Külaväravad avatakse usutavasti ka tulevikus

Kaie Toobal (vasakul) ja Külli Vollmer Külaliikumisest Kodukant. Foto: Kodukant
Sadala rahvamajas tehti kokkuvõtteid 21. ja 28. juulil Eestimaa erinevates paikades toimunud sündmustest “Avatud Külaväravad”. Tõdeti, et külaelu vastu silma paistvat huvi äratanud ettevõtmine vääriks teokstegemist ka tulevikus.

Eesti Külaliikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juhi Külli Vollmeri sõnul osalesid projektis Avatud Külaväravad ennekõike tunnustuse Aasta Küla pälvinud või sellele kandideerinud paigad. “Sündmus tõestas külade elujõulisust ning sealsete inimeste tahet üheskoos mõelda ja tegutseda, et pakkuda silmaringi arendavat ning huvitavat ajaveetmist nii omakandi rahvale kui ka kaugemalt tulijatele,” rääkis ta.

Vollmer tõi näiteid Avatud Külaväravate eredamatest seikadest erinevates maakondades. “Raplamaal asuvas Sulu külas oli üllatuseks teineteist leidnud neiu ja noormehe paaripanemise tseremoonia sealsel külaplatsil. Põltsamaa valda Kamarisse jõudsin juba pimedal õhtutunnil, kui rahvapeol parajasti Külaväravate programmi kuulunud oksjonit peeti,” ütles ta.

Kodukant Pärnumaa koordinaator Krista Habakukk märkis, et Soometsa külas toimunust andis iseäranis postiivse tagsisideme hobuvankritega sõit ümbruskonna taludesse. Võrumaal avati külaväravad Voki külas. “Ühtlasi pakkusime võimalust bussiga paikkonna teiste küladega tutvuma sõita. Hoolega õpiti vihtasid valmistama, raamatuid köitma ja muidki käsitööoskusi. Koosolijad kuulsid üksteiselt ideid, mida sageli ka järgida lubatati,” rääkis MTÜ Vastseliina valla külde ühenduse eestvedaja Aado Kuhlap.

Maarahval terased mõtted

Kanal 2 uudisteprogrammi Reporter saatejuht Tanel Talve aitas korraldada Avatud Külaväravatele tutvustamist meedias ning oli sündmuse üheks korraldajaks Voose külas Anija vallas Harjumaal. “Töö käigus veendusin, et maal on mitmeid inimesi, kellel märksa teravamad ja asjalikumad mõtted kui mõnelgi tipp-poliitikul. Selliste meeste ja naiste seisukohad peaksid märksa jõudsamalt avalikkuseni pääsema,” arvas ta.

“Mulle oli väga suureks üllatuseks, et Eestimaal on sedavõrd palju entusiastlikke ja tegutsemishimulisi inimesi,” lausus Jõgevalt võrsunud Triinu Palmiste, kes samuti Avatud Külaväravate projektis teavitustööga tegeles. “Sain selles ettevõtmises ka ise rohkesti tarkust ja kogemusi.”

Eesti Külaliikumise Kodukant teeb kõik selleks, et tegusamad külad võiksid oma “väravad” lahti teha ka edaspidi. “Mõtlema peame vaid sellele, kas kohe tuleval või järgmisel aastal,” ütles organisatsiooni tegevjuht Kaie Toobal.

Avatud Külaväravates osalenud külad võiksid teha ühise kodulehele – nii saaks omavahel infot vahetada ja ehk teha ka ettevalmistusi nende sündmuste tulevasteks läbi viimiseks. Nõnda arvass kultuuritöötaja Marge Trumsi, kes oli Avatud Külaväravate eestvedajaks Põlvamaal Ruusa külas.

Maavanemad ühes paadis

“Külakultuuri hoidmine ja võimalikult mitmekülgne tutvustamine on vajalik juba seetõttu, et peaaaegu kõikide Eestimaa inimeste juured on mõnes külas,” arvas Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Korrastatud külaplatsid, rahvarõivastes isetegevuslaste esinemised, rahvalikud spordimängud ning muu sarnane on piisavalt kaasakiskuv ka nende jaoks, kelle endi sünnimaa piisavalt kaugel. Nii märkasin Sadalas Mehhiko noormeest, kes vaadatama jahedale ja sombusele ilmale nautis kogu hingest Külaväravatel toimuvat,” lisas ta.

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum märkis, et välismaalastele jaoks on külad üheks olulisemaks eestimaiseks vaatamisväärsused. “Külades võib leida piisavalt atraktiivseid ja ainulaadseid toiminguid, näiteks kudumist kangastelgedel, mis kogu maailmas piisavalt haruldaseks muutunud. Mõistagi ei tohi unustada ka võlusid, mida pakuvad puhas õhk ja linnulaulu, mis mitmeski kõrgeltarenenud riigis piisavalt tagasihoidlikuks jäänud.”

Kaie Toobali sõnul otsustati tänavuste Avatud Külaväravate lõpuüritus korraldada Sadalas, pidades silmas siinset külaseltsi eestvedamisel äsja renoveeritud rahvamaja, millega kõigil tutvuda tasub, ning sõbralikke, nutikate ideedega toimekaid inimesi.

“Tunneme siirast rõõmu ja uhkustki selle üle, et maaelu suursündmustest kokkuvõtete tegemiseks valiti just meie kodupaik,” ütles Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt. Lõputsermoonial tunnustati kümneid inimesi, kes Avatud Külaväravate õnnestumisele oma panuse andsid. Kokkusaamist juhtis meelelahutustegelane ja erinevate projektide eestvedaja Arlet Palmiste.

Autor Jaan Lukas