RMK ootab hiidlaste mälestusi metsaistutusest

RMK paneb tänavu Hiiumaa riigimetsadesse kasvama 290 000 puud ning kutsub metsanädala ajal kõiki hiidlasi, kes varasematel aastatel metsaistutuses kaasa on löönud, taas metsa, et oma kätetöö üle vaadata.

Kuna sel aastal möödub kümme aastat sellest, kui 10 000 laulu- ja tantsupeolist ning vabatahtlikku panid suure talgutöö käigus Eesti riigimetsa kasvama miljon puud, on RMK loonud spetsiaalse veebilehe www.rmk.ee/miljonpuud. “Ootame inimesi metsa vaatama, kui kõrgeks puud kümne aastaga kasvanud on ning milliseid metsatöid selle aja jooksul tehtud on,” selgitas veebilehe loomist RMK Hiiumaa metsaülem Lembit Lühi. “Et kümne aasta taguseid raiesmikke üles leida, oleme kaardile kandnud 200 tollast istutuskohta üle Eesti, sh 4 Hiiumaal.” Iga koha juures on toodud täpsed koordinaadid ja loetelu seal kümne aasta jooksul tehtud töödest, samuti on inimestel võimalus lisada oma foto ja meenutus aastatetagusest istutamisest.

Laekunud meenutuste ja fotode põhjal paneb RMK kokku näituse ning materjal antakse üle Eesti Rahva Muuseumile. Et kümnenditagust istutuskohta metsas hõlpsamini üles leida, on RMK paigaldanud toonastele lankidele uued sildid.

Tänavu paneb RMK Hiiumaa riigimetsades mulda 290 000 puud. Lembit Lühi sõnul moodustavad puudest enam kui poole piirkonnale kõige iseloomulikumad männid. “Mände istutame 186 000, kuuske 102 000 ja kaske 2000,” sõnas Lembit Lühi. “Tänavune istutusmaht on üle 50 tuhande taime võrra suurem kui eelmisel aastal. Varasemaga võrreldes teeme sel aastal ka rohkem noore metsa hooldamist.”

Metsahoolduse hulka kuuluvad need tööd, mis tehakse metsaistutuse järgselt – metsauuenduse hooldus pisikestele puudele ja valgustusraie noorendikuks sirgunud puudele. “Tänavu teeme noore metsa hooldust Hiiumaal 670 hektaril,” selgitas metsaülem Lembit Lühi.

Uuendusraiet küpsete metsade uuendamiseks ja metsade kestlikkuse tagamiseks teeb RMK Hiiumaal 245 ha, mis on 1% Hiiumaa riigimetsade pindalast ja võrreldav varasemate aastatega. Umbes sama palju, 300 ha teeb RMK Hiiumaal ka harvendusraiet, millega luuakse paremad kasvutingimused alles jäävatele puudele.

Hiiumaa metskonna metsade pindala on 24 613 hektarit. Hiiumaa metsade keskmine vanus on 79 aastat: männikutel 89, kuusikutel 86 ja kaasikutel 49 aastat. Eesti metsade keskmine vanus on 61 aastat – männid on keskmiselt 78- ning kuused ja kased 47-aastased.

Hiiumaa riigimetsadest 57% on majandatavad, 13% majanduspiirangutega ja 30% rangelt kaitstavad. Võrreldes Eesti keskmisega on Hiiumaal rangelt kaitstavat metsa rohkem ja majandatavat ning majanduspiirangutega metsa mõnevõrra vähem.

Kokku istutab RMK 2014. aastal riigimetsa ligi 18 miljonit taime. Noore metsa hooldustöid teeb RMK üle Eesti 39 500 ha, uuendusraiet 8700 ha ja harvendusraiet 10 000 ha.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning alates 2014. aastast ka Põlula kalakasvandus. RMKs töötab üle 700 inimese.

Kärdla Linnavalitsus otsib meenet

Kärdla Linnavalitsus kutsub osalema „KÄRDLA EESTI LAULUPEALINN“ teemalisel avatud meenekonkursil. Konkursile esitatud meened peavad sisaldama sõnade kombinatsiooni „Kärdla Eesti laulupealinn“ või vastavat logo. Meenete mõõtudele ja materjalile piiranguid pole.

Konkursitöö ja selle juurde kuuluvad materjalid tuleb esitada kinnises pakendis, mille peale on kirjutatud “Kärdla Eesti laulupealinn” ja töö märgusõna. Pakendis peavad olema kaks kinnist ümbrikut ja soovitavalt ka meene originaalkujul näidis.

Esimeses kinnises ümbrikus peab olema allkirjastatud sooviavaldus konkursil osalemiseks ja kontaktandmed (nimi, postiaadress, telefon, e-post). Ümbrikule peab olema kirjutatud “Kontakt” ja töö märgusõna.

Teises kinnises ümbrikus peab olema A4 formaadis meene joonis või foto, meene kirjeldus (meene valmistamine, tehnoloogia ja materjalid); märge selle kohta, kas meene on uus, olemasolev või tootmises; meene maksumus ja meene hinnakalkulatsioon erinevate tiraažide puhul (10, 50 ja 100 ühikut). Kokku võib teksti olla kuni kaks A4 lehekülge. Ümbrikule tuleb kirjutada „Idee“ ja töö märgusõna. Loe edasi: Kärdla Linnavalitsus otsib meenet

Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Hiidlaste nädalaleht Hiiu Nädal avaldas Agapäeotsa külaseltsi pöördumise Emmaste päästekommando asjus. President Toomas Hendrilk Ilvesele, siseminister Ken-Marti Vaherile ning regionaalminister Siim Valmar Kiislerile adreseeritud kirja sisu on järgmine:

Agapäeotsa selts pöördub Teie poole palvega kasutada kõiki oma võimalusi peatada Päästeametis päevakorda tõusnud kava Emmaste päästekomando sulgemiseks. Palume teha kõik teist sõltuv mingi riikliku päästesdepoo säilimiseks Emmaste külas, kasvõi osalises koostöös vabatahtlike organisatsioonidega.

Agapäeots moodustab rohkem kui pool Emmaste valla territooriumist – valla Lääne-Hiiumaa osa – ning hõlmab ligi pool valla küladest. Käina päästedepoost asub meie valla Agapäeots keskmiselt sama kaugel kui Emmasteots, kuid 20 km Käinast ei ole sinna mitte sirge alfalttee, vaid käänuline metsatee, millest 18 km kruusakattega. Asfaltteed Käinast ja Kärdlast on märksa pikemad. Maal ei mängi rolli niivõrd teenuse kvaliteet kui selle kaugus. Mis kasu on majja sisenemise õigusega päästja saabumisest, kui kogu hoone on juba lahtistes leekides? Loe edasi: Agapäeotsa külaselts võitleb Emmaste päästekommando nimel

Hiiumaa ja mandri vaheline parvlaevaliini graafik muutub

Väinamere Liinide teatel läheb Hiiumaa ja mandri vaheline parvlaevaliin alates esmaspäevast, 31. oktoobrist üle talvegraafikule.

Talvehooajal, mil nõudlus on madalam, toimub nädalases graafikus 74 reisi sügisese 86 reisi asemel. Kehtib valdavalt nn neljatunnine graafik, kus ühest sadamast väljub reis iga nelja tunni järel. Kõrgema nõudlusega aegadel – neljapäeva ja reede õhtul ning pühapäeva pärastlõunal – on graafik tihedam. Samuti on tihedam hommikune väljumisplaan Heltermaalt, kui esmaspäevast laupäevani väljuvad kaks esimest reisi 6:30 ja 8:30.

Heltermaa-Rohuküla liini teenindavad kogu talvehooaja parvlaevad Hiiumaa ja Saaremaa. Saaremaa võttis teatepulga väiksemalt Ofelialt üle juba teisipäeval.

Talvegraafikus ei hakka enam toimuma eraldi ohtlike veoste reisid Rohukülast teisipäeviti kell 20:30 ja Heltermaalt kolmapäeviti kell 4:30. Uued laevad võimaldavad ohtlike veoste reisi ühendada tavareisiga, mis laiendab kõigi üle mere sõita soovijate reisiaja valikut. Tavareisijate jaoks on nüüd ohtlike veoste reis erinev ainult selle poolest, et väikesõidukid laaditakse alumisele autotekile ja laeva pardal on suitsetamine rangelt keelatud. Uued ohtlike veoste väljumisajad on Rohukülast esmaspäeviti kell 22:30 ja Heltermaalt teisipäeviti kell 6:30 – tänu sellele muudatusele sai lisada graafikusse täiendavad reisid neljapäeva õhtuks, mil nõudlus on suurem.

Allikas: Väinamere Liinid OÜ

Täna algavad Hiiumaal Mõisameistrite päevad

Täna kell 16 avatakse Suuremõisa lossi pargis Hiiumaa vigursaagijate seltsi poolt korraldatavad ja kolm päeva kestvad Mõisameistrite päevad.

Lossi pargis spordihoone tagusel kiigeplatsil ja selle ümbruses toimuvate päevade peategevuseks on suurtest puupakkudest kujude saagimine ja töiste helide tekitamine. Et asi ise ja tööga kaasnevad helid oleksid nauditavamad, tegutsevad koos saagijatega veel sepad ja kiviraidurid. Müra on hoopis muusika, mille peadirigendiks on Ivo Mänd.

Kuna töö on väga mahukas, siis tehakse seda kolm päeva. Läbi nende kolme päeva on võimalik külastajatel jälgida (ka ise kätt proovida) „suure kunsti sündi“ ja samas ka einestada. Pargis saab jalutada ja vaadata lossi kompleksi.

Reede õhtul kell 20.00 süüdatakse kahe tiigi vahelisel platsil tuleskulptuur ning lossihoovis algab rahvalik pidu kus esineb ansambel Ai Velled. Sissepääs peole on tasuta. Avatud on ka Heltermaa hotelli puhvet.

Mõisameistrite päevade ametlik lõpetamine toimub laupäeval, 23. juulil kell 16. Pärast ürituse ametlikku lõppu on võimalik jälgida väikest eeskava ja seejärel algab oksjon, mille viib läbi Artur Valk. Müüki lähevad 1€ alghinnaga kõik kohapeal tehtud tööd. Soovi korral saab valmis kujusid osta enne lõpuoksjonit kokkuleppel meistri ja korraldajaga.

Ürituse peakorraldajaks on Hiiumaa vigursaagijate selts kohaliku omaalgatuse programmi toel. Mõisameistrite päevade läbiviimist toetavad veel Pühalepa vald, Faasion OÜ, Rauapood, Suuremõisa Tuletõrjeselts, Hiiumaa Ametikool, Jetoil.