VALERIJA SVÄTSKAJA: KÕIGE OLULISEM ON RÄÄKIDA SÜDAMEST

Valerija Svätskaja, Jakobsoni kõnevõistluse “Isamaa on meile püha” võitja ja kõige jakobsonlikuma kõne esitaja. Foto erakogust.

Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli korraldatud tänavuse Jakobsoni kõnevõistluse „Isamaa on meile püha” võitis Mustvees asuva Peipsi gümnaasiumi õpilane Valerija Svätskaja, kelle žürii tunnustas ka kõige jakobsonlikuma kõne pidajaks. Valerija keskendus kõnes kodumaale, mille tähendust Peipsimaa neiu mõõdab nii oma lähema kodupiirkonnaga, kui ka avaramalt.

Loe edasi: VALERIJA SVÄTSKAJA: KÕIGE OLULISEM ON RÄÄKIDA SÜDAMEST

Sadala teatripäevadel mängiti Väikest Printsi ja tänase Ukraina presidendi loomingut

Sadala VII Külateatripäevadel mängiti näitemänge erineva põlvkonna autoritelt. Harrastusnäitlejad hindasid igas mõttes kordaläinuks koolitusi, eriti liikumispedagoog Helen Solovjevi juhendamisel läbiviidud õpituba. Sündmust korraldas Sadala Külade Selts, õpitoad toimusid rahvamajas.

Abja trupp Kolmas Voorus pärast etendust "Asemikud". Foto Jaan Lukas
Abja trupp Kolmas Voorus pärast etendust “Asemikud”. Foto: Jaan Lukas

Sadala Külade Teatri laste- ja noortetrupi mängitud Antoine de Saint-Exupéry „Väikese Printsi” etendusse aitasid sisse elada muinasloost pärinevad olulisemad mõtteterad ning siduv katkend Väikese Printsi ja rebase kahekõnest. Etenduse peaosalist mängis Sadala kooli õpilane Trevor Nork.

Palamuse Amatöörteater tõi külakostiks Marite H. Butkaite ja Lennart Peebu koolituskomöödia „Teie ebaõnn on teie endi kätes”, lavastajaks selles trupis mitmeid rolle mänginud noor daam Susan Kolde.

Sadala Külade Teatri täiskasvanute trupile elas publik kaasa vaadates Valdi Reinase „Viit värvikat lugu” – viit lõbusa nalja, kohati ka musta huumoriga. Ühe naljaloo algupärandi oli Reinas leidnud Volodõmõr Zelenskõi loomingust, perioodist, mil tänane Ukraina president oli veel kirjanik ja näitleja. Loo atraktiivsemaks tegelaseks oli perepoja pruut, naine kellel kasvas habe. Transseksuaalse tegelase mängimisega sai talendikalt hakkama Liisa Katt.

Teenekas harrastusnäitleja Tiina Ivask ütles, et rollid komöödiates olid võetud elust enesest ja tal tulid need hästi välja. „Tundsin veidi ka rambipalavikku, mis näitlejal peabki tekkima.” ütles teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.

Loe edasi: Sadala teatripäevadel mängiti Väikest Printsi ja tänase Ukraina presidendi loomingut

Imbi Paju: annaksin kirjandussõbra preemia Võtikvere küla inimestele

3. augustil toimus Jõgevamaal Mustvee vallas asuvas Võtikveres 20. raamatupidu. Usutluses Külauudistele vaatas raamatuküla idee autor ja eestvedaja tagasi Eestis ainulaadse kultuurikolde loomisele ja arengule. Peatusime põhjalikult ka Imbi Paju tuntuima raamatu „Tõrjutud mälestuste” uue väljaande ilmumisel. Raamat on tõlgitud ja tõlkimisel mitmetesse keeltesse. Samuti oli juttu Võtikvere raamatuküla tulevikust.

Imbi Paju. Foto erakogu
Imbi Paju. Foto: erakogu

Olete korraldanud Võtikvere raamatupidusid kakskümmend aastat. Mille poolest oli tänavune eriline. Millise laengu ise saite?

[pullquote]Meie tollane külavanem, tänaseks meie hulgast lahkunud Kaljo Pärn, mäletas veel milline mõju oli 30 aastatel Eesti Vabariigile raamatuaasta[/pullquote]Imbi Paju: Mina olen tõesti see peakorraldaja ja sisulooja, aga kui ma saaksin anda kirjandussõbra preemia, siis ma annaksin selle Võtikvere küla inimestele, kes on samuti 20 aastat kirjanduse nimel vabatahtlikult kultuuritalgute korras tegutsenud. Võtikvere – see on koht, kus me kõik oleme üles kasvanud, siin kasvatati metsa ja hoiti loodust peaaegu 200 aastat, see on vana riigimõis ja metskond. 20 aastat tagasi see metskond, mis oli ka suurim tööandja, likvideeriti. Modernsemas keeles nimetatakse seda reformiks ja ma tahan öelda, et kõik need likvideerimised pole minu meelest mingi areng, kui tohutu hulk andekaid ja professionaalseid inimesi jäävad tööta ja nad tunnevad, et nad pole midagi väärt.

Loe edasi: Imbi Paju: annaksin kirjandussõbra preemia Võtikvere küla inimestele

“Tõrjutud mälestused” Võtikvere raamatupeol

Imbi Paju mälestuskirjanduse klassikaks saanud “Tõrjutud mälestused” jõuab taas eesti lugejateni.

Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles
Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” on ilmunud tänaseks kaheksas keeles.

[pullquote]Kirjastuse Gallus toimetaja Merit Kase sõnul otsustati raamat uuesti välja anda, sest peale on kasvanud uus põlvkond[/pullquote]Imbi Paju 12 aastat tagasi ilmunud dokumentaaljutustus „Tõrjutud mälestused“, mis kirjaniku perekonnaloo kaudu näitab, kuidas nõukogude okupatsiooni ajal oli üksikinimene sunnitud silmitsi seisma poliitilise kurjusega, on ilmunud tänaseks kaheksas keeles ja seda võib auga nimetada Eesti ajaloo- ja mälestuskirjanduse klassikaks. 3. augustil Mustvee vallas toimuval 20. Võtikvere raamatupeol jõuab raamat taas Eesti lugejateni.

Loe edasi: “Tõrjutud mälestused” Võtikvere raamatupeol

Eesti Aasta Küla hindamiskomisjon sai Sadala piirkonnast põhjaliku ülevaate

26. juulil kuulutatakse Räpinas Eesti Külade Maapäeval välja Eesti Aasta Küla 2019. Jõgevamaalt on esitatud kandideerima auväärsele tunnustusele Jõgevamaa Aasta Küla 2018- Sadala külade piirkond. Mõned päevad tagasi tutvus selle paigaga Eesti Aasta küla hindamiskomisjon eesotsas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga.

Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto Marge Tasur
Hindamiskomisjoni liikmed ja kogukonnaelu edendajad Sadala kõlakoja all. Foto: Marge Tasur

9. juuli õhtul Sadala rahvamaja juurde kogunenud Eesti Küla valimise hindamiskomisjon sõitis kohe Kantkülasse ja Ookatku külla. „Neid külasid seob Sadalaga ajalooline teadmine, et sel aastal möödub 600 aastat kõigi kolme küla esmamainimisest. Juubelilaulu- ja tantsupeo tule teekond läbis ka need külad, külakividele paigaldati ajaloo meenutuseks tänuplaadid, kivide juurde asetati peotule laternad,” rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.

Ringkäigule järgnenud vestlusringi Sadala rahvamaja saalis avas Tutt sõnadega: „See, mida me hoiame oma südames, peegeldab meile kõigile vastu. Sadala piirkonna inimestele on antud võimalus mõelda ja tegutseda oma kogukonna huvides ja nad kasutavad seda huviga ja entusiastlikult. Me püüame endast maha jätta häid hetki. Nii loome hea pinnase ka lastele ja lastelastele kunagisse kodupaika jäämiseks või tagasi tulekuks.” Rahvamuusikaansamblist Tuustar tervitasid külalisi lustlike lugudega Romet lõõtsaga ja Marta viiuliga. Nemad on erinevate sündmuste korraldamisel seltsi tugevad koostööpartnerid.

Loe edasi: Eesti Aasta Küla hindamiskomisjon sai Sadala piirkonnast põhjaliku ülevaate

Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo tule tõid Jõgevamaale Sadalasse klubi Jõgeva MC ja teiste klubide mootorratturid. Tseremooniaga avaldati austust Jõgeva MC rajajale, rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff idee algatajale ja pikaajalisele korraldajale Igor Ellissonile, kes alustas motokultuuri edendamist Sadalas.

Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto Marge Tasur
Eigo Ellisson, Valdi Reinas, Mare Talve, Virve Muser, Pille Tutt ja Sadala Hoolekandeühingu esindaja Imre Väin tuletulemise tseremoonial Sadalas. Foto: Marge Tasur

Peotule jõudmise Sadalasse juhatas sisse rahvapidu, mille avas  Eesti Vabariigi hümniga kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Esinesid pärimusmuusika ansambel Tuustar, segakoor Sõrahing, Laiuse-Sadala noorte segarühm, Sadala naisrühm ja Sadala Külade Teatri näitlejad.

Jõgeva MC juhatuse liige, Igor Ellisoni poeg Eigo Ellisson märkis, et laulu- ja tantsupeo tule toomine Laiuselt Sadalasse oli mootorratturitele auväärseks ettevõtmiseks ja positiivseks emotsiooniks.

„Jõgeva MC kasvas välja just Sadalast,” sõnas Ellisson. “Siin alustasime motohuvialaga tegelemist ka mina ja mu vend Argo Ellisson.”

Veel ütles Eigo Ellisson, et Igor Ellisson on praegu tervist taastamas ja saab tema auks korraldatud sündmusest hiljem ülevaate meedia vahendusel.

„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele peotulega oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,” ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt, kes on ka Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine.

Loe edasi: Peotule Sadalasse toomisega austati
motokultuuri korüfeed Igor Ellissoni

Sadala rahvamajas mängiti „Väikest nõida”

Teisipäeval, 30. aprillil mõned tunnid enne volbriööd Sadala Külade Teatris mängitud Offried Preussleri lastaraamatu järgi lavastatud näitemängus „Väike nõid” sai kaasa elada efektsele ja kohati ka rämekoomilisele vaatemängule. Peamõttena jäi kõlama väikese nõia soov olla hea nõid.

Täiskasvanud nõidade kehastajad Sadala külateatris lavastatud etenduses Väike Nõid. Foto Johannes Haav
Täiskasvanud nõidade kehastajad Sadala külateatris lavastatud etenduses Väike Nõid. Foto: Johannes Haav

Sadala Külade Teatri tuumik on käinud koos kuus aastat. Nii tekkis lavasta Valdi Reinasel üsna kiiresti selge nägemus, kes trupi liikmetest „Väikese nõia” karakteriga hästi haakuks.

Väikese Nõia headuse ja kaaren Abrakase elutarkuse tõid hästi välja noorema põlvkonna näitlejad Liisa Katt ja Artur Aunap. Kõige pahelisemat, ühtlasi aga ka meeldejäävamat tegelast piksenõid Rumpumelit mängis teenekas teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.

„Meie tuumik on ju koos käinud kõik kuus aastat, siis on juba tükki lugedes mul väga selge nägemus, kes ühe või teise rolliga hästi haakuks. Ma ei usu, et keegi suudab piksenõid Rumpumpelit paremini mängida kui harrastusnäitleja Vilja-Mari Luhalaid.”

Võimuka karakteri ülemnõiana lõi Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt. Tublisti said mängimisega hakkama lapsed Trevor Nork ja Mia Merivel Kirjutaja, kellel lavakogemusi varemgi olnud. Teistkordselt lõi koos näitlejatega kaasa neli Sadala tantsurühma „Tantsulust” tantsijat.

Loe edasi: Sadala rahvamajas mängiti „Väikest nõida”

Sadalasse oodatakse iseseisvuspäeva tähistama käpikutes ja rahvarõivastes

Pühapäeval, 24. veebruari hommikul kell 7.29 heisatakse Sadala lipuväljakul tulealtari ja kõlakoja juures Eesti Vabariigi 101. sünnipäeval riigilipp, lauldakse hümni ning süüdatakse tulealtaril tuli.

Sadala Külakoja tulealtar avatseremoonia ajal. Foto Marge Tasur
Sadala Külakoja tulealtar avatseremoonia ajal. Foto: Marge Tasur

[pullquote]Püüame sel päeval leida tee oma juurte juurde[/pullquote]Sadala Külade Teatri näiteringi õpilased Markus Kuslap ja Trevor Nork kannavad ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti. „Poisid on manifesti lugemiseks valmistunud paar kuud. Lugemisel on oluline mõista, mida see tähendab,“ rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt. Segakoori Sõbrahing eestvedamisel kõlavad laulud isamaale. Jõgeva vallavalitsuse ja volikogu poolt viib Sadalasse aastapäeva tervitused vallavolikogu esimees Raivo Meitus.

Riigi aastapäeval saavad kirjatud käpikutest piduehted. „Kutsume rahvast üles ennast ehtima kirjatud labakinnastega – olgu need siis emade, vanaemade, õdede, tädide ning sõbrannade kootud või kingitud. Lisaks käpikutele oleme soovinud, et pered tuleksid rahvalikes rõivastes: triibuseelikutes, pikk-kuubedes, suur-õlarättides, toredates esivanemate kasukates,“ sõnas Tutt. „Püüame sel päeval leida tee oma juurte juurde.

Loe edasi: Sadalasse oodatakse iseseisvuspäeva tähistama käpikutes ja rahvarõivastes

Eckard Klug ja Luule Väin korraldasid Metsatarekese lastele taas jõulupeo

16. detsembril korraldasid Ookatku külas elavad heategevuse edendajad Eckard Klug ja Luule Väin Siimusti Lastekeskuse Metsatarekese lastele ja noortele Sadala rahvamajas jõulupeo. Nende jõulukingituseks olid käsitööna valmistatud padjad.

Metsatarekese jõulupidu patjadega.  Foto Jaan Lukas
Metsatarekese jõulupidu patjadega. Foto: Jaan Lukas

Detsembri algul valmistas Luule Väin ligi poolsada patja Sadala rahvamajale, et võimalikult palju lapsi saaks vaadata klounide Piip ja Tuut etendust. Huvi oli sedavõrd suur, et toolidel isekohti nappis. „Samasugused padjad, mis teevad pehmemaks ka põrandal istumise, otsustasime kinkida ka Metsatarekese poistele ja tüdrukutele. Padjapüürid tõi Eckard Klug, vatiini tema sõber Pauli Mentu. Mina tegin õmblustööd,” rääkis Väin.

Peo algul süütasid jõuluküünlad Siimusti Lastekeskuse Metsatarekese direktor Imbi Ivask ja Eckard Klug.
Metsatarekese lapsed laulsid ja lugesid salme jõuluvanale, kes andis neile kingitused, mis saadud SEB heategevusfondi toetusel. Sadala Külade Seltsi kingituse andis üle selle juhatuse liige Vilja Mari Luhalaid. Sadala poisid ja tüdrukud esitasid peol humoristliku näitemängu. Lavastas kultuuritegelane ja kooliõpetaja Valdi Reinas, kes oli ka jõulupeo juht. Jõululaule saksa, rootsi ja eesti keeles laulsid Eckard Klug ja Pauli Mentu.

„Suurepärane, et leidub inimesi, kes aitavad meie jõulusid ilusaks ja huvitavamaks muuta,” märkis Imbi Ivask . Direktor andis Metsatarekese koostööpartneritele üle kingikotid, milles asutuse kalender ja laste meisterdatud meened.

Jaan Lukas

Jõgevamaa Aasta Küla asub Sadalas, Aasta Sädeinimene tegutseb Lustiveres

29. novembril Mustvee kultuurikeskuses toimunud kodanikupäeva tunnustamistseremoonial kuulutati Sihtasutuse Jõgevamaa Ettevõtlus ja Arenduskeskuse korraldatud konkursi tulemusena Sadala Külade Selts Jõgevamaa parimaks kodanikuühenduseks 2018. Jõgevamaa Kodukandi Ühendus tunnustas Sadala Külade piirkonda tiitliga Jõgevamaa Aasta Küla 2018 ja andis Jõgevamaa Sädeinimene 2018 aunimetuse Lustivere Külaseltsi teenekale eestvedajale Riina Paluojale.

Sadala Külade Seltsi juhatus koos Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjasega. Foto Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse kodulehelt
Sadala Külade Seltsi juhatus koos Jõgevamaa Kodukandiühenduse juhatuse esimehe Liia Lusti ja Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjasega. Foto: Jõgevamaa Arendus ja Ettevõtluskeskuse kodulehelt

[pullquote]Üheks põhjuseks, mis Sadalasse kaks väärikat tunnustust tõi, oli kõlakojaks nimetatud laulava, lipuväljaku ja tulealtari rajamine[/pullquote]Seoses kahe hea uudisega meenutasime Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe Pille Tutiga tänase kogukonnaelu algusaastaid.

„Vabatahtlik tegevus kogukonnas algas külade seltsi loomisega ja rahvamaja kasutusele andmisega meie ühendusele. 20 sajandi algul ehitatud rahvamaja vajas täielikku renoveerimist: kaasaegset katust, tänapäevast katet seintele ja lagedele, kõigile kolmele korrusele tuli ehitada uus elektrisüsteem. Tööde planeerimine ja selleks vajaliku toetuse leidmine kujunes seltsi juhatusele esimeseks suuremaks väljakutseks. Tunnen head meelt, et selts usaldas mulle kui seltsi juhatuse esimehele raha taotlemiseks tarvilike projektide koostamise ja on olnud alati koostöövalmis ja toetav erinevate ideede ja tegevuste ettevalmistamisel, ellu viimisel.”

Loe edasi: Jõgevamaa Aasta Küla asub Sadalas, Aasta Sädeinimene tegutseb Lustiveres

Sadala rahvamajas õpiti põliseid mardi- ja kadrikombeid

24 oktoobril osalesid mitmete kogukondade esindajad Sadala rahvamajas toimunud koolitusel „Maagiline-mardi- ja kadripäeva kombestik.“ Koolitust peeti rahvapärimuse tundma õppimiseks. Algatus „Hakkame santima” kutsuti ellu lähenevaid mardi- ja kadripäevi silmas pidades, et teadvustada „santimas” käimist esivanemate kommete kohaselt.

Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides Foto erakogu
Koolitusel osalejad mardisandi kostüümides. Foto: erakogu

[pullquote]kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud[/pullquote]Rahvakultuuri Keskus ja Folkloorinõukogu seadsid eesmärgiks mardi- ja kadrisandiks käimise uuesti ausse tõstmise. „On oluline teada, et mardi-ja kadrisandid võivad esivanemate kommete kohaselt nende uste taha mardi- ja kadrisandiks tulla. Leiduks vaid seltskondi, kes käivad marti ja kadrit jooksmas. Tegemist on väga vana esivanemate traditsiooniga, kus kingituse saamine ei tohi olla kerge vaid peab saama välja lunastatud hästi selgeks õpitud rahvalikke laulude ja tantsude esitamisega, asjakohaste naljade tegemisega või mängude korraldamisega,” rääkis Külauudistele ajaloolane Einike Sooväli, kes töötab Vabaõhumuuseumis Paljurahvuselise Eesti Keskuse juhina.

Eesti Rahvapärimuskooli folklorist Terje Puistaja andis põhjalikult ja läbi viidud praktilise koolituse käigus ülevaate mardi-ja kadrisandiks käimise rituaalidest, rahvakommetega seotud tavadest, regilauludest, laulumängudest, jõu ja osavusmängudest jne.

Loe edasi: Sadala rahvamajas õpiti põliseid mardi- ja kadrikombeid

Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme

Võtikvere raamatuküla pidu on Eestimaa vanim kirjandusfestival – tänavu toimus see 19. aastat –, mille eestvedajaks on Võtikverest pärit kirjanik ja filmitegija Imbi Paju. Raamatuküla patroon on tänavu antropoloog, muinasjutuvestja ja muusik Polina Tšerkassova.

Vahur Afanasev Foto Eveline Kurvits
Kirjanik Vahur Afanasev on aanud kätte Elise Rosalie Auna nimelise preemia. Foto: Eveline Kurvits

[pullquote]Kirjanduslikku päeva aitas läbi viia ajakirjanik ja paljude raamatute autor Rein Sikk[/pullquote]Juba neljandat aastat antakse kirjandusfestivalil välja 1880ndate lõpus Võtikveres elanud luuletaja Elise Rosalie Auna nimelist kirjanduspreemiat. Tänavu pälvis kirjanduspreemia kirjanik Vahur Afanasjev Peipsiveere vanausuliste elu käsitleva romaani ”Serafima ja Bogdan” eest.

”Romaan kirjeldab inimlikult ja humoorikalt vanausuliste hirmu nõukogude võimu kui ebajumala ees,” ütles Imbi Paju preemia üleandmisel. ”Tugevad keelekujundid avavad kultuurimaastikku ja vanausuliste elufilosoofiat, kust saadakse tuge elamiseks. Teos suunab pilgu rikka traditsiooni pärandiga vanausuliste elule ja rikastab meie kultuuriteadvust.”

Varem on saanud preemia kirjandusteadlane Leena Kurvet-Käosaar, Ly Ehin ja Eeva Park. Preemia koosneb kunstnik Lilli-Krõõt Repanu graafilistest taiestest.

Loe edasi: Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemia sai Vahur Afanasjev ja luulestipendiumi Airis Erme

Mustvee vallas Võtikveres uuritakse mälumaastikke

Laupäeval, 4. augustil oodatakse kõiki raamatusõpru Võtikverre, kus toimub 19. raamatuküla pidu. Seda viivad läbi kirjandusliku vabaõhusalongi perenaine Imbi Paju ja ajakirjanik Rein Sikk. Mõlemad võivad mitme raamatu autorina ka kirjaniku tiitlit kanda.

Peakorraldaja Imbi Paju, kirjanik Eeva Park ja kunstnik Lilli-Krõõt Repnau Võtikvere raamatpeol 2017 Foto Riina Mägi
Peakorraldaja Imbi Paju, kirjanik Eeva Park ja kunstnik Lilli-Krõõt Repnau Võtikvere raamatpeol 2017. Foto: Riina Mägi

Pidu algab keskpäeval tänavuse raamatuküla patrooni väljakuulutamisega. Tänavune pidu kannab pealkirja “Elukirjade mälumaastikud” ning kirjanduslikus vabaõhusalongis hakatakse uurima, kust on pärit meie elumustrid.

“Meie vaimseid maastikke avab mõneti uue nurga alt kunstidoktor ja ehtekunstnik Kärt Summatavet, kellelt ilmus hiljuti kaks suurepärast raamatut “Loomise vägi. Kihnu Roosi käsitöökogu” ja “Kihnu Roosi kindakirjad”. Kärdiga mõtestamegi rahvakunstiesemetelt pärit mustrite kaudu inimeseks olemise kõrgemat tasandit, uurime, mis on nende mustrite taga ja sees,” ütles Imbi Paju.

Paneb pargi helisema

Niisama olulised, kui mustrid, on ka lood, laulud ja muusikapalad. Antropoloog, muinasjutuvestja, õppejõud ja muusik Polina Tšerkassova jutustabki lugusid ja paneb Võtikvere iidse pargi muusikast helisema. Raamatuhuvilistega tuleb kohtuma ka kirjanik Vahur Afanasjev, kelle Peipsiveere vanausuliste elu käsitlev, ühtaegu traagilise ja koomilise süžeega romaan “Serafima ja Bogdan” sai mullusel kirjanike liidu romaanivõistlusel esikoha ning on lugejate hulgas elavat vastukaja tekitanud.

Loe edasi: Mustvee vallas Võtikveres uuritakse mälumaastikke

Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Tänavuse suve üheks väärikamaks ja emotsionaalsemaks sündmuseks Jõgevamaal võib pidada kõlakoja, lipuväljaku ja tulealtari pidulikku avamist Sadala rahvamaja kõrval ja sellega kaasnenud rahvapidu.

Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga Foto Ellar Sügiste
Sadalas avatud Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga. Foto: Ellar Sügiste

Sadala tulealtari süütamine Foto Ellar Sügiste
Sadala tulealtari süütamine. Foto: Ellar Sügiste

[pullquote]Kirikukell, mis on nagu poolik või poolenisti maa sisse vajunud, heliseb ja kõlab täies võimsuses ja suurepärases akustikas.[/pullquote]Tuntud ja tunnustatud inimesed avaldasid Külauudistele arvamust, et Sadala Külade Seltsi eestvedamisel teoks saanud ettevõtmine loob kultuuri- ja seltsielu edendamiseks uued võimalused mitte ainult kogukonna vaid märksa suuremalt tasandilt vaadatuna.

Jõgeva vallavolikogu liige ja Jõgeva Kammerkoori dirigent Margus Kask ütles, et juba esimesel proovil enne avapidu kõlasid laulud Sadala kõlakojas suurepäraselt. „Sadala Külade Selts eesotsas Pille Tutiga on tõestanud, et mõtteerksuse, tahtejõu ja järjepidevusega on võimalik paljugi korda saata ka rahvaarvult suhteliselt väikeses külas.”

Loe edasi: Sadalas avati Kõlakoda koos lipuväljaku ja tulealtariga

Haldusreformijärgsesse Jõgeva valda rajas esimese kõlakoja Sadala Külade Selts

Sadala kõlakoda ehitusjärgus Foto Sadala Külade Selts
Sadala kõlakoda ehitusjärgus
Foto Sadala Külade Selts

14. juulil avatakse rahvakultuuripeoga Jõgeva vallas Sadalas laululava ja lipuväljak, mis on ehitatud kogukonnaühenduse mittetulundusühingu Sadala Külade Seltsi eestvedamisel.

Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt ütles, et laululava ja lipuväljak rajati nii piirkonna, Jõgeva valla ja Jõgevamaa ning ka üle-eestiliste sündmuste mitmekülgsemaks ja atraktiivsemaks korraldamiseks erinevatel aastaaegadel. „Sadalas said näiteks alguse EV 100 pidustused Jõgevamaal.” Laululava ja lipuväljaku ehitamine on Sadala Külade Seltsi kingitus oma kogukonnale ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.

„Ehitustööd algasid 2017. aasta hilissügisel. Projekteeris FIE Aivar Kõivistik Tartumaalt, ehitajaks on Mauleman OÜ Põlvamaalt. Oma kujult meenutab laululava pooleks lõigatud kirikukella. Laululava vorm moodustub liimpuidust kaartest ja neid katvast „koorikust”. Akustiliselt on tähtis tagaseina olemasolu. Hoone tagaosas on ruum esinejatele. Kaarjad asted laulava ees loovad laulukooridele omase asetuse. Lava tagumises osas on trepid ja uks esinejate jaoks. Kevadel rajati laululava ette kiviparkett,” rääkis Pille Tutt. „Kuigi projektis on ehitise nimetuseks laululava, nimetas selts ehitise kõlakojaks nagu oli Eestis kombeks ka vanadel aegadel. Lipuväljakul hakkavad lehvima Sadala Külade Seltsi, Jõgeva valla, Jõgevamaa, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu lipp „

Loe edasi: Haldusreformijärgsesse Jõgeva valda rajas esimese kõlakoja Sadala Külade Selts

Sadala kooli uhkuseks on raamatud ajakirjanduslegendi Valdo Pandi kogust

Valdo Pandile kuulunud raamatud Sadala koolis.
Valdo Pandile kuulunud raamatud Sadala koolis.

21. jaanuaril oli legendaarse raadio- ja teleajakirjaniku Valdo Pandi  (21. jaanuar 1928 Valgjärve vald -30. juuli 1976 Tallinn) 90. sünniaastapäev. Aastail 1938-1941 õppis Pant Jõgevamaal Jõgeva vallas paiknevas Sadala algkoolis. Eesti ringhäälingumuuseum on sellele koolile kinkinud väärika osa Valdo Pandi raamatukogust.

Õpetaja Angela Saksing märkis, et Sadala koolis on olemas V. Pandi arhiiv, mille Eesti Rahvusringhäälingu muuseum annetas neile 2001. aastal. Sinna kuulub 148 raamatut: osa neist on reisiraamatud, osa kuuluvad kirjandusklassika valdkonda (näiteks Balzac, Tolstoi).

Kunagise Eesti Televisiooni programmidirektori, Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi looja Voldemar Lindströmi sõnul pärinevad raamatud Valdo Pandi töötoast.

„Otsustasime need Sadala koolile kinkida pärast seda, kui Valdo Pandi lesk Elsa Pant haigestus ja pidi korteri maha müüma,” lausus ta.

Angela Saksing ütles, et Sadala koolil on olemas koopia Valdo Pandile antud kiituskirjast kooli lõpetamise puhul. Samuti on ta õppetulemused kirja pandud ka õppenõukogu protokolliraamatusse

„Kindlasti on tulevane teletäht ka mõne kooli arhiivis oleva pildi peal. Tema äratundmine on veel ees,” ütles koduloohuviline õpetaja. Loe edasi: Sadala kooli uhkuseks on raamatud ajakirjanduslegendi Valdo Pandi kogust

Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

peipsiveere1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Loe edasi: Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

Sadalas tervitab EV 100 avasündmusele saabujaid Carl Robert Jakobson

Eesti vabariik 100 kaartPühapäeval, 16. aprillil algavad rahvamatkadega Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud sündmused. Matk kulgeb sada aastat tagasi 12. aprillil likvideeritud Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu piiri mööda, mille kõrvaldamise tulemuseks oli Eestimaa tekkimine tänastes kontuurides.

Üheks üheksast matkajate sihtkohast on Torma vallas paiknev Sadala rahvamaja, kus paljude esinejate ja emotsionaalsete hetkede osavõtul saab teoks Rahvalik Päev. Matkajad tulevad Sadalasse Lääne-Virumaalt Emumäelt ja Jõgeva vallast Laiuse mäelt. Teekonda alustakse kell 13.00. Laiuse mäel tervitab matkajaid Torma vallavanem Triin Pärsim, Laiuse kogukonna akordionihuviline Endla Tooming. Matkajate registreerimist korraldavad Laiuse kodutütred koos juhendaja Leina Kreegiga.

Laiuse poolt tulijatel on võimalus külastada EELK Laiuse Püha Jüri Koguduse kirikut, kunstipäraseid käsitööoskusi tutvustavat õletuba. Jõgeva-Mustvee maantee ääres Laiuseväljal on ajalooliseks väärtuseks Jaan Poska sünnikodu. Eesti riigi loojast ja Tartu rahu „meistri” elust ja tegevusest räägib huvitavaid fakte tunnustatud koduloolane Asta Leiten.

Loe edasi: Sadalas tervitab EV 100 avasündmusele saabujaid Carl Robert Jakobson

Torma põhikooli sünnipäeva tähistati põnevates töötubades

Teadusbussi esindus tutvustas Torma kultuurimajas füüsika- ja keemiakatseid.
Teadusbussi esindus tutvustas Torma kultuurimajas füüsika- ja keemiakatseid.

Eelmisel laupäeval tähistamaks  Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli 329. aastapäeva ja koolile Jakobsoni nime andmisest 60 aasta möödumist olid koolimajas avatud töötoad, kus õpilased ja lasteaialapsed avardasid silmaringi igapäeva elus tarvilikes ja põnevates valdkondades.

Eesti Punase Risti Seltsi Jõgevamaa seltsi vabatahtlik Kaidi Forostovets jagas aastapäeval õpetusi esmaabi andmisest, elustamisest, ja tutvustas teadvusetu inimese püsivasse küljeli asendisse panemist. Esimese kuni neljanda klassi õpiastele jagas ta teadmisi ka veeohutusest. Elevuse tekitamiseks organiseeris ta võistluse sidemete kokkukerimise kiiruse peale.

Kaitseliidu Jõgeva malev oli kaasa võtnud näidisrelvade komplekti, mida tutvustakse erinevatel näitustel. Kaitseliitlastel olid töötoas õpetuste jagamisel abiks ka Jõgevamaa naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

„Meie pakutav kuuldu ja nähtu on usutavasti huvitav igapäevase silmaringi avardamiseks, aga ka ettevalmistuseks riigikaitse tundides,” ütles malevapealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste.

„Mulle meeldiski kõige rohkem töötuba, mida sisustas Kaitseliidu Jõgeva malev,” ütles õpilane Kaisa Kõre. “Põnev oli relvi vaadata ja ka ise lasta. Võimalik, et ma hakkangi harrastama laskesporti.”

Loe edasi: Torma põhikooli sünnipäeva tähistati põnevates töötubades

Torma valla tragimad elanikud saavad aurahad

Marika Kalm.
Marika Kalm.

Pühapäeval, 26. veebruaril Torma rahvamajas Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel tunnustavad vallavanem Triin Pärsim ja vallavolikogu esimees kaheksat vallakodaniku piirkonna kõrgeima tunnustuse, Torma valla aurahaga. Palusime igal auraha laureaadil rääkida oma seostest kodupaigaga ja tulevikuväljavaatest selle  käekäigule.

„Muresid ja probleeme, millega inimesed sinu poole pöörduvad jätkub praktiliselt hällist hauani,“ ütles üks laureaate, vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Marika Kalm. „Iseäranis olulisteks omadusteks sotsiaaltöötaja puhul peetakse positiivset ellusuhtumist, enesekindlust, avatust, hoolivust. Ise olen sotsiaaltöösse lausa kiindunud,“ ütleb Marika. Kümme aastat tagasi asutati Kalmu ettepanekul MTÜ Torma valla sotsiaalkeskus, et korraldada paremini  hoolekandetööd laste, eakate ja puuetega inimeste heaks, lahendab ja võimalusel ka ennetab probleeme.

Pille Tutt. Foto: Johannes Haav
Pille Tutt. Foto: Johannes Haav

Sadala kogukonna eestvedaja

2004. aastal loodud mittetulundusühingu Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt ütles seoses tunnustamisega: „Tehtu eest märkamine tekitab ikka  kerge hingevärina ja vastutuse, küsimusi ja segaseid mõtteid. Öeldakse: toetu hetkeks ja mõtle, aja mahavõtmine annab nii mitmedki head vastused.“

Pille Tuti teadmised ja oskused projektide kirjutamisel on võimaldanud erinevatest allikatest taotleda raha, millega Sadala rahvamajas renoveeritud 150-kohaline saal, väike saal, õppeklass ja fuajee ja teisedki ruumid.  Projekte on Pille kirjutanud ka mitmete sündmuste korraldamiseks, rahvariiete soetamiseks, õpitubade ja õppepäevade läbiviimiseks.  Tema algatusel hakati korraldama Sadala Külade Teatrite päevi. Kodupiirkonna harrastusteatris lööb Pille kaasa andeka karakternäitlejana.

Praegu valmistab Pille koos abilistega ette suvel toimuvaid viiendaid Sadala külateatrite päevi. Kodukandist kaugemal teatakse teda kui Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialisti, Jõgevamaa kodukandiühenduse juhatuse aseesimeest ja üle-eestiliste laulu ja tantsupidude maakonna kuraatorit.

Loe edasi: Torma valla tragimad elanikud saavad aurahad

Torma valla eakate peol toonitati
põlvkondade ühtekuuluvust

Mustitseerib Eesli Kvartett: Eckard Klug, Pauli Mento ja Priit Talu
Mustitseerib Eesli Kvartett: Eckard Klug, Pauli Mento ja Priit Talu

Sadala Külade Teatri laste näitetrupp esines Torma valla pensioniealiste jõulupeol Valdi Reinase kirjutatud ja lavastatud näitemänguga „Lõbusad vanakesed”. Koosviibimine piirkonna seenioritele toimus traditsiooniliselt Sadala rahvamajas kogukonna elu edendajate Eckard Klugi ja Luule Väina eestvedamisel.

Tänavune Torma valla pensioniealiste jõulupidu algas Sadala Külade Teatri laste näiteringi mängitud koomilise, kuid samas südamliku näidendiga „Lõbusad vanakesed”. Poisid ja tüdrukud kehastasid hooldusasutuse elanikke vanuses 70-102 aastat.

„Valdi nõuanded aitasid rolli hästi sisse elada,” ütles Mia-Meribel Kirjutaja.

„Näitlemine mulle meeldib,” ütles Trevor Nork. “Ehk mõneti aitas mängimisele kaasa ka külaskäik Sadala hooldekodusse, kus esinesime koos klassikaaslastega.”

„Punase kleidi, mis sobis selga mu mängitavale tegelaskujule Helmile, otsis mulle ema,” lausus Annaliisa Mihkels.

„Võtsime näidendi mängimisele põhjusel, et lapsed mõistaksid eakate inimeste maailma paremini ning peaksid rohkem lugu väärikas eas inimestest,” ütles näidendi autor ja lavastaja Valdi Reinas.

„Kui põlvkonnad koos kasvavad ja lapsed oma vanaemade ja vanaisade põlvkonda paremini tundma õpivad, avardub nendel silmaring ja areneb fantaasia,” lisas pöördumises koosolijate poole Torma vallavanem Triin Pärsim. “Eakatelt saadakse ju juurde elutarkust ja kogemusi.” Loe edasi: Torma valla eakate peol toonitati
põlvkondade ühtekuuluvust

Külateatrite päevade suurprojektiks on Olev Antoni „Laudalüürika“

Näitetruppide ühispilt 2015. aastal toimunud  Sadala külateatrite päevadelt.
Näitetruppide ühispilt 2015. aastal toimunud Sadala külateatrite päevadelt.

Sel nädalavahetusel, 27.-28. augustil Torma vallas toimuvatel IV Sadala külateatrite päevadel, õpitakse selgeks ja esitatakse Olev Antoni näidendi „Laudalüürika“ ainetel lavastatud etendus.

Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe ja teatripäevade projektijuhi Pille Tuti sõnul toimuvad kahel päeval  näitlemiseks tarvilike  oskuste omandamise õpitoad. „Erinevate truppide koostöös õpitakse selgeks ja esitakse publikule  Vaimastvere kandist võrsunud ajakirjaniku ja näitekirjaniku Olev Antoni „Laudalüürika“, kus ainestikuks kolhoosiaeg oma veidruste ja lustakate hetkedega. Samas ajastus toimub ka Sadala Külade Teatri mängitava Olev Antoni „Kopkakoide“ tegevus. Lavastajaks on Valdi Reinas.

Sadala Külade teatri juhendaja Valdi Reinas on aga saanud inspiratsiooni kaasajast ning kirjutanud ja lavastanud näitemängu „Haldusreform“.

Loe edasi: Külateatrite päevade suurprojektiks on Olev Antoni „Laudalüürika“