Haigekassa julgustab tervisemuredega pöörduda esmajärjekorras perearsti poole

Haigekassa kampaania „Tervisemurega alusta perearstist” eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust perearstiabist ning sellest, kuhu erinevate tervisemuredega pöörduda.perearst

Kui tervisega tekib mure, mis iseenesest ei möödu, aitab kõige paremini perearst. Perearsti meeskond on tervisemure korral esimene kontakt ja inimese teejuht mure lahendamiseks. Pereõel ja -arstil on kõik vajalikud oskused, et leida tervisemurele lahendus.

Kampaanialehelt alustaperearstist.ee saab infot, milliste tervisemuredega jääda kodusele ravile, millal pöörduda perearsti juurde ja millal vältimatu abi saamiseks EMOsse. Veebilehel on vastused peamistele perearstiabi puudutavatele küsimustele.

Parem teadlikkus aitab vähendada ka põhjendamata pöördumisi EMOsse ja leevendada eriarstide järjekordi.

Kuna november on meestekuu, pöörduvad kampaania tele- ja printreklaamid ennekõike 30-60aastaste meeste poole. Mehed on haigekassa uuringu järgi vähem aktiivsemad enda tervisemurele lahendust otsima. Kampaania kutsub neid üles alustama pikalt vaevanud või ootamatult tekkinud tervisemuredega just perearstikeskusest.

Perearsti nõuandeliin numbril 1220 töötab ööpäev läbi. Kui inimene kahtleb, kuidas murega edasi käituda, tasub esimesena helistada sinna. Loe edasi: Haigekassa julgustab tervisemuredega pöörduda esmajärjekorras perearsti poole

Täna alanud Matsalu loodusfilmide festivalil linastub ligi sada uut loodusfilmi

19.-23. septembril toimub Lihulas juba 16. Matsalu loodusfilmide festival. Iga aastaga populaarsemaks muutuval festivalil linastub tänavu 90 loodusfilmi kõikjalt maailmast, millest kolmandik on rahvusvahelises võistlusprogrammis.

Matsalu
Matsalu

Ühe suurima tõmbenumbrina toimub selle aasta festivalil ka Eesti Vabariik 100 raames loodud eepiline Joosep Matjuse loodusfilmi “Tuulte tahutud maa”

Festivali peakorraldaja Silvia Lotman on õnnelik, et festivalil osalejate ja festivali koostööpartnerite arv on iga aastaga aina suurenenud. “Proovisime sel aastal esimest korda müüa festivali passe ka enne festivali algust koostöös National Geographic Eestiga ning tundub, et selle aasta festival tuleb ajaloo suurim. See näitab, et huvi loodusfilmide vastu on Eestis endiselt suur ning läbi selle ka teadlikkus keskkonnaprobleemide ja loodusvõlude vastu ka igal aastal kasvamas,” sõnas Lotman. pidulik esilinastus.

Loe edasi: Täna alanud Matsalu loodusfilmide festivalil linastub ligi sada uut loodusfilmi

Eestis esineb esmakordselt Kanadast pärit filharmoonia kammerkoor Grand Philharmonic Choir

Juulikuu 5. ja 9. kuupäeval annab Tallinnas ja Tartus tasuta kontserdi Kanada üks tuntumaid täiskasvanute segakoore Grand Philharmonic Choir kavaga „Music to Make the Spirit Soar“.

 Pika ajalooga koori esituses võib teiste seas kuulda loomingut parimatelt Baltimaade ja Kanada heliloojatelt, klassikalisi pärle Mendelssohnilt ja Brahmilt ning ka kuulsate Vene heliloojate Rachmaninoffi ja Ippolitovi muusika.GPC

Meisterlikku koori juhatab energiline maestro Mark Vuorinen, kes on muuhulgas Ontario Kunstinõukogu preemia Leslie Bell Prize in Choral Conducting 2016. aasta laureaat. Muusikat on ta õppinud Wilfrid Laurieri ülikoolis, Yale’i Ülikooli vaimuliku muusika instituudis ja Toronto Ülikoolis.

Varasemalt on Vuorinen dirigeerinud paljusid esmaettekandeid ja paljude heliloojate, sealhulgas John Burge’i, Timothy Corlisi, Robinson McLellani ja Tawnie Olseni, tööde esmaesitlusi Kanadas. Tema hiljutiste kontserdite hulgast võib esile tuua Benjamin Britteni „War Requiem“, Arvo Pärdi „Credo“ ja Richard Einhorni filmimuusika „Voices of Light“ tummfilmile „The Passion of Joan of Arc“. Loe edasi: Eestis esineb esmakordselt Kanadast pärit filharmoonia kammerkoor Grand Philharmonic Choir

Tallinna loomaaias algab rahvusvaheline liigikaitse foorum

Täna algab Tallinna loomaaias rahvusvaheline Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooni (EAZA) liigikaitse foorum, mis toimub esmakordselt Eestis. Iga kahe aasta tagant toimuv üritus toob tänavu kokku 158 esindajat 105 erinevast liigikaitsega tegelevast organisatsioonist ning 33 erinevast riigist.

EAZA konverents
EAZA konverents

Tallinna loomaaia direktor Tiit Marani sõnul on lisaks olulistele aruteludele foorum ka uute ideede kohtumispaik. „Kolme pikka põhjamaade päeva täitev foorum on pühendatud metsloomade ärile, värske vee säilitamisele, liikide loodusesse taastutvustamisele ning liigikaitsesse investeerimisse. Ma olen kindel, et kõik osalejad saavad siit teada midagi uut ja valgustavat, mis aitab neil täita oma missiooni elu säilitamisel erinevates vormides. Eesti on riik täis metsi, soid ja lugematul hulgal saari, mis muudab selle heaks kohaks mõtisklusteks ning oluliste teemade üle arutamiseks.“ sõnas Maran.

Foorumi kolm päeva on kõik pühendatud erinevatele teemadele – kolmapäev keskendub ebaseaduslikule metsloomade ärile, neljapäev värske vee säilitamisele ning liigikaitse olukorrale balti riikides ja reede liikide taastutvustamisele loodusesse ning liigisäilitamisse investeerimisele.

Eluslooduse säilitamine on EAZA peamine eesmärk ning tänasel päeval on selgeks saanud, et loomaaedade ja akvaariumite roll selle juures on palju suurem, kui pelgalt ohustatud liikide säilitamine läbi aretusprogrammide. Tänu erinevatele projektidele tegelevad mitmed EAZA liikmed aktiivselt eluslooduse kaitsealade ja tervete ökosüsteemide säilitamisega, eesmärgiga päästa ohustatud liike.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks loodi ülipikk sünnipäevakutse

24.veebruarist sai avalikuks tuhandete eestimaalaste koostööna loodud EV100 sünnipäevakutse, millega kutsutakse inimesi kogu maailmast Eestile külla. Kokku mitmeid tunde kestev ehedatest eestimaalaste portreedest koosnev kutse avalikustatakse 24. veebruaril kell 12:00 Puhka Eestis kodulehel.EV100kutse_Liisu

Kutse loomise üheks eesmärgiks oli ühendada Eestis elavaid inimesi ja e-residente, sõltumata nende asukohast või staatusest. Kutses said osaleda kõik, kel oli võimalik end ID kaardi põhiselt autentida. Kokku saatis oma portree sünnipäevakutsesse üle 2550 inimese. Projekti peamiseks eesmärgiks on tutvustada Eestit maailmale kui toredat turismisihtkohta ja digitaalset ühiskonda, kus enda elektrooniline autentimine on kõigile kättesaadav. Inimestel paluti fotodel naeratada, et purustada müüt alati muretsevatest eestlastest.

Projekti üks eestvedaja Mart Valner selgitab, et kutse loomisega ei ole töö veel lõppenud. „Koguda ühe idee taha võimalikult palju eestimaalasi ning luua koos midagi, mida kogu maailmas pole kunagi varem tehtud, oli projekti esimene osa. Juubeliaasta pole aga veel läbi ning sünnipäevakutse mõte on ikkagi maailmas Eestile tähelepanu saada ja väliskülalisi meile külla kutsuda. Praegu käibki töö selle nimel, et loodud sünnipäevakutset ja kogu Eesti Vabariigi 100. juubelit kogu maailmas tutvustada,“ sõnas Valner. Loe edasi: Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks loodi ülipikk sünnipäevakutse

Ülipika EV100 sünnipäevakutsega saab liituda kuni 18. veebruarini

Kõik eestimaalased saavad panustada EV100 sünnipäevakutse loomisesse laadides veebiportaalis www.ev100kutse.ee üles oma rõõmsameelse portreefoto. Ülipika kutsega pöördutakse maailma poole ev100_Kutse_näidis (002)kutsumaks inimesi Eestisse külla ja osa saama EV100 kultuuriprogrammist. 

Projekti eesmärk on luua koos eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse, kus saavad osaleda ka e-residendid. Fotode kogumiseks on loodud portaal www.ev100kutse.ee, kuhu  huvilised saavad üles laadida oma rõõmsameelsed fotod. Naeratavate fotodega soovitakse ühtlasi purustada müüt alati mornidest eestlastest. Hetkel on näha portaalil vilkumas juba saabunud tuhandeid fotosid üle Eesti.

Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased või e-residendid. Foto üleslaadimisel tuleb valida maakonna nimi, mida soovitakse sünnipäevakutses esindada, ehk kuhu külalisi kutsuda. Samuti võib rippmenüüst valida enda iseloomustamiseks mõne toreda eestikeelse sõna.

„Meie käest on korduvalt küsitud autentimise vajalikkuse kohta ja palutud sellest loobuda. Kindlasti saaksime ilma selle nõudeta rohkem fotosid ja veelgi pikema kutse, kuid autentimine on vajalik just selleks, et saaksime maailmale öelda – need inimesed fotodel on tõepoolest ehedad Eesti inimesed; tegemist ei ole lihtsalt portsu ritta laotud portreedega. Sellised toredad küllakutsujad on päriselt olemas ja nad esindavad valitud maakonda oma ametliku eesnime all, nii nagu kirjas ID kaardil. Mitte Kojamees, vaid Tarmo; mitte Bravuuritar, vaid Anu Nataly jne. Samuti võib kindel olla, et nii Tanel Padar, Anne Veski kui ka Kaja Kallas on oma fotod üles laadinud isiklikult, sest oma PIN koode ju teistele naljalt ei anna,“ räägib Viive Aasma, üks projekti eestvedajatest. „Autentimine on üks momente, mis teeb selle projekti unikaalseks kogu maailmas. Mitte kunagi varem ei ole meelelahutusliku kontseptsiooniga projektis nõutud isikutuvastamist. Loomulikult tutvustab selline eriline sünnipäevakutse Eestit maailmale ka kui e-riiki, mis on samuti üks projekti eesmärkidest. Sellist ideed ei saa iga riik isegi kopeerida,“ selgitab Aasma. Loe edasi: Ülipika EV100 sünnipäevakutsega saab liituda kuni 18. veebruarini

2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

PERH kardioloog-ülemarst professor Toivo Laks kirjutab enimlevinud diabeeditüübist, mis ohustab aina rohkem ja rohkem eestlasi.diabetes-blood-sugar-diabetic-medicine-46173
2. tüübi diabeet on kõige levinum diabeedi vorm, mis tavaliselt avaldub täiskasvanutel. Levimus Eesti täiskasvanute hulgas on 7-9%. Suures osas loetakse seda diabeedi varianti ennetatavaks, kuid sellele vaatamata on 2. tüübi diabeet üheks olulisemaks südame-veresoonkonna haiguste põhjustajaks, mis on samas ka diabeedihaigete (kellel on mitmekordselt kõrgem kardio- ja tserebrovaskulaarhaiguste tüsistuste oht kui tavaelanikel) hulgas esimeseks surma põhjustajaks. Kahel kolmandikul ägeda koronaarhaigusega (südameinfarkt, ebastabiilne stenokardia) hospitaliseeritud haigetest on väljendunud diabeet või glükoosi tolerantsuse häire.

Diabeet on esimene ja ainus mittenakkuslik haigus, mida ÜRO on seni 21. sajandi epideemiana tunnistanud. 2014. aastal elas kogu maailmas ligi 422 miljonit diabeedihaiget täiskasvanut. Just seetõttu on diabeet muutunud oluliseks rahvatervise küsimuseks, mille maailmas juhtrolli omavad asutused on seadnud prioriteediks. Nii diabeedijuhtumite arv kui selle esinemine on viimastel kümnenditel pidevalt tõusnud ning kasvab kõige kiiremini madala ja keskmise sissetulekutega riikides. Loe edasi: 2. tüübi diabeet: väljakutse nii patsiendile kui ka arstile

Eestimaalasi oodatakse kaasa lööma ülipika EV100 sünnipäevakutse loomisel

Sel nädalal avati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kutse loomise veebiportaal, kuhu kutsutakse kõiki eestimaalasi üles laadima oma rõõmsameelne portreefoto, et kogu maailm meile järgmisel aastal külla 

Header-Katusel-visit

kutsuda

Rohujuure tasandil sündinud projekti eesmärk on luua koos kõigi eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse. Osaleda saavad ka e-residendid.

Sünnipäevakutse loomiseks on välja töötatud spetsiaalne fotode kogumise portaal, kuhu eestimaalased saavad üles laadida oma rõõmsameelseid portreefotosid. Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased või e-residendid. Autentida saab ID kaardi, Smart ID või Mobile ID kaudu. Foto üleslaadimisel tuleb ise valida maakonna nimi, mida soovitakse sünnipäevakutses esindada, ehk kuhu külalisi kutsuda. Samuti võib rippmenüüst valida enda iseloomustamiseks mõne toreda eestikeelse sõna.

Kõikidest kogutud fotodest luuakse 2018 aasta veebruaris ülipikk online sünnipäevakutse. Video algab üleskutsega külastada Eestit ja siin toimuvaid juubelipidustusi, millele järgnevad maakonniti grupeerituna inimeste endi poolt üles laetud portreefotod. Näiteks algab video saarlaste portreedega ja lõppeb Ida-Virumaa inimestega. Sünnipäevakutses on inimeste portreefotodele vahelduseks ka est-kontseptsioonis vaheslaidid, mis aitavad tutvustada Eestit kogu maailmale kui turismisihtkoha ja e-riiki, kus elab palju andekaid inimesi.

Sünnipäevakutse hakkab kogu oma pikkuses maailma avalikkuse ees lahti rulluma 24. veebruaril 2018. aastal. Fotosid saab üles laadida portaalil www.EV100kutse.ee .

Projekti toetavad ja teostavad Alfa-Omega Communications, gotoAndPlay, NOPE Creative ning EASi Turismiarenduskeskus. Oma teenustega toetavad projekti ka SK ID Solutions ja Zone Media.

Eestlased loovad pöörast EV100 sünnipäevakutset

Rohujuure tasandil sündinud projekti eesmärk on luua koos kõigi eestimaalastega üks pöörane ülipikk sünnipäevakutse, mis oleks suunatud inimestele kogu maailmas, et kutsuda neid Eestisse vabariigi juubeli puhul külla.20157600_439882056382712_2395441754724127720_o

Sünnipäevakutse loomiseks on välja töötamisel spetsiaalne fotode kogumise portaal, kuhu eestimaalased saavad novembris hakata üles laadima oma rõõmsameelseid portreefotosid. Pildi üleslaadimine eeldab autentimist, mis tagab selle, et kõik fotodel olevad inimesed on ehedad eestimaalased. Foto üleslaadimisel märgib inimene ära oma eesnime ja ka maakonna, mida ta tahab esindada, ehk kuhu ta külalisi kutsub.

Kõikidest üles laetud fotodest luuakse tuleva aasta alguses ülipikk online sünnipäevakutse. Video algab üleskutsega külastada Eestit ja siin toimuvaid juubelipidustusi, millele järgnevad maakonniti grupeerituna inimeste endi poolt üles laetud portreefotod. Näiteks algab video saarlaste portreedega ja lõppeb Ida-Virumaa inimestega. Pikas kutses on inimeste fotode keti sees ka vaheslaidid, mis aitavad tutvustada Eestit kogu maailmale kui turismisihtkoha ja e-riiki, kus elab palju andekaid inimesi. Võimalusel kasutatakse slaidide sõnumites ka est-kontseptsiooni.

Sünnipäevakutse hakkab kogu oma pikkuses maailma avalikkuse ees lahti rulluma 24. veebruaril 2018. aastal. Fotosid saab hakata üles laadima novembris 2017. Seni aga saab hoida projekti kulgemisel silma peal EV100 sünnipäevakutse Facebook lehel https://www.facebook.com/EV100-s%C3%BCnnip%C3%A4evakutse-431237933913791/

Samuti kogub EV100 pöörase sünnipäevakutse projekt veel mõned päevad hoogu ka Hooandja keskkonnas, kus idee toetajad saavad projekti õnnestumisele oma panuse anda. http://www.hooandja.ee/projekt/craziest-birthday-invitation.

Matsalu loodusfilmide festival toimub sel aastal kõigile kooliõpilastele tasuta

20.-24. septembril toimub Lihulas juba 15. Matsalu loodusfilmide festival. Iga aastaga populaarsemaks muutuval festivalil linastub tänavu ligi 100 loodusfilmi kõikjalt maailmast. Tänu Hooandja keskkonnas kogutud toetusele on kõik filmid MAFF

sel aastal kooliõpilastele tasuta.

Festivali avapäev on traditsiooniliselt lastepäev, mille raames linastuvad lastele eriseansid ning filmitegijad ja fotograafid tutvustavad töötubades lastele oma tööd ja töövahendeid. Lastepäeval toimuvad koolide ühiskülastused, aga kooliõpilased on oodatud osalema kogu festivalil, sest põnevaid ja harivaid filme on täis kõik neli päeva.

Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotman tänab kõiki, kes on festivali praeguseks nii rahaliselt kui oma mõtetega toetanud. “Matsalu festival on koht, kuhu tulevad kokku inimesed erinevatest eluvaldkondadest üle kogu maailma. Meid ühendab huvi looduse vastu. Mul on hea meel, et sel aastal saame tänu toetajatele pakkuda kõikidele kooliõpilastele võimalust osa saada maailma loodusfilmide paremikust ning seeläbi tõsta nende huvi keskkonna teemade vastu,” sõnas Lotman.

Lisaks filmisõpradele ja filmitegijatele on festivalile oodatud ka loodusfotograafid ning loodusfotohuvilised. Traditsiooniliselt on festivali osaks loodusfotonäitused ning kõigil festivali külastajatel on võimalus osaleda fotopäeva üritustel, mis pakuvad põnevaid töötubasid, harivaid ettekandeid ning uusima foto- ja videotehnika esitlusi.

Festivali eesmärk on tutvustada ja tunnustada uusi loodusfilme ja nende loojaid ning edendada loodusfilmide levikut. Matsalu loodusfilmide festival propageerib looduslähedast ja säästvat elulaadi ning põlisrahvaste sügavalt loodusega seotud traditsioonide austamist.

Festival koosneb võistlusprogrammist, lisaprogrammidest, koolinoortele suunatud loodusharidusprogrammist, loodusfoto- ja kunstinäitustest, fotoprogrammist, seminaridest, töötubadest, meistriklassidest ja paljust veel. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada osaleb rahvusvahelises võistlusprogrammis. Filmid võistlevad kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”. Matsalu loodusfilmide festivali programm on eilsest alates üleval ka festivali kodulehel: http://matsalufilm.ee/et/teatrisaal/.

Filmiseansid toimuvad Lihula Kultuurikeskuses. Lisaks Lihulale saab valikut festivalifilmidest näha ka Haapsalus Iloni imedemaal ning Pürksi kultuurimajas. Fotoprogrammi üritused toimuvad Lihula mõisas.

EASi turismiarenduskeskus kutsub rahvusvahelisse pereturismi mängu osalema Eesti perekonda

EASi turismiarenduskeskus kutsub rahvusvahelisse pereturismi mängu osalema üht julget Eesti perekonda. Teist aastat järjest toimuvas „Visit Estonia Family Game“ mängus osalevad ka sel suvel Läti, Soome ja Venemaa blogijate perekonnad.Mäng 2016_koik auto juures

 „Möödunud suvel toimunud Visit Estonia peremängus osalesid kolme naaberriigi perekonnad, kes läbi põnevate mängude tutvusid kesk-Eesti pereturismi atraktsioonidega. Sel aastal tahame mängu kaasata ka lustaka kohaliku perekonna, kes aitaks võõrustajana väliskülalistele tutvustada meil perega puhkamise võimalusi,“ selgitab EASi turismiarenduskeskuse valdkonnajuht Ott Sarapuu.

Mäng toimub 5.-8. juulil ja kulgeb Lääne-Eestis ning Saaremaal. Osalema otsitakse pere, kus kasvab vähemalt kaks 7-12 aastast last, ning kes on perena valmis mängukogemusi sotsiaalmeedias teistega jagama. Vajalik on lastevanemate ingliskeele oskus suhtlustasandil ja kasuks tuleb ka laste keelteoskus.

Loe edasi: EASi turismiarenduskeskus kutsub rahvusvahelisse pereturismi mängu osalema Eesti perekonda

Kohtla-Järvel toetatakse 20. mail heategevusliku jooksuga haigete lastega peresid

20. mail antakse Kohtla-Järvel juba teist aastat järjest start Eastman Charity Run nime kandvale heategevusjooksule.Charity Run 2016 (3)

„Meie jaoks on kohalike inimeste heaolu väga tähtis, seega kutsume ka sel kevadel kõiki kohtlajärvelasi heategevuslikul eesmärgil sportima,“ ütles Hannes Reinula, jooksu korraldava Eastman Specialties’i direktor. „Iga osaleja eest annetame 5 eurot perede heaks, kus kasvavad pidevat ravi vajavad lapsed. Lisaks saavad kõik osalejad teha liikumise abil heateo ka enda tervisele.“

Reinula sõnul on Eastman võtnud heategevusjooksu oma iga-aastaseks eesmärgiks. „Võttes arvesse möödunud aasta jooksu järel osavõtjatelt ja kohalikult kogukonnalt saadud tagasiside, ei olnud meil kahtlustki, et jooks saab toimuma ka tänavu ja tulevatel aastatel,“ sõnas ta.

Jooksu tähtsust kohalikus ühiskonnas rõhutas ka Kohtla-Järve kultuuri- ja spordi peaspetsialist Kristiine Agu. “Mul on äärmiselt hea meel, et Kohtla-Järve on saanud heategevusliku jooksu näol endale uue traditsiooni. Eelkõige tuleb selle puhul tänada kõiki möödunud aastal osalenuid, kelle toel saime pakkuda tuge puudega lapsi kasvatavatele peredele.”

Jooksust võivad võtta osa kõik soovijad ja sellele registreerumine toimub kohapeal. Vastavalt vanusele on võimalus startida nii 250 m (0-6 aastat), 1 km (7-10 aastat) ja 5 km (üle 11 aastased jooksjad) pikkusele distantsile. Jooks on kõikide osalejate jaoks tasuta ja ilma ajavõtuta. Samuti on osalema oodatud ka kepi- ja tervisekõndijad.

Möödunud aasta Eastman Charity Run’ist võttis osa üle 500 tervisesportlase, keda toetas paarisajapealine pealtvaatajaskond. Annetatud raha eest said pered hankida ratastooli, ortopeedilised jalanõud, massaažiteenust, toidulisandeid ning raske liikumispuudega tüdrukule teleri.

 

Microsoft avaldas Turvalise interneti päeval Digitaalse viisakuse indeksi

Tänasel Turvalise interneti päeval avalikustab Microsoft oma Digitaalse viisakuse indeksi, mis on kokku pandud peale põhjalikku analüüsi 14 riigis ning mis näitab, et 65%

MS1

internetikasutajatest on kokku puutunud ohtudega internetis. Turvalise interneti päeval kutsub Microsoft kõiki üles looma turvalisema ja viisakama internetikeskkonna.

Rahvusvaheline uuring toimus 14 riigis 2016. aasta juunikuus ning selle käigus uuriti, kuidas inimesed end internetis tunnevad, milliseid ohte ning riske on internetis kogetud, kui palju need inimesi häirinud on ning kust on abi otsitud. Uuringu tulemusena pandi kokku Digitaalse viisakuse indeks, mis kajastab käitumismustreid internetis.

Uuringu tulemusena on põhilised internetis kogetud ohud seotud inimkontaktidega. Esiviisikusse mahtusid nii internetikiusamine, ahistamine kui soovimatud seksuaalsed sõnumid. Kaks kolmandikku vastajatest tõdesid, et nad on internetis probleemidega kokku puutunud ning 78% kinnitas, et kas nende või nende tuttavatega on internetis midagi ebameeldivat juhtunud. Samal ajal lausa 62% vastajatest tõdes, et kui nad puutuvad internetis kokku ohtudega, ei oska nad abi saamiseks kuhugi pöörduda. See on muret tekitav näitaja, eriti kuna uuringud on tõestanud, et internetis olevatel ohtudel on reaalsed tagajärjed ka pärismaailmas. See tuli välja ka Microsofti poolt läbi viidud uuringust, kus 66% osalejatest tõdesid, et nende poolt kogetud internetiohud mõjutasid nende päriselu. Lausa 30% neist tunnistasid, et nad muutusid ka juhtmevabas maailmas inimeste suhtes vähem usaldavamaks, 18% teatasid, et kaotasid tänu internetile sõbra ning lausa 5% kinnitas, et on tänu internetis toimunule mõelnud suitsiidile. Loe edasi: Microsoft avaldas Turvalise interneti päeval Digitaalse viisakuse indeksi

ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko

Annely_Esko_pilt_Ölandi loopealne
2016. aasta noor looduskaitsja Annely Esko

 

2016. aasta nooreks looduskaitsjaks valiti Annely Esko, kes paistis silma oma märkimisväärse panusega Eesti loopealsete taastamisel. Konkursi žürii andis esmakordselt välja ka kaks eriauhinda, mille pälvisid noor loodusteadlane Liina Remm ning kodanikuaktivist Linda-Mari Väli. Auhinnad ning nendega kaasnevad stipendiumid antakse üle täna, 1
. veebruaril Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 26. sünnipäeval.
Tänavu esitati auhinnale seitse kandidaati. ”Väga rõõmustav, et Eestis leidub palju eri valdkondades tegutsevaid noori, kelle jaoks on looduse kaitsmine südameasi ning igapäevane tegevus. Tunnustamist väärivad kõik esitatud kandidaadid,” nentis ELFi juhatuse aseesimees ja žürii liige Siim Kuresoo.
Peaauhinna võitnud Annely Esko on edendanud Eesti poollooduslike koosluste taastamist alates 2009. aastast, töötades Keskkonnaametis maahoolduse peaspetsialistina ning alates 2014. aastast loopealsete taastamise projekti koordinaatorina. Projekt „Elu alvaritele“ on väga ambitsioonikas – hetkel on tegu Euroopa kõige suurema poollooduslike koosluste taastamistööga. Ühtlasi on Esko aktiivselt panustanud puisniitude taastamise tähtsuse teadvustamisse. “Tunnustame Annely Eskot suure entusiasmi ja pühendumuse eest loopealsete taastamisel. Loopealsete olukord on Eestis paranemas ning selles on suur roll Annely tööl,” ütles Kuresoo. Loe edasi: ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko

Metsandusnõukogu heakskiidu saanud metsade kaitse tegevusplaan vajab elluviimist

Eile, 16. jaanuaril kogunenud metsandusnõukogu toetas range kaitse töörühmas kokkulepitud tegevusplaani salu- ja laanemetsade kaitseks. Ühenduste hinnangul on nõukogu toetus oluline samm metsade elurikkuse kaitsel. Tegevusplaani elluviimine eeldab järgmisi samme keskkonnaministrilt ja valitsuselt.

metsakaiseks

Kohtumisel Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esindanud Tarmo Tüüri sõnul on elustiku kaitsmiseks vajaliku minimaalse mahu salu- ja laanemetsade kaitse alla võtmisega eri põhjustel viivitatud ligi 15 aastat. See on selgelt seatud ka kehtiva metsanduse arengukava eesmärgiks, ent peale arengukava vastuvõtmist 2011. aastal kuni viimaste kuudeni pole sisulisi edasiminekuid olnud. “Täna on olemas nii ekspertkogus kui ka majanduslikke huvipooli hõlmavas nõukogus heaks kiidetud pla

an, mille elluviimine lahendaks Eesti metsade elurikkuse säilimiseks ühe olulisema probleemi,” avaldas Tüür heameelt. “Järgmise kiire sammuna tuleb valitud metsadele keskkonnaministri käskkirjaga rakendada esialgne kaitse. See võimaldab alustada plaani ellu viimiseks vajalikke toiminguid,” selgitas Tüür.

Loe edasi: Metsandusnõukogu heakskiidu saanud metsade kaitse tegevusplaan vajab elluviimist

Koolid saavad arvutite ostmiseks neli miljonit eurot

HITSA avas koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga 4 miljoni suuruse toetusmeetme põhikoolidele süle- , laua- ja tahvelarvutite soetamiseks. 

IMG_5369_block

Toetusega aitab riik arendada õpetajate ja õpilaste digipädevusi ning toetab digikultuuri integreerimist õppeprotsessi. 

Toetus on mõeldud riigi-, era‐ ja munitsipaalkoolide koolipidajatele ning seda saab taotleda vastavalt põhikooliõpilaste arvule käesoleval õppeaastal. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA).

„Digitaalsed õppevaralahendused ja üldine teadlikkuse kasv haridusasutustes seab omad nõuded ka taristule,“ selgitas HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Toetusmeetmega varustame õpetajaid kaasaegsete töövahenditega, et toetada digipädevuste arendamist ning olla valmis e-hindamiseks. Eriti positiivne on see, et koolipidajad koostavad toetusmeetme raames digipöörde tegevuskava aastani 2019. See annab meile hea ülevaate koolide vajadustest ja aitab täpsemalt planeerida tegevusi tulevikus.“

Laua-, süle- ja tahvelarvutite soetamiseks on HITSA korraldanud ühishanke, mis kaasab 205 kohalikku omavalitsust, 36 erakoolipidajat ning ühe riigikoolide pidaja. Lähtuvalt koolipidajate esitatud soovidest kujunes hanke kogumahuks 7 miljonit eurot, millest 4 miljonit on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolne sihtfinantseering. Koolipidajate omafinantseeringu nõue on vähemalt 15%. Lisaks meetme raames soetatule saab seadmeid osta või liisida ka omavahenditest.

Riigihanke tulemusena on raamlepingu partneriteks Atea AS, kellelt koolid saavad hankida sülearvutite komplekte, MarkIT Eesti AS ja Green IT AS, kes pakuvad lauaarvutite komplekte, ning Datel AS ja 3 Step IT OÜ, kelle tarnida on tahvelarvutid koos lisadega.

Toetusi saab taotleda 31. maini 2017. Lisainfo toetuse tingimuste kohta HITSA kodulehel:http://hitsa.ee/ikt-hariduses/koolide-digitaristu-toetusmeede 

Ühisnädalal antakse välja vabatahtliku sõbra märk ja kutsutakse üles naabrit märkama

Ühisnädalal tunnustame neid, kes on silma paistnud eriliste tegudega. Täna antakse välja vabatahtliku sõbra märk, mille pälvivad need organisatsioonid, kelle vabatahtlike

footer

kaasamise protsess on hästi läbi mõeldud. Lisaks toimuvad homme kõige tublimate tunnustamisüritused lausa seitsmes Eesti maakonnas.

Eesti Külaliikumine Kodukant ja Siseministeerium andsid täna 18 vabaühendusele üle vabatahtliku sõbra märgid. Lisaks kirjutatakse alla vabatahtliku tegevuse võrgustiku kokkulepe ja arutletakse kuidas kaasata vabatahtlikuks uusi inimesi.

Homme leiavad tublimate tunnustamised aset seitsmes maakonnas. Harjumaal toimub “Aasta tegijate” tunnustamine seitsmes kategoorias, Lääne-Virumaal antakse üle tunnuskirjad „Sädeinimesele“ ja „Sädeorganisatsioonile“ ning tunnustatakse maakonna parimaid noorsootöötajaid; Läänemaal, Tartumaal ja Hiiumaal nimetatakse parim kodanikuühendus. Vabaühenduste tänupäevad toimuvad ka Võrumaal ja Pärnumaal. Loe edasi: Ühisnädalal antakse välja vabatahtliku sõbra märk ja kutsutakse üles naabrit märkama

Valmis Lendorava laulu muusikavideo

Intensiivse raietegevuse tagajärjel on lendorava populatsioon pea olematuks kahanenud, teadlaste sõnul on sama olukorra jätkumisel need loomad aastaks 2020 tõenäoliselt Eesti metsadest jäädavalt kadunud.

Noorte Roheliste poolt algatatud lendorava päästekampaania käigus koguti petitsioonile “Lendorava ja metsade kaitseks” 2054 allkirja, mis saadeti Riigikokku. Selle tahteavalduse tulemusel kinnitas valitsus aastaid sahtlipõhjas seisnud lendorava kaitsekava ja lisaks alustas Keskkonnaministeerium 25 uue lendorava kaitseala moodustamist. See pole aga kaugeltki piisav, et tagada liigi püsima jäämist.

Ühe osana inimeste teadlikkuse tõstmiseks lõid Henry Laks ja Marten Kuningas “Lendorav” laulu, millele valmis nüüd ka video:

Loe edasi: Valmis Lendorava laulu muusikavideo

Rahvusvaheline KoodiTunni kampaania otsib külalisõpetajaid

KoodiTund kutsub kõiki hakkajaid IT-huvilisi õpetama 1.-12. klassi noortele koolitunnis koodi kirjutamist läbi mängulise lähenemise. Tunnid toimuvad vahemikul 5.-9. detsember ning vabatahtlikelt ei oodata varasemat programmeerimise oskust, vaid hoopis julget pealehakkamist ja säravaid silmi. HOUR-of-code

KoodiTunni jooksul saavad lapsed mängida spetsiaalseid eestikeelseid mänge www.code.org leheküljelt, mis annavad neile praktilise kokkupuute programmeerimisega. Tunnid viiakse läbi spetsiaalsete kavade järgi ning neid sobivad läbi viima kõik, kes teavad, mis on internet ning on varem saatnud mõne e-kirja.

“Lapsed olid väga tublid ja õhinas ning tund läks tõepoolest lennates. Kindlasti aitas sellele kaasa mänguline koodi kirjutamise lahendus. Peale tunni andmist tegin ka ise veidi rohkem koodi kirjutamisega tutvust ning võtsin Phytoni programmeerimise kursuse,” ütleb eelmisel aastal vabatahtlikuna Tallinna 21. keskkoolis KoodiTundi juhendanud vandeadvokaat Ene Soop.

„Juba varasemad aastad on näidanud, et noored on programmeerimisest huvitatud ning tulevad algatusega väga hästi kaasa. Nägemine, kuidas asjad hakkavad ekraanil nende töö tulemusena liikuma ja tööle, paneb paljud neist programmeerimise kohta lisamaterjale uurima ning see võib mõne noore puhul omakorda viia ka elukutse valikuni tulevikus,“ sõnas Rain Laane, Microsofti Baltikumi juht.

KoodiTund (Hour of Code) on rahvusvaheline algatus ja maailma suurim õppimise sündmus, mis kutsub kõiki inimesi maailmas programmeerimist proovima. Eestisse toovad KoodiTunni Vaata Maailma SA, Tagasi Kooli ja Microsoft Eesti. Huvilised saavad ennast külalistunni andmiseks kirja panna kuni 25. novembrini siin.

Eelmisel aastal toimus KoodiTunni raames üle maailma ligi 200 000 üritust, mille jooksul tegid koodi kirjutamisega tutvust 100 miljonit õpilast. Eestis viisid Tagasi Kooli vabatahtlikud ja NutiLaborite juhendajad läbi ligi 200 külalistundi, milles osales ligi 3500 huvilist. KoodiTunni patroonid on USA president Barack Obama, seni noorim Nobeli preemia laureaat Malala Yousafzai, Facebooki asutaja Mark Zuckerberg, Microsofti tegevjuht Satya Nadella, näitleja Ashton Kutcher ja väga paljud teised.

Registreerumine: http://bit.ly/KoodiTund

Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Alates tänasest kuni nädala lõpuni toimub iga-aastase ettevõtlusnädala raames ligi 200 üritust üle Eesti. Nädala eesmärgiks on arendada inimestes

Foto: Ettevõtlusnädal/EAS
Foto: Ettevõtlusnädal/EAS

ettevõtlikku eluhoiakut, soosivat suhtumist ettevõtlusesse, luua koostöövõrgustikke ning innustada kasvupotentsiaaliga ettevõtjaid astuma ettevõtluses edasisi samme.

„Ettevõtlusnädalaga tahame juhtida avalikkuse tähelepanu ettevõtlikkusele ja ettevõtjate rollile meie majanduses, et ettevõtjaks olemist senisest enam väärtustada ja ühtlasi motiveerida meie inimesi olema rohkem ettevõtlikumad ja julgemad,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Teeme tööd selle nimel, et tulevikus oleks ettevõtlikkus integreeritud juba alates esimestest klassidest meie kooliprogrammidesse ja olen kindel, et ettevõtlusnädala sündmuste hulgast leiab igas vanuses inimene endale midagi

huvipakkuvat ja tulevikku suunavat“.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimehe Hanno Tombergi sõnul on ettevõtlusnädal vajalik traditsioon, mis aitab ettevõtlustemaatikat erinevais Eestimaa paigus fookusesse tõsta. „Eesti tänane probleem on toodete madal lisandväärtus ja võimekus kasvada Eestist väljapoole,“ lausus Tomberg. „Leian, et järgmiste aastate suur eesmärk on luua rohkem tootearendust kohapeal, mitte seda ainult sisse osta. Seetõttu tuleb ettevõtlusnädalal rääkida ka uutest lahendustest, mille lõppeesmärk on Eesti teadusasutusi kaasates töötada välja uusi tooteid.“ Loe edasi: Algaval ettevõtlusnädalal toimub ligi 200 üritust üle Eesti

Matsalu loodusfilmide festivalil tunnustati parimaid loodusfilme

Täna lõppes 14. Matsalu loodsufilmide festival, mille raames tunnustati selle aasta parimaid rahvusvahelisi loodusfilme. Kokku laekus festivalile üle 900 filmi, millest Matsalu loodusfilmide festivalvõistlusprogrammi valiti 30. Nende 30 seast valis kuueliikmeline žürii välja kahe kategooria – loodus ning inimene ja loodus – kategooria võitja, parima operaatoritöö ning parima režiiga filmid. Lisaks anti välja festivali Grand Prix. Auhinnatseremoonia toimus täna kell 18 Lihula kultuurimajas.

Iga aastaga on festivalile laekunud filmide tase kasvaud. Žürii esimees Derek Kilekenny-Blake on žüriis teist korda. „Võrreldes seitsme aassta taguse ajaga, kui ma esimest korda žüriis olin, on festivalile saadetud filmide, ning loomulikult lõpuks võistlusprogrammis osalevate filmide, tase oluliselt kasvanud. Ma juba ootan järgmiste aastate festivale, mil siia tagasi tulla ning näha, kui kõrgele on tase siis kasvanud.“sõnas Kilkenny-Blake.

Festival on aastate jooksul leidnud oma koha loodusesõprade südames. Festivali peakorraldaja Silvia Lotman on kindel, et ka 15. festival tuleb ning veel rohkemate osalejate ning vaatajatega. „Festivali lõppedes on nii palju mõtteid, kuidas tulevikus edasi minna ning seda väga head festivali veel paremaks muuta. Mul on hea meel, et festivali aastaid korraldanud inimesed on jäänud korraldusmeeskonda ning annavad endiselt oma panuse. See näitab, et festival on elujõuline ning oluline ka korraldajatele.“

14. rahvusvaheline Matsalu loodusfilmide festival tomius 21.-25. septembril Lihulas, Tallinnas ning Haapsalus. Pühapäeval, 25.septembril on veel võimalik tulla vaatama festivali võidufilmi ning eriprogrammi filme. Loe edasi: Matsalu loodusfilmide festivalil tunnustati parimaid loodusfilme

Täna algab 14. Matsalu loodusfilmide festival

Lihula ootab alates sellest kolmapäevast loodusfilmihuvilisi Matsalu rahvusvahelisele loodusfilmide festivalile (MAFF). Festival  kestab 21.-25. Septembrini Lihulas, Matsalu loodusfilmide festivalHaapsalus ning Tallinnas.

Festivali võistlusprogramm on jagatud traditsiooniliselt kaheks – Kategooria A – Loodus ning Kategooria B – Inimene ja Loodus. Võistlusprogrammi esitati filme 90 riigist, millest  rahvusvahelisele žüriile hindamiseks valiti välja 30 parimat  filmi. Züriisse kuulub sel aastal esindajaid Eestist Lõuna-Aafrikani.

Festival avatakse ametlikult kolmapäeval kell 18 avaüritusega Lihula kultuurimaja suures saalis filmi „Habras maailm“ maailma esmalinastusega, aga filmisõbrad saavad tulla filmiprogrammi nautima juba kolmapäeva hommikul kella kümnest. MAFFil linastub sadakond uut loodusfilmi üle maailma, millest veerandsada rahvusvahelises võistlusprogrammis Loe edasi: Täna algab 14. Matsalu loodusfilmide festival

Laupäeval tuleb esimene Pühajõe käsitöölaat

Võrumaal, Varese külalistemaja hoovis toimub 13. augustil esimene Pühajõe käsitöölaat. Laadal müüvad oma tooteid Lõuna-Eesti käsitöölised ja väiketootjad.

Foto: Reimo Ani
Foto: Reimo Ani

Lõuna-Eestis on ehe käsitöö ja ise nokitsemine olnud alati au sees, seisab pressiteates. Siin piirkonnas on palju osavaid meistreid, kes teevad oma kätega ilusat ja erilist käsitööd või toodavad väikeses koguses erinevaid tooteid, mis sageli poelettidele ei jõua. Pühajõe käsitöölaat on neile võimalus oma tooteid tutvustada.

Pühajõe käsitöölaada idee sündis käsitöömeistritel endal. Juba pikemat aega olid käsitöölised mures, et laadad on sageli liiga suured, mistõttu kaob nende eriline käsitöö muu kauba sisse ära, ja samuti on suuremaid rahvahulki kohalemeelitavate laatade kohatasu väikesele käsitöölisele liiga kõrge. Nii toimubki Pühajõe käsitöölaat Varesel, külalistemaja hoovis. Varesel seetõttu, et samal päeval toimub ka Hauka laat, mis meelitab kohale palju külastajaid üle Eesti. Nüüd ongi võimalus Antslasse laadale sõitjatel külastada tee peal ka Pühajõe käsitöölaata, puhata seal jalga ja nautida maitsvaid toite ning loomulikult soetada endale väärtuslikke käsitöötooteid.

Kauplejate hulgas on palju Lõuna-Eesti käsitöömeistreid ja väiketootjaid. Kui alguses lootsid korraldajad saada kokku kuni 25 kauplejat, siis nüüdseks on registreerunute hulk loodetust enam kui kahekordne. „Korraldajana on mul äärmisel hea meel näha nii palju kauplejaid,“ ütles üks korraldajatest Reimo Ani. „Rõõmustav on ka see, et oleme suutnud hoida laada puhtana odavast välismaisest masstoodangust,“ lisas teine korraldaja Agur Piirisild. Loe edasi: Laupäeval tuleb esimene Pühajõe käsitöölaat

Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Toitumisnõustaja, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht

5563224714_c0a0cefe2b_oKaheseks saades on laps saanud proovida juba mitmeid erinevaid maitseid, tal on suus üsna mitu hammast ning suure tõenäosusega on välja kujunenud ka üks või mitu lemmiktoitu. Sünnipäevapidu tähendab alati ka natuke seda, et toidu valik ning mitmekesisus on külalsite rõõmuks valmistatud veidike rikkalikum kui igapäeva menüü. Tihtipeale lubatakse sünnipäevadel endale pisut rohkem kui argipäeval ja nii ka laste puhul – süüa lubatakse natuke rohkem kommi , kooki ning juua rohkem kui üks klaasike mahla või limonaadi. Küll aga teame, et magusaid jooke ja maisutusi ei ole väikelastele sugugi mitte soovitatav pakkuda, see aga ei tähenda, et sünnipäevalaud peaks olema igav.

Järgnevalt toon välja mõned ideed, mida olen ise sünnipäevadel kasutanud ja mis on nii mudilaste kui ka vanemate poolt heaks kiidetud. Loe edasi: Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Uku Suviste käis laagrilastele spordist rääkima

Valio Eesti eestvedamisel käivitatud Alma Liblikaefekti heategevusliku projekti raames külastas sportliku eluviisiga laulja Uku Suviste Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskuses laagrisuve veetvaid lapsi ning rääkis nendega sellest, miks on tähtis olla füüsiliselt aktiivne.

Uku Suviste Foto Aron Urb
Uku Suviste. Foto: Aron Urb

“Minu jaoks on oluline liikuda ja teha sporti, ilma selleta kaob mul ära motivatsioon ja hea enesetunne. Minu isa oli kõva spordimees, mis ilmselt nakatas ka mind spordipisikuga,” rääkis Uku laagrilastele.

Kohtumise käigus rääkisid lapsed Ukule sellest, milliste spordialadega neile meeldib tegeleda ja miks nad sporti teha armastavad. Ürituselt ei puudunud ka laste omavaheline sportlik mõõduvõtt ning ühiselt lauldi kõigi laste lemmiklaulu, “Kättemaksukontori” tunnuslugu “Saatanlik naine”.

Uku Suviste kinnitusel on tema silmis äärmiselt oluline populariseerida sporti laste seas. “Ma innustan kõiki inimesi, eriti lapsi, spordiga tegelema. Ma usun, et kui lastele juba maast madalast spordi olulisust näidata, siis saadab see neid terve elu – nad on tervemad, tublimad ja tervislikumad,” rõhutas sportlik staar. Loe edasi: Uku Suviste käis laagrilastele spordist rääkima