Pärnumaal kulgeva Riia maantee Pärnu-Uulu teelõigu neljarealiseks ehitamise töödega alustati 3. augustil Viira tee põllu äärest, mis nüüdseks on töödejärjega Lottemaa ja Pärnamäe pagari vaheliselt alalt pikenenud linna piiridesse.
Loe edasi: PÄRNU-UULU NELJAREALISEKS MAANTEEKS EHITUS KÄIB JUBA ÜLE PAARI NÄDALAFotogalerii
Koduloolase Henn Saare kolme aasta pikkust uurimistööd saatis edu ja selle tulemusena avati 2. juunil Pärnumaal Häädemeeste raamatukogus vähetuntud harrastuskunstniku Konstantin Mülleri (sündinud 12.05.1907 Tsaari-Venemaal – surnud 03.09.1984 Pärnus, maetud Uulus) maalinäitus, mis jääb külalistele vaadata veel kuni septembri lõpuni.
Loe edasi: UNUSTATUD JA TAASMÄRGATUD KONSTANTIN MÜLLERI MAALINÄITUS
Täna tänasid kuuenda Uhla-Rotiküla jooksu korraldajad suurt hulka toetajaid ja vabatahtlikke tänuplaadiga ning riputasid kõigile abilistele rotikujutisega medali kaela. Lisaks kostitati supi, koogi ja teega.
Loe edasi: UHLA-ROTIKÜLA JOOKSU LÄBIVIIMISE ABISTAJAD PÄLVISID TUNNUSTUSTFotogalerii
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppuritega buss jõuab päris Läti piiri äärde. Taskutelefon piiksub ja edastab sõnumi, milles palutakse tähele panna, et Lätisse sisenemisel peavad kõik inimesed olema veebisaidil registreeritud. Meid see siiski ei puuduta, sest buss teeb pöörde vasakule ilma lõunanaabrite juurde põikamata. Sõidame piki riigipiiri, kus kusagil teiselpool teeäärset kraavi tuleks endast juba Läti riigile märku anda.
Loe edasi: AVATUD TALUDE PÄEVAL UUE-JAANI TAASKASUTUS- JA PUHKETALUSFotogalerii
Teeviit Võistes asuva Luige Puhketalu ja Riina Hoidiste juurde juhatab Pärnu poolt sõitjat täpselt Via Baltica 155. kilomeetri tulba juures. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži 50+ õppurid jõuavad avatud talude päeva ringsõidul määratud ajaks kolmandasse asukohta.
Loe edasi: AVATUD TALUDE PÄEVAL RIINA JA TAIVO JUURESFotogalerii
Pühapäeval toimunud avatud talude päeval osalenud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli rohenäpud ja teised aiandushuvilised tudengid külastasid Puusepa Mesindustalu, mida Külauudiste infoveski uudistas viimati 2017. aasta talude päeval, kui nüüdseks meie hulgast lahkunud portaali innukas kirjasaatja Jaan Viska tegi samuti ringkäiku Pärnumaa erinevates ettevõtlikes taludes.
Loe edasi: PUUSEPPADE METT NÕUAVAD NII MÕMMID KUI PALJUD TARBIJADFotogalerii
Möödunud nädalavahetusel võis seitsmendat korda toimunud avatud talude päeva käigus tutvuda üle riigi pea 300 talu ja maaettevõttega. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli tudengid, kellest enamiku moodustasid rohenäppude rühma kuuluvad inimesed, külastasid pühapäeval Pärnumaal nelja Häädemeeste valla talu ja Saardes asuvat Allikukivi Veinimõisa.
Loe edasi: VÄÄRIKATE AVATUD TALUDE PÄEV ALGAS SILLAOTSAL VANATEHNIKA JA ROKKIVA REBASEGA
Kogukonna otsustav vastuhakk peatas Häädemeeste vallas novembris alanud RMK raietegevuse, kuna raiet kavandati ja ka alustati seadust eirates kohalikke elanikke õigeaegselt kaasamata.
Loe edasi: RMK RAIUS HÄÄDEMEESTE VALLA METSA LUBATUST KAKS KORDA ROHKEM
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) leiab, et Romantilise rannatee raiekavad on vastuolus FSC reeglitega.
Loe edasi: VASTUOLUS RANNATEE RAIEKAVAD
Tallinna Halduskohus rahuldas Ikla-Häädemeeste luitemetsade kaitseks välja astunud kogukonna taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt ning peatas kõikide novembris väljastatud metsateatiste kehtivuse.
Loe edasi: KOHALIKUD PÖÖRDUSID ROMANTILISE RANNATEE RAIETE PEATAMISEKS KOHTUSSE
[pullquote]siinkandis nimetati kõiki õisi roosideks[/pullquote]Kuigi viirusnakkuse ohus suurt rahvamatka ei toimu, jalutab siiski Pärnu Y-klubi tilluke seltskond taasiseseisvumispäevadel tuttavaks jookstud raja läbi. Väikese hulgaga liikudes pole raskusi valitsuse poolt kehtestatud 2+2 reeglist kinnipidamisega. Seltskonnaga liitub ka Uulust pärit Terje Pill, kes käib maha poole teekonnast ja jutustab kõndimise kõrvalt palju huvitavat.
Häädemeeste vallas on kujunenud tavaks tähistada taasiseseisvumisepäeva ajalootunniga Tahkurannas asuva president Konstantin Pätsi monumendi juures. Tänavu koguneti 20. augustil märksa pidulikumas meeleolus, sest kaua oodatud ümbruse korrastamine on valmis saanud.
Kui omalajal kaeti kõnniteed vaid mätastega, siis nüüd on kasutatud juba kiviparketti. Väravast monumendini ja selle ümbrust katab graniitkividest sillutis, mis asub vajalikul määral kõrgemale tõstetud aluspinnasel. Külvatud on uus muru ja paigaldatud pingid.
Ühislaulmisel olid eeslauljateks Tiia ja Viljar Soomre. Sõna võtsid Häädemeeste vallavanem Karel Tölp, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Konstantin Pätsi muusemi juhatuse esimees Trivimi Velliste, kes asetas koos juhatuse liikme Jaan Audruga pärja ausamba jalamile.
Šorin meenutas Pätsi poliitilist kõnet 1937. a 18. veebruaril, kui tapresident ütles, et me ei ole vabad teiste armust, vaid oleme vabaduse ise kätte võidelnud. „Siis veel ei teatud, et Eesti kaotab vabaduse juba kaks aastat hiljem ning taasiseseisvumise saavutame alles 1991. aastal.”
Loe edasi: Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem
Täna neljandat aastat toimunud Uhla-Rotiküla elamusjooksu 10,64 kilomeetri pikkusel rajal jooksis kõige väledamalt Timmo Jeret, naistest sai parima aja Anu Piiroja.
[pullquote]Kristjan ütles, et pole viimased kümme aastat jooksnud ja nüüd tuli Germo kutsel[/pullquote]Keskpäeval startis põhjalikult uuendatud, kuid mitte veel ametlikult avatud Uulu kooli stadionilt 166 jooksjat ja üheksa kepikõndijat. Raja kulgu on võrreldes esimeste aastatega veidi muudetud, läbimist raskemaks tehtud ja teekonda pisut pikendatud. Seepärast polnud tänavused ajad Raeküla staadionile jõudmisel võrreldavad eelmiste aastate tulemustega.
Esimesena puudutas kahe pisikese tütarlapse poolt pingule sikutatud finišilinti välejalgne Timmo Jeret, lõpetades lõpumeetritel aeglasel sammul nagu pühapäevajooksja, kellel puudub põhjus eriliseks pingutuseks. Esmakordselt Uhla-Rotiküla jooksude ajaloos kasutati ajavõtuks elektroonikat. Võitja ajaks fikseeriti 00:38:42. Ka punane vaip oli esmakordselt finišeerujate auks maha laotatud.
Loe edasi: Uhla-Rotiküla elamusjooksul selgusid kõige väledamad ja need, kes lõpuni vastu pidasid
Trivimi Velliste taasiseseisvumisepäeva kõne president Konstantin Pätsi ausamba jalamil Tahkurannas
[pullquote]eesti rahvas sai aru, et ollakse endiselt Eesti Vabariigi kodanikkond[/pullquote]Head pidupäevalised!
Mulle kangastub praegu silmade ette aeg pisut enam kui kolmkümmend aastat tagasi siinsamas selle mälestusmärgi juures. 25. juunil 1989 taaspühitsesime selle ausamba, mille oli taastanud Eesti Muinsuskaitse Selts ja kõige vahetumalt selle allüksus Pärnu Muinsuskaitse Selts.
Olin üks kõnelejatest. Mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas, kui olin lausunud: meie ei viibi praegu mitte Nõukogude Liidus, vaid oleme Nõukogude Liidu naaberriigis – Eesti Vabariigis, mis on ajutiselt Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See mõte tundus umbes seitsmele tuhandele kohalviibinud eestlasele nii harjumatu. Olid ju kõigil aastakümneid kodus Nõukogude passid.
Loe edasi: Trivimi Velliste: mul ei lähe kunagi meelest kahin kuulajate hulgas
Käesoleva nädala kolmapäeval tegi Sindi Naisliidu matkaseltskond mõne tunni pikkuse tutvuse Tolkuse rabaga, mis asub Luitemaa looduskaitsealal. Õpperajal andis selgitusi, vastas küsimustele ja rääkis lugusid bioloog Marika Kose, kelle erialaks on sood.
[pullquote]soomaastik muutus inimtegevuse tagajärjel põllu- ja metsamaaks, lagesooalad võsastusid, laukad ja soojärved kasvasid kinni[/pullquote]Naistega kutsuti ühinema mees, kes viimati kõndis rabasse ehitatud laudteel eelmise aasta mais. Siis tahtsin näidata Eestimaa haruldast maastikunähtust ühele oma Georgia tuttavale, kelle jaoks oli Soomaa rahvuspargi alal laiuv Kuresoo raba tõeline eksootika. Minu teadmised pole oluliselt suuremad võrreldes Georgia tuttavaga, kes suurte ahhetuste saatel imetles siinset rabamaastikku. Seepärast pole ülearune veel ja veel minna uuesti rabasse. Täna lisandusid minu olematute teadmiste taskusse mõned uued teadasaamised.
Suurema huvi korral leiab abi ka taskuformaadis käsiraamatust „Saagem tuttavaks – Soo!“, mille on Läti keelest maakeelde ümber pannud Piret Pungas ja meie seltskonna õppejuht Marika Kose. Raamat on kättesaadav internetis. Aga palju elamuslikum on siiski vahetu kohtumine inimesega, kes teab kõike.
Täna ennelõunal toimus Pärnus Raja tänavale ehitatavale lasteaiale traditsiooniline nurgakivi asetamine peasissekäigu kohal, kus juba aasta pärast peaksid hakkama lapsed, nende vanemad ja töötajad sisse-välja käima.
Piduliku toimingu eel tuletas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius meelde, et Pärnu on väga spordilembeline linn. Ta nimetas viimastel aastatel valminud kergliiklusteid. 2015. aasta juunis pandi Rannastaadionile nurgakivi ja pidulik avamine leidis aset vähem kui kolm aastat tagasi. „Täna on see hetk, kus me paneme silindri ehitusele, mis on Pärnu viimaste aastate kallimaid investeeringuid – üle 10 miljoni euro – aga selle raha sisse mahub väga eriline lasteaed, mille eest hakkab linn kindlasti saama erinevaid auhindu, ja teine väga oluline objekt samas hoonekompleksis on ujula,” rääkis linnapea. Kosenkranius tänas ka naabreid, kelle kaastegevuse järel kujuneb terve kvartal uueilmeliseks. Linnapea rõhutas, et tegelikult pole lasteaed-ujula üksnes Pärnu projekt. „See on mitmete omavalitsuste koostöö objekt.”
Loe edasi: 30 aasta järel valmiv Pärnu uus lasteaiahoone sai nurgakivi
Täna tutvustas Häädemeeste kiviraidur Ülo Kirt Sinti püstitatava Julius Friedrich Seljamaa büsti valmistamise tööde käiku, millega on jõutud pronksivalu ettevalmistavasse järku.
[pullquote]Nähtavale ilmus pisut muigel ilmega keskealise mehe pea.[/pullquote]Võib öelda, et Kirt on siiski rohkem kui kiviraidur, sest tema koduses ateljees on valminud Harald Nugiseksi büst ja mitmed teised kujud omakandi meestest. Seljamaa büst on tema sõnul esimene oluliselt suurusemas mahus valmiv mälestusmärk, mis leiab koha Sindi gümnaasiumi esisel platsil.
Kirt eemaldas koormakatte ja selle all olevad savikuju katvad niisked riided, mis ei lase taiesel liigselt kuivada ega praguneda. Nähtavale ilmus pisut muigel ilmega keskealise mehe pea. Savist kuju voolimiseks on tarvitatud kahte liiki savi. Rindkere jaoks kasutas kunstnik halli värvi keraamika savi, aga pea tarvis spetsiaalset skulptuuride voolimiseks sobivat savi, mis pakendatud Prantsusmaal. Seepärast on pea pruunikat tooni. Pea modelleerimise savi ei määri üldsegi käsi, teine savi nakkub siiski käte külge.
Uhla – Rotiküla jooksud on pühendatud taasiseseisvumise päevale ning Pärnu Raeküla linnaosa ja Häädemeeste valda siduvale Pätside perekonnale, kelle liikmed mõjutasid kunagi mõlema piirkonna arengut. Sellest ka korraldajate tahe kinkida Eesti Vabariigi sajanda juubeli aastatel tervisliku liikumise harjumus Pätside radadel.
[pullquote]Vaatamata väga vihmasele ilmale osales Uulu staadionil 32 last ja Raeküla staadionil oli väikseid sportlasi 28.[/pullquote]Korraldustoimkonna liige Mikko Selg ütles, et tänavu registreerus jooksule umbes sama palju, kui kahel esimesel aastal kokku. Kuigi rada on muutunud kergemini läbitavaks, mõjutas eeldatud tulemustest veidi pikemaid ajanäite pidev vihmasadu.
Esimesena jooksis läbi finišilindi Karl Mäe, kelle ajaks fikseeriti 0.35.53. Esimese jooksu võitja Andrus Veerpalu parandas sedakorda oma aega pea kahe minutiga, saades tulemuseks 0.36.43. kolmandana finišeerunud Martin Tarkpea ajaks mõõdeti 0.37.47. Parim Raeküla meesjooksja Raio Piiroja jäi nelja sekundiga neljandaks: 0.37.51.
Naistest eelmise aasta teise koha omanik Jaana Õunaid tuli tänavu õrnema soo esindajaist ajaga 0.44.48 esimeseks ja mullune võitja Anu Teppo saavutas ajaga 0.44.58 teise koha. Kolmandana lõpetas Klaarika Kuusk, tulemuseks 0.44.59, mis tähendas kõigest ühe sekundilist vahet eespool jooksjaga.
Loe edasi: Karl Mäe on Uhla–Rotiküla kolmanda elamusjooksu võitja
Üheksandat korda peeti taasiseseisvumise päeval Tahkurannas hapukurgi festivali ja sama palju kordi on seda päeva alustatud Eesti esimese presidendi mälestusmärgi juures väikese ajalootunniga.
[pullquote]Aga imet saadeti eestlase talupoja tarkuses korda juba mitu aastakümmet varemgi siinsamas Tahkurannas[/pullquote]Hoolimata lakkamatust vihmasajust tuli kohale umbes 30 inimest. Kui Häädemeeste vallavalitsuse liige Maia-Liisa Kasvandik oli avasõnad öelnud, avas kogunenud rahvas suud ja südamed laulule „Mu isamaa armas”, mida saatis akordionil Õnnela Teearu. Pärast Sindi ajalooklubi liikme Urmase sõnavõttu jätkus ühislaulmine veel mitme hästi tuntud lauluga.
Urmas avaldas arvamust, et ajavahemikku aastatel 1987 kuni 1994 mahub nii umbes kümmekond või tosin mäletamist, mida võiks kestvalt ja põlvest põlve jutustada. „See on terviklik legend, mis aitab ühe rahva iseolemist meie endi jaoks selgemini mõtestada.” Rahvuslik taasärkamine tõusis märgatava julgusega esile 1987. aastal ja jõudis ühe vahemaa läbimise järel võiduka tulemuseni, kui 1994. aastal vaenuliku riigi armee viimse meheni Eestimaa pinnalt lahkus. „Kõigi asjade loetlemine tollest ajast nõuaks kiirkäigul märksõnadena nimetamisel sedavõrd palju tähelepanu, et eelistan siiski piirduda vaid mõne üksiku asjaga.”
President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.
[pullquote]Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm[/pullquote]Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.
Loe edasi: Tahkurannas taastati austus omakandi sõjameeste vastu
Männimetsa ja liivaranna veerel laiuva Tahkuranna golfikeskuse restoranis Eagle avatud Pärnumaa maitsete aasta algas raba- ja rannarahva õhtusöögiga, mis võimaldas maitsta ning hinnata väga põnevaid just sellele maakonnale omaseid kohapeal kasvatatud roogasid.
[pullquote]Hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest[/pullquote]Samal ajal kui Pärnumaa maitsete aasta projektijuht Kadi Elmeste tegi oma toimekate toimkonna inimestega restorani teisel korrusel veel viimaseid ettevalmistusi enne külaliste saabumist, jalutas Kihnu seelikut kandev Jana Ruubel korvikesega ringi ja kostitas vilkaid tegutsejaid maitsvate pirukatega. Jana on 2014. aastal ilmunud raamatu „Armastusega Kihnust, uut ja vana saareköögist“ autor. Suuremaa rahvale on ammust aega teada-tuntud Kihnu sai, leib, räimerullid ja lihapirukad. Kihnu naine usub, et hea toit valmib lihtsast, puhtast ja tervislikust toormest.
Tublisti enam kui sajale kutsutud külalisele oli 4. maile kavandatud viie tunni pikkune maitseelamuste õhtu mitte üksnes meeldiv ajaviide vaid ka rohkete teadmiste ammutamise õppepäev. Saabujad maitsesid Eesti peakokkade ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu serveeritud roogasid. Paljud oma valdkondade asjatundjad andsid häid selgitusi ja külastajad omapoolseid hinnanguid.
Loe edasi: Tarmo Tamm: pole kunagi varem nõnda maitsvat umbrohtu söönud
Reedel, 4. mail toimub Pärnumaal Reius 2018. aasta toidupiirkonna avaüritus, kus maaeluminister Tarmo Tamm annab pidulikult üle 2018. aasta Eesti toidu piirkonna tiitli ja osaleb avaõhtusöögil. Tiitliga kaasneb rändauhind, milleks on vineerist rändkahvel.
Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi. Esimesel aastal kandis seda nimetust Hiiumaa, mullu Peipsimaa. Maaeluministeerium kuulutas konkursi 2018. aasta Eesti toidupiirkonna tiitli kandja leidmiseks välja eelmise aasta oktoobris. Kokku laekus konkursile neli taotlust, millest toidu- ja turismivaldkonna ekspertidest koosnev komisjon valis välja 2018. aasta tiitlikandjaks Pärnumaa.
Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp selgitas toona, et seekordne konkurss oli väga tasavägine ja kõik neli konkursile esitatud taotlust sisaldasid head programmi ning plaani, kuidas oma piirkonda toidu kaudu esile tõsta ning kohaliku toiduga tegelevate ettevõtjate vahel koostööd edendada. „Saaremaa, Läänemaa ja Vana-Võromaa tegid kandideerimisel ära suure ja tunnustamist väärt töö ja me ootame neid aasta pärast taas kandideerima,“ märkis Raudsepp.
Loe edasi: Maaeluminister toob 2018. aasta toidupiirkonna suure rändkahvli Pärnumaale
4. ja 5. jaanuaril veetis suur seltskond Sindi muusikakooli õpilasi ja õpetajaid Jõulumäe Tervisespordikeskuse talvelaagris kasuliku meeldivusega oma vaba aega. Laagri peamise eesmärgina valmistuti kontserdiks, mille Sindi muusikakool kingib Eestile 100. sünnipäevaks.
Laager toimus erinevate koosmängude ja laulu koosseisudega. Harjutustunde tuli kokku suisa üheksa! Hoolimata pikkadest pillimängudest ja laulutundidest olid laagrilised rõõmsad ja koosmängu nautivad. Laagri lõppedes uuriti õpetajatelt, millal juba järgmine laager peaks toimuma?
[pullquote]9. veebruaril kell 18.00 kutsub Sindi muusikakool kõiki muusikahuvilisi ja Eestit armastavaid inimesi Sindi seltsimajja kontserdile “Ma armastan Eestit”[/pullquote]Laagris saime õpetajatena taaskord kinnitust, et koosmäng on pilliõppe väga oluline osa. See motiveerib, innustab ja annab tunde, et pillimäng võib olla lõbus ning nauditav tegevus, erinevalt üksi mängimisest.
Avatud talude päeval Kurgja talumuuseumi peamajas toimunud pidulikul kogunemisel anti Carl Robert Jakobsoni konkursi tänavustele laureaatidele üle preemiad.
Jakobsoni konkurssi viiakse läbi alates aastast 1987. Sedakorda pälvisid rahalise preemia, tänukirja ja pronksist nimitegelase bareljeefiga lauamedali, mille puitalusel tunnustatud isiku nimi koos ametinimetuse ja kuupäevaga, Pärnumaa parim põllumees Mihkel Vainula ja õpetaja Lembit Roosimäe. Pärnu Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati ettevõtja Kadi Ruumet.
Autasud andsid üle Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein Kõgel, nõukogu ja žürii liige Jaanus Männik, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu Postimehe peatoimetaja Merili Nikkolo.
Vainula pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, kus ta ise on tegevjuht, harib ümmarguselt tuhandet hektarit põllumaad, kasvatades kaun- ja teravilju. Vainula tunnistati möödunud aastal üleriigiliselt kõige edukamaks hernekasvatajaks. Tema põllu ühelt hektarilt koguti 6,6 tonni saaki. Vainula on samuti Kabli maaparandusühistu asutaja ja Häädemeeste Lions klubi liige.
Pärnu maavanem Kalev Kaljuste hinnangul on praegune põllumees aldis uuendustele nagu Vainulagi, kes vaatab ettepoole ja kasvatab kivistel ning liivastel Häädemeeste põldudel rekordsaake.
Loe edasi: Austati Pärnumaa parimat põllumeest, õpetajat, noorettevõtjat
Andrei Prozorov “Kolmest õest” ja Sonja Serebrjakova “Onu Vanjast” on Anton Tšehhovi kahe kuulsa näidendi tegelased, kes kohtuvad „Järelmängus“.
Häädemeeste Huviteater esitleb 15. jaanuaril taaskordselt Pärnus Nooruse majas „Järelmängu“, mille alusteose autor on Iiri näitekirjanik Brian Friel. Eesti teatrikülastajad on seda etendust näinud juba tublisti üle kümne aasta mitmetes erinevates lavastustes. Häädemeeste Huviteatris on lavastajaks Aire Koop ja Andrei rolli mängib Ivo Eesmäe ning Sonjat Marju Aasma. Harrastusnäitlejate “Järelmäng” pälvis 2014. aastal Pärnumaa harrastusteatrite festivali Suure preemia ja pääses edasi Harrastusteatrite riigifestivalile, kus Aasma sai parima naisnäitleja preemia.
Küllap on Brian Friel sagedasele teatrikülastajale päris hästi tuttav, ka pärnakatele. Meenuvad „Lõikuspeo tantsud“, “Imearst”, „Aristokraadid“, „Tõlkijad“. „Järelmängu“ tõlkis inglise keelest eesti keelde Krista Kaer.
Tegevus kulgeb eelmise sajandi kahekümnendate alguse Moskva kõrvalises kohvikus, kus kohtuvad kaks üksildast inimest. Psühholoogiliselt imeliselt õrn pilt jutustab mehest ja naisest, kes unistavad, kurvastavad ja naeravad. Taustamuusikana kasutatakse etenduses Ciacomo Puccini fantaasiat ooperist „Tosca“.
