MARKO ŠORIN TÕSTATAS RIIGIKOGUS KÜSIMUSE TORI VALLA AKTIIVSETE NOORTE TÕRJUTUSEST

Marko Šorin Riigikogu kõnepuldis. Foto: Riigikogu istungi ülekandest tehtud tõmmis

Riigikogu eilse päevakorra tööpäev kandus 20. kuupäeva öötundidesse. Nii sai Marko Šorin sõna „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035” teema arutelus tänase päeva kolmandal tunnil, kui ta puudutas oma ettekandes muuhulgas Tori valla osade väga aktiivsete noorte kõrvale tõrjumist nende ealisuse tõttu.

Loe edasi: MARKO ŠORIN TÕSTATAS RIIGIKOGUS KÜSIMUSE TORI VALLA AKTIIVSETE NOORTE TÕRJUTUSEST

PÄRJATI PÄRNUMAA PARIMAID MINI- JA ÕPILASFIRMASID

Fotogalerii

Pärnumaa 2021. aasta parima minifirma tiitli saanud Sindi Gümnaasiumi MF Un Cadeau – juhendaja õpetaja Georgina Ristoja; liikmed Ketrin Kärg, Kertu Õunapuu, Keili Parts; taga SA Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold, Foto: Urmas Saard / Külauudised

17. mail selgusid Pärnumaa parimad miniettevõtjad ja 6. mail toimunud võistlusel „Pärnumaa parim õpilasfirma 2021“ hindas žürii ettevõtlikumaid vanemaealisi noori. Eile toimus Pärnu kolledži õuel nendele tunnustuste kätte andmine.

Loe edasi: PÄRJATI PÄRNUMAA PARIMAID MINI- JA ÕPILASFIRMASID

VIGADE TEGEMINE ON JÕUKOHANE KÕIGILE, VIGADE TUNNISTAMINE AGA VÄHESTELE

2018. aasta 1. mail tuli Sindi noortevolikogu oma lipuga Sindi linna tammeparki istutama. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Viga on elus sama oluline asjaolu kui tõde. Eksida oskame kõik, mis on ka inimlik, kuid vähesed suudavad seda tunnistada. Siinkohal jagunevadki inimesed kahte rühma. Targad tunnistavad oma vigu ja on valmis ka neid parandama, kuid rumalad inimesed peavad end eksimatuks.

Loe edasi: VIGADE TEGEMINE ON JÕUKOHANE KÕIGILE, VIGADE TUNNISTAMINE AGA VÄHESTELE

NOORED TEGID ETTEPANEKU TÕSTA SEKSUAALSE ENESEMÄÄRAMISE VANUSEPIIR KUUETEISTKÜMNELE

Illustratsioon raamatust “Anastasia seksiraamat”. Foto: Shutterstock. Allikas: Urmas Saard / Külauudised

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kohtus eile kuue noorteorganisatsiooni esindajaga ning arutas muuhulgas noorte seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega seonduvat. Noored tegid ettepaneku tõsta piir 16. eluaastani.

Loe edasi: NOORED TEGID ETTEPANEKU TÕSTA SEKSUAALSE ENESEMÄÄRAMISE VANUSEPIIR KUUETEISTKÜMNELE

EESTI RIIGI SÜNNIPÄEVAKS „TAKKA TAGUMINE PAAR VÄLJA”

Franko Mirjam, Gerit Eessaar, Tristan Ruusmaa ja Rein Laos pärast etenduse “Takka tagumine paar välja” esietendust Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna õhtul tähistati Pärnu Raeküla Vanakooli keskuses saabuvat Eesti Vabariigi 103. aastapäeva Rein Laose teatristuudio õpilaste esietendusega “Takka tagumine paar välja”, mille autor on Indrek Kuuben.

Loe edasi: EESTI RIIGI SÜNNIPÄEVAKS „TAKKA TAGUMINE PAAR VÄLJA”

TARTU RAHU 101. AASTAPÄEVA TÄHISTATAKSE SINDI GÜMNAASIUMIS VIDEOÜLEKANDEGA

Sindi gümnaasiumi õpilased Braian Kulp ja Mihkel Mattiisen Tartu rahu 101. aastapäeva tähistava videosalvestuse ettevalmistusel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kaasates viit Sindi gümnaasiumi õpilast alustati õpetajate Eneli Arusaare ja Lembit Roosimäe eestvedamisel aegsasti tänase Tartu rahu aastapäeva tähistamisega. Paraku määrab koroona jätkuvalt kavandatud asjade käiku ja nii jäid poolel teel karantiini tõttu kõrvale Merilin Haasma, Kaari Kasemaa ja Randel Mattiisen.

Loe edasi: TARTU RAHU 101. AASTAPÄEVA TÄHISTATAKSE SINDI GÜMNAASIUMIS VIDEOÜLEKANDEGA

VÄIKE-MAARJA NOORTEVOLIKOGU VALLASISENE JA -VÄLINE KOOSTÖÖ

Väike-Maarja noortevolikogu 2021. aasta koosseis. Foto: Inna Marsalova

Täpselt enne pühadeaega, kohtusid virtuaalselt Väike-Maarja valla noortevolikogu juhatus ning valla koolide õpilasesinduste juhid ja huvijuhid. Samal ajal toimus ka teine veebikoosolek, kus osalesid kõikide Lääne-Virumaa osaluskogude esindajad.

Loe edasi: VÄIKE-MAARJA NOORTEVOLIKOGU VALLASISENE JA -VÄLINE KOOSTÖÖ

NOORTEVOLIKOGU ASUTAJAD TORI VALLAS

Noortevolikogu asutajad Tori vallas. Chätlyn Parts, Fred Hussar, Georgina Ristoja, Raido Nazarov, Mirette Juurikas, Karl Hussar, Kertu Õunapuu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sindi gümnaasiumi vilistlased ja õpilased asutasid seni tegutsenud Sindi noortevolikogu algatusgrupi asemele Tori valla noortevolikogu. Esimesed seitse liiget on Chätlyn Parts, Fred Hussar, Georgina Ristoja, Raido Nazarov, Mirette Juurikas, Karl Hussar, Kertu Õunapuu.

Loe edasi: NOORTEVOLIKOGU ASUTAJAD TORI VALLAS

LIPUPÄEVADE LISANDUMISEL AVALDASID LAPSED ARVAMUST

Sindi gümnaasium. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärast eilset Riigikogu otsust lisada seniste lipupäevade loetellu ka lastekaitsepäev ja vanavanemate päev avaldasid oma arvamust Eesi lipu sümboolika kohta Sindi gümnaasiumi 3. a klassi õpilased. Küsimust ja vastuseid vahendas Külauudistele õpetaja Eneli Arusaar.

Loe edasi: LIPUPÄEVADE LISANDUMISEL AVALDASID LAPSED ARVAMUST

TORI VALLAS KOGUSID LAPSED JA NOORED LIGI 13 TONNI VANAPABERIT

Tori vallas 2020. aastal korraldatud võistluse “Vanapaber pole praht” esikoha võitnud Tammiste lasteaia lapsed. Foto: Urmas Saard / Külauudised

„Aitäh!“ oli sõna, mis kõlas Tori vallas korraldatud vanapaberikampaanias osalejaid tänades. Sauga avatud noortekeskuse, Tori valla raamatukogu ja OÜ Paikre koostööna 25. septembrist 2. oktoobrini läbiviidud projektis „Vanapaber pole praht“ osales seitse Tori valla kooli-lasteaeda: Jänesselja lasteaed, Tammiste lasteaed, Tori lasteaed, Sindi lasteaed, Sindi gümnaasium, Are kool ja Sauga põhikool.

Loe edasi: TORI VALLAS KOGUSID LAPSED JA NOORED LIGI 13 TONNI VANAPABERIT

Pildigalerii: SINDI SUVEKONTSERTI JA VEETORNI NOORTEKOHVIKUT TULI KÜLASTAMA PALJU RAHVAST

Indrek Kalda ühes oma poja Paul Kristjaniga Sindi suvemuusika kontserdil. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänavu kuuekümneseks saav viiuldaja ja helilooja Indrek Kalda musitseeris ühes oma poja Paul Kristjaniga tänasel Sindi suvemuusika kontserdil Sindi seltsimaja esises pargis. Samal ajal oli juba tund enne kontserdi algust avatud Pärnumaa kokandusringi Sindi noorte Veetorni noortekohvik.

Loe edasi: Pildigalerii: SINDI SUVEKONTSERTI JA VEETORNI NOORTEKOHVIKUT TULI KÜLASTAMA PALJU RAHVAST

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI EESTVEDAMISEL VALMIS EUROOPA KESKKONNATEADLIKU KODANIKU HARTA

Erasmus+ projekti „Our Green European Town“ raames valmis Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) eestvedamisel Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta. Harta väljatöötamise protsessi juhiks ja dokumendi lõpliku versiooni kokkukirjutajaks oli PÜ ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.

Projektipartnerid Eestis märtsis 2019. Foto: Tiina Saarits
Projektipartnerid Eestis märtsis 2019. Foto: Tiina Saarits

[pullquote]Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on ka praegust koroonaviiruse poolt põhjustatud üleilmset eriolukorda[/pullquote]Antud Erasmus+ projekti peakoordinaatoriks on PÜ projektijuht Liis Raal-Virks, kes alates 2019. aasta oktoobrist on juhtinud Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolide ning PÜ koostööd arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis. Harta kokkupanek oli pikaajaline ning mitme-etapiline protsess. Ettevalmistustega harta loomiseks alustati juba märtsis 2019, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus toimunud projektinädala raames Peedu Sula eestvedamisel läbiviidud keskkonnaeetika töötoas, mille lõpuks grupitööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. 2020. aasta alguses algas põhjalikum töö hartaga, mis sujus tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujuvalt ja efektiivselt ka karantiiniolukorras ja kaugõppe tingimustes.

Loe edasi: PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI EESTVEDAMISEL VALMIS EUROOPA KESKKONNATEADLIKU KODANIKU HARTA

VÕISTLUS „PÄRNUMAA PARIM ÕPILASFIRMA 2020” PEETAKSE ILMAVÕRGU VAHENDUSEL E-VÕISTLUSENA

„Asume nüüd kõik kodukontorites,” põhjendab TÜ Pärnu kolledži Noorte Ettevõtluskooli projektijuht Mari Suurväli põhjust, miks varem 8. aprillile kavandatud Pärnumaa parima õpilasfirma väljaselgitamine on kolledži ruumidest viidud üle kõigi osalejate koduarvutite ekraanidele.

Võistlus "Pärnumaa parim õpilasfirma 2020". Foto: Urmas Saard
Võistlus “Pärnumaa parim õpilasfirma 2020”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Enamusel on näiteks SWOT analüüsis toodud ohuna välja üleilmne majanduskriis[/pullquote]Võistlust korraldavad Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, TÜ Pärnu kolledž ja SA Pärnumaa Arenduskeskus. Võistlusest saavad osa võtta gümnaasiumi ja kutsekoolide õpilased, kelle loodud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ja kantud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade registrisse. Võistluste korraldamise eesmärk on jäänud läbi paljude aastate ikka samaks: innustada õpilasi ettevõtlusõppes osalema, omandada õpilasfirma tegevuse kaudu praktilisi kogemusi ja selgitada välja õppeaasta Pärnumaa parim õpilasfirma.

Tavapäraselt neljast osast koosnev võistlus on tänavu taandatud üksnes aruandele ja žürii küsimustele vastamisele. Arusaadavalt pole mõeldav elektroonselt toimuval võistlusel korraldada esemelist stendiesitlust ja publiku ning žürii liikmetega vahetul kohtumisel kaupade või teenuste tutvustamist.

Loe edasi: VÕISTLUS „PÄRNUMAA PARIM ÕPILASFIRMA 2020” PEETAKSE ILMAVÕRGU VAHENDUSEL E-VÕISTLUSENA

OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

Enam kui 700 tööturult ja õppest kõrvale jäänud noort on saanud riigilt ja omavalitsustelt tuge.

Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard
Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard

Kohalikud omavalitsused on alates 2018. aasta kevadest kasutanud noortegarantii tugisüsteemi, et toetada noori, kes ei õpi ega tööta. Kahe aasta jooksul on kohalikelt omavalitsustelt tuge ja nõu küsinud 785 noort.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on praeguses eriolukorras oluline pöörata tähelepanu noortele, kes on haridusteelt või tööturult kõrvale jäänud ja pakkuda neile õigeaegset tuge. „Noored on tööturul väga haavatavaks sihtgrupiks, mistõttu edaspidi suureneb kindlasti noortegarantii tugisüsteemi kasutamise vajadus. Pean oluliseks, et kasutaksime kõiki olemasolevaid meetmeid, et kriisi mõjusid leevendada ning loomulikult esmajoones aidata haavatavamaid sihtgruppe. Praegusel ajal, kui noored peavad samuti kodus püsima, on hea aeg teha tulevikuplaane ja selleks saavad oma abi pakkuda omavalitsuste juhtumikorraldajad,“ sõnas minister.

Kohalikud omavalitsused on asunud kasutama viiendat korda toimunud seire käigus koostatud nimekirju 16-26-aastastest mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest. Sel korral osaleb seires juba 48 omavalitsust.

Loe edasi: OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

PÄRNUS SOOVITAKSE ILMUTADA RAEKÜLA NOORTE SÕNUMID

Raeküla Vanakooli keskuse avatud noortekeskuse noorteaktiivi kuuluvad Desiree Reek, Mirtel Kadarik, Janek Vendelin ja Markus Laev võtsid nõuks teha Raeküla linnaosas oma noorte ajalehte. Toimetajate sõnul on selleks vaja õppida artiklite kirjutamist, pildistamist, lehe kujundamist, vastavat arvutiprogrammi.

Raeküla Noorte Sõnumid. Kuvatõmmis Facebook lehelt
Raeküla Noorte Sõnumid. Kuvatõmmis Facebook lehelt

[pullquote]Juba vähem kui ööpäevaga märgiti üle saja meeldimise ja praeguseks on tehtud ka kümneid jagamisi.[/pullquote]Lisaks tahetakse näha ühe tõsiseltvõetava ajalehe toimetuse toimetamisi ja külastada trükikoda, kus noorte leht ära trükitakse. Soovitakse kohtuda ajakirjanikuga, et esitada tema kutsesse puutuvaid küsimusi. Pikemas tulevikus tahetakse teha ka oma raadiosaateid.

Noorte oma ajalehe tegemise idee sündis Raeküla Sõnumite lehitsemisega eelmise aasta alguses, vist märtsis, meenutasid nelikusse kuuluvad innukad eestvedajad. „Keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis Raeküla hariduselust ja ajalehe tegemisest ja nii mõtlesimegi, et kas ka meie saaksime ajalehe tegemisega hakkama? See projekt annab meile organiseerimise kogemuse, lisab juurde julgust ja teadmisi. Ajalehe kaudu saame avaldada oma arvamust erinevate asjade suhtes.”

Loe edasi: PÄRNUS SOOVITAKSE ILMUTADA RAEKÜLA NOORTE SÕNUMID

LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

Sindi gümnaasiumi eilne päev jätkus pärast hommikust pidulikku lipuheiskamist linna raekoja tornimasti kontsert-aktustega kooli aulas.

Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto Urmas Saard
Eesti Vabariigi 102. aastapäeva Sindi gümnaasiumi kontsert-aktusel mängib Märt-Jaanus Tammann Arvo Pärdi „Ukuaru valssi”. Foto: Urmas Saard

Algavat talvist koolivaheaega ja saabuvat riigi sünnipäeva tähistav esimene kontsert-aktus toimus viiendatest kuni vanema astme klasside õpilastele.

Ühise hümni laulmise järel palus direktor Ain Keerup jääda seisma ja viis valgete krüsanteemidega lillekorvi Vabadussõjas langenute mälestustahvli ette.

Loe edasi: LAURI LUUR: KINDLASTI JUHTIGE TÄHELEPANU OMA VANEMATELE, ET SEDA VÕIKS TÄHISTADA

Eneli Arusaar: valdavalt osales viljerännakul kooli kultuurilembeline seltskond

18. juunil sõitsid lipuviljet austavad Sindi gümnaasiumi õpilased, õpetajad ja Eesti lipu seltsi liikmed ühiselt Tori valla poolt toetatud preemiareisile esimese sinimustvalge lipu õnnistamise asukohta, mis paikneb ülejäänud Eesti linnade hulgas merepinnast kõige kõrgemal.

Sindi gümnaasiumi lipuvilje rahvas Otepää kiriku väravas. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi lipuvilje rahvas Otepää kiriku väravas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Reisil polnud lubatud nutiseadmete näppimine ja kõrvaklappidega kahasse ajaviitmine[/pullquote]Küllap on sellel sümboolselt omamoodi oluline tähendus: linn, mis peab paistma sinimustvalge lipu sõnumina kõige kaugemale. Just eelmisel päeval, 17. juunil 79 aastat tagasi ületas Punaarmee 90 000 vallutajat Eesti Vabariigi idapoolse piiri, mis tähendas sisuliselt terve riigi okupeerimist. Kuid nüüd on kasvamas juba vabas Eestis sündinud uued põlvkonnad, kes pole kogenud meeletu kurjuse väge.

Kui buss peatus teel Sindist Otepääle Tõrva kesklinnas (imetleti ahhetusega uuendatud peaväljakut) ja võileiva kõrvalt jäi aega pisut ringi vaadata, siis reisi peamist sihti silmaspidavalt oli hariv seisatada ning viivuks mõtiskleda raekoja juures asuva pargi mälestuskivi ees. 1941. aasta 7. juulil viisid kohalikud mehed raekoja torni Eesti rahvuslipu. Samal ajal katusel tegutsevate lipuheiskajatega sõitis turuplatsile Valga julgeoleku auto. 1943. aasta jaanuaris kirjutas Sakala, et Voldemar Rull ja Eugen-Richard Jürisson langesid ootamatult välja ilmunud hävituspataljonlaste kuulipildujatule all. Kolmas nimi graniitkivil on Enn Jaagusoo, kes hukati 1. juulil 1941. Mälestuskivi avati 1989. aastal 26. novembril. Õpetaja Lembit Roosimäe rääkis, et kuigi Eestit okupeerinud Saksamaa ei tunnustanud meid riigina, lubas ta siiski kõrvuti oma lipuga kasutada ka sinimustvalget.

Loe edasi: Eneli Arusaar: valdavalt osales viljerännakul kooli kultuurilembeline seltskond

Lõpuaktusel kõneldi valikutest, nägemisest, kuulmisest, armastusest…

Tänasel Sindi gümnaasiumi üheksanda klassi lõpetajate aktusel rääkis kooli direktor Ain Keerup noorte ees seisvatest valikutest. Õppenõukogu otsusega kanti kooli auraamatusse põhikooli astmes kahe õpilase nimed: Sigrid Riik ja Kaisa Hartwich.

Sindi gümnaasiumi põhikooliastme lõpetajate aktus on lõppenud. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi põhikooliastme lõpetajate aktus on lõppenud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]hoolivalt noomival direktoril on ka väga palju positiivseid mälestusi nende samade lõpetajatega[/pullquote]„Millised valikud on meie tänastel lõpetajatel. Minu arvates väga palju polegi. Tuleb kindlasti minna edasi õppima, sest põhikooli lõputunnistusega maailma ei valluta ning paremaid töökohti ei saa. Seega on valikutes vaid kuhu õppima minna?”

Direktori hinnangul on lõpetanud olnud väga toimekad ja jõudnud palju korda saata. „Vahel oleme neid toimekusi ka minu kabinetis arutanud. Aga sageli vaid arutanud, sest ega nende aruteludega eriti kuhugi ei jõutud. Teil on eriline oskus või siis eripära asju mitte näha ega kuulda. Isegi kui turvakaamera salvestis näitab, et mingi sündmus toimus just teie juuresolekul, siis teie teadvus seda kahjuks ei registreerinud. Seda siis nii üksiküritajatena kui ka kogu klassiga.” Keerup avaldas lootust, et tulevikus nende nägemine ja kuulmine paranevad. Kui ei, siis võib elus midagi olulist märkamata jääda, aga see ei oleks hea, sest mõni pakkumine tehakse elus vaid ühe korra.

Loe edasi: Lõpuaktusel kõneldi valikutest, nägemisest, kuulmisest, armastusest…

Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.

Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto Urmas Saard
Tapa valla lastekoor Trakais, pildil saatjate hulgas ka Audronė Stepankevičiūtė (paremal äärel istumas). Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė[/pullquote]Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.

Loe edasi: Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis

Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Grete Hartwich ja Kaisa Hartwich on teismelised õed, kes avasid Sindi linnaraamatukogus oma esimese isikunäituse.

Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto Urmas Saard
Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Grete ja Kaisa väikevend kinnitanud siis, et kõik need pildid on tema õdede tehtud ja ta on ise näinud nende tegemisi kõrvalt.[/pullquote]Kolmapäeval leidsid kõik kodust väljatoodud tööd sobiva asukoha raamatukogu laenutussaali neljal seinal, kokku 43 maali või joonistust. Ühelt neiult on 16 ja teiselt mõnevõrra rohkem. Tegelikult on mõlemad sõtsed hoopis rohkem pilte loonud, aga kingitud või tellimustöödena valminud looming on juba ammu uued omanikud leidnud.

Ühisnäituse avamine toimus neljapäeval, 21. märtsil pärast seda kui linnaraamatukogu direktor Ene Michelis printis autorite enda käega kirjutatud lühitutvustuse valgele paberile ja selle hoolikalt seinale kinnitas. Piduliku sündmuse avasõnad ütles samuti Michelis, kes kiitis noori talente ja meenutas, et nende näituse korraldamise mõte sündis juba tervelt aasta ja üks kuu tagasi. Toona tõi oma loomingu linnaraamatukokku Sindi gümnaasiumi õpilane Egon Gentalen ja juba siis andis kunstiõpetaja Maia Agar märku, et lisaks ühele noorele kunstnikule oleks samast koolist veel välja pakkuda kaks kunstilembelist õpilast.

Loe edasi: Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Sindi gümnaasiumis toimus lavatähtede matkimine „Playback 2019”

Staaride jäljendamise võistlusel selgitati välja kahe vanuserühma võitjad – noorematest pidasid hindajad parimaks 3.a ja vanemate klasside arvestuses 7.a võistlejaid.

Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto: Urmas Saard

Eile jätkus Sindi gümnaasiumis pika tavaga iga-aastane samastumine noortele meelepäraste kuulsate tähtedega. Tänavu osalesid korraldusmeeskonnas kooli õpilasesinduse aktiivsed noored koos huvijuhi Lisette Kandmimaga. Õhtut juhtisid õpilasesinduse liikmed ning gümnaasiumit lõpetavad Egon Gentalen ja Edwin Eylandt. Võistlejaid hindasid endine õpilane ja õpilasesinduse liige Ats Tobias Pikk, endine õpilane Georgina Ristoja ja inglise keele õpetaja Silva Sikk.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis toimus lavatähtede matkimine „Playback 2019”

Isetehtud meedia seob koolipere tervikuks

Kristel Külmallik
Kristel Külmallik

Kristel Külmallik, Tapa gümnaasiumi meediahuviline

Saabuvad üritused, uued tunniplaanid, koosolekud, tähtsad teadaanded – kõik see peab jõudma koolipereni. Aga kuidas? Koolis toimuv vajab kajastamist, kuid pole kedagi, kes sellega tegeleks. Klassijuhatajad on tehtud infokandjaiks, kes enda jadirektsiooni jaoks tähtsat infot õpilastele edasi räägivad.

Tihtipeale jääb nii palju asju aga kahe silma vahele ja jutt jääb poolikuks. Kuid sellele kõigele on üks väga lihtne lahendus – luua kooli meediagrupp! Minu koolis, Tapa gümnaasiumis, kajastab igapäevaselt kõike vajalikku ja põnevat kooliraadio. Lisaks ilmub iga veerandi lõpus koolileht, mis annab ülevaate tähtsamatest sündmustest. [pullquote]Iga kool vajab enda meediatiimi.[/pullquote]

Raadio- ja ajalehetiim on koolis nii populaarseks saanud, et ilma nendeta ei kujutata koolielu enam ettegi. Iga kool vajab enda meediatiimi. Nii jõuab kõik vajalik kiirelt ja kergelt iga õpilase ja õpetajani. Kuuldes vahetunnis kõlaritest, et tulemas on tähtis teadaanne, siis paratamatult jäädakse seda kuulama. Raadio räägib noortele mitte ainult koolis toimuvast, vaid ka üleüldiselt suurematest uudistest, lahedatest kogemustest ja igasugustest konkurssidest ning üritustest, kus on igaühel võimalik osaleda.

Kui koolis on valikainena meedia või õpilastel on võimalus ise meediat edastada, annab see õpilastele väga suure võimaluse arenemiseks. Käes on aeg tuua koolimeedia igasse kooli.

13.-15. novembrini toimus Võru gümnaasiumis meedialaager koolinoortele üle Eesti. Lugu on pärit  laagritöö tulemusena ilmunud ajalehest Wõrovahtsõ.

Algavad maakondlikud noorsootöö laborid

Täna, 31. märtsil Rakveres toimuv Lääne-Virumaa noorsootöö labor juhatab sisse sügiseni vältava projekti, mille eesmärgiks on teadvustada
noortekeskustes avatud noorsootöö meetodi võimalusi.

Rakvere Avatud Noortekeskuses toimuvas noorsootöö laboris osaleb 18 inimest. Järgmised laborid toimuvad 2. aprillil Ida-Virumaal Alutagusel ja 6. aprillil Harjumaal Sauel. Projekti lõpetavad kogunemised Viljandi- ja Tartumaal.

Noorsootöö laborites analüüsitakse noorsootöös ilmnenud kriitilisi olukordi ja otsitakse neile parimaid lahedusi. Olulisel kohal on ka noorte
motiveerimine ja kaasamine, samuti noorsootöötajate enesekehtestamine. Noorsootöö laboreid viib läbi koolitaja Kristi Jüristo.

Laborite eestvedajaks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus ja need toimuvad Hasartmängumaksu Nõukogu projekti “Avatud noorsootöö arendamine noortekeskustes” raames.

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab enam kui 130 Eestis tegutsevat noortekeskust. Loe edasi: Algavad maakondlikud noorsootöö laborid

Pealinnas mõtiskleti Sindi kalevivabriku tööstuspärandi tuleviku üle

Sindi kalevivabriku varemed Pärnu jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

13. märtsil kogunesid Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimis- ja sisearhitektuuri- ning Tallinna Tehnikaülikooli inseneriõppe üliõpilased ühes juhendajatega Kunstiteaduse instituudi Suur-Kloostri tänava auditooriumisse, kus mõtiskleti interdistsiplinaarsel teemal “Hüljatud maastikud. Sindi kalevivabrik – tööstuspärandi tulevik?”

Loe edasi: Pealinnas mõtiskleti Sindi kalevivabriku tööstuspärandi tuleviku üle

Noortekeskuste ühendus arendab rahvusvahelist digitaalset noorsootööd

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) esindus osaleb sel nädalal rahvusvahelisel võrgustikukohtumisel Göteborgis, et hankida uusi kogemusi digitaalse noorsootöö korraldamiseks. 9.-13. veebruarini toimuv kohtumine on osa rahvusvahelisest projektist, mille eesmärgiks on arengukoostöö ja heade praktikate jagamine Eesti, Rumeenia, Iirimaa ja Rootsi noorsootööorganisatsioonide vahel. Projekti raames soovivad selles osalevad riigid arendada ühtset Euroopas kasutatavat digitaalset noorsootöö dokumenteerimise süsteemi.

„Hetkel kasutavad logiraamatuid Rootsi ja Eesti, kuid nüüd plaanitakse oma kogemused ühendada ja luua ühtne suuremate võimalustega süsteem,“ ütles Eesti ANK tegevjuht Heidi Paabort. „Suurem eesmärk on, et me saaksime projektis osaleva nelja riigi noorsootöö kogemust tänu ühtsele dokumenteerimissüsteemile ja analüüsile võrrelda ja edasi arendada.“ Digitaalne logiraamat aitab paremini juhtida ja mõtestada noortekeskuste tööd. Samuti aitab see vähendada bürokraatiat ning võimaldab noortekeskustel esitada kergemini vajalikke andmeid erinevate aruannete jaoks.

Projekt kestab 2016. aasta detsembrini ja seda teostatakse Erasmus+ programmi strateegilise koostöö raames. MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on üleriigiline eestkosteorganisatsioon, mis ühendab 130 Eestis tegutsevat noortekeskust.