Säga-Aaviku talu koduköök sai aasta algul mahetunnistuse. Nüüd võib perenaine Sirje Allik seal porgandikrõpse valmistada nii palju, kui hing ihkab. Porgandikrõps on muide isevärki asi, mida poes müüdavate kartulikrõpsudega ühte punti panna ei anna.
«Kõigepealt pesen porgandid, siis koorin ja viilutan need. Viilusid kuumutan suhkruvees ning seejärel kuivatan,» rääkis Säga-Aaviku perenaine Sirje Allik. Suureks tootjaks ta end ei pea, krõpsude tegemine käib väikeste koguste kaupa, aga mahepoodidesse neid jagub. Loe edasi: Köögiviljakrõpsude valmistajad kujundavad tulevikutrendi
Tääksi keskasulavõimas maakividestmeiereihooneärkab uuele elule. Argipäeviti müttavad seal töömehed, nädalavahetustel abistavad kohaliku jalgpalliklubi poisid ja mehed.
Hoones lendavad keevitussädemed ning esimeselt korruselt on välja taritud kümneid tonne metalli ja kive. Hiiglaslik haamer käes, mürtsutas eile vana betooni lõhkuda ettevõtmise hing, Tääksi spordiklubi eestvedaja Toomas Aavasalu. Loe edasi: Endisest meiereist saab majutuspaik
Täna kella ühest küpsetatakse Angla pärimuskultuurikeskuses heategevuse nimel üheskoos n-ö kakukesi, sealjuures toimub ka väike Karja Pagari leivapresentatsioon.
“Paneme leivad n-ö ühte ahju, mitte ühte kappi,” täpsustas Angla pärandkultuurikeskuses toimetav Alver Sagur. Koostööpartnereid on pärandkultuurikeskusel ju mitmeid, sealhulgas ka vald ja maakond Karja Pagari kõrval.
Pärast küpsetamist toimub degusteerimine ning vestlusring vabas vormis.
Tänane üritus paigutub 1. kuni 14. oktoobrini kestva Angla leivanädala raamidesse. Nimelt alates 1. oktoobrist algusega kell 10 ja 15 on käinud pärandkultuurikeskuses uudistamas mitmeid gruppe, iga päev. Loe edasi: Anglas valmivad värsked leivad
Keskkonnaminister kehtestas suurkiskjate (hunt, ilves, pruunkaru) kaitse- ja ohjeldamise tegevuskava aastateks 2012–2021, mis muuhulgas sisaldab ettepanekut ohjeldada huntide arvukust eelkõige kahjustuspiirkondades ning motiveerida karjakasvatajaid senisest enam ise oma vara kaitsma.
Koduloomade murdmisega tekitatud kahjude vähendamiseks soovitab tegevuskava teha seaduses muudatusi, mis motiveeriksid loomapidajaid enam tegelema kahjustuste ennetamisega. Loomapidaja, kes kahjustuste ennetamisega ei tegele, peaks saama kahjustuste eest vähem toetust.
Kui seni on suurkiskjate küttimislube väljastatud maakondade piiridest lähtudes, siis nüüd plaanitakse Eesti tsoneerida erineva küttimisintensiivsusega aladeks. Eesmärgiks on hundi madalam asustustihedus ja kahjustuste vähendamine põllumajanduspiirkondades, kui riigis tervikuna jääks hundi arvukus soovitud piiridesse.
Kolmapäeval, 10. oktoobril kell 17 avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis soome-ugri teemalised näitused „Saami trummid kunstiteostena“ ja „Karjala koolivaheaeg?”, mis juhatavad sisse MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhtimisel korraldatavad iga-aastased hõimupäevad.
Saami trummide näituse autor on Norra teenekas saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen ehk Elle-Hansa, nagu saamid teda kutsuvad. Temalt on näitusel 30 graafilist lehte, millel puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“, kus on kirjeldatud ja kujutatud 71 eri muuseumides säilitatavat saami nõiatrummi. Kunstnik valis neist välja 28 ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt ära viidud vaimuvara.
Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreisi näitus „Карельские каникулы? Karjala koolivaheaeg?“ põhineb mullu juulis toimunud etnograafilistel välitöödel jäädvustatud materjalidel. EKA üliõpilased ja õppejõud Kristin Raup, Mari-Lii Hirsik, Kätlin Kaganovitš, Helen Unt, Liis Serk, Jean-Loup Rousselot ja Kadri Viires jäädvustasid esemelist rahvakunsti ja tänapäeva olmet joonistuste, fotode ning videosalvestistena lüüdikarjalaste juures Vuohtjärvi (Vohtozero) külas Karjalas. Loe edasi: Hõimupäevade avalöögina avatakse soome-ugri näitused
Kui juhtud olema üle viiekümnene, siis pole sul mõtet oma CVsid laiali saatagi, eriti kui juhtud olema naisterahvas, kritiseerib Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas Eesti ühiskonna noorusekultust.
Selline paradigma peab muutuma. Vabandage, aga pool sajandit elanud inimesel on ees veel mitukümmend aastat aktiivset tööelu. Ning oleks tõeliselt rumal seda ressurssi mitte kasutada. Usun, et peagi võime harjuda sellega, et selveri kassas istub seitsmekümneaastane vanadaam ja autoremonditöökojas kohtame vanapapit, kes muhedalt mutreid keerab.
Me kõik saame ühel või teisel moel vanaks. Aga see ei ole patt või ebamugavus, pigem vastupidi, me peame aru saama, et vanadusega käib kaasas tähtis ressurss – kogemus. Me ei pruugi veel mõista, kui oluline ja vajalik see elu- ja juhtimiskogemus on. Selleks, et ühiskond areneks tasakaalukalt, on tähtis, et kogemus leiaks taaskasutust.
Esineb Kanepi segakoor, dirigeerib Kalev Lindal. Foto: Kanepi Laulu SeltsLeedu Ukmerge rajooni ja Põlva maakonna sidemed on juba pikaajalise traditsiooniga. Septembrikuu viimasel nädalavahetusel osales Kanepi segakoor koos Kanepi harrastusteatriga Kanepi Laulu Seltsi poolt korraldatud õppe- ja kultuurivahetusreisil Leedumaale, Ukmergesse. See oli nädalavahetus täis kaunist sügispäikest, südamlikke inimesi ja suures koguses laulu ning pillimängu.
28. septembri kergelt vihmasel reedesel õhtupoolikul kogunes Kanepi kiriku juurde seltskond muusika-ja kultuurihuvilisi Kanepi Laulu Seltsi liikmeid ning sõpru, et asuda teele Leedumaa poole. Eesmärgiks oli viia Ukmerge piirkonda külakostiks kaasa killuke Eesti kultuuri ja muusikat, tutvuda ise kohaliku kultuuriga ning luua kontakte sealsete kultuuritegijatega.
Ukmerge on umbes 25 000 elanikuga linn Vilniuse maakonnas ja Ukmerge rajooni keskus. Kohapealseks kontaktisikuks ja organisaatoriks oli särav Auksė Pusvaškienė, kes töötab Ukmerge linnavalitsuses ja on tegev ka Lyduokiai külaseltsi juhatuses. Dirigent Kalev Lindali juhtimisel andis Kanepi segakoor linna keskväljakul vägeva, rahvuslike laulude ja tantsudega põimitud peaaegu tunnise kontserdi.
Henrik Hindrikus alustas oma esinemist lõõtspillil Ukuaru valsi kontsertversiooniga ja sundis oma esinemise hingestatusega möödakäijad peatuma. Väike üllatusetteaste tuli Ukmerge rahvale ka Kanepi harrastusteatrilt: improviseeriti Kevade-lugudest inspireeritud väike tantsuline etteaste teemal “Paunvere polka”. Ka polkatantsule järgnenud aktiivne rukkilõikamise ringmäng näitas üllatunud leedulastele, et aeglane ja uimane eestlane on vaid stereotüüp ning tegelikult on eestlased vajadusel vägagi korralikud tantsulõvid. Loe edasi: Kanepi Segakoor külastas koos sõpradega Leedumaad
Keskkonnaamet teatab, et valminud on Kirmsi hoiuala kaitsekorralduskava. Avalikustamise koosolek toimub 15. oktoobril kell 14.00 Räpinas vallavalitsuse hoones (Kooli 1). Osalema on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud. Arutlusele tuleva kavaga saab tutvuda kohapeal.
Kaitsekorralduskavaga kirjeldatakse ala eesmärgiks olevaid loodusväärtuseid, nende mõjutegurid ja kaitsemeetmed ning koostatakse tegevuste tabel, kus vajalikud tegevused on määratletud koos tõenäolise läbiviimise ajaga ning maksumusega. Kaitsekorralduskava koostas Keskkonnaameti tellimusel MTÜ Loodusõpe.
Info: Sven Začek, MTÜ Loodusõpe, tel 5206355; Jaanus Tanilsoo, Keskkonnaamet, tel 7823605
Pühapäeval, 14. oktoobril toimub Harku raba teedel 78. Rabajooks. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta. Üritusele on oodatud ka kepikõndijad.
Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni.
Osavõtjaid teenindavad riietumistelgid ja asjade hoiubuss koos abistajatega. Jalgrattaga tulnute jaoks on stardipaiga juures valvega jalgrattaparkla. Autod oleks aga soovitav panna Kalda tänava lähedal olevasse parklasse. Kohalesõiduks sobivad ka bussid 10, 20 ja 27 või elektrirong (Pääsküla peatus).
Sommeri Lauri. Foto: Uma LehtKirämiis Sommeri Lauri (39) eläs üten naasõ Liisu ja väiku tütre Liidiga Sännä lähkül Räestu talon. Tuust vanavanõmbidõ elopaigast, kon Lauri latsõpõlvõ suvõ om olnu ja minkast om saanu timä kodo, om Lauri kirotanu raamadu «Räestu raamat». Tuu iist and’ Võro maavalitsus tälle timahavadsõ Kangro kirändüspreemiä. Lauri om ka laulumiis. Tä laul vanno lõunaeesti rahvalaulõ ja tege ummamuudu muusikat artistinime Kago all. Kagol om vagivahtsõnõ lauluplaat välän – «Ibipaio».
Mis raamat om «Räestu raamat»?
Seo om üte paiga aolugu. Ja inemiisi, puiõ ja kassõ ja kõik, mis siist omma läbi käünü. Seo kandi kirämehe Adson ja Jaik omma kah sinnä pantu, nii, nigu ma näid näi, nigu ma näidega sõbras sai.
Mu meelest om sääl seen väega pall’o su hindä lukõ. Kas uma hinge alastõ kiskmine om rassõ?
Inemine om üts ihon, tõnõ vaimun ja kolmas sõnan. Allõs päälekaeja vai lugõja vai Jummal pand naa as’a kokko. Esi hinnäst näe-ei. A ansamblil Vennaskond oll’ vanast laulurida, et om alastõ jo olla ülihää. Taa om nigu kerkoh veedataminõ, saat henge kerembäs.
Kuis sul nii pall’o meelen om?
Kõnõli kah inemiisiga, mis nimä mäletäse. Muidogi tan om pilte tettü kõik aig, mõnõ pildi päält näet, et tuu kitsõ vas’kas oll’gi tähtsä ja… Ku tükk aigu olt üte as’a kallal, sis nakkas rohkõmb miilde tulõma. Ma olõ Kõivu (kirämiis Kõivu Madis – UL) lugõnu, sis kae, kuis täl kah edimält om üts as’akõnõ meelen, a sis tulõva tõsõ robinal perrä.
Sis tulõva lõhna miilde…
Kõik tuu värk jah. Ja mõni asi om tan õks alalõ kah. Nigu määnegi lüliti om. Ku aida iin istut, sis tulõ miilde, kuis vanastõ oll’ sääl ümbre. Ku om hulk talvi ja sügüsit, sis nuu peegeldäse mõnikõrd ütstõist.
Kas sa olõt siiä Räestulõ no tagasi tulnu?
Ütsä aasta iist, ku maja tühäs jäi, naksi siiä rohkõmb käümä, kolm-neli aastat olõ elänü. Seo om mu maailma telg, kavva aigu ei saa siist är olla. Paik taht kah, et sääl inemise midägi toimõndanu. Ku köüdüs paigaga om jäänü, sis lövvät siist hindä kah vahtsõst, tult tagasi. Loe edasi: Sommeri Lauri: väiku kandi omma väega huvitava
Lektoriks kogenud waldorfkasvataja, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu, kes pälvis tiitli Põlvamaa aasta õpetaja 2012. Foto: Terve Pere KoolVõrus jätkab tegevust Terve Pere Kool, kodanikualgatuse korras loodud hariv ja kogemuslik kooskäimise viis, kus otsitakse ja jagatakse innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Kõik on oodatud.
Selle hooaja esimene loeng Võrus toimub kolmapäeval, 10. oktoobril, teemaks “Rütmivahetus”. Seekord oleme muutnud toimumise aega: laupäeva asemel argipäeva õhtusse, et nädalavahetus jääks perele. Püüame ikka lisaks üldisele waldorfpedagoogika tutvustamisele (antroposoofilise inimeseõpetuse kõrval) jagada väga praktilisi nõuandeid, mida peres kohe rakendama hakata. Endiselt on tähtsal kohal vestlusring ning küsimuste ja vastuste voor.
Võrumaalt alguse saanud Terve Pere Kool on juba hooga käivitunud ka Tallinna külje all Viimsis, järgmine Viimsi loeng toimub 12. oktoobril. Kõik märgid näitavad, et vanemate huvi waldorfpedagoogika ja lapse arengut toetavate õpetuste vastu on üha suurenemas: Rosmal käib suur koolitussari, kuhu kõik huvilised võivad liituda, samuti algasid samasugused loengusarjad Viljandis ja Pärnus. Võrus on jätkuvalt päevakorral waldorflasteaia loomise plaanid.
Terve Pere Kooli esimene sügusene kohtumine toimub kolmapäeval, 10. oktoobril 2012 kell 17.30-19.00 Võrus Lembitu tn 2 (II korrusel Võru Loovuskooli ruumides). Seekordne teema on “Rütmivahetus”:
Kaie Toobal (vasakul) ja Külli Vollmer Külaliikumisest Kodukant. Foto: KodukantSadala rahvamajas tehti kokkuvõtteid 21. ja 28. juulil Eestimaa erinevates paikades toimunud sündmustest “Avatud Külaväravad”. Tõdeti, et külaelu vastu silma paistvat huvi äratanud ettevõtmine vääriks teokstegemist ka tulevikus.
Eesti Külaliikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juhi Külli Vollmeri sõnul osalesid projektis Avatud Külaväravad ennekõike tunnustuse Aasta Küla pälvinud või sellele kandideerinud paigad. “Sündmus tõestas külade elujõulisust ning sealsete inimeste tahet üheskoos mõelda ja tegutseda, et pakkuda silmaringi arendavat ning huvitavat ajaveetmist nii omakandi rahvale kui ka kaugemalt tulijatele,” rääkis ta.
Vollmer tõi näiteid Avatud Külaväravate eredamatest seikadest erinevates maakondades. “Raplamaal asuvas Sulu külas oli üllatuseks teineteist leidnud neiu ja noormehe paaripanemise tseremoonia sealsel külaplatsil. Põltsamaa valda Kamarisse jõudsin juba pimedal õhtutunnil, kui rahvapeol parajasti Külaväravate programmi kuulunud oksjonit peeti,” ütles ta.
Kodukant Pärnumaa koordinaator Krista Habakukk märkis, et Soometsa külas toimunust andis iseäranis postiivse tagsisideme hobuvankritega sõit ümbruskonna taludesse. Võrumaal avati külaväravad Voki külas. “Ühtlasi pakkusime võimalust bussiga paikkonna teiste küladega tutvuma sõita. Hoolega õpiti vihtasid valmistama, raamatuid köitma ja muidki käsitööoskusi. Koosolijad kuulsid üksteiselt ideid, mida sageli ka järgida lubatati,” rääkis MTÜ Vastseliina valla külde ühenduse eestvedaja Aado Kuhlap. Loe edasi: Külaväravad avatakse usutavasti ka tulevikus
Mardisandid. Foto: Mooste RahvamuusikakoolMooste Rahvamuusikakool kutsub koolituspäevale “Maarahva aastaring”, mis toimub reedel, 19. oktoobril kell 14:00 – 18:30. Teemaks sanditamise komme meie rahvapärimuses – teooria ja praktika käsikäes, juhendavad Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu.
Meelika ja Lauri tutvustavad koolituspäeva lähemalt nii: “Maarahva aastaringi esimesel kohtumisel räägime sügisestest rahvakalendri tähtpäevadest, esivanemate uskumustest, nendega seotud rituaalidest ja lauludest. Vaatame mardi-, kadri- ja hingedeaja pärimusse ehk pisut uudse pilguga: räägime sanditamise ajaloolis-mütoloogilisest taustast, laulame laule ja mõtiskleme, mis roll on nendel iidsetel tähtpäevadel praeguse aja inimese elus.”
Lauri põhihuviks on eesti arhailine laulukultuur ja traditsiooniline kandlemängustiil. Tema lauluvarasse kuulub hulgaliselt rahvalaule nii vanemast, kui uuemast kihistusest. Lauri veab eest Arhailise Meestelaulu Seltsi ning korraldab rahvalaulu õpitubasid üle Eesti, tutvustades vanapärast loomulikku laulmisviisi ja repertuaari. Lauri on ansambli Metsatöll liige. Loe edasi: Moostes saab sanditama õppida
Avatud Eesti Fond kuulutab tänasest välja EMP toetuste Vabaühenduste Fondi (VÜF) konkursi väikeprojektidele, mille eesmärgiks on parandada vabaühenduste tegutsemisvõimekust ja keskkonda.
Konkursile on oodatud projektid, mille keskmes on:
– uute teadmiste, oskuste ja inimeste toomine kolmanda sektori tegemistesse (vabatahtlike kaasamine, sektoritevahelised partnerlused);
– algatused liikmesorganisatsiooni juhtimise parandamiseks;
– tegevused ühenduse finantssuutlikkuse tõstmiseks – sh sotsiaalne ettevõtlus, annetuste kogumine jms;
– üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine (sh mentorlusprogrammid, varasemate projektide tulemuste levitamine ja jagamine);
– koolitustegevused organisatsiooni professionaalsuse tõstmiseks, mh teenuste osutamisel.
Laeva Kultuurimajas on tulekul mitmeid reipaid sündmusi, järgnevalt avaldame lähiaja ürituste kava.
Sügispidu 12. oktoobril 20.00. Esineb ansambel Plingers, pilet 4 EUR.
Palun broneerige kohad ja kandke piletiraha valla kontole: Swedbank 112 013 6293
Kunsti ja käsitöö õpituba, 15. oktoober 18.00. Teeme kaunistustega kinkekarpe ja muud põnevat, juhendab Nelli
Puurmanist, osalus 4 EUR (vahendid). Palun teatage oma tulekust numbrile 53090578 (Ilona Piirimägi)
22. oktoobril LAEVA MÄLUMÄNG 18.00. Kevadel toimub finaalmäng, seni ootame 4-liikmelisi võistkondi registreeriuma. Võistkonna juht teatab võistkonna nime ja liikmed. Mängu juhivad Tamme Virve (raamatukogu), Aare Olgo (vallavanem) ja Ilona Piirimägi (kultuurimaja juhataja). Auhinnad on tasemel! Palume igal seltsingul esindada Teie liikmeid, osalevad ka asutused ja vallavalitsuse töötajad. Palun teatage oma tulekust numbrile 53090578 (Ilona Piirimägi)
20. oktoobril viime Noortetoa noored Palupõhja Looduskooli rabamatkale, toimuvad viktoriin ja õpitoad. Koolivaheajal on noored oodatud kultuurimajja E-K 11-15, kus valmistume Moeetenduseks “Vintage on jälle IN” ja plaanime Paintballi projekti. Loe edasi: Uudiseid Laeva Kultuurimajast
Võru Instituut kutsub sel reedel, 12. oktoobril kell 16 kokku võru köögi ümarlaua, et aru pidada Võrumaa toidu teemadel ning üheskoos mõelda, kuidas kaasa aidata võru köögi säilimisele ja arengule.
Meil on veel olemas toiduvalmistamise pärimus ja oma (aja)looga toidud, mida võiksime julgelt teha ja uhkelt välja pakkuda. Enne peaks ainult läbi mõtlema, kuidas leida Võrumaa toitudele rohkem tarbijaid nii oma rahva kui külaliste seas; kas ja kui palju vanu retsepte ja ajaloolisi toite muutma peaks, et neid kohandada kaasaja maitse ja söökidega harjunud maitsemeelega. Kui läbi mõelda ka toitude vorm ja väljanägemine ning arendada pakendamist, oleks oma toidule kindlasti rohkem turgu.
Ümarlaua avasõnad – miks me ikkagi peaksime oma söögi valmistamist kõige kiuste jätkama – ütleb Marju Kõivupuu, pärast seda degusteerime ja diskuteerime!
Palume oma tulekust teada anda meilitsi või telefoni teel: triinu.guerrin@gmail.com või 53 41 95 41
Viljandi muuseum kuulutab välja näitusekonkursi, millest on oodatud osa võtma nii eraisikud kui kodanikuühendused.
Konkursile esitatav näitus peab olema seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga, käsitlema aktuaalseid teemasid, olema eetiline ja apoliitiline ning huvitama laiemat vaatajaskonda. Lisaks peavad eksponaadid mahtuma Viljandi muuseumi näitusesaali (27 m2). Näituseruumi täpsemad andmed on muuseumi kodulehel siin.
Muuseumitöötajatest koosnev žürii valib välja näituse(d), mida eksponeeritakse Viljandi muuseumi näitusesaalis 2013. aasta II poolel. Viljandi muuseum pakub näituse teostamisel tehnilist abi ning katab osaliselt näituse vormistamise ja reklaamimise kulud.
Näituse idee üksikasjalik kirjeldus palutakse esitada kirjalikult 1. detsembriks 2012 e-posti aadressil liina.jarvekylg@muuseum.viljandimaa.ee või kirja teel või tuua muuseumisse aadressil: Viljandi muuseum, Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi, märgusõna “näitusekonkurss”.
Viimsi Ubinapäev peeti 29. septembril 2012 Viimsi Vabaõhumuuseumi territooriumil ja Rannarahva kodu töötajate eestvedamisel. Ubinaid jagus kõigile ja jäi ülegi.
Foto: Monika OtrokovaVaatamata vihmasele ilmale kogunes 5. oktoobril Otepää Linnamäe koristustalgutele paarkümmend talgulist.
Otepää abivallavanema Mairo Kangro sõnul lõigati Linnamäel võsa, korjati prügi ja koristati nõlva. Sooja suppi ja teed pakkusid Otepää naiskodukaitsjad.
Täname kõiki talgulisi, kes vaatamata halvale ilmale Linnamäge aitasid koristada! Talgud korraldas Otepää Vallavalitsus.
Kõik vabakondlased on oodatud kaasa rääkima vabaühenduste rahastamise tingimuste kujundamises. Seda saab teha igaüks oma kodus materjale lugedes ja internetis arvamust avaldades, veel paremini aga 19. oktoobril Tallinnas toimuvatel vabaühenduste kärajatel, kus needsamad materjalid koos läbi arutatakse.
Tegu on juhendmaterjalidega, mis saavad pärast valitsuses kinnitamist aluseks vabaühenduste avaliku võimu poolseks rahastamiseks, on siis tegu kohalike omavalitsuste või ministeeriumite, nende haldusalas tegutsevate fondide või teiste riigiasutustega. Juhendmaterjalid puudutavad nii projekti- kui ka tegevustoetusi, nii taotlemise kui ka aruandluse tingimusi. Ühesõnaga – kõike.
Alates eelmisest sügisest Siseministeeriumi juures koos käinud töörühm on välja töötanud juhendmaterjalide mustandid ja püstitanud ka rea küsimusi, millele vastuseid oodatakse. Kõik need on kättesaadavad internetis aadressil www.ngo.ee/kärajad. Samas saab ka end kärajatele osalemiseks kirja panna ja vaadata täpsemat ajakava. Loe edasi: Vabakondlasi oodatakse kärajatele
Pühapäeval, 14.oktoobril tähistab Rakvere Spordiselts Kalev 95. aastapäeva Rakvere spordikeskuses suure võimlemispeoga „Sügise sära“, kus saab näha rühmvõimlemist, daamide võimlemist, harrastusvõimlemist ja tantsulisi numbreid, mida esitavad 300 võimlejat üle Eesti – Võrust, Tartust, Pärnust, Viljandist, Keilast ja Lääne-Virumaalt. Kavas võib näha tuntud iluvõimlejate õdede Bogdanovate numbreid. Võimlemisetenduse pealavastaja on Pärnu võimlemisklubi peatreener Kai Esna.
Etendust teadustab tuntud spordikommentaator Erik Lillo, kes on ise samuti Rakverest pärit. Etendus algab kell 14.00 kestab kuni 17.30-ni ühe 10-minutilise vaheajaga. Rakvere Spordiselts Kalev tähistas viie aasta tagust 90. aastapäeva samuti suure võimlemispeoga Rakvere Teatris.
Piletid hinnaga 3 eurot täiskasvanutele ja 1 eurot õpilastele on müügil Rakvere Teatris ja Spordikeskuses, Rakvere Krooniselveris, Tapa Spordikeskuses, Kunda Linna Klubis, Tamsalu Kultuurimajas, Kadrina Rahvamajas ja tund enne algust kohapeal.
Info: Eesti Spordiliit Kalev võimlemise projektijuht Lembe Laas, tel 6154277
Projekti Mehed Liikuma ja Võru Maavalitsuse koostöös toimub 19. oktoobril II Võrumaa meeste tervisefoorum, mis keskendub Võrumaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele. Foorum saab alguse reedel, 19. oktoobril kell 13.30 Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Päeva lõpetab vesiaeroobika rühmatreening Väimela Tervisekeskuses. Foorumist ja rühmatreeningust osavõtt on kõigile tasuta.
Päevakava:
13:30 – 14:00 Võimalus mõõta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, rasvaprotsent, KMI, RR)
14:00 – 14:05 Päeva sissejuhatus
14:05 – 14:15 Võrumaa meeste tervisefoorumi avasõnad – Andres Kõiv, Võru maavanem
14:15 – 14:35 Kuhu mehed kodust kaovad? – dr. Kristo Ausmees, MediTA kliiniku meestearst
14:35 – 15:05 Läbi elu tervena liikudes – dr. Peeter Laasik, SA Elva Haigla TM ravijuht, ortopeed
15:05 – 15:35 Mehe tervis, seksuaalsus ja eesnääre – dr. Gennadi Timberg, MediTA kliiniku uroloog
15:35 – 15:50 Tervisepaus
15:50 – 16:10 Töö vs tervis – Tiit Niilo, Nopri talumeierei juhataja
16:10 – 16:30 Rohkem tervist! – Priit Sibul, Riigikogu liige
16:30 – 16:55 Elu vs sport – Ain-Alar Juhanson, triatleet
16:55 – 17:20 Särgi alla tuleb tervist koguda – Contra, kirjanik
17:30 – 19:00 Vesiaeroobika rühmatreening ja saun Väimela Tervisespordikeskuses Loe edasi: Tulekul II Võrumaa meeste tervisefoorum
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeeste ja kaheksat valda ühendava kohaliku Leader-tegevusgrupiga, kellega arutatakse Euroopa Liidu uue finantsperioodi ja maaelu arengukava 2014–2020 teemadel.
„Praegu on toimumas olulised arengud nii Euroopa Liidu tasandil, kus on väljatöötamisel uue finantsperioodi eelarvekokkulepped, kui ka Eestis, kus tegeleme uue maaelu arengukava väljatöötamisega,“ rääkis minister Seeder. „Teeme Euroopa suunal intensiivselt tööd, et saavutada toetuste võrdsem jaotamine liikmesriikide vahel ning võrdsemad konkurentsitingimused meie põllumeestele. Uue maaelu arengukava väljatöötamisel on Leader-grupid ja põllumeeste ühendused meile väga oluliseks partneriks.“ Loe edasi: Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeestega
