Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

Jõulusokk tembutas tares. Foto: EPM
Jõulupuukombega sai maarahvas tuttavaks mõisate kaudu 19. sajandi teisel veerandil, kui härraste poolt tehti mõisa ametimeestele ja teenijatele kingitusi. Maast laeni ulatuv põlevate küünalde ja maiustustega ehitud jõulupuu oli kas mõisaköögis või isegi saalis. Lapsed kutsuti jõulupuule koos vanematega. Kuuse juures lauldi, lastelt küsiti salmi ja lugemisoskust.

19. sajandi keskel jõudis jõulupuu ka kirikutesse ja koolidesse, 1880-ndatel hoogustus jõuluõhtute korraldamine asutustes ja seltsides.

Maaperedesse ilmus haljas kuuseke algul kõrvuti jõuluõlgede toomisega. Kui jõuluõled tavatseti tuua rehetuppa, siis kuusk nö puhtasse kambrisse. Jõulupuukomme kodunes 20. sajandiks ning sai üldiseks uute, moodsamate elumajade ehitamisega ja jõuluõlgede toomise kombe taandumisega 20. saj esimestel kümnenditel.

20. sajandi algul kodusid külastav jõuluvana kandis kasukat, karvamütsi, vilte ja labakindaid, habe oli valmistatud linapeost ning kindlasti oli tal kaasas vitsakimp. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija nagu mardi- ja kadrisantki, aga ka jõulusokk.

Jõulusokk oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal, kuid 1960. aastatest levis seoses vanade kommete lavastamisega koolides, lasteaedades, üle maa. Sokk kandis karvast kasukat, puust maski ja takust habet. Sabaks oli kaseokstest saunaviht. Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi. Soku tembutamine vaibus, kui teda kostitati pähklite ja õllega. Soku külatus tähendas head käekäiku, edu ja õnne perele ning kogu majapidamisele. Loe edasi: Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

Moostes saab sanditama õppida

Mardisandid. Foto: Mooste Rahvamuusikakool
Mooste Rahvamuusikakool kutsub koolituspäevale “Maarahva aastaring”, mis toimub reedel, 19. oktoobril kell 14:00 – 18:30. Teemaks sanditamise komme meie rahvapärimuses – teooria ja praktika käsikäes, juhendavad Meelika Hainsoo ja Lauri Õunapuu.

Meelika ja Lauri tutvustavad koolituspäeva lähemalt nii: “Maarahva aastaringi esimesel kohtumisel räägime sügisestest rahvakalendri tähtpäevadest, esivanemate uskumustest, nendega seotud rituaalidest ja lauludest. Vaatame mardi-, kadri- ja hingedeaja pärimusse ehk pisut uudse pilguga: räägime sanditamise ajaloolis-mütoloogilisest taustast, laulame laule ja mõtiskleme, mis roll on nendel iidsetel tähtpäevadel praeguse aja inimese elus.”

Lauri põhihuviks on eesti arhailine laulukultuur ja traditsiooniline kandlemängustiil. Tema lauluvarasse kuulub hulgaliselt rahvalaule nii vanemast, kui uuemast kihistusest. Lauri veab eest Arhailise Meestelaulu Seltsi ning korraldab rahvalaulu õpitubasid üle Eesti, tutvustades vanapärast loomulikku laulmisviisi ja repertuaari. Lauri on ansambli Metsatöll liige. Loe edasi: Moostes saab sanditama õppida