Põltsamaal saab laulda koos Gerli Padariga ja sõita Piilupardi-rongiga

Laupäeval 6. juulil toimuva  Põltsamaa Linna- ja Lossipäeva raames saab Põltsamaa lossihoovis teoks muusikasündmus Ühislaulmine 2013.

Sel päeval on Põltsamaal avatud ka mitmed õuekohvikud ja esmakordselt saab selles linnas sõita Piilupardi rongiga.

Ühislaulmise peakorraldaja Põltsamaa Kultuurikeskuse direktori Irja Targama sõnul  laulavad Ühislaulmisel koorid ja ansamblid, kokku paarsada lauljat üle Jõgevamaa “Laule lauldakse Põltsamaa Linnaorkestri saatel, dirigentideks Urmas Mägi ja Merle Nisu, kes on valinud ka repertuaari. Lauldakse kolmes grupis – eesti- ja välismaa päritolu ning rahvalikke laule. Eestlauljaks on muusik  Gerli Padar, ” ütles Targama „Jõgevamaa Laulupidu sel aastal ei toimu, seega otsisime kooridele väljundit. Laulud on tuntud, mistõttu ei vaja need eraldi ettevalmistust ja kodus sõnade õppimist.“ lisas ta.

Laupäeval sõidab Põltsamaal esmakordselt ka vedurist ja vagunist koosnev Piilupardi-rong, mis võtab reisjaid peale lossihoovi parklast ja sõidutab roosiaeda.  “Rong, mida juhib Piilupart sõidutab reisjaid Põltsamaa roosiaeda. Teepeal peatutakse aga ka suvekohvikutes, mida linnapäevadel avatakse seitsmeteistkümnes Põltsamaa õues, ” ütles Targama, kelle sõnul sõidab rong niikaua kui jätkub reisjaid.

“Plaanitsen rongisõitu proovima minna koos linnavolikogu esimees Margi Einaga,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Piilupardi-rong sobib meie linna üsna hästi, sest Põltsamaa jõel elav ka rohkesti parte. Teise Maailmasõja eelses Eestis – kolmekümendatel aastatel kavatseti aga Põltsamaale ehtne raudtee ehitada. Paraku jäi majanduslikel põhjustel ettevõtmine pooleli,” ütles omavalitsusjuht.

Põltsamaa Linna ja Lossipäeva korraldab Põltsamaa Kultuurikeskus ja sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Rahvakultuuri Keskus.

Jaan Lukas

Vaskna talus saab heegeldada seto pitsi

DSC_8642

Vaskna talu Võrumaal ootab sel pühapäeval kõiki käsitöö- ja rahvalauluhuvilisi.

Võimalusel võta kaasa heeglenõel, sest töötoas hakatakse heegeldama seto pitsi motiive. Juhendab Kärt Pettai.

Paralleelselt toimub ka rahvalaulu õpituba Anu Tauli eestvõtmisel. Laul ja käsitöö käsikäes!

Osavõtt prii. Üritus algab kell 14.

 

Kohalejõudmiseks saab juhised allolevalt lingilt:
http://www.vaskna.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=177&m_id=210

Oma osalemisest anna võimaluse korral teada Ivi Rausile telefonil 5287 044.

Kanepi Segakoor külastas koos sõpradega Leedumaad

Esineb Kanepi segakoor, dirigeerib Kalev Lindal. Foto: Kanepi Laulu Selts
Leedu Ukmerge rajooni ja Põlva maakonna sidemed on juba pikaajalise traditsiooniga. Septembrikuu viimasel nädalavahetusel osales Kanepi segakoor koos Kanepi harrastusteatriga Kanepi Laulu Seltsi poolt korraldatud õppe- ja kultuurivahetusreisil Leedumaale, Ukmergesse. See oli nädalavahetus täis kaunist sügispäikest, südamlikke inimesi ja suures koguses laulu ning pillimängu.

28. septembri kergelt vihmasel reedesel õhtupoolikul kogunes Kanepi kiriku juurde seltskond muusika-ja kultuurihuvilisi Kanepi Laulu Seltsi liikmeid ning sõpru, et asuda teele Leedumaa poole. Eesmärgiks oli viia Ukmerge piirkonda külakostiks kaasa killuke Eesti kultuuri ja muusikat, tutvuda ise kohaliku kultuuriga ning luua kontakte sealsete kultuuritegijatega.

Ukmerge on umbes 25 000 elanikuga linn Vilniuse maakonnas ja Ukmerge rajooni keskus. Kohapealseks kontaktisikuks ja organisaatoriks oli särav Auksė Pusvaškienė, kes töötab Ukmerge linnavalitsuses ja on tegev ka Lyduokiai külaseltsi juhatuses. Dirigent Kalev Lindali juhtimisel andis Kanepi segakoor linna keskväljakul vägeva, rahvuslike laulude ja tantsudega põimitud peaaegu tunnise kontserdi.

Henrik Hindrikus alustas oma esinemist lõõtspillil Ukuaru valsi kontsertversiooniga ja sundis oma esinemise hingestatusega möödakäijad peatuma. Väike üllatusetteaste tuli Ukmerge rahvale ka Kanepi harrastusteatrilt: improviseeriti Kevade-lugudest inspireeritud väike tantsuline etteaste teemal “Paunvere polka”. Ka polkatantsule järgnenud aktiivne rukkilõikamise ringmäng näitas üllatunud leedulastele, et aeglane ja uimane eestlane on vaid stereotüüp ning tegelikult on eestlased vajadusel vägagi korralikud tantsulõvid.
Loe edasi: Kanepi Segakoor külastas koos sõpradega Leedumaad

Täna algab väelaulu kursus Setomaal Kiiova külas

Väelaulu kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält, mis ta sees on. Osalejaid innustatakse julgema ja oskama oma häälega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik – lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu.

Kursus algab laupäeva, 14. juuli hommikul kell 11.00. Soovitav on pool tundi varem kohal olla, igal juhul mitte hilineda. Kursus lõpeb pühapäeva, 15. juuli lõuna ajal. Kursusel sisuks on laul väeallikana. Kasutame laulu võimet avada uksi erinevate tegelikkuste vahel, kutsuda kohale väge ja rõõmu, väljendada ennast, terveneda ja lõõgastuda.

Kursuse mõte on, et iga inimene hakkaks iseennast tundma ja teadma oma häält mis ta sees on ning julgema ja oskama sellega ringi käia ning saama aru, et läbi lauluhääle on meil teistmoodi suhtlemine maailmaga võimalik, et lauluhääle tunneb loodus ära ja reageerib vastu. Suhtestumine ümbrusega on väga isiklik, siin on oluline mõte, mõtte jõud, mõtte pilt ja kas see jõuab läbi hääle kuhugi, kas ta puudutab näiteks tuult ja linde, aga ta võib puudutada ka negatiivselt. Laulmisega looduses on samuti nagu rahvariietega, mis on olnud maarahva igapäevased riided, neid kanda maal on loomulikum kui linnas. Naistel on soovitav kaasa võtta seelik, Õie õpetab, kuidas see ürgne riietusese kandja enesetunnet muudab.

Räägime maarahva kommetest ja tähtpäevadest ning nende tähistamisest lauludega – miks nimetatakse abiellumist laulatuseks, miks on vaja varasuvel lauldes teedel kõndida jne. Proovime ka ühisütlemist meeste ja naiste vahel. Loe edasi: Täna algab väelaulu kursus Setomaal Kiiova külas

Tänavusel Seeniorlaulul võidutsesid mehed

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimus kuuendat korda harrastussolistide võistulaulmine Seeniorlaul.
Nooremas vanuserühmas (50-65 aastased) saavutas esikoha Allan Laur Tapalt, II koha Viktor Norman Valgast ning III koha Endel Kumm Sõrvest.Vanemas grupis (66 ja vanemad) sai esikoha Rudolf Ernesaks Tallinnast, II koha Vello Mäeots Tallinnast ning III koha Vello Raagmets Tapa vallast.

Parimaks saatjaks tunnistati Heino Riibak Tapa vallast, artistlikumaks kontsertmeistriks nimetati Benno Margus Tallinnast. Vanim osavõtja oli 83-aastane Aleksandra Järve Tallinnast.

 Žürii esimees Toomas Kuter: „See oli läbi aastate osavõturohkeim konkurss. Lauldi nii ooperiaariaid, vanu romansse, rahvalaule, estraadimuusika klassikat, aga ka rohkesti omaloomingut. Tase on aasta aastalt tõusnud ning konkursilt on oma ettevõtmistesse hoogu saanud paljud värvikad harrastuslauljad.

Tublid ja erilised olid kõik, tähtsaim oli aga Seeniorlaulu positiivne aura. Lisaks solistidele pakkus see emotsionaalset ja hingelist rahuldust ka žüriile.”

Žüriisse kuulusid dirigent Erki Pehk, Eesti muusikaakadeemia professor, pianist-kontsertmeister Helin Kapten, laulja ja vokaalpedagoog Malle Raid, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, žürii tööd juhtis  Pärnu 2011.a. muusikapreemia laureaat Toomas Kuter.

 Seeniorlaulu võistulaulmine toimus kuuendat korda. Konkursi läbiviimist toetasid Pärnu linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital. Auhinnad panid välja AS Balti Kell, Oriflame ja tervisekeskus Apelsin. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.
Merike Viilup

Räpina laululapsi saatis edu

Kristina Bianca Rantalale koos õpetaja Margot Suurega. Foto: Räpina vallavalitsus.

Läinud nädalavahetus oli Räpina valla noorte lauljate jaoks “võistlustuline”. Nooremad lapsed-õpilased osalesid maakondlikul “Laulukarussellil”, kolm noort neidu aga rahvusvahelisel vokalistide konkursil Kaunases (Leedu). Kõiki õpilasi saatis konkurssidel edu ja tähelepanu.

Pühapäeval, 15. aprillil osales kolm Räpina Muusikakooli noort lauljat Kaunases rahvusvahelisel laulukonkursil “Spring Fiesta 2012”. Konkursil esinesid lauljad Leedust, Lätist ja Eestist. 10- kuni 14-aastaste vanusegrupis võistles kokku 23 lauljat.

“Pinget lisas seegi, et meie laululapsed olid ka üksteisele konkurendid,” nentis Räpina Muusikakooli direktor Marika Klimberg-Hyötyläinen. Heitlus oli tihe, kuid Räpina Muusikakooli neiud, kes olid ka ainukesed esindajad Eestist, tulid võistlusest välja väga edukalt.

Lõpptulemusena saavutas Hedvig-Hanna Raud 3. koha, Kadi Kaldmäed, kes esitas eestikeelse laulu, premeeriti diplomiga ning Kristina Bianca Rantalale omistati Läti žüriiliikme poolt ainuke konkursi eripreemia oskusliku häälekasutamise eest, millega kaasnes 50-euroline vautšer koos kutsega osaleda suvisel laulukonkursil Lätis.

“Lauljate juhendajaks on väga töökas ja andekas õpetaja Margot Suur. Lauljad olid ääretult tublid ning teenisid žüriiliikmete poolt palju kiitussõnu,” tõdes Marika Klimberg-Hyötyläinen.

Räpina õpilaste Kaunase konkursil osalemist toetasid Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja SA Räpina Kultuurkapital.

Allikas: www.rapina.ee

Tartu Akadeemiline Meeskoor tähistab sajandat sünnipäeva Peterburis

Sadat tegevusaastat tähistav Tartu Akadeemiline Meeskoor annab oma juubelikontsertide sarja kolmanda kontserdi laupäeval, 14. aprillil  Peterburi Jaani kirikus.

Kui Tallinna, Pärnu ja Tartu kontserdisaalide jaoks valmistati ette kolmeosaline kontsert, siis Peterburi Jaani kirikus esitatakse seitsmeteistkümnest  laulust koosnev üheosaline kava, mis algab Juhan Aaviku lauluga „Hoia, Jumal, Eestit“. Kavast ei puudu ka juba 1922. aastast koori repertuaaris olev Aleksander Läte laul „Pilvedele“ ja koori kauaaegse dirigendi Richard Ritsingu „Laulmata laul“, mida TAM esitas esmakordselt 1941. aastal ja mis püsib koori repertuaaris tänini. Peterburi kontserdipublikule esitatakse ka Tartu Akadeemilise Meeskoori juubeliks Alo Ritsingu kirjutatud „Päikese tõus“ ning meie koorimuusikaklassikute Konstantin Türnpu, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Peeter Süda, aga ka Ester Mägi, Gustav Ernesaksa ja Veljo Tormise kooriloomingut ning Rubinsteini, Verdi, von Weberi ooperikoore ja Mozarti kantaat „Päikesele“. Mitmedki koorilaulud on spetsiaalselt selle kontserdi jaoks tõlgitud vene keelde. Koori juhatab Alo Ritsing ja klaveril saadab Jorma Toots.

Imäkeelenätäl lõppi kontsõrdiga

Foto: Uma Leht
18. urbõkuu õdagu hel’osi Võro kultuurimajan Kannõl õrnast rahvalauluviisist pungimürtsüni vällä – oll’ imäkeelepääväle pühendet võrokeeline koorikontsõrt.

Kontsõrdi huugu hoitsõ üllen õdagujuht ja kolmanda Uma Pido lavastaja Tagamõtsa Tarmo, üten avidi tsärre koorijuhi Otsari Silja, Tammeoro Saidi, Lindali Kalev ja tõsõ. Imäkeelepäävä ilokõnnõ pidi Mehikuurmast peri Kalla Urmas.

Fotol Põlvamaa, Haaslava ja motomiihi kuur laulman «Agraarpunki», iist ütlese dirigent Lindali Kalev ja kirämiis Contra.

Harju Ülle, Uma Leht

Haanimaa kutsub osalema pärandkultuuri õpitubadesse

Väikekannel.
Haanimaa rahvas kutsub nii omasid kui kaugema kandi inimesi osalema pärandkultuuri õpi- ja töötubadesse, märtsis toimuvad nii käsitöötuba, laulutuba, tantsutuba, lõõtsatuba, väikekandletuba kui kohaliku köögi õpituba.

KÄSITÖÖTUBA – 10. märtsil kl 11 Rogosi mõisas Ruusmäel, puutöö klassis. Seekord saab iga üks endale või kingituseks meisterdada metallist sõle! Materjalitasu 3-5€! Läbiviijaks on ettevõtte Etnoehe eestvedaja Merlin Lõiv.

LAULUTUBA – 17. märtsil kl 17 Haanja Rahvamajas Laulame koos Lauri Õunapuuga ja kuulame tema mõteluisi pärimuslaulust, elust ja inimesest selle keskel.

TANTSUTUBA – 17. märtsil kl 19 Haanja Rahvamajas Kohe pärast laulutuba kui on tõmmatud tiba hinge. Juhtsuss on Kadri Lepasson. Kanneldel Kati Soon, Ann Maria Piho! Võta kaasa tantsukingad ja hea tuju!

LõõTSPILLITUBA – 10. ja 17. märtsil kl 10 Haanja rahvamajas Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa. Loe edasi: Haanimaa kutsub osalema pärandkultuuri õpitubadesse

Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Regilaulutoas lauldakse 8. märtsil naistest. Foto: folklore.ee/regilaulutuba
Kevadkuu on uue alguse ja ärkamise kuu – pööripäevaselt pöörane ja pöördeline. Küll keerab ennast märtsis karu koopast välja, hakkavad rändlinnud taas kodupoole pöörduma, pistavad ussid nina mätta seest välja ja tehakse maagilisi toiminguid ärkavate putukate-mutukate tõrjeks.

Kõik tõuseb taas elule. Ja nii on ka märts kõige uue alguse kehastuse – naise – kuu. Mahuvad ju paastukuusse lisaks “kõigest” saja-aastase ajalooga rahvusvahelisele naistepäevale (8. märts) veel mitu palju ürgsemat väekatele naistele pühendatud tähtpäeva: jevdokiapäev (1. märts), püha Gertrudi mäletuspäev ehk käädripäev (17. märts), paastumaarjapäev (25. märts), mil Maarjale kuulutati ette Jeesuse sündi…

Nii laulamegi 8. märtsil 19. sajandi linnakodaniku muuseumis Tartus (Jaani 16) kell 18.00 – 20.00 naistele, naistest, naiste õpetuseks kui ka nende eest hoiatuseks, kevadest ja armastusest. Sest mida muud võib naise vastu tunda kui ainult armastust!
Loe edasi: Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Rakvere Teatris pannakse jää sulama

Rakvere Teater kutsub esmaspäeval, 5. märtsil kuulama tasuta kontserti pealkirjaga “Paneme jää sulama”.

Rakvere Teatri suures saalis astub üles noorte lauljate plejaad otse Ameerika Ühendriikidest, Ohio Northern University’st. Ameerika tulevikutähti saadab noor jazz-orkester ehk 18-liikmeline Otsakooli Bigband, mida omakorda juhatab 2011. a. Aasta muusik Siim Aimla.

Sel õhtul kuuluvad külaliste repertuaari lood: On Broadway, Someone Like You, This is the Moment, Fly Me to the Moon, Orange Colored Sky, My Heart Belongs to Daddy, Zing Went the Strings of My Heart, You Made Me Love You/Trolley Song, Slow Boat to China, Almost Like Being in Love, Come Fly With Me, I Won’t Dance, Stars and Moon, Sun and Moon, Moonfall, Cabaret – laulud, mille on teiste hulgas kuusaks laulnud Nat King Cole, Liza Minelli, Merilyn Monroe, Frank Sinatra ja Judy Garland.

Solistidena astuvad esmaspäeva õhtul koos Otsakooli Bigbandiga lavale Gena Loe (alt), Rob Lynn (bariton), Matt Rarey (tenor), Hayley Reynolds (alt), Renee Stoltzfus (sopran), Lauren Tennet (alt), Breann Zerby (sopran). Kõik nad õpivad muusikateatrit Ohio Northern University’s esinedes samaaegselt erinevates muusikaliprojektides üle terve USA.

Otsakooli Bigbandi on tegutsenud G.Otsa nimelise muusikakooli juures 2004. aastast. Dirigent Siim Aimla käe all on esinetud paljudel noorte festivalidel üle Eesti. Noortest andekatest muusikutest koosnev grupp armastab mängida funky’t jazzrocki, jazzi ja latiino muusikat.

Kontsert on osaks Rakvere Teatri ja Ohio Northern University vahelisest koostööst, mille peamiseks eesmärgiks on Rakvere Teatri külaskäik Ühendriikidesse eeloleval sügisel. Külaskäigu jooksul antakse ülikooli õppetöö raames mitmeid etendusi, osaletakse loengutel ja seminaridel, räägitakse Eestist, meie kultuurist ja teatrist.

Täpsema info leiab siit.

Värskas peetakse pühapäeval laste laulupäev

Laulups Anete Vabarna Pipina. Foto: Einar Raudkepp
Pühapäeval, 29. jaanuaril kell 17.00 toimub Värska Kultuurikeskuses taas laste laulupäev. Külalisesinejana osaleb sündmusel Birgit Õigemeel.

Oravalt, Mikitamäelt ja Värskast pärit noorte solistide kontsert toimub 19. korda. Traditsioon on algatatud juba 1993. aastal, alates 1997. aastast korraldab sündmust Värska Muusikakool.

Laululapsi saadab muusikakooli õpetajate bänd koosseisus: kitarr – Ott Kaasik, klahvpillid – Elo Toom ja Tiina Kadarpik, bass – Ingmar Päid, löökpillid – Kristjan Priks. Lauljate vahel jagatakse mitmeid eripreemiaid ning selgitatakse välja ka publiku lemmikud.

Toetavad Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Värska valla haridus- ja kultuurikomisjon. Laululapsed ootavad publikut – kontsert on tasuta. Loe rohkem siit.

Lisainfo: Tiina Kadarpik, Värska Muusikakooli direktor, tel: 521 3309, e-post: muusikakool@verska.ee

130 aastat Võrumaa laulupidusid

Laupäeval, 4. juunil kogunevad Võrumaa lauljad, tantsijad ja pillimängijad taas Kubija vabaõhulavale 92. Võrumaa laulu- ja tantsupeole. Käesoleva aasta peo teemaks on heinaaeg.

Peoga püütakse taastada toonane heinaaeg ja näidata 130 aastast Võrumaa laulupeo traditsiooni, tema aus ja hiilguses. Lauljate kaunite häälte abiga leiavad õiged tantsusammud meie oma maakonna tantsijad ja näitavad uutmoodi ilu turnijad.

2.-3. juulil 1881 toimus Võru Saksa Seltsi juures Võrumaa I laulupidu. Siis ei teadnud veel keegi, kas see kaunis traditsioon saab jätkuda või vajub aegade hämarusse. Usku peo toimumisse näitasid üles 12 laulukoori 150 lauljaga ja 5 pasunakoori 46 mängijaga.

Jakob Hurt on öelnud: ”Eesti rahvas on igal ajal laulja rahvas olnud. Kõige vanematest aegadest saadik on eestlased oma elu kätkist hauani lauluga ehtinud. Lauldi rõõmus, lauldi kurbuses. Tegid käed tööd, astusid jalad – suu ja süda laulis. ” Need sõnad iseloomustavad ka võrumaalasi. Loe edasi: 130 aastat Võrumaa laulupidusid

Homme on Sindi Seltsimaja laste päralt

Laupäeval, 19. märtsil kell 13.00 algab Sindi Seltsimajas traditsiooniline võimlemispidu, millest tänavu võtab osa sadakond iluvõimlejat. Sindi 5. võimlemispeol astuvad lavale võimlejad Sindi Avatud Noortekeskuse võimlemisringist, Kilingi-Nõmme võimlemisklubist Githa ja Uulu Spordikeskusest.

Ja juba pühapäeval leiab Sindi Seltsimajas aset traditsiooniline laste lauluvõistlus “Sindi ööbik 2011”. Võistlus sai oma nime Karl Jüri Rammi loodud rahva seas ülipopulaarse laulu “Õrn ööbik” järgi. Seekordsest 14. korda toimuvast lauluvõistlusest võtab ainuüksi Sindi Lasteaiast osa 16 last, kellele laulud on selgeks õpetanud Helle Salumäe, kes on ise aastaid lauluvõistlust korraldanud ning kes äsja tähistas oma 70. sünnipäeva. Laululapsi saadab konkursil ansambel kooseisus Indrek Oselein, Kait Kallau, Jüri Kukk ja Priit Kask.

Laulukonkursi üriisse kuuluvad Sindi Muusikakooli õpetajad Mall Türk, Kristi Rull ja Üllar Kallau. Lauluvõistlus algab pühapäeval Sindi Seltsimajas kell 12.00.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus

Laulu- ja pillimänguhuvilised saavad kokku Leevil

16. aprillil leiab Veriora vallas Leevi rahvamajas aset Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ning simman-ühislaulmine.

Töötuba algab kell 16 ja kestab ligikaudu kolm tundi. Järgneb väike kohvi- ja hingetõmbepaus ning kell 20 alustatakse ühislaulmist ja simmanit.

Töötuba juhendavad Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ansamblist Parvepoisid ning õhtune simman-ühislaulmine toimub samade meeste ehk ansambli Parvepoisid saatel.

Samal ajal on rahvamajas üleval näitus muusikateaduste professori ja folkloristi A. O. Väisäneni (1890–1969) tehtud piltidest.

Töötoast oodatakse osa võtma kõiki, kellel on huvi muusika ja laulu vastu. Pole oluline, kas tegu on algaja või juba pisut muusikaliselt haritud inimesega. Võimaluse korral tasub pill kaasa võtta, sobivad ka rütmipillid (šeiker, bingod jne).

Huvilised saavad kohapeal soetada ka seltskonnalaulude raamatu „Eesti rahva lemmikud 101 seltskonnalaulu” , kus on igal laulul ka tähtharmoonia peal.

Töötoas käsitletakse järgmisi teemasid:
Mis on muusika ja laul?
Milliseid laule võib pidada seltskonnalauludeks, kuidas need tekivad?
Mis on harmoonia, mis on tähtharmoonia, mis on duurid?
Mis ja milline on laulude saatmiseks vajalik harmoonia ja kuidas saab kujundada laulude saadet pilliga?
Kuidas kasutada erinevaid pille laulude saatmisel.
Erinevate pillide ülesanne ja tähtsus ansamblis.
Milline on laulude esitamiseks mugav kõrgus ehk helistik ning kuidas seda leida?
Mis on transponeerimine ja kuidas leida õiged duurid laulude saatmiseks?

Lisainfo: Piret Rammo, tel 525 7864; kultuur@veriora.ee.

Anu Taul alustas tööd uue plaadi kokkupanekuks

Foto: anutaul.com
Mulgimaalt pärit muusik-laulja Anu Taul on pärast nelja aasta pikkust vaheaega alustanud tööd kolmanda, autoriloomingut sisaldava albumi kokkupanekuks.

“Minu uus plaat on inspireeritud sügis-talvisest meeleolust,” ütles Taul. Sellest meeleolust tingitult on Taulil kindel soov oma plaat just jõuludeks välja anda. “Kuna tänavuste jõuludeni on jäänud vähe aega, jõuab minu uus plaat avalikkuse ette alles 2011. aasta jõuludeks,” märkis muusik.

Täna läks Anu esimest korda stuudiosse, et ühes vabakutselise muusiku, kitarriõpetaja ja helilooja Andre Maakeriga olemasolev materjal üle vaadata.

Autor: Mirjam Nutov