäiguga Glehni lossi juurest. Loe edasi: Homme algab Nõmme Kevad

Tartu on neil päevil heade mõtete päralt

19.-24. maini on Tartu sõna otseses mõttes heade mõtete päralt, sest siis toimub esmakordselt vaba mõtlemist populariseeriv DD Mõtlemisfestival.

Kuue päeva jooksul on võimalik mõtlemiskohvikuteks muutunud Vilde Tervisekohvikus, Feel Good Music Cafés ja Arhiivis kuulata põnevaid arutelusid teemadel, mis ulatuvad tuleviku ettevõtlusest inimvõimete piiride kompamiseni.

Rohkem infot festivali ja konverentsi kohta leiate veebilehelt
www.motlemisfestival.ee ja Facebookist www.facebook.com/motlemisfestival .

Matsalu rahvuspark tähistab 10. sünnipäeva väliseminariga

Laupäeval, 10. mail korraldab Keskkonnaamet kultuuripärandi-teemalise väliseminari ja pikniku, millega tähistatakse Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Kõigil osalejatel on võimalik pajatada oma mälestusi ja lugusid Matsalust. Seminari juhendavad Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juht Kaja Lotman ja kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Väliseminar lõpeb piknikuga Puise ninas.

„Matsalus on loodus ja inimene eksisteerinud tihedas koostöös. Mälestused ja legendid endistest aegadest on osa vaimupärandist, mis aitab meil mõista olnut ja õppida elutarkusi eelnevatelt põlvedelt. Seda tahaksime jäädvustada tulevastele põlvedele, et ka nemad teaksid, mida peame väärtuslikuks meie,” ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonijuht Kaja Lotman.

Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal, 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks.

Matsalu rahvuspark loodi eelkõige seal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks ning on kantud Ramsari märgalade nimekirja. Rahvuspargis kaitstakse Lääne-Eestile iseloomulikke ranna- ja luhaniite, loopealseid ja puisniite ning Väinamere kultuuripärandit. Park on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid ning ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Annika Remmel

10 aastat MTÜ Vastseliina Külade Ühendust

Eile, 4. märtsi Vastlapäeva õhtul,kogunesid MTÜ VKÜ asutaja – ja tegevliikmed  Vana – Vasteliina Piiskopilinnuse külastuskeskusesse, et tähistada 10. aasta möödumist MTÜ VKÜ moodustamisest.Kohal olid külavanemad, Vastseliina vallavanem Raul Tohv ja volikogu esimees Urmas Juhkam.Külalisi oli saabunud ka Ida – Virumaalt eesotsas Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse esimehe Tõnu Leitsmaaga. Meeldiv vastuvõtt Piiskopilinnuse SA ja rikkalik laud Vastseliina vallavalitsuse poolt. MTÜ VKÜ juhatuse poolt said tänukirja asutajaliikmed Sirje Hussar, Aivar Linder ja Evald Rebane ning ka praegused tegevliikmed Viive Tomson ja Reet Jallai.Tänukirjaga peeti meeles ka Vastseliina vallavalitsust ja volikogu.

Kuni su küla veel elab….

Tänud kõigile. Aado Kuhlap

Suur tantsupäev Eesti rahvatantsu suurmehe Kristjan Toropi 80. sünniaastapäeval

Kolmapäeval, 5. märtsil oleks folklorist, tantsukoguja ja õpetaja ning rahvakunstiansambli Leigarid esimene kunstiline juht Kristjan Torop saanud 80 aastaseks.

Sel päeval toimub Eesti vabaõhumuuseumis pärimustantsu päev. “Kristjan Torop oli see mees, kes lavale kippunud eesti rahvatantsijatele meenutas, et rahvatants pole loodud teistele näitamiseks, vaid tantsitud möödunud aegadel talurahva seas tantsumõnu või mõne tähtsamagi eesmärgi pärast. Folkloorikogudest ja -teadjatelt õpitu esitamine nõnda, et kohaliku pärandi tähendusrikkus säiliks ning kõnetaks ka võõrast, oli Toropi töö põhiliseks sisuks ja väljakutseks,” selgitab praegune Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper ja tutvustab 5. märtsi päevakava:

“Tantsuhuvilistele inimestele jätkub tegevust kogu päevaks: alates kella 11 saab osa võtta õpitubadest ning kell 19 algab simman Kolu kõrtsi tallis. Õpitubades on võimalik osa saada nii Eesti, Leedu, Läti kui Poola tantsijate oskustest, iga õpituba kestab umbes ühe tunni.

Eriline sündmus leiab aset kell 17:30, kui vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu värava juures avatakse Kristjan Toropile pühendatud pink. Pingi idee autoriks ja teostajaks on Ürgleigarite rühm – Toropi vanimad õpilased ja mõttekaaslased.”

MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid

Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva tähistamine saab alguse laupäeval Rannapaargu lähedal asuval lõkkeplatsil.Külalisi kostitatakse ja lõbustatakse ning soovijate osavus pannakse proovile. Osavaimaile väärikad auhinnad.

Oma panuse ürituse õnnestumiseks saab igaüks anda, tuues oma jõulukuuse Lubjaahju tänava lõkkeplatsile hiljemalt 10. jaanuariks Tormi, Pae ja Kooli/Vabaduse piirkonna kortermajadel on võimalik üks autokoorem kuuski transportida lõkkeplatsile koostöös Hiiu Vallavalitsusega.

Korraldajad paluvad kuused tuua hiljemalt 9. jaanuariks selleks tähistatud asukohale Teie piirkonnas. Täpsem info Kristjan Ojasoolt 463 6078.

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva avauritus algab 11. jaanuaril kell 17. Loe edasi: Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva

Võrumaal toimub Ühisnädal

Tänavu tähistatakse kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad 25. novembrist kuni 1. detsembrini kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.
Võrumaal veab ühisnädalat Võrumaa Arenguagentuur. Nädala õnnestumisse panustavad meie maakonna aktiivsed ühendused: Vana-Võrumaa kultuurikoda, MTÜ Südamest, Võru Pensionäride Päevakeskus, MTÜ Kodukotus Parksepa, Rõuge Noorteklubi, MTÜ Võluvõru, MTÜ Looduskool, MTÜ Misso Avatud Noorteklubi, MTÜ Piiriveere Liider, Europe Direct teabekeskus – Võru, MTÜ Tule Maale, MTÜ Revolutsioon.
Põnevaid tegemisi jagub igale vanusele üle maakonna – kokku toimub 17 sündmust.
Tutvu kavaga, registreeru ning teavita ka sõpra – www.uhisnadal.ee

Maailma esimene lodjafestival toimub 20.-24. augustini Suursoos

lodjaseltsAugusti eelviimasel nädala viiel päeval on kõik suured ja väikesed lodja- ja loodusesõbrad oodatud RMK Suursoo Looduskeskusesse, kus teisipäevast laupäevani vältab maailma esimene Lodjafestival.

Igal päeval on oma teema – alustuseks jõepäev, vahepeal soo-, kala- ja külapäev ning lõpetuseks järvepäev. Iga päev toimuvad looduslodja- ja viikingilaevaretked sohu, jõgedele või Peipsile, lõunast õhtuni saab osaleda erinevates õpitubades – ehitada traditsioonilisi siseveepaate, õppida puu-, köie- ja sepatööd. Jõepäeval traalime kaldamudas ja uurime väikesi vee-elukaid. Soopäeval saab teada, mis üllatused on sool varuks ja mida on võimalik teha turbast. Kalapäeval kiikame kalameeste maailma ja omandame kalapüügi põhitõdesid. Külapäeval tervitavad teid ümbruskonna külad ja igaüks saab täiendada oma teadmistepagasit maaelu vallas. Järvepäeval selgub, kuidas elavad ümbruskonna järved ning kuidas kuulatakse kalade laulu. Kõikidel päevadel on avatud RMK looduskeskus koos näitustega Emajõe Suursoost ja Eesti kaladest. Lapsi ja lapsemeelseid ootab festivali mängumaa, kus võib mängida vanaagseid jooksu- ja osavusmänge, ronida, pugeda, hüpata, veereda!

Õhtupoolikul haaravad lodjamadrused ja lodjaseltsi sõprusansamblid kätte pillid ja kuulda võib meeleolukaid kontserte. Pimeduse saabudes heisatakse hiiglaslik lodjapuri ning purjekinos linastuvad filmid ja toimuvad Sooülikooli vabaõhuloengud. Hoogsa festivalipäeva lõpetuseks seatakse üles teleskoop ning vaadatakse tähti ja uuritakse kuud.

Tartu ja festivali vahel sõidab festivalilaev. Täpsem kava: lodi.ee/lodjafestival.

Liisa-Lota Kaivo

Kuhjaveres räägiti jõulukuuski põletades külaliikumise juubeli tähistamisest

Alustuseks tehti korralik tuli.
Alustuseks tehti korralik tuli.

Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas koguneti kolmekuningapäeval jõulukuuski põletama. Lõkke ääres oli kõneaineks ka külasündmuste korraldamine alanud aastal

Kuhjavere külaselts on algatanud mitmeid aastavahetusega seotud traditsioone. Kümmekond aastat sai külarahvas kokku jõulupüha eel või järel, tekkiski tava koguneda aastavahetuse ajaks külamaja juurde ilutulestikku tegema. Viimastel aastatel on tavaks saanud kokkusaamine kolmekuningapäeval. Selgi aastal kutsus külavanem Romeo Mukk külarahvast oma aja äraelanud kuuskedega seda traditsiooni jätkama. Seekord tuldi Mukkide pere kodutalu Tire õuele. Hoog seesKohaletoodud kuused olid väiksemat sorti, keskkonnasäästlikult valitud ning olid rõõmustanud peresid mitu nädalat. Mõnel olid okkad juba enamuses pudenenud, mõned veel päris haljad, kokku andsid nad päris vahva tulekaare. Lõkkemeistriks on ikka olnud külavanem, nii seegi kord alustas ta juba lõuna ajal lõkkepõhja tegemist, et oleks kuhu kuused panna.

Kui soojendava lõkketule ääres oli jõulupühade aeg lõppenuks ja valguse ootuse aeg välja kuulutatud, mindi tuppa keha kinnitama. Taustaks olid suurel ekraanil videod ja fotod möödunud aasta tegemistest.

Kevadel tähistab Kuhjavere külaliikumine oma 15. aastapäeva ja sellest tulenevalt peeti ka plaani. On mitmeid ideid, kindlasti tahetakse augustikuus korraldada IX külateatrite festival.

Jaan Lukas