Rubriik: Hiiumaa

Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Foto: jalgpall.ee
Foto: jalgpall.ee
Laupäeval, 30. märtsil kell 12:30 toimub keset Heltermaa-Rohuküla liini parvlaeval Muhumaa Saaremaa ja Hiiumaa ajalooline sõpruskohtumine jalgpallis.

Idee autor Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et saarlaste ja hiidlaste ajalooline sõpruskohtumine juhatab uhkelt sisse kogu algava hooaja. „Kahe saarerahva omavahelised mõõduvõtmised on ikka olnud eriliselt pinevad, nii mõtlesime korraldada Saaremaa – Hiiumaa maavõistlusmängu neutraalvetes, aga see osutus kalliks. Seega otsustasime Heltermaa–Rohuküla liini ja parvlaeva Muhumaa kasuks – saarlaste poolt laev ja hiidlaste poolt meretee, nii et kokkuvõttes ikkagi neutraalne pind. Jalgpall piiranguid ei tunne ning tõestame nüüd, et seda saab mängida igal pool, ka keset merd laevatekil,” märkis Linkov.

Mäng toimub parvlaeva Muhumaa alumisel tekil, kuhu paigaldatakse kunstmuru ja väravad. Mängu kestus on 2×15 minutit, mängijate arv 5+1. Laeva tervise huvides peetakse kinni erireeglitest: palli maksimaalne kõrgus mänguväljakul on 120 cm ning küljeaut mängitakse maast. Loe edasi: Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Seitsmes Kärdla kohvikutepäev kutsub kohvikuid osalema

Soera talumuuseumi eelkohvik Kahwe Talulauda Lüürika (foto: Urmas Liit)

Kärdla kohvikutepäev kutsub esitama oma kohvikuideed ja looma üheskoos juba seitsmendat erilist kohvikutepäeva.

Hiiumaa suve üks armastatum ja hulgaliselt külastajaid ligimeelitav sündmus Kärdla kohvikutepäev toimub sel aastal 3. augustil. Kuigi kohvikutepäev toimub alles 3. augustil, on aga just praegu õige aeg kiirelt tegutseda ja anda endast märku neil, kes soovivad seekord ise kohviku avada ning kaugelt ja lähedalt saabujatele unustamatuid elamusi pakkuda.

Augustikuu esimesel laupäeval avavad Kärdlas uksed ja väravad viisteist ühepäevakohvikut, mis seavad end sisse koduaedades ja hoovides, mere ääres, linnaväljakul, parkides – kõikmõeldavais kohtades! Aastate jooksul on kohvikutepäev omandanud ülesaarelised mõõtmed: lisaks Kärdla kohvikutele tegutsevad üle Hiiumaa eel- ja järelkohvikud. Kohvikutepäeva nädalavahetusel saabub Hiiumaale rekordarv külastajaid, kes tulevad ikka ja jälle tagasi, olles kord kogenud kohvikutepäeva erilist ja hubast atmosfäärist, nautinud rohelise Kärdla tänavaid ja sopikesi, osa saanud kohalike siirast lahkusest.

Selleks et Kärdla kohvikutepäevast rõõmu tunda kui kohvikupidaja, palutakse oma head mõtted ja kavatsused kirja panna ning saata kohvikuidee hiljemalt 31. märtsiks e-postil erenaat@gmail.com.

Sündmusega oodatakse liituma ka eel- ja järelkohvikuid üle Hiiumaa, kellel palutakse samuti eelnevalt oma ideed jagada. Kui ettepanekuid laekub enam kui viisteist, pääsevad Kärdla ühepäevakohvikute sekka need, kelle idee ja võimalik teostus on läbimõeldum ja kes on teistega võrreldes “kohvikulikumad”.

Kohvikute ideekonkursi ja osavõtu tingimused võib leida sündmuse kodulehelt:www.kohvikutepäev.ee

Kärdla linna preemia kandidaatide esitamine

Kärdla Linnavalitsus ootab ettepanekuid linna preemia kandidaatide esitamiseks. Linna preemia andmisega avaldatakse tunnustust füüsilisele isikule silmapaistva tegevuse eest linna elanike ja linna arengu huvides. Lisaks märgitakse ära linna sotsiaalhoolekandealaseid, haridus-, kultuuri- ja spordiüritusi või projekte toetanud sponsor.

Ettepanekuid preemiate andmiseks ja sponsorite ära märkimiseks võivad teha kõik Kärdla linna elanikud, linnas tegutsevad juriidilised isikud ja muud ühendused.

Ettepanekus peab olema kirjas kandidaadi esitaja nimi ja kontaktandmed, esitatava kandidaadi nimi ja kontaktandmed, esitamise põhjendus ja teenete loetelu. Seni linna preemia pälvinud isikute loeteluga saab tutvuda Kärdla linna kodulehel.

Ettepanekuid saab esitada kirjalikult aadressil Keskväljak 5a, Kärdla või e-postiaadressil valitsus@kardla.ee kuni 5. aprillini 2013.

Hiiumaa elanikud on oodatud turvalisuse mõttetalgutele

Hea Hiiu maakonna elanik!

Oled oodatud turvalisuse mõttetalgutele, mis toimuvad Kärdla Linnavalitsuse II korruse saalis kolmapäeval, 17. aprillil 2013 algusega kell 11. Tule ja anna teada oma murest, mis Sind saareelanikuna ärritab. Püüame üheskoos leida lahendusi.

Turvalisus on meie kõigi kaasabil loodav ohutu elukeskkond, kus igaüks tunneb end kaitstult. Parema turvalisuse tagamise eesmärgil viisid Lääne prefektuuri piirivalvebüroo, Kuressaare politseijaoskond ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo Kuressaare teenindus koostöös Päästeameti Lääne päästekeskusega, Kaitseliidu Saaremaa Osakonnaga ja omavalitsustega 2012. aastal Saare maakonnas läbi mõttetalgute- arutelupäeva Saaremaa valdade elanikele. Mõttetalgute eesmärk oli välja selgitada turvalisust puudutavad mured ja probleemid ning leida üheskoos lahendused väljatoodud probleemidele, mida iga elanik saaks omal jõul või koostöös teistega lahendada. Arutelud valdades viidi läbi koostööprojekti „Turvaline küla” raames Avatud Ruumi meetodi abil.

Lääne prefektuuri turvalisusprojekt jätkub mõttetalgutega „Turvaline Hiiumaa” Hiiu maakonnas koos Kärdla politseijaoskonna ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo Kärdla teenindusega, partneriteks Kärdla Linnavalitsus, Hiiumaa vallad, Lääne päästekeskus ja Kaitseliidu Hiiumaa malevkond.

Projekti tulemuslikuks läbiviimiseks ootame kaasa aitama ja oma arvamust avaldama Hiiu maakonna elanikke, ettevõtjaid, külavanemaid, arvamusliidreid erinevatest ühendustest, valla- ja linnavalitsuse ning -volikogude ametnikke ja kõiki huvitatuid, et üheskoos välja tuua kogukonnas tekkinud probleemid ja mured ning leida neile lahendused. Eesmärgiks on ühiselt tagatud turvalisus kogu Hiiu maakonnas.

Palun teata enda osalemisest enne 10.04.2013 e-postiaadressil janne.mets@politsei.ee või tel 522 5141, et teaksime arvestada kohvipausi organiseerimisel osalejate arvuga.

Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur
Kärdla Linnavalitsus

Hiidlased näevad Eesti uusimat mängufilmi juba nädal peale esilinastust

Kõikide Hiiumaa kinosõprade meeleheaks toimub 2. märtsil juba teistkordselt Filmiklubi kultuuriõhtu, mis ühendab väärtfilmielamused kinosaalist meeleoluka õhtupoolikuga Villa Loona kohvikus.

Filmiklubi on sel korral Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva ja Eesti Filmi 100. juubeli lainel ning toob hiidlasteni Hardi Volmeri värskeima mängufilmi “Elavad pildid”, mille esilinastus suurel ekraanil vaid nädalapäevad enne Hiiumaale jõudmist.

Filmiklubi on kord kuus toimuv kultuurisündmus, mis ühendab endas Kärdla Kultuurikeskuse kinosaalis filmi vaatamist ja hilisemat koosviibimist hubases Villa Loona kohvikus. Sündmus on mõeldud kõikidele filmisõpradele, kes peavad lugu väärtfilmidest ja heast seltskonnast.

Märtsikuu Filmiklubi valik langes Hardi Volmeri uusimale mängufilmile “Elavad pildid” seoses Eesti Vabariigi 95. sünnipäevaga, mille eel filmi esilinastus toimus. Ajalooline draama «Elavad pildid» näitab ühe maja elanike lugu läbi 20. sajandi, portreteerides iga ajastut sellele omases filmistiilis. Volmeri sõnul on tegu selles mõttes ainulaadse linateosega, et maailmas pole teada ühtegi teist mängufilmi, milles oleks kasutatud läbi sajandi kulgevat ajastuomast filmistilistikat.

“Sedalaadi film peaks olema nagu sõit Ameerika mägedel, et vahepeal võtab südame alt külmaks, siis paneb rõkkama ja kiljuma ning lõpuks poetad pisara, sest see on hää,” kirjutas Hardi Volmer Postimehes.  Loe edasi: Hiidlased näevad Eesti uusimat mängufilmi juba nädal peale esilinastust

Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Estonia talveaias korraldati esmakordselt maakondlike tervisedendajate tunnustamisüritus, kuhu oli kutsutud tunnustust saavad inimesed, maavanemad ja maavalitsuse tervisedendajad, haigekassa ja tervise arengu instituudi esindajad.

Tänavu tunnustati neid paikkonnas tegutsevaid tervisedendajaid, kes on tegelenud teadlikkuse tõstmisega toitumise ja liikumise valdkonnas. Iga aasta alguses edastab sotsiaalministeerium maavalitsustele aasta prioriteetse teema, mis on aluseks maakonnas tunnustust vääriva inimese väljavalimisel. Tunnustamise süsteem ei ole piiratud ainult maavalitsuste või kohalike omavalitsuste juures töötavate spetsialistidega, vaid esitada võib kõiki inimesi, kes panustavad rahvastiku tervise edendamisse oma igapäevatöö käigus, projektipõhiselt või vabatahtlikult. Loe edasi: Maakondade terviseedendajad pälvisid tunnustust

Perede tasuta õigusnõustamine jõuab Skype’i teel Hiiumaale

Hiiumaa pered saavad alates märtsist tasuta õigusnõustamist ka Skype’i vahendusel.LL värviline logo-page-001

«Kuna kümnendi alguses käisid mandri advokaadid õigusküsimustes Hiiumaal nõustamas, siis tekkis advokatuuril mõte proovida Hiiumaal ka pereõiguse projektiga. Nii leitigi lahendus, mis lubab vahetult anda õigusnõu, kuid mida ei sega näiteks Tallinna advokaatide ning Hiiumaa inimeste geograafiline vahemaa,» ütles advokatuuri kantsler Kristel Voltenberg.

Lahendusega tulid välja Eesti Advokatuur, MTÜ Lastekaitse Liit ning Hiiumaa Lastekaitse Ühing projekti «Hea nõu lastega peredele».

Advokatuur on otsinud erinevaid võimalusi, kuidas 2010. aastal alanud perede õigusnõustamist mujale Eestisse laiendada.

Nõustamine hakkab toimuma Kärdlas asuvas Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskuses (HUPS) aadressil Uus tn 2b. Kuna vestlusteks on vaja privaatsust ja täielikku konfidentsiaalsust, on olemas eraldi ruum koos vajaliku arvuti, internetiühenduse ja Skype’iga. Nõustamine toimub kolmapäeviti kell 15.00 – 18.00 ja ühe nõustatava tarbeks eraldatakse 45 minutit. Probleeme arvuti või interneti kasutamisega nõustab kohapealne töötaja. Lisaks tutvustatakse nõustamisel ka riigi õigusabi olemust ning abi saab ka asjakohaste abitaotluste vormistamisel.

Perenõustamises on kolm põhilist probleemide kategooriat Loe edasi: Perede tasuta õigusnõustamine jõuab Skype’i teel Hiiumaale

Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Täna Hiiumaal toimunud seminaril arutati biokütuse tootmisvõimalusi. Tutvustati uuringut „Biokütuse tootmisvõimalused Hiiumaal“, mis hindab Hiiumaa potentsiaali puitpõhise biokütuse tootmise paigana väga heaks, sest kohapeal on olemas sobivad eeldused kütuse tootmiseks ja kasutuselevõtmiseks.

„Seminar oli suunatud hiidlastele, aga ka laiemalt kõigile bioenergia huvilistele ja läks väga hästi korda,“ võttis sisuka päeva kokku Erametsakeskuse projektijuht Indrek Jakobson. „Rõõmustab, et huvi selle aktuaalse teema vastu on Hiiumaal väga suur – hiidlased näitasid ise üles initsiatiivi ja valmisolekut teha koostööd. Suure tõenäosusega realiseerub praegune projekt varem või hiljem ka konkreetsete lahendustena.“

Hiiumaa on metsarikka Eesti maakondadest omakorda kõige metsarikkam. Hiiu maakonnas on hinnanguliselt 72 600 ha metsa, millest korraldatud metsamaad on 47 900 ha.

Kasutamata puitmaterjali, millest saab toota puitpõhiseid biokütuseid (pelleteid, brikette jm), on Hiiumaal hinnanguliselt 26 000 tm/a ehk primaarenergiana 54 000 MWh/a. Ressursi kättesaamine on mõneti problemaatiline metsateede vähesuse ja nende suhteliselt kehva seisukorra tõttu. Loe edasi: Hiiumaal kogub hoogu biokütuse tootmine

Kärdla Nukuteater kinkis Lea Sibul-Poolale pingi

Inspireerituna tuntud telesaatest kinkis Kärdla Nukuteatri rahvas 1998. aastal teatri asutanud Lea Sibul-Poolale päris oma pingi, mis paigaldati Kärdlas Uuel tänaval asuva Kärdla Nukuteari maja ette, mida proua peab oma teiseks koduks.

Lea Sibul-Poola on juba üle poole sajandi olnud aktiivne harrastusnukuteatri viljeleja, õpetaja ja nukumeister. Põhjus, miks ta aastaid tagasi nukkudega mängima hakkas, olid haiged lapsed, kes vajasid peale sanatooriumi ravi tuju tõstmist. Nukuteater koosneb teatri kunstilise juhi Lea Sibul-Poola ümber koondunud nukuteatrihuvilistest koolinoortest Hiiumaal.

Kärdla Nukuteatril on statsionaarne mängupaik, peamiselt mängitakse lasteaedade ja koolide lastele. Repertuaaris on ülekaalus sirmiteatrilavastused, viimastel aastatel on lisandunud uuenduslikke nukulavastusi. Alates 1999. aastast korraldab Kärdla Nukuteater iga-aastast nukufestivali Suur Sirmik, kus osalevad nukuteatrid mujalt Eestist.

Vaata uudiselõiku ka TV3-st!

Alustati Hiiumaa esimese jäätee rajamist

ASi Eesti Teed Saaremaa esinduse töömehed alustasid jäätee rajamist , ametliku avamiseni läheb veel aega. “Kui ilm on meiega ja kõik sujub, üritame jäätee avada järgmise nädala keskpaigaks,” lubas maanteeameti Lääne regiooni peaspetsialist Hannes Vaidla. Vaidla käis kolmapäeval maanteeameti töömeestega jää paksust mõõtmas nii kahe saare vahelisel kui Hiiumaa ja mandri vahelise jäätee trassil. Nende andmetel on jää paksus Hiiumaa ja Saaremaa vahelise jäätee rajamiseks üldiselt rahuldav. Hiiumaa ja mandri vahelise jääteega tuleb veel oodata. Uuesti minnakse sellele trassile uuringutele kümnekonna päeva pärast.

Emmastes saab näha Ain Mäeotsa filmi “Deemonid”

Emmaste Avatud Noortekeskuses linastub neljapäeval, 24. jaanuaril 2013 algusega kell 18 Ain Mäeotsa film “DEEMONID”. Pilet 2 €.

Ain Mäeotsa film “Deemonid” on katse vaadata hasartmänge ja kasiinot hasartmängusõltlase vaatepunktist – läbi kolme väga erineva inimese loo. Need lood põhinevad tegelikkuses aset leidnud sündmustel ja reaalsete inimeste kogemustel. “Deemonid” on tragi­koomiline lugu valedest, mida inimesed sageli endale ise räägivad. Vaata treilerit:

Režissöör Ain Mäeots, stsenaristid Ain Mäeots ja Toomas Tilk, operaator Elen Lotman, kunstnik Tiiu-Ann Pello, produtsent Anneli Ahven, peatootja Kopli Kino­kompanii, kaastootja Exitfilm, osades: Tambet Tuisk, Ain Lutsepp, Ene Järvis, Evelin Võigemast, Mait Malmsten ja Eva Püssa. Film esilinastus sügis 2012.

Raudteeühendus vajab taastamist

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.

Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat. Loe edasi: Raudteeühendus vajab taastamist

Saartele saab pühade ajal lisareisidega kiiremini

Väinamere Liinid annavad teada, et  lisavad Kuivastu–Virtsu liinile pühade ajal ja aasta lõpupäevadel 78 lisareisi ja Rohuküla-Heltermaa liinile 12 täiendavat väljumist.

Kuivastu–Virtsu liinil toimub 21. detsembrist kuni 1. jaanuarini 78 lisareisi, see tähendab, et kõigil kõrgema nõudlusega aegadel toimuvad väljumised mõlemast sadamast iga 35 minuti järel, märkis ettevõte.

Rohuküla–Heltermaa liinil toimub 12 täiendavat väljumist lisaks tavapärasele talvisele sõidugraafikule. Lisaks on tavapärase talvegraafikuga võrreldes paigutatud kuus väljumist ümber kõrgema nõudlusega aegadele.

Esmaspäeval ja 31. detsembril jäävad Rohukülast ära kell 22.30 reisid ja need toimuvad samadel päevadel hoopis kaks tundi varem ehk kell 20.30.

25. detsembril ja 1. jaanuaril jäävad ära kell 6.30 väljumised Rohukülast, nende asemel olix väljumised 22. detsembril Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30 ning 1. jaanuaril Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30.

Käsitööselts kogub annetusi lasteaiale

“Jõulude ajal on paljudel soov teha midagi eriliselt head. Pakutakse võimalusi annetada loomade varjupaikadele, lastekodudele, haiglatele. Mullu kogusime jõululaadal annetusi Kohtla-Järve lastekodu lastele,” kirjutab Nele Eller käsitööseltsist. Sel aastal vaatas selts ringi oma saarel, silma jäi Vabaduse lasteaed, mille juhatajalt uuriti, kas lasteaiaperel on midagi, millest nad puudust tunnevad. Katrin Maanas vastas, et annetusrahaga soetataks aeda uus kiik ja ehitataks uus liivakast. Kõigil, kes tunnevad, et sooviksid nende eriliste laste heaks annetada, saavad annetuse teha MTÜ Hiiumaa Käsitööselts kontole Swedbank 221019490040, märksõnaks: “annetus” . Annetusi kogutakse 31. detsembrini.

ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Kadleen Leenurme võidutöö.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri plakatikonkursile ”Hans ja Grete” laekus 989 kunstitööd. Oma plakatikavandi saatsid ligi saja kooli lapsed kõikjalt üle Eesti. Žüriisse kuulusid ERSO muusikud, ooperikontserdi ”Hans ja Grete” dirigent Anu Tali, solistid Annely Peebo ja Kädy Plaas ning Eesti Kontserdi kujundaja Everi Vähi. Pärast mitut konkursivooru valiti võidutööks Emmaste Põhikooli V klassi õpilase Kadleen Leenurme plakatikavand, mille põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi ”Hans ja Grete” plakat, bänner ja kavakaaned. Kadleen Leenurme  juhendaja on õpetaja Eila Tõnisson. Žürii arvates on tegemist väga emotsionaalse ja atraktiivse kunstitööga. Vastukaaluks klassikalisele lähenemisele ”Hansu ja Grete” muinasjutule on tegemist modernse ja just tänapäevast kontserdipublikut kõnetava plakatikavandiga. Auhinnaks on 30 kontserdipiletit Estonia kontserdisaalis 18. jaanuaril 2013 toimuvale ooperikontserdile. Oodatud on Kadleen Leenurm, tema juhendaja ja klassikaaslased ning teised muusika- ja kunstisõbrad Emmaste Põhikoolist. Loe edasi: ERSO plakatikonkursi ”Hans ja Grete” võitis Kadleen Leenurm Hiiumaalt

Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud

Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre

Pääsküla noortekeskuses tegutseb kodanikualgatusel loodud Põnnituba

Selle aasta kevadest tegutseb Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1) kord nädalas neljapäeviti kella 10.30-12 kodanikualgatuse korras loodud Põnnituba. Põnnitoa idee autor ja eestvedaja Lilian Kaseväli on kahe väike- lapse emana kogenud, kui vajalik on kas või kord nädalas teiste emade ja lastega kindlas kohas ja hubases atmosfääris kohtuda.

“Kõikjal tegutseb tasulisi beebiringe, kuid need on pisut teise suunitlusega, kitsamalt piiritletud tegevusega, mis teinekord pakubki rohkem emale kui lapsele. Mina nägin Pääsküla noortekeskuse poole pöördudes vajadust sellise tasuta ja omaalgatusliku koosviibimise koha järele, kus just lapsed saaksid üksteisega vabamalt suhelda ja rohkem mängida,” rääkis Lilian Kaseväli.

Praeguseks on Pääsküla kodused emad Põnnitoa üles leidnud, ühiselt veedetakse aega, meisterdatakse, lauldakse ja tantsitakse lastega. Põnnituba pakub noortele emadele vajalikku suhtlemist ja tuge. Tulevikus on siiski plaanis kaasata Põnnituppa ka vabatahtlikke, kes võiks professionaalsemal tasemel teha meisterdamis-, võimlemis- või laulutunde. Selleks on pöördutud ka abisaamiseks Nõmme linnaosa valitsuse poole.
Loe edasi: Pääsküla noortekeskuses tegutseb kodanikualgatusel loodud Põnnituba

TÕN-i tunnustused Käina ja Kärdlasse

Tänavusel XV täiskasvanud õppija nädala neli aunimetust jagasid omavahel Käina vald ja Kärdla linn, esimene neist sai ka aasta koolitussõbralikema omavalitsuse tunnustuse. Käina vallavalitsus on algatanud mitmeid koolitusi. Euroopa Liidu programmide toel haritakse oma piirkonna töötuid ja tööturule naasnuid, koostöös Hiidlaste koostöökoguga ja LEADER programmi toel said koolitust valla allasutuste töötajad. Käina valda läks ka aasta õppija tiitel – valla huvikooli muusikaõpetaja Astrid Nõlvak sai selle ettevõtlushariduse omandamise eest Hiiumaa ametikoolis. Hiiumaa 2012. aasta koolitaja tiitli viis saare pealinna Kärdla ühisgümnaasiumi õpetaja Ain Jepišov. Hiiumaa tänavuse koolitussõbralikuma organisatsiooni aunime sai Kärdla plastiettevõte AS M ja P Nurst.

Lauka põhikooli koolitoit pälvis presidendiproua tunnustuse

Evelin Ilves kohtus Hiiumaal Lauka kooliperega ning arutas Lääne-Eesti LEADER koostööprojekti eestvedajatega kohaliku toidu jõudmise võimalusi lasteasutustesse.

Evelin Ilves rõhutas, et Lauka põhikool, kes valmistab õpilastele koolitoitu Hiiumaa kohalikelt talupidajatelt ostetud värskest ja tervislikust toorainest, on eeskujuks kõikidele teistele lasteasutustele Eestis. Tänu selle eest kuulub kahtlemata kooli kokale, Aimi Aromatovale, kes on võtnud oma südameasjaks pakkuda lastele head ja kodukohast pärit toitu.

Eelmise aasta detsembris külastas Evelin Ilves Vääna Mõisakooli, kus rääkis õpilastele tervislikust toitumisest ning tutvus sealse koolisöökla ja raamatukoguga. Jaanuaris külastas presidendi abikaasa Põlva vallas Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda, veebruaris tutvus ta Rae vallas asuva Jüri Gümnaasiumi õppuritega ning märtsis külastas presidendi abikaasa Muhu põhikooli ja Valjala põhikooli.

Foto: Siret Lahemaa (Lauka põhikool)

Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaat on
Helle-Mare Kõmmus

Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab tantsupidude tunnustatud üldjuht Helle-Mare Kõmmus (fotol) Hiiumaalt. Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna raekojas.
Ullo Toomi halduskogu leidis, et Helle-Mare Kõmmus on üld- ja noorte tantsupidude üldjuhina ning oma aastatepikkuse tööga Hiiumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid ning olnud rahvatantsu traditsioonide silmapaistev hoidja ja edasikandja.
2009. aasta tantsupeo kunstilise juhi Ülo Luhti sõnul on Helle-Mare oma ema töö jätkajana olnud tantsuga seotud terve elu.
“Ta on mõtlik ja analüüsiv tantsuõpetaja ja ta oli hindamatu liige 2009. aasta tantsupeo lavastusmeeskonnas, mõtles suurelt ja töötas pühendunult. Helle-Maret tahaks iseloomustada tema enda sõnadega: naine on nagu meri – elu andja ja kandja,” ütles Luht.
Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval on tantsutaadi juubeliaasta üheks tippsündmuseks.
Helle-Mare Kõmmus on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kultuurharidustöö erialal ning õppinud tantsu Mait Agu juures. Aastast 1997 töötab ta Hiiumaal rahvakultuurispetsialistina, suunates nii kogu maakonna kultuurielu ning juhendades samal ajal ise ka mitmeid sealseid kollektiive. Helle-Mare Kõmmus on osalenud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis seitsmel korral, olles 1994. ja 1999. aastal peo üldjuht-lavastaja. 2014. aasta XIX tantsupeol on ta B1 rühmade üldjuht.
1999. aastal pälvis ta Kristjan Toropi tantsupeostipendiumi parima tantsulavastuse eest XVI üldtantsupeol. Tänavu veebruaris omistati Helle-Mare Kõmmusele teenete eest rahvakultuuri edendamisel Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Hiiumaal esile tõstetud Merike ja Tõnis Niimanni perekonda Käina vallast Kassari külast.

Perekond Niimann pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kohalikku kultuuriellu. Pereema Merike vedas aastatel 1995-2012 MTÜ Kassari Haridusseltsi, edendades läbi selle kohalikku kultuurielu ja ühistegemisi siiralt ning omakasupüüdmatult. Nende aastate sisse on jäänud palju kohalikule kogukonnale olulisi tegevusi, ettevõtmisi ja muid algatusi, mida on tehtud vabatahtliku tööna ja teisi kaasa lööma motiveerides.

Muuhulgas on kaasa aidatud Kassari rahvamaja renoveerimise korraldamisele ning Lepa Anna Sukasääre alafondi loomisele Eesti Rahvuskultuurifondi juurde, et toetada kohalike noorte hariduse omandamist. Ühiselt on koostatud kohalikku väljaannet „Kassarimaa“, kogutud rahvapärimusi ja mälestusi elust Kassaris, kaasates nii kohalikke lapsi kui täiskasvanuid, samuti korraldatud kohaliku näitetrupi tegevust, organiseeritud näitusi, antud välja raamatuid, peetud külatalguid jpm. Kõik talgusupid ja pirukad ühistegevuste juurde on olnud pereisa Tõnise valmistatud. Merikese ja Tõnise Kassariremli talu oli üks esimesi mahetalusid Kassaris, kus kasvatatakse maasikaid. Tänaseks on enamus Kassari saarest ökoloogiliselt puhta toodanguga. Loe edasi: Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda

Tahkuna tuletornis avab üheks ööks uksed romantiline öökohvik

Augustikuu esimesel laupäeval toimub Hiiumaal Kärdlas kohvikutepäev. Kohvikutepäevaga seotud eel- ja järelkohvikuid

 on olnud varasematel aastatel ja on ka tänavu, kuid sel korral on esmakordselt Tahkuna tuletorni kavandatud kohvik, mis avatud vaid öösel. Tahkuna tuletorni öökohvik Ehast Koiduni on avatud 4. augusti südaööst kuni hommikul kella kuueni. Öökohvikut korraldab MTÜ Etnobuss koostöös Kõrgessaare vallavalitsusega.

Öökohviku idee autori Arno Kuuse kinnitusel tekkis mõte ühe öö kohvikust juba mullu sügisel, mida on nüüd enam kui poole aasta jooksul lihvitud ja täiendatud. «Kaunid augustiööd on liialt väärtuslikud, et need lihtsalt maha magada. Loodame pakkuda kõikidele kohvikukülastajatele meeleolukat kohvikuelamust, kus segunevad öised merehääled, aroomikad kohvikulõhnad ning tore seltskond. Selge taeva korral saab nautida öist tähesadu,» rääkis Kuusk. «Ürituste ajal on ajutisi kohvikuid Tahkunas varemgi olnud, kuid igapäevaselt tegutsevat kohvikut siin veel ei ole. Tuletorni haldav Kõrgessaare vallavalitsus on aga ühte tuletorni abihoonesse kohviku projekteerinud ning loodetavasti saab see projekt lähiaastatel ka ellu viidud,» lisas Arno Kuusk.  4. augusti varahommikul kell 5 toimub ka tasuta akustiline päikesetõusukontsert  uusikaliselt kollektiivilt Kukeprotest. Kärdla kohvikutepäva öökohviku Ehast Koiduni koostööpartneriteks on Meira ja Itaalia Farmiveinid.

Ainult kohvikuliste päralt on Tahkuna tuletorn alates 4. augusti südaööst, kuid kultuurihuvilistel on Tahkunasse asja juba ka reede, 3. augusti õhtul.  Kell 21 algab seal Theatrumi lavastus «Elu sees». Kell 23 alustab Weekend Guitar Trio kontserdiga «Teed». Lavastuse «Elu sees» pilet sisaldab ka kontserdipiletit, kuid kontserdile on võimalik osta pilet pool tundi enne algust kohapeal (hind 5 eurot).

 

Energeetiline AAMOS viiuldab täna Hiiu Folgil

AAMOS Duo. Foto: Hiiu Folk

Täna õhtul võib Kassari kiigeplatsil kuulda Shetlandi energeetilist ja traditsioonilist viiulimuusikat Kevin Hendersoni esituses. Teda toetab Norra kitarrist Vidar Skrede.

Portaalile Hiiumaa.ee antud intervjuus märkis Kevin Henderson, et kohtas Vidarit aastaid tagasi Shetlandi Folgi Festivalil. Koos jämmides ning edaspidi veel mitmetel festivalidel kohtudes tekkis väga hea klapp. AAMOS sündis kui Hendersoni ja üht teist Shetlandi viiuldajat kutsuti Norrasse festivalile esinema ning viiuldajad mõtlesid, et oleks tore kui Vidar saaks nendega kitarril ühineda.

Henderson ise tahtis saada muusikuks juba väga noores eas, kuid see tundus talle esialgu kauge unistusena. “Nägin vahel tuntud Shetlandi viiuldajat Aly Bain’i mängimas televisioonis ning unistasin ühel päeval olla sama hea mängija. Traditsioonilist viiulimuusikat tutvustas mulle minu vanaisa, kes oli suur viiulimuusika fänn ning seda tihti kuulas ja ka ise veidike mängis. Nii sain ka mina pisiku ja hakkasin võtma viiuli tunde ning hiljem sain õppida Viiulit juba koolis Shetlandi parima viiuldaja Willie Hunter’i käe all. Ta oli suurepärane õpetaja, kes muutis tunnid väga lõbusaks ning motiveeris viiulit mängima,” meenutas Henderson.  Loe edasi: Energeetiline AAMOS viiuldab täna Hiiu Folgil

Täna algavad mõisameistrite päevad Suuremõisas

17. – 20. juulil toimuvad Suuremõisa lossi pargis (spordihoone tagune kiigeplats ja selle ümbrus) mõisameistrite päevad. Ametlik avamine on 17. juulil kell 16 ja ametlik lõpetamine 20. juulil kell 16. Läbi nende nelja päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida oma tööriistadega) „suure kunsti sündi” ja samas ka einestada. Soovi korral saab valmis kujusid osta ka enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga. Lastele on avatud ürituse ajal eraldi tegelusnurk. Reedel kell 16 toimub ürituse ametlik lõpetamine ja oksjon. Esineb tantsutrupp Tuurit-Tuurit ning Mõisaprouad.