Mõisameistrid kogunevad Suuremõisas
Juba teisipäeval algavatel teisel mõisameistrite päevadel annavad tooni vigursaagijad ja ja sepad Eestist ning Soomest. Tegemist on neli päeva, 17.-20. juulini kestva kestva rahvusvahelise vigursaagijate kokkutulekuga, kus huviliste silme all töötavad umbes 25 Soome ja Eesti vigursaagijat, lisaks iga päev mõned sepad. Nelja päeva jooksul näitavad nad huvilistele tööprotsessi ja lõpuks valminud esemeid.
12.-13. juulini toimuvad Hiiumaal Sõru sadama paadikuuris IX Sõru käsitöö-ja kunstipäevad, mille raames saavad huvilised valmistada näiteks
mesilasvahast küünlaid, teha seepi, vesta talulaste mänguasju ning teha muudki huvitavat.
Juba üheksandat korda toimuvat üritust korraldab MTÜ Etnobuss. „Üritus on aasta-aastalt muutunud üha populaarsemaks nii kohalike kui ka kaugemalt tulijate hulgas. Osalejatele on avatud erinevate suunitlustega õpitoad, kus igaühel on võimalus proovida erinevaid käsitöö- ja kunstitegevusi,“ selgitas Kristel Kaiv MTÜ-st Etnobuss.
Tänavuste Sõru käsitöö- ja kunstipäevade raames toimuvad järgmised õpitoad:
pakutrükk, niplispits, taimeseaded, küünalde valmistamine, tinavalamine, kadade ja talulaste mänguasjade vestmine, looduslike materjalidega
ehtetuba, seebitegu, köitmine, taimest tulnud söödav kunst ning, koostöös Sõru muuseumiga, vaibakudumine.
Õpitoad on mõlemal päeval avatud kella 11-17. Õpitubades osalemine on tasuline. Päevapilet maksab täiskasvanule 6 eurot, lapsele 4 eurot ning perele 10 eurot. Ainult ühe õpitoa külastus on 3 eurot. Hind sisaldab materjale, töövahendite kasutamist ja juhendamist. Pakutrükiks vajalikud
tekstiilid (särgid, kotid vms) peaks igaüks ise kaasa võtma. Soovi korral saab kotitoorikuid osta ka kohapealt.
Vaata ka www.etnobuss.ee.
Me keegi ei tea täpselt miks, aga see ON meile aasta kõige ARMSAM aeg. Lihtsalt üürike Eestimaa SUVI on seda väärt, et võtta KÕIK, mis tal pakkuda. Kasvõi üks neist 15 unustamatust õhtust, täis lõhnu, NAERATUSI, puudutusi, helisid…
Me lihtsalt NAUDIME seda ja kutsume teidki! Kõik juhtub JUULIKUUS, otsapidi augustis:
E 16.07 Vihula mõis
T 17.07 Saka mõis
K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
L 21.07 Luunja mõisa roosiaed
P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell
E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 02.08 Raplamaa, Oela külaplats
R 03.08 Vormsi
Algused 20.00. Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
JÄÄÄÄRe neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.
Infot leiab ansambli JÄÄÄÄR kodulehelt.
Kõpu poolsaare tipus RMK Ristna loodusmajas toimub 13. juuli-15. juuli loovuslaager “Sisemine valgus”, mida juhendavad kunstnik Margus Rump ja hingamisterapeut Virge Kuivjõgi.
Laagri märksõnad on intuitsioon, inspiratsioon ja loovus. Laager annab oskuseid ja nippe, kuidas neid kolme omadust edukalt igapäevaelus rakendada. Päevad sisaldavad kunstiloenguid, meditatiivseid loomistreeninguid, enesetervendamist energiate lahtijoonistamises, tutvumist maagiliste sümbolite maailmaga ja müstilise mandala olemusega ning hingamispraktikaid, mille abil saab parema ühenduse alateadvuse ja tavaseisundi ajal peidusolevate isiksuseosadega. See aitab avastada endas uusi potentsiaale.
Loomine toimub üheskoos ja samas individuaalselt. Töid ei arvustata ega toimu hindamist. Eelnev joonistamisoskus ja hingamispraktikate kogemus pole eelduseks laagris osalemisel. Kunstitarbed on kohapeal olemas.
Registreerumine e-postiaadressil: seeonsee@gmail.com või telefonil +372 5342 4519 (Margus Rump).
Rohkem infot: www.atma.ee
Sõru sadam ootab ka sel jaanilaupäeval külla kõiki puulaevu ja puulaevahuvilisi.
Laupäeval, 23. juunil kell 14 algab VII puulaevade pidu. Päeva jooksul on avatud õpitoad ja osa saab võtta mitmetest mereteemalistest tegevustest.
Õhtul jaanituli, tantsuks mängivad Audru Jõelaevanduse Punt ning Teet Kääramees ja Sigrid Leigri. Kõik on lahkesti palutud, nii maad kui ka merd mööda.
Laevaga tulijatele registreerimine tel 5691 2640.
Täpsem info Hiiu Purjelaeva seltsi kodulehelt www.hps.ee
Eurovisiooni lauluvõistluse võidulaulu Loreeni “Euphoria”´st tehti koolilõpu eri. Kärdla Ühisgümnaasiumi meesseptett on oma versiooniga saamas tõeliseks YouTube´i hitiks – neid on praeguseks vaadatud juba üle 105 000 korra.
Teisipäeval avati Sõru muuseumis Emmaste laste loomingu näitus, mille eesmärgiks on laiemalt tutvustada noorte hiidlaste kunsti- ja käsitööloomingut.
Näituse teema MEILE ON MERI PÕLVINI! kannab optimistlikku sõnumit „Me suudame, tahame ja oskame.“ Näituse koostaja ja kujundaja, Emmaste kooli kunsti- ja käsitööõpetaja Eila Tõnisson, kelle juhendamisel on need tööd valminud, ütles, et noored loojad on julged oma mõttemaailmu avama. “Oma töödes avaldavad nad arvamust meid ümbritseva elu mitmekesisuse suhtes – on vaja märgata, kuulata, hoolida ja tahta, siis muutub ka maailmas midagi paremaks. Ammutades jõudu oma esivanemate pärandist oleme tugevamad ja targemad. Sellele toetudes on meil ka homme „meri põlvini“!“ märkis Tõnisson.
Sõru muuseumi direktori Helve Russaku väitel on laste tehtud tööd innustavaks märgiks noorte loovuse kestvast seotusest hiiu muistsete mustritega. Ent sellega noored kunstnikud ei piirdu. Tänavusel näitusel leiab Russaku sõnul mõjusid ka Vahemeremaadest, klassikalistest Kreeka mustafiguurilisest vaasimaalitehnikas töödest kuni väljendusrikaste kalligraafiliste etüüdideni. Ajalises plaanis ulatuvad vanemad tööd kujutama antiiki ja keskaega. Näitus kinnitab Emmaste kooli ja Sõru muuseumi koostööd ja mõttekaaslust kultuuri ja loovuse laiemal tutvustamisel.
Näitus on avatud kuni 15. juulini.
Teisipäeval, 17. aprillil kell 19.00-20.30 toimub projekti „Vaimse ja füüsilise tervise edendamine Kärdla tööealise elanikkonna hulgas” raames Kärdla Kultuurikeskuses (Rookopli 18) tervisetund. Seekord on fookuses „Line-tantsu ABC”:
Tervisetundi juhib tantsupedagoog Tiina Kaev, kes line-tantsu treeningute juhendamist alustas juba 2006. aastal, kui tekkis vajadus mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi Kärdlas.
Kohapeal soe ja külm jook ning lapsehoiu võimalus.
Eelregistreerida aadressil: info@hups.ee või veebis.
Toimunud ürituste info ja pildid!
Projekt on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine”.
Laupäev, 14. aprill toob Paide Kultuurikeskusesse üleriigilise kvartettide konkursi „Kuninglik nelik”, kus selgitatakse välja 2012. aasta parim kvartett.
Üleriigilisel kvartettide konkursil „Kuninglik nelik”, osalevad 18 noorte ja täiskasvanute kvartetti Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Võrust, Viljandist, Kärdlast, Orissaarest, Raplast, Türilt ja Paidest. Kõlab nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusika .
Vaata lisa: www.paidekultuurikeskus.ee
Kärdla Linnavalitsus kutsub osalema „KÄRDLA EESTI LAULUPEALINN“ teemalisel avatud meenekonkursil. Konkursile esitatud meened peavad sisaldama sõnade kombinatsiooni „Kärdla Eesti laulupealinn“ või vastavat logo. Meenete mõõtudele ja materjalile piiranguid pole.
Konkursitöö ja selle juurde kuuluvad materjalid tuleb esitada kinnises pakendis, mille peale on kirjutatud “Kärdla Eesti laulupealinn” ja töö märgusõna. Pakendis peavad olema kaks kinnist ümbrikut ja soovitavalt ka meene originaalkujul näidis.
Esimeses kinnises ümbrikus peab olema allkirjastatud sooviavaldus konkursil osalemiseks ja kontaktandmed (nimi, postiaadress, telefon, e-post). Ümbrikule peab olema kirjutatud “Kontakt” ja töö märgusõna.
Teises kinnises ümbrikus peab olema A4 formaadis meene joonis või foto, meene kirjeldus (meene valmistamine, tehnoloogia ja materjalid); märge selle kohta, kas meene on uus, olemasolev või tootmises; meene maksumus ja meene hinnakalkulatsioon erinevate tiraažide puhul (10, 50 ja 100 ühikut). Kokku võib teksti olla kuni kaks A4 lehekülge. Ümbrikule tuleb kirjutada „Idee“ ja töö märgusõna. Loe edasi: Kärdla Linnavalitsus otsib meenet
Kärdla Linnavalitsus koostöös Kärdla Ühisgümnaasiumi Õpilasesindusega palub esitada kandidaate Aasta Ema tiitli omistamiseks.
Kärdla aasta ema peab olema Kärdla linna kodanik, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks last. Aasta ema peaks olema austust vääriv Kärdla naine, kelle eduka töö ja ühiskondliku tegevuse kõrval on jagunud samavõrra tähelepanu, hoolt ja armastust oma perele.
Kandidaate võivad esitada üksikisikud, asutused, organisatsioonid ja kodanike ühendused. Ettepanekuid kandidaatide tutvustuse ja valiku põhjendusega ootab Kärdla Linnavalitsus 25. aprilliks 2012 aadressil Keskväljak 5a, Kärdla 92413 või e-posti aadressil valitsus@kardla.ee
Täna avati Hiiumaal Emmaste vallas, Hindu külas Hiiu Maakonna Hooldekeskus, mis rekonstrueeriti endise Tohvri Hooldekodu baasil. Ehitustööde tulemusena sai hooldekodu 52 voodikohta ning võimaluse juurde võtta teenindavat personali. Töid teostati paindlikult, ilma hooldekodu igapäevatööd seiskamata.
Ehitustööde käigus sai hooldekodu mahuka juurdeehituse, rekonstrueeriti kanalisatsioonisüsteem ning soojustati endine peahoone. Hooldekodu rekonstrueerimistööde tellijaks oli Emmaste Vallavalitsus ning tööd teostas TREV-2 Ehituse OÜ. Töödega alustati märtsis 2011.
Uue hoone ventilatsiooniks ja kütteks kasutatakse osaliselt ka päikeseenergiat. TREV-2 Ehituse OÜ juhi Priit Raua sõnul on tegemist esmakordse praktikaga ühiskondliku hoone ehituses, kus täiendavaks ventilatsiooniks ja kütteks kasutatakse päikeseenergiat.
Emmaste Vallavanema Tiit Peedu sõnul on Hiiumaa saanud endale maailmastandarditele vastava hooldekeskuse, mida on oodatud 1966-ndast aastast. Valminud hooldekeskuse projekti valisid konkursil välja kõigi Hiiumaa omavalitsuste sotsiaaltöötajad üheskoos. Võiduprojekt paistis silma funktsionaalsuse ja koduse ruumilahenduse poolest.
Uue hoone juurdeehitust rahastas põhimahus EAS, olemasoleva hoone rekonstrueerimisel kasutati ka CO2 programmi rahasid. Rekonstrueerimistööd läksid kokku maksma üle 1 milj €.
Hiiu Maakonna Hooldekeskus (endine Tohvri Hooldekodu) on Hiiumaa ainus sotsiaalhoolekandeasutus, mis on orienteeritud vanurite ja puuetega inimeste ööpäevaringsele hooldusele ja rehabilitatsioonile.
AS TREV-2 Grupp on Eesti juhtiv ehitusettevõte, kelle põhitegevuseks on olnud seni teedeehitus. Grupi tütarfirmade sekka kuulub Rocca Al Mare “Audi” tornmaja ehitanud OÜ TREV-2 Ehitus. Kontserni aastakäive 2011. aastal oli 73,7 milj EUR.
Allikas: Emmaste vald
Käesoleva aasta suvel, täpsemalt 21. ja 28. juulil toimub Eesti külaliikumise Kodukant eestvõttel avatud külaväravate päev. Käina valla veebileht annab teada, et kokku avatakse külaväravad 30s paigas üle riigi, ehk iga maakonna kahes piirkonnas.
Hiiumaal avavad oma väravad 21. juulil Kõpu külad ja Kassari saar nelja külaga: Orjaku, Kassari, Esiküla ja Taguküla.
„Avatud külaväravad” on külaliikumist tutvustav projekt, mille eesmärk on muuta külad ja neis tegutsevad inimesed, ettevõtjad, seltsid nähtavamaks.
Allikas: hiiumaa.ee
Käesolev “Üksinda kodus” projekt on jätkuprojekt 2011. aastal kevadel läbiviidud samanimelisele projektile. Projektis kogutud tagasiside põhjal leidsid lapsevanemad, et sellist projekti on väga vaja, juba selleks, et tunda, et nende pere ei ole ainus, kus on teismelise ja vanema vahel lahkarvamused.Osalenud noored leidsid endas senisest enam julgust öelda „ei” oma sõpradele, kes meelitavad pahandustesse ja kasutama sõltuvusaineid.
Koolituspäevadel osalevad noored vanuses 14-16 lastevanematega. Päeva esimeses pooles kuulavad ja arutlevad vanemad sotsiaaltöötajaga probleemide üle, mis teismelise lapsega suhtlemisel ette võivad tulla. Lapsed lavastavad samal ajal MTÜ Foorumteatri koolitaja juhtimisel etenduse reaalsetest situatsioonidest nende elus. Loe edasi: Projekt “Üksinda kodus” ootab taas osalejaid
Esmaspäeval, 5. märtsil kell 16.30 toimub Käina Huvi- ja Kultuurikeskuse (Mäe 2, Käina) suures saalis niidurüdi elupaiganõudlust ja ohutegureid tutvustav seminar liigi tähtsaimate pesitsusalade hooldajatele.
Seminari eesmärk on anda ülevaade niidurüdi käekäigust meie rannaniitudel, liigi bioloogiast ja kaasaegsematest uuringutest. Pikemalt räägitakse niidurüdi elupaiganõudlusest ja hooldusmeetmetest, mida pesitsusalade majandamise juures tuleb kõige enam silmas pidada. Seminaril analüüsitakse hooldustegevusega seotud probleeme ning arutletakse, mida saaksid hooldajad edaspidi liigi käekäigu parandamiseks ette võtta. Seminari korraldavad MTÜ Läänemaa Linnuklubi, Naturewalk OÜ ja Keskkonnaamet.
Lisainfo: Tarvo Valker, tarvo.valker@gmail.com 5393 2684
Eestimaa Looduse Fond (ELF) võtab täna kokku aasta kestnud Kõpu merealade uuringu. Eelmise aasta märtsist kuni selle aasta veebruarini inventeeris ELF Kõpu poolsaare ümbruse mereala, mille käigus uuriti nii mere põhjaelustikku kui elupaiku, kalastikku ning
ning täiendati antud piirkonna linnustiku rännet puudutavaid andmeid.
2009. aastal arvati keskkonnaministeeriumi poolt antud mereala Läänemere kaitsealade võrgustikust välja, põhjenduseks piisava teabe puudumine antud ala loodusväärtuste kohta. Ometi leidsid mereteadlased, et ala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik ala. Samuti on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügonide poolt survestatud alaga.
Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutud teave on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi kasutada ka rannikualade kasutamise planeerimisel ning looduskaitse kavandamisel.
Projekti “Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur” lõpuseminar toimub täna algusega kell 17 Tallinnas Rahvusraamatukogu
nurgasaalis (Tõnismägi 2). Seminari eesmärk on anda ülevaade uuringute tulemustest ning arutleda antud ala looduskaitseliste väärtuste üle.
Uuringutest teevad kokkuvõtted Andres Kalamees (linnustiku rändeuuringud), Georg Martin (põhjaelustiku ja -elupaikade inventuur),
Redik Eschbaum (kalastiku inventuur) ja Lauri Lutsar (nahkhiirte uuringud).
Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisest pikemalt(lühilink):
http://goo.gl/59Nuk
Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Selle nädala jääuuringud näitasid, et Saaremaa-Hiiumaa vahele on võimalik sõiduautode jaoks jäätee rajada, annab teada saarlaste ajaleht Meie Maa. Esmaspäeval alustavad hiidlased trassi rajamise ettevalmistustöödega.
Maanteeamet korraldab järgmiste jääteede rajamist:
1. Haapsalu – Noarootsi (Haapsalu Suur-Mere tn ja Noarootsi Österby sadama vahel). Pikkus 3,7 km. (avatud)
2. Rohuküla – Sviby (mandri ja Vormsi vahel). Pikkus 10,2 km. (avatud)
3. Rohuküla – Heltermaa (mandri ja Hiiumaa vahel). Pikkus 26,5 km. (avamata)
4. Lao – Kihnu (mandri ja Kihnu vahel). Pikkus 13,0 km. (avamata)
5. Virtsu – Kuivastu (mandri ja Saaremaa vahel). Pikkus 9,0 km (avamata).
6. Tärkma – Triigi (Hiiumaa ja Saaremaa vahel). Pikkus 18 km (avamata).
Läinud kolmapäeval Pärnu Kolledžis toimunud tuuleenergeetika alane konverents oli mõeldud eelkõige kohalikele omavalitsustele. Ühes Tiiu Pärnaga Pärnu maavalitsusest ja OÜ Hendrikson & Ko planeeringukonsultandi Kuido Kartauga tegi Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Agne Peetersoo ettekande nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisest. Praeguseks on läbitud pikk kooskõlastamise etapp kohalike omavalitsuste ja riigiametitega, mille käigus on tehtud mitmeid muudatusi ja täiendusi.
Arvestades kohalike omavalitsuste arvamusi ja erinevaid piiranguid on Saaremaal leitud tuuleparkide rajamiseks sobilikke alasid u 2000 ha ulatuses, Pärnumaal on selliseid alasid u 3,5 korda rohkem, Hiiumaal aga üle kahe korra vähem. “Kõnealuste alade reaalne kasutuselevõtt Saare- ja Hiiumaal sõltub aga suuresti elektrivõrgu arengust Lääne-Eestis ega ole kaugeltki lähiaastate teema,” möönis Peetersoo.
Kaitseministeeriumi esindaja Andres Ideoni sõnavõtust võib eelkõige muhulasi huvitada asjaolu, et Muhu saarele rajatava õhuseireradari ümber on 15 km ulatuses keelutsoon, kuhu pärast teemaplaneeringu kehtestamist uusi tuuleparke rajada ei saa. Radari tööd võivad samas mõjutada ka teised Lääne-Eestisse kavandatavad tuulepargid ning iga üksikjuhtu käsitletakse seejuures eraldi.
Keskkonnaameti esindaja Toomas Kalda ütles, et keskkonnaamet toetab taastuvenergeetikat ja leiab, et tuuleenergeetika arendamine on keskkonnakaitseline tegevus. “Samas tuleb Eesti riigil kinni pidada ka loodus- ja linnudirektiivi nõuetest, mis seavad hulga piiranguid,” vahendas Peetersoo Kalda räägitut.
Konverentsil räägiti ka kogukonna, kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahelisest koostööst. Energiaühistuid ehk nn kogukonna tuuleparke Eestis veel ei ole, kuna inimestel ei ole selleks veel piisavalt sääste. Seevastu on Eestis tuuleenergia tootjad koostöös omavalitsustega loonud ühendusi, mis saavad tuuleparkide toodangust kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks 0,3 eur/MWh toodetud tuuleelektri kohta. “Lähima näitena võib tuua Suure väina äärse Esivere tuulepargi, mille tulust jagas MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp 2011. aasta II poolaastal toetusi 15 000 euro väärtuses,” märkis Peetersoo.
Põgusamalt räägiti konverentsil ka ettevõtjate ja sadamate võimalustest seoses meretuuleparkide arenguga ning väiketuulikutest. Väiketuulikute püstitamine oma tarbeks on kasvav trend ning sel teemal kavandame lähikuudel seminari korraldamist kohalike omavalitsuste spetsialistidele, kinnitas Peetersoo.
Konverents “Tuuleenergeetika rakendused ja neist tulenevad võimalused Lääne-Eestile” oli osa Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute avalikustamisest. Tuuleenergeetika teemaplaneeringute vastuvõtmine, avalikud väljapanekud ja neile järgnevad arutelud on kavandatud tänavusse kevadesse.
Sel pühapäeval, 5. veebruaril jätkub teatritegemise tava Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Harrastusteatrite Liidu (EHL) korraldatud teist aastat toimuval kooliteatrite festivalil „Doonor on elupäästja“. Draamateatri väikese saali lavalaudadel astuvad omaloominguliste doonorlusteemaliste esinemistega üles kuus kooliteatrit Käinast, Tartust, Tormast, Kallaverest ja Tallinnast.
Teatrifestivali eesmärk on tutvustada veredoonorlust, panna noori mõtlema selle olulise eluvaldkonna üle ning julgustada neid lavalises vormis oma ideid ja nägemust teistega jagama.
„Meie esimene teatrifestival mullu veebruaris andis nii meile kui võistlejatele väga positiivse kogemuse. Nägime lavalaudadel palju lennukaid ideid ja leidlikke lahendusi ning pingerida oli tõeliselt raske teha,“ kiitis festivali korraldaja ja verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
„Tänavune festival jääb sedapuhku viimaseks, sest peale tulevad uued ideed ja põnevad projektid. Soovime noortele pakkuda uusi võimalusi meiega kaasa mõtlemiseks ja väljakutsetes osalemiseks,“ lisas Lomp.
Võistlustulle astuvad kuus kooliteatrit. Käinast gümnaasiumi trupp esitab “Kiviaja muinasjutt”. Käina kooliteater osales festivalil ka mullu. Festivali parimad selgitab välja žürii, kelle koosseisu kuuluvad näitleja Eero Spriit, õpetaja Anne Kato, ajaloolane ja aktiivne doonor Küllo Arjakas, teatrihuviline Laivi Tõnurist ja verekeskuse esindaja Heidi Saar.
Hiidlaste nädalaleht Hiiu Nädal avaldas Agapäeotsa külaseltsi pöördumise Emmaste päästekommando asjus. President Toomas Hendrilk Ilvesele, siseminister Ken-Marti Vaherile ning regionaalminister Siim Valmar Kiislerile adreseeritud kirja sisu on järgmine:
Agapäeotsa selts pöördub Teie poole palvega kasutada kõiki oma võimalusi peatada Päästeametis päevakorda tõusnud kava Emmaste päästekomando sulgemiseks. Palume teha kõik teist sõltuv mingi riikliku päästesdepoo säilimiseks Emmaste külas, kasvõi osalises koostöös vabatahtlike organisatsioonidega.
Agapäeots moodustab rohkem kui pool Emmaste valla territooriumist – valla Lääne-Hiiumaa osa – ning hõlmab ligi pool valla küladest. Käina päästedepoost asub meie valla Agapäeots keskmiselt sama kaugel kui Emmasteots, kuid 20 km Käinast ei ole sinna mitte sirge alfalttee, vaid käänuline metsatee, millest 18 km kruusakattega. Asfaltteed Käinast ja Kärdlast on märksa pikemad. Maal ei mängi rolli niivõrd teenuse kvaliteet kui selle kaugus. Mis kasu on majja sisenemise õigusega päästja saabumisest, kui kogu hoone on juba lahtistes leekides? Loe edasi: Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Euroopa kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Kolmandat aastat Eestis korraldatava vaatluse vastu on eelnevatel aastatel olnud suur huvi – mullu edastas oma vaatlused 1134 linnusõpra 948 vaatluskohast, kokku vaadeldi 30 973 lindu 58 liigist. Kõige arvukam oli oodatult rasvatihane, kes esines 95% vaatluskohtades ning moodustas pea veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, järgnesid põldvarblane, leevike ja koduvarblane.
Aialinnuvaatluse suure edu võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.
Kõigi osalejate vahel loositakse veebruari keskel välja linnuvaatlusi ja linnumääramist hõlbustavaid auhindu.
Vaata sündmuse Facebooki lehte!
Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
JÄÄAARIA on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad kvaliteetooperitest.
R 20. jaanuaril 2012 kell 19 Võru kultuurimaja Kannel
E 23. jaanuaril 2012 kell 19 Keila kultuurikeskus
K 1. veebruaril 2012 kell 18 Narva Aleksandri kogudus maja
N 2. veebruaril 2012 kell 19 Põlva kultuuri- ja huvikeskus
N 9. veebruaril 2012 kell 19 Jõgeva kultuurikeskus
N 8. märtsil 2012 kell 18.30 Kärdla kultuurikeskus
Pilet: 3-5 €
Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!
Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas
EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.
Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.
Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.
Nädal tagasi pühapäeval kogunenud Hiiumaa noortekogu üldkoosolek võttis kokku tänavuse aasta, tunnistas selle kordaläinuks, valis uue juhatuse ja seadis juba sihte eesolevaks aastaks, teatas noortekogu juhatuse liige Hergo Tasuja.
Hiiumaa noortekogu MTÜ Hiiumaa Ankur suurimad ettevõtmised lõppeval aastal olid järjekorras neljas noortefoorum Ankur, mille teemaks „Noored ja riik“ ja mida väisas üle 150 noore ning nooremeelse. Lisaks oli käsil Leader projekt Noorte Osalus Hiiumaal, mille eesmärgiks teadvustada demokraatia olemust ja kaasarääkimise võimalusi noorte seas. Ka Ankur oli osa projektist.
Noortekogu liikmed võtsid osa eri projektidest, mis viidi läbi Poolas, Hispaanias, Portugalis, Lätis ja Saksamaal.
Oluline ettevõtmine oli kevadel saare koolinoorte seas läbi viidud küsitlus Hiiumaa koolide tuleviku kohta, millel oli vastajaid 175 inimest. Tulemused edastati kooli- ja omavalitsusjuhtidele. Sellest tulenevalt kaasati noortekogu ka koolivõrgu küsimust arutanud ümarlauda.
Üldkoosolekul tõdeti rõõmuga, et saarel on noortekogu kolme tegutsemisaastaga muutunud arvestatavaks partneriks, kelle arvamus loeb ja kellega arvestatakse. Näiteks loodava maavanema nõukoja üheks liikmeks saab lisaks külaliikumise Kodukant, SA Tuuru, Tartu ülikooli, HOLi, HELi ja hiidlaste koostöökogu juhile ka noortekogu esimees.
Senine juhatus tõdes, et polegi näost-näkku koosolekuid täiskoosseisus pidada saanud. Põhjuseks õppimine-töötamine mandril ja ajateenistus. Õnneks on tänapäeval tehnilised lahendused ka distantsilt töö tegemiseks.
Üldkoosolekul valiti ametisse uus juhatus. Seekord neljaliikmeline, kuhu kuuluvad Liisa Otsak, Annika Kääramees, Hergo Tasuja ja Taavo Taelma.
Uueks aastaks plaane seades otsustati, et noortelehe Glasuur järgmine number ilmub kohe aasta alguses. Märtsi lõpus aga korraldatakse koostöös HUPSiga viies Hiiumaa noortefoorum Ankur. Väikese juubeli puhul võetakse asi seekord suuremalt ette ehk toimub „Noorte nädal“, mille idee ja kava käis välja Susanna Veevo. Täpsem info selle kohta saabub 2012. aasta jaanuaris.
Hiiumaa noortekogu Hiiumaa Ankur loodi ametlikult 2008. aasta detsembris ja hetkel on organisatsioonil 45 liiget, kellest 5 on toetajaliikmed ehk üle 26 aasta vanused.
Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.
„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.
REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.
Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.
Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.
Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.
Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.
Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus
