Põlvamaa Rohehäkaton Räpina Aianduskoolis. Foto: Põlvamaa Arenduskeskus
Päevatoimetaja
Räpina Aianduskoolis toimus Põlvamaa Rohehäkaton, mis tõi kokku Põlvamaa gümnaasiumite ja Räpina Aianduskooli noored ning kohalikud ettevõtjad, et otsida koos innovaatilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi reaalsetele probleemidele.
Loe edasi: ROHEHÄKATON KOONDAS NOORED JA ETTEVÕTJAD KESKKONNASÕBRALIKE LAHENDUSTE LEIDMISELE
12. augustil toimub Räpinas kultuuriõhtute sarja „Kolm korda üle piiri“ kolmanda ja viimase sündmusena eestlanna Maimu Jõgeda ning soomlanna Senni Heiskaneni ühiskontsert.
Loe edasi: RÄPINAS KOHTUVAD EESTI JA SOOME MUUSIKA26.-28 juulil toimub Eesti Külade XIII Maapäev, mis keskendub kogukondade ja omavalitsuste vahelistele koostöösuhetele. Avaõhtul peab kõne president Kersti Kaljulaid ja Aasta Küla 2019 kuulutab välja riigikogu esimees Henn Põlluaas. Räpina kirikus leiab aset Kodukandi kingituskontsert kõikidele Eestimaa küladele.
[pullquote]Räpinas aset leidva kultuuriprogrammi pani kokku Põlvamaa Kodukant[/pullquote]Ilusa ilma korral on kõik huvilised oodatud tervitama kell 17.30 algavat Maapäeva rongkäiku, mis viib Räpina aianduskooli juurest tuletõrjeväljakule. Seal toimubki avatseremoonia ning Aasta küla väljakuulutamine. Kell 20 astuvad Räpina kirikus üles Tõnis Mägi ja Põlva muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi juhatusel. „See on Kodukandi kingitus kõigile küladele ja ühtlasi lõpuakord ligi kolm aastat kestnud EV100 sündmustele ja projektidele,“ ütles Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liige Krista Habakukk. Ta lisas, et kontserdil on oodata ka toredat üllatust. Korraldajad on tänulikud annetuste eest, mida saab teha kohapeal noorte muusikute ja kiriku toetuseks.
1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.
“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”
Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.
MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu 2017. a I taotlusvooru: voor on avatud 27. veebruar-15. märts.
Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.
Infopäevad taotlejatele toimuvad 15. veebruaril kell 16 Värska kultuurikeskuses ja 17. veebruaril kell 16 Meremäe vallamajas.
Toetust saab taotleda meetmetest:
Projektitaotluste hindamise tähtaeg (tegevusgrupis) on 15. mai 2017.
Täpsem info taotlemise ja nõustamise kohta: www.piiriveere.ee.
Foto: Tiit Lääne
8. juuli õhtul Jõgeva vallas Paduvere talumuuseumis toimunud XI vabaõhukonverentsi “Jõgeva jäähoki 70″ meelelahutusprogrammi lõppakordiks oli „Hokitantsu“ esmaesitlus. Sportlikku tantsu tantsis meeste šõutantsurühm „Nõtked ja karvased“ Räpinast.
Mõte „Hokitantsu „ esitamiseks Jõgeva jäähoki 70. aastapäeva tähistamisel tuli asjaolust, et šõutantsurühma liige Artur Murumets ning vabaõhukonverentsi korraldanud Paduvere talumuuseumi peremees ja spordiajakirjanik Tiit Lääne on koolivennad ning ka koos hokit mänginud.
„Otsisime muusikat, mille saatel Hokitantsu tantsida. YouTube’ist leidsimegi hokiteemalise laulu, mille saatel hea tantsida kantrirütmis. Tants tuli selgeks saada kolme treeninguga. Esinemiseks vajalikud hokikepid meisterdasid tantsumehed ise,” ütles juhendaja Piret Varjund. „Paduvere muuseumi tantspõrand sobis Hokitantsu esitamiseks väga hästi, nii et oleksime võinud esineda ka rulluiskudes,” lisas ta.
Tänavu 23. juunil sai kunagise ajaloo ja kultuurihuvilise kolhoosiesimehe Heino Lääne ja tema abikaasa Vilma Lääne rajatud Paduvere talumuuseum neljakümne viie aastaseks.
Jaan Lukas
Eesti Ornitoloogiaühingu ja keskkonnaameti koostöös toimuval loodusõhtul tutvustab tihaseaasta koordinaator Margus Ots kõiki Eesti tihaseid: rasvatihast, sinitihast, musttihast, tutt-tihast, salutihast, põhjatihast, lasuurtihast, taigatihast, sabatihast ja kukkurtihast.
Loodusõhtu toimub 30. märtsil kell 18 Põlvamaa keskkonnamaja suures saalis (Kalevi 1a, Räpina).
Osalemine on tasuta.
Rasvatihased. Foto: Urmas Saard →
Uued paadisillad ja veeskamiskohad rajati Kanepi, Valgjärve, Mooste, Mikitamäe ja Värska valda ning infotahvlid harrastuskalapüügiks vajaliku infoga paigaldati lisaks eelnimetatutele ka Räpina valda.
Projekt kutsuti ellu, kuna paljudel Põlvamaa veekogudel on “isetekkelised” paatide vettelaskmiskohad, mille kaldad on rikutud ning paatide vettelaskmiseks otsitakse üha uusi asukohti. Samuti on olemasolevad nõukogudeaegsed purded amortiseerunud ning ohtlikud neid kasutavatele inimestele. Lisaks on harrastuskalastajad pidanud probleemiks kalastusreeglite mitteteadliku eiramist ja looduskeskkonna
kahjustamist. Siit ka vajadus jagada vastavat keskkonnainfot kohapeal.
Kanepis Jõksi järve ääres likvideeriti vana ja ohtlik purre ning rajati uus paadisild ujukitel. Paatide veeskamiseks korrastati ligipääs ja rajati paadislipp ning paigaldati infotahvel harrastuskalameestele vajaliku infoga. Sama tehti ka Mooste järve ääres.
Valgjärvel pikendati olemasolevat paadisilda, et mootorpaatidega oleks ohutum randuda ning rajati slipp ja infostend. Värska vallas Lobotkas ja Mikitamäe vallas Rõsnas rajati betoonalusega paatide veeskamiskohad ning paigaldati vajalikud infostendid.
Tööde kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 41 000 eurot, millest SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kattis 90%.
Hegri Narusk
SA Põlvamaa Arenduskeskus
Sel laupäeval, 13. juunil korraldavad Räpina Hea Kodu päevade raames Eesti puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster juba viiendat korda käsitööpalkmajade ehitajate kutsevõistluse.
Kutsevõistluse peamine eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine, väärtustamine ning palkmajaehituse propageerimine. Käsitööpalkmajaehitajate kutsevõistluse võistlusülesanne on valmistada üks enda jaoks enim sobiv palkmaja nurgatüüp. Võistlejatel on võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel, milleks on eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk või Norra nurk. Võistlusel peab iga võistleja ettevalmistatud alusele paika panema ühe 1,5 m pikkuse palgi, sh tegema ühe nurgatapi ja 1,2 m vara ning lõikama sirgeks palgi otsad alumiste palkide järgi.
Kohtunikud hindavad palgi paikapanemise kiirust ja täpsust. Võistluse võidab eeltoodud ülesande lühima ajaga teostanud võistleja – seejuures võisteldakse ühes kategoorias, mistõttu tuleks võistlejal valida valmistamiseks nurgatüüp, mille valmistamises on ta vilunuim ning mille valmistamine võtab tal eeldatavalt kõige vähem aega.
Võistlus saab alguse kell 10 mõisa talli esisel platsil.
Vaata eelmise aasta võistlust siit: https://www.youtube.com/watch?
16 aprillil Maamessil mõõtu võtnud noored aednikud selgitasid endi hulgast välja parimad, kelleks on Räpina Aianduskooli õpilased Karl-Matteus Nemliher ja Liisi Kont.
Teisele kohale tulid samuti Räpina Aianduskooli õpilased Regina Müür ja Marian Põldmets. Neile järgnesid Krišs Sedlinš ja Ieva Klibus Läti Bulduru Aianduskoolist. Eesti kutsekoolide arvestuses jäid kolmandaks Luua Metsanduskooli õpilased Merge Paju ja Andres Laanemaa.
“Läksin pärast Maaülikooli lõpetamist õppima Räpina Aianduskooli aednikuks, kuna tahtsin saada praktilisi oskusi,” ütles üks võitjatest Liisi Kont .
Võistluse korraldaja Tõnis Soopere sõnul oli noorte jaoks suurim katsumus lillekasti monteerimine. “Kuna lillekasti ehitamine pole just aedniku igapäevane töö, siis võistluseks oli see paras pähkel,” ütles Soopere. Ta lisas, et kõige lihtsam oli kastmissüsteemi komplekteerimine.
Võistlusel pidid noored aednikud tundma seemneid, pookima, monteerima lillekasti, istutama taimed ja paigaldama kastmissüsteem ning arvutama taimedele vajalikud substraadi ja väetise mahud. Tänavusel võistlusel võtsid mõõtu 12 õpilast Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolis, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Läti partnerkoolist.
“Noor Aednik 2015” on kutsevõistlus, mille käigus selgitatakse välja Eesti parimad noored aednikud, kes õpivad kutsekoolis aiandusega seotud erialal. Lisaks juhib võistlus tähelepanu aianduse eriala tähtsusele.
Liina Liiv
Sel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.
Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.
160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.
Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015
Mitmel häälel kõlab hästi!
Maret Reinumägi
24. märtsi õhtul kogunesid Räpina ÜG ajalooringi liikmed Vabadussõjas langenute ausamba juurde mälestama märtsiküüditamise ohvreid. Üheskoos süüdati mälestusküünlad ja 6. klassi õpilane Märten Kala pidas lühikese kõne. Seejärel rääkis ajalooõpetaja Tarmo Tammes küüditamise tagajärgedest ja mõjust ohvrite peredele ning Eesti ühiskonnale laiemalt. Pärast üritust sõideti väiksema seltskonnaga Veriora raudteejaama, kus küüditatavad 1949. aasta märtsis rongidele paigutati, ja süüdati ka seal mälestusküünlad.
20. märtsil korraldas Põlvamaa Europe Direct’i teabekeskus Räpina Aianduskooli õpilastele simulatsioonimängu “Euroopa Parlament”.
Mängu käigus kehastusid õpilased Euroopa Parlamendi saadikuteks. Õpilased jagati fraktsioonidesse ning neil tuli rollile vastavate poliitiliste tõekspidamisega tutvuda. Endi seast valiti Euroopa Parlamendi president ning seejärel jaguneti komisjonidesse eelnõudega tutvuma ja oma seisukohti ette valmistama.
Komisjonides arutleti kolme eelnõu üle: Euroopa Liidu eelarve raamistik 2014-2020, energiaallikate edendamine Euroopa Liidu liikmesriikide energia-alase sõltumatuse suurendamiseks ning Läänemere bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine.
Ka mängu läbiviija MTÜ HeadEst esindaja Epp Adleri suureks üllatuseks tegid õpilased komisjonides väga mitmeid omapoolseid muudatusi ning esitasid oma seisukohti Parlamendi ees väga veenvalt.
Simulatsiooni mängu eesmärgiks on aidata äratada õpilastes huvi ühiskonnas toimuva vastu, mõista, mida teevad, kuidas toimivad ja milleks üldse eksisteerivad demokraatlikud juhtimisasutused Euroopas ja teistel tasanditel ning tutvustada seadusloome protsessi ja Euroopa Parlamendi toimimist.
Eelmisel aastal korraldas Põlvamaa Europe Direct’i teabekeskus Euroopa Parlamendi simulatsioonimängu Põlva Ühisgümnaasiumi õpilastele.
Märtsikuu koolivaheajal kogunesid Põlvamaa kultuuri- ja raamatukogude töötajad praktikakoolitusele, mille eesmärgiks oli parendada nende oskusi reklaampostrite kujundamisel ning uudiste koostamisel.
Koolituspäeva esimeses pooles tutvustati reklaamplakatite kujundamise põhitõdesid ning anti ülevaade, kuidas tänapäevaste, lihtsate ja käepäraste võtetega kujundada maitsekaid ja huviäratavaid reklaame. Samuti õpetati bannerite kujundamise loogikat erinevatele veebilehtedele (nt Põlvamaa 
portaal, Facebook).
Õppepäeva teises pooles said osalenud detailse ülevaate uudiste (sh pressiteadete) koostamisest ning huviäratavaks kirjutamisest. Praktikas harjutati uudiste korrektset ülesehitust ja vormistamist.
Sihtgrupist moodustati kaks gruppi ning koolitused viidi läbi 17. märtsil Räpina Ühisgümnaasiumi ja 18. märtsil Kanepi Gümnaasiumi arvutiklassides. Kahel koolituspäeval osales kokku 31 inimest, nende hulgas raamatukogude, muuseumide, külakeskuste, kultuurimajade ja vallavalitsuste töötajad.
Reklaamide kujundamise teemal jagas uusi teadmisi arvutikoolitaja Kaido Palu. Uudiste koostamisest andis põhjaliku ülevaate Põlva Maavalitsuse avalike suhete nõunik Maret Reinumägi.
Kertu Anni
Kolmapäeval, 18. märtsil algusega kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Ürgema needus ehk miks me vastassugupoolt alati ei mõista?” Loodusõhtu külaline on loomaökoloog Raivo Mänd.
Raivo Mänd on zooloog, Tartu ülikooli loomaökoloogia professor ja zooloogia osakonna juhataja. Ta õpetab käitumisökoloogiat, etoloogiat ja distsipliini. Tema uurimistöö kuulub peamiselt evolutsioonilise linnuökoloogia ja käitumisökoloogia valdkonda.
Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.
Lisainfo ja registreerimine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee
Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Kolmapäeval, 18. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.
Pilvedest ja äikesest räägib noor ilmateadlane ja pilveekspert JÜRI KAMENIK.
Loodusõhtul räägitakse pilvedest ja äikesest, kindlasti tasub pilk peale heita Pilvekoolile. Pisut tuleb juttu ka kondensjälgede ja halodega haakuvatest vandenõuteooriatest.
Jüri Kamenik on Tartu Ülikooli loodusgeograafiamagistrant ja atmosfäärihuviline. 2013. aasta kevadel kaitses Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafia osakonnas bakalaureusetöö teemal “Äikesesademete ajalis-ruumiline jaotus ja pikaajaline muutlikkus Eestis perioodil 1950-2005”. Ilmast (ja meteoroloogiast) on ta huvitunud põhjalikumalt 1998. aastast. Samast ajast algasid ka tema süstemaatilised ilmavaatlused. Üliõpilasena organiseerinud huviliste meteoroloogiaõhtuid ja äikesejahte.
Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.
Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee
Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Kolmapäeval, 21. jaanuaril kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Oma seiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.
Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahteri Hüüru Veski õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis 10 aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana Vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.
Lisainfo ja registreerimine telefonil 7990 914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee
Kolmapäeval, 21. jaanuaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Oma seiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.
Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahter „Hüüru veski“ õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis kümme aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta. Lisainfo ja registreerumine: telefonil 799 0914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee
Allikas: Keskkonnaamet
Neljapäeval, 4. detsembril toimus maavalitsuses sotsiaalministeeriumi tervisekeskuste rajamise teemaline nõupidamine. Põlvamaa haiglate, perearstide, kohalike omavalitsuste juhtide, maavalitsuse, terviseameti ja sotsiaalministeeriumi esindajate osalusel arutati esmatasandi tervisekeskuste rajamise toetusmeetme eesmärke ja tegevusplaane. Põlvamaa esmatasandi tervisekeskused peaksid asuma Põlva ja Räpina piirkonnas. Tervisekeskustes osutaksid teenuseid 
perearstid ja -õed, füsioterapeut, ämmaemand, vaimse tervise õde ning kodudes õendus-teenuse pakkujad. Uute esmatasandi tervisekeskuste ehitamist ja rekonstrueerimist on kavas toetada Euroopa Liidu struktuurfondide perioodil 2013-2020.
Maret Reinumägi
Kolmapäeval, 19. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Jäälindu tutvustab ornitoloog Riho Kinks.
Loodusõhtul osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.
Allikas: Keskkonnaamet
10.–15.07. saa Räpinä kihlkunnan Ruusa tüükua moro pääl kaia Rahmani Jani näütemängu “Kaalukoda”. Võro- ja eestikiilne tükk kõnõlõs elost ja armastusõst sovhoosiaol.
Autori jutu perrä kõnõlõs tükk tuust, et ilm om üts perädü taivadsõ laega kaalukoda, millega kõgõ inemise ello kaalutas.
Peräotsa kaaldminõ näütäs, et nuurusaig om iks tuu elo kõgõ ilosamb aig. Tükü sündümist tougas’ takast Ruusa sovhoosi aastapäiv: 70 aasta iist oll’ seo üts edimäidsi, miä Eestin luudi.
12.07. kell 13 omma kõik inneskidse sovhoositüütäjä oodõdu kokkotulõkilõ. Päält tuud saava nä etendüst kah nätä. Suvõetendüsen mängvä uma kandi näütlejä, külälises om laulumiis Noorõ Taisto. Lavastaja om Hansingu Meelis, kunstnik Vanhaneni Riina. Etendüse kõrraldasõ Ruusa näütemängu seltsing ja Räpinä valla kultuurikeskus. Teedüst saa www.rapina.ee päält.
Uma Leht
Veidi alla 8000 on neid inimesi Eestimaal, kellele Räpina Aianduskoolis on ulatatud lõputunnistus. Seega on raske leida kedagi, kes ei tunneks kedagi, kes…
Räpina Aianduskooli 90. juubeli tähistamiseks korraldatav vilistlaste kokkutulek toimub laupäeval, 7. juunil. Kohale maksab tulla juba varakult või isegi eelmisel päeval, sest lisaks aianduskooli poolt pakutavale toimuvad samal ajal, 6.-7. juunil, ka Räpina Hea kodu päevad koos kõikvõimaliku põneva – nii hariva, meelelahutusliku kui kaubandusliku – programmiga.
Räpina Aianduskooli vilistlaste kokkutuleku info!
Räpina Hea Kodu Päevade info!
Kolmapäeval 16. aprillil kell 18.00 räägib parkidest nii Eestis kui ka Euroopas Sulev Nurme. Loodusõhtu toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina).
Sulev Nurme on TTÜ Tartu kolledži maastikuarhitektuuri õppetooli lektor, Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige ning Artes Terrae OÜ juhatuse liige. Paarikümneaastase praktika jooksul on tegelenud haljastus- kujundusprojektide koostamisega ja aedade-parkide rekonstrueerimisprojektide koostamisega. Ta on raamatute “Haljasalade kujundamine”; “Parkide restaureerimine” ja “Pargiterminite seletussõnaraamat” kaasautor. Tema töödele ja tegemistele saab pilgu heita tema kodulehel.
Pargid on olnud eesti maastiku lahutamatuks osaks juba mitmeid sajandeid ning tänapäeval on park paljudele linnainimestele esimeseks kokkupuutekohaks loodusega. Kui inimeste ehitatud hooned püsivad hea hoolduse korral muutumatutena sajandeid, siis pargid on pidevas muutumises. Roheline pargiruum on inimestele tänuväärne materjal looduse kujundamiseks vastavalt meie ilumeelele, samas on ta mitmetele lindudele, loomadele, putukatele ja taimedele elupaigaks.
Üritusel osalemine on tasuta, lisainfo ja registreerumine: tel. 799 0914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
19. märtsil toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Räpinas) loodusõhtu, kus vaadatakse filmi “Eesti loodus: Alam-Pedja”. Filmi tegemisest ja loodusest räägib Remek Meel.
Film keskendub Alam-Pedja hingele, mis koosneb paljudest elementidest. Remeki rajad jooksid enamasti mööda jõgesid ja luhtasid ning seetõttu näeb filmis palju veega seotut. Loomulikult on esindatud ka raba- ja metsaepisoodid ning liigid. Eriline on talvine -30-kraadine aurav Emajõgi ning kevadine tedremäng. Ja loomulikult suurvesi ja kõik sellega seoses olev.
Filmi hakkas Remek tegema sellepärast, et tal on selle kohaga eriline hingeside. Just sealt sai alguse tema teine tulemineloodusse, kui ta üliõpilasena Alam-Pedjal kopraid uuris. Aga huvi kobraste vastu sai alguse just Räpinast, kuna Räpina Aianduskoolis olles hakkas Remek neid loomi Võhandu paisjärvel jälgima ning edasine on juba ajalugu.
Alam-Pedja looduskaitseala on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond. Veebruarismöödus meie suurima kaitseala loomisest 20 aastat. Alam-Pedja on unikaalne soode, metsade ja niitude kompleks Emajõeülemjooksul, ürgse Võrtsjärve nõos, kuhu voolavad kokku Pandivere kõrgustikult mööda Pedja ja Põltsamaa jõge laskuvadveed. Esialgu 26 000 hektari suurune kaitseala on praeguseks laienenud ligi 34 400 hektarini. Suur osa kaitsealaterritooriumist oli ligi pool sajandit enne kaitseala moodustamist NSVL armee väljaõppepolügoon. Alal pole ühtegi läbivatteed ning alalisi elanikke on alla kümne. Seevastu elavad Alam-Pedjal peaaegu kõik Eestis kohatud kotkaliigid.
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Osalemine on kõigile tasuta.
Vällä säeti neli päämist tsihti: Vana Võromaa söögivõrk, käsitüütegijide kuuntüü, ehitüskunst vanno tarkuisi perrä ja ettevõtmisõ kogokunna abiga. Noidõ nelä tsihi seen om ettevõtjil pia 40 kimmäst plaani, mille ärtegemises näil riigi tukõ vaia lätt. Räpinäl hinnati noid plaanõ.
Uma Mekk taht kassu
Uma söögi tsihi kõgõ tugõvamba mõttõ omma Uma Meki söögitsõõr ja Uma Meki restoraani luuminõ Haanihe. Suur teema om söögi- ja kablakanepi kasvataminõ ja pruukminõ.
Pikäkannu kooli arõngu ütisüs taht aia suurõmbas koolisahvti tegemist, miä häste kaubas lätt – pall’o sahvtisüüjä tahtva väikut maakuuli tukõ. «Sahvti jõvvami kiitä, a turunda külh ei jõvva, eski silditegemisega olõmi hädän,» selet’ ettevõtmisõ vidäjä Tamra Ave. «Ostjit jakkusi: Kubija hotell ost kõik aig, joulu aigu ostõti häste Tarton Lõunakeskusõ taloturu pääl. Kimmähe saasi sahvti müüki ka mõnda suurtõ puuti, ku olõsi väke asjo aia.»
Pikäkannu kandin om tukõv kogokund, miä ettevõtmist takast toukas, näütüses anni inemise sahvti jaos ilma iist är ubina, nõglapaiu ja tõsõ mar’a.
Käsitüüliisil om vaia hääd müügikotust
Käsitüüinemiisi kõgõ kimmämbä mõttõ omma luvva ütine rahvusligu käsitüü müügikotus ja kuuntüükogo. «Tegüsä käsitüüliisi pundi võisi mitmõn Vana Võromaa nukan uma kogo tetä ja ku om vaia üle terve maa kuuntüüd tetä, sis saa tuud laapsahe kõrralda,» selet’ Eichenbaumi Külli Võro instituudist, kiä ettevõtjidõ käest Uma programmi ala pasvit plaanõ kokko kor’as’. Loe edasi: Uma programmi jaos sorditi vällä neli päätsihti
